Kus oli teie esimene kodulinn? Sündisin ma Leningradis. Selleaegses oli tema Sankt-Peterburg 1000 90. aastal kus mu isa töötas ehitustehnikuna ühes ehitusfirmas, mis ehitas peamiselt graniidist ja marmorist fassaadidega rikkalikke fassaadidega. Maju. No igatahes, kui ma 41. aastal sattusin uuesti Leningradi siis minule Tiivel mälus, ehkki ma kuueaastase poisina sealt tulime tagasi Tallinnasse, emaga ja õega. Kuna isa meil 13. aastal suri Olid mul siiski kuueaastase poisi mälu, peab ütlema, et oli väga hästi säilinud, et ma 41. aastal tundsin oma isa ehitatud majades terve rea. Nonii, lihtsalt, kui marssisime armeesse mobiliseeritud kolonnis läbi Leningradi sadamas fantan äärt mööda Nevski prospekti, st siis ma juba nägin kahte isa ehitatud maja. Ja kui ma 44. aasta kevadel blokaadist vabanenud Leningradi tulin siis oli mul muidugi eriline loojema otsida üles need kohad, mis olid mul noorusega seotud sünnimaja Vassili saarel, 11 10. liinil, mis oli niisuguste lapsepõlve sügavate mälestustega. Ja veel esimesel pühapäeval, kui ma läksin seda maja vaatama, see oli kolmekordne kivimaja aknas augud, hoid laudadega kinni löödud. Nagu näha sõja, seal oli tema purustatud. Vaatasin hoovi, kus vanasti lapsena mängisime, Huguraadinat, missasid armastatuim, mäng, kes ele mingi peitusemäng ei hääl, jah, nii nagu ütleme peitusmäng, aga seal käisid niukene salm juure hukka, hukka mina prii oli, siis eestikeelse nimetas. Ja vaatasin seal õues, need vanad tallid olid kõik ära põlenud või lammutatud, aga seal oli üks laud ja kaks pinki. Ma just mõtlesin, et ma istun siia, üks momendiks tuli üks vanamees ütles, et mis te vaated, kas hakkate seda maja taastama? Vene keeles, muidugi. Ma ütlesin, et ei, et ma vaatan seda kui oma lapsepõlve ja sünnikodu. See mees küsis, kes te olete. Ma ütlesin, et niisugune nimi on mul Armas Luige Aleksandri poeg. A Riga variidi, Aleksandr Mihhailov it's, mina töötasin temaga, meie viimane ehitus oli vot see nurgamaja, mis nüüd on kaetud siin valgete ja roheliste kahhelkividega. Et seal oli kino, ma ütlesin ka seda, ma mäletan, et seal oli kinoa, aga nüüd seal kino asemel oli üks suur koloniaalkauplus. Ta ütleb, et see oligi isa, viimane eitus, mul seda ennem ei tulnudki meele. Aga ta ütles, jaa, mina töötasin tema juures. Ma ütlesin, et vat, aga siin oli meil üks pisikene korter oli siin esimesel korrusel ja siin oli üks väikene eestikeelne laenuraamatukogu ja väike kirjutusmaterjali kauplus kus siis minu ema ja tema üks sugulane olid siis kodu juures nagu teenisid siis veel kõrvalt selle isatehniku palgale. Istusime selle mehega siis sinna pingi peale, pakkusin talle, mul oli hääd lehttubakas, sel ajal paber vissi, sigaret oli väga raske. Keerasime siis mehised, ruut, ajasime üks tund aega juttu ja mul on siiamaani kahju. Ja muidugi väga palju tuleb ette, et sa jääd hiljaks, et sul ei ole õigel ajal seda sädet, et ma oleks küsinud selle mehe nime ja sest nagu näha, ta elas seal kuskil samas lähedal. Ja mul on kahju, et vot see oli siis üks viimaseid, kes minu isast oli, oskas mulle üht ja teist rääkida, sest et siis, kui ta suri, ma olin kolmeaastane. Mul on meeles, et me käisime emaga teda haiglas vaatamas, et me mattusid. Me sõitsime tõllas Soome vaksalis, sealt selle väikse kitsarööpmelise raudteega sõitsime Uspenski kalmistule, aga isa nägu kui niisugune on mul ainult piltide järel selgi. Vaat see on üks niisugune, võiks öelda lapse esimesed mälestused, kolme aastane, aga kuueaastane, kui me juba Tallinnasse tagasi tulime, noh, sellest ajast on juba väga palju niisugusi, kast Eestisse sõitu, mäletate? Seda ma mäletan, et me tulime rongiga 16. aastal, siis selle tõttu õieti naasimegi Eestisse tagasi. Et sugulast olid kõik siin, mäletad, me tulime siis väiksesse Ühe toalisse pliidaga korterisse, kus oli siis isa õde, elas üksik inimene. Mõne aasta pärast saime siis samas majas kõrval. No võiks öelda kolme ruumiga ja pimeda köögiga, aga noh, nii nagu need vanad puumajad olid vahe vaheseintega eraldatud korter, kus siis ma käisin oma kooliajaja mis jäi niisuguseks järgmiseks siis koduks. Ja muidugi, kui ma siis kolm, kuus abiellusin juba siis oli mulle esimene omaette korter kahe toaline ja noomite praeguse mõiste järel mugavustega, aga nii nagu ta siis oli kaks tuba, köök, pliidiküte ja aga ikkagi ometi puhas korter. Kus te koolis käima hakkasite? Et koolis käisin, hakkasin käima 18. aasta sügisel ja sel perioodil oli just toimumas uus koolireform. Sel ajal oli sinnamaani kool olnud 11 aastat, harilikult ühes ruumis nooliga algkooli kutt, kuna minul oli lapsepõlvest alates nisuke kinnisidee tahta saada ehitajaks isa eeskujul, nii isa kui vanaisa eeskuju, vanaisa oli olnud puussepp, tisler, kuidas ütelda, oli tulnud Anijalt poisikesena linna tööle ja siin siis ka küllalt noorelt oli ta surnud, nii et mu isa hakkas ka kolmeteistaastaselt tööle, jäi vaeseks, laseks kiviraidumist õppima. Ja oli siis omal ka nii kuidagi lapsest saadik nisukene tahtmine saada. Kuid sel ajal oli siis pärastine tehnikagümnaasium sel ajal ta oli siis linna poeglaste gümnaasium asus praeguse Tallinna kohvikumajas, sel ajal oli see siis pärast tuli seal Kirsten kohvikaga ülemisel, teisel ja kolmandal korrusel Harju tänaval Harju tänaval. Ja selle kooli nimi oli siis muudeti aasta pärast teiseks reaalkooliks. Ja kuue aasta pärast siis sai temast linna tehnikagümnaasium ja veel kaks aastat edasi riigitehnikagümnaasium. Nii et ma käisin 11, vastad ühes koolis, algus oli siis ettevalmistusse, klassid nimetati siis, kui tuli kuue aastane algkoolireform, siis olid algkoolilassid sel koolil iga aastal kõige nooremklass, milles meiega käisime, kaotati ära, kuna uue koolireform pähkel läks niimoodi, et ma olin seitse aastat kõige väiksemas keiga alamas kooliklassis ja 45 poissi, kes hakkas seal koolis nendest see jõudis siis 11. klassi lõpetada. Kaheksa poissi ja kaheksa poisile petasid siis juba tehnikagümnaasiumi, aga see gümnaasium meile otse kutseharidust ei andnud. Kuna seal ta oli ikkagi gümnaasium ja muudeti see kool siis kahe aasta pärast juba pärastiseks Tallinna tehnikumiks, sellist keskeri õppeasutuseks, mille järglased on nüüd praegult, siis võiks lugeda ehitusmehaanika, tehnikumi ja Tallinna polütehnikum. Aga huvitav on see, et selle koolis on käinud väga palju tuntud meie praegusegi elu tegelasi, no kasvõi akadeemik Habermann lõpetad sama kooli, kui tema lõpetas, siis olid, sel ajal oli ta teise real kuni nime all, aga mina mäletan teda kooliajast, kuna nende klass käis meie klassiruumidest läbi, kui nad õppisid. No temal õpetest muidugi palju aastaid varem. Aga temaga ühes klassis oli veel praegu, et üks vana insener Valentin Suu Nad olid hääd sõbrad, mõlemil oli neil sellist kooliajast kalluvus, neid putukaid korjata. Ja praegult nüüd tipi juubeli eel on natuke seotud nende vana asjade meeldetuletamisega. Ja ma käisin suvi juures, siis näitas ta mulle neid oma kogusid. Ema pani imestama seda, mis see mees on siis nüüd veel vanas peas teinud, et tal on ka Muugal üks väikene aia krunt. Ja mõne aasta eest korjas ta veel seal ka ikka putukaid ja tema putukate kogu sisaldab 20000 putukat nende seas terve rida nisukesi, haruldasi eksemplare, mida terve Euroopa kohta võib-olla seitse, kaheksa on teada leitud ja ka ehitusinsener hah, aga niisugune suur kõrvalharrastus või hobinoot ja selle kooli siis nisukesed. Noh, võiks ütelda, kooli traditsioonid, kooli roolis saadud tõekspidamised on ma olen näinud, et on väga õiged olnud mitmeski suhtes. Meie kooli direktor oli minu kooliskäiguaeg 10 aastat, Enn Nurmiste. Kui ma läksin sinna kooli, siis oli seal direktoriks praeguse tuntud kunstiteadlase, Eesti teenelise teadlase raami isa. Selle järgi oli veel natukene aega annusson ja siis oli Nurmiste 10 aastat ja tema oskas oma õpilastesse, ta andis meile füüsikat. Aga, aga üldiselt oli väga laia silmaringiga ja esimene, kes siis selle, meie kesktehnilise hariduse loojana võiks öelda, kes võitles selle kesktehnikumi või keskerihariduse toomisele Eestisse, kes võttis eeskuju siis rohkem Soomest kui Saksast, nagu mõnel pool oli meil siis sel ajal see poliitika just need Saksamaalt nagu otsiti eeskuju mis paberite kooli lõpetamisel saite, saime gümnaasiumi lõputunnistuse. Ja kuna ma olin kooli ajal juba töötanud terve aeg, sest ma ema jäi pensionile, siis pidin ma täiesti olin sel ajal siis kolmeteistaastane. Nii kui ütleme oma isa põhjustajaid hakkas oma leivateenimine, nii et ma võiks lugeda ennast ka sellest ajast oma leiva nur. Sest siis ma hakkasin koolis, andsin järeleaitamistunde anda kooli ajal, suvel läksid siis ehitustööle. Esimene ehituspraktika oli mul siis Mainzis, kolmanda klassi poiss oli suvel singis Sindi raudbetoonsilla ehitusel, see sild on sõja ajal hävinud. Aga see oli omal ajal üks suurem sellelaadne ehitis, sest ta oli tavaline 120 meetrit pikk. Ja küllalt rasketes tingimustes tehti. Kuid minul sattus õnneks olema siis minuna ütelda, juhendajaks selle sillaehituse tehnilise järelvalve diplomeeritud insener Rosenberg kes oskas noortega jällegi hästi suhelda. Ja iga minu küsimusele töökohta andis ta mulle alati põhjaliku ja ammendava vastuse. See nagu määras selle edasipidise noh, järgmine aasta 20, kaheksandale koolivaheajal. Siis ma olin tööl, teedevalitsus juba, mis sai jälle üheks niisuguseks minu elunena ütelda parema perioodi suunajaks, kuna veeteedevalitsus asus sadamas asus sadamasse, hoone on praegult taastatud, asub praeguse, selle suure reisijatehoone ees kolmekorrusel. Varemalt oli seal veel keskel suur signaal torn, kus olid siis kõik ilmamärgid hoiatused, signaallipud pandi sinna üles kooli tarvilik mingisugune sigaliseerimine oli siis selle sadamale ütelda süda ja meel. Ja alguses oli see siis nimetust tal mereasjanduse peavalitsus, siis oli ta veeteedevalitsus ja lõppeks oma eksisteerimise lõpetas ta 40. aasta viimasel detsembril veeteedetalituse nime all. Siis kui praeguse süsteemi asutused võiks öelda suhteliselt praegune riiklik merelaevandus ja Tallinna sadam võttis üle siis odavamate valitsuse ja sadamate osa ülesanded, aga balti mere punalipulaevastik võttis üle siis tuletornide ala. Teil oli siis kooli lõpetamisel töökoha suhtes juba nagu jalg maas. Jah, sellel ajal oli töö suhtes väga raske, võiks öelda. 29 polnd vast veel nii see, aga aasta pärast oli suur majanduslik kriis kapitalistlikus maailmas all, eriti meie väike vabariik kannatas. Tööpuudus oli suur, sellepärast et tööd nõuti kõigilt maksimum tööaja raiskamist mingisugust tohtinud olla läksid kell kaheksas tööle, ehkki tööpäev oli seitse tundi tema asutustes kaheksast kolmeni, aga sealhulgas ei olnud, siis ei lõunavaheaega, ainult veerand tundi oli siis, kus toodi selle klaasteed lauale ja olid seal omal võileivad. Muidu, aga ehitustes oli siis kaheksa tunni tööhõive ja erijuhul, siis pidi selleks ameti ühingutelt nõusolek olema, võis teha kaks ületundi päevas, tähendab 10 tundi. Muidugi see oli siis liigi nisukesi ehituste juures, aga jah, ettevõtjad, need siis võtsid, mis võtta andis, nendel käis harilikult ehitusvaravalgest pimedani, ütleme ehitushooajal ja sel ajal terve rida ehitustöid tehti ainult siis ütleme, kevad-suve-sügisperioodil talvel suurem osa ehituse seisis eriti, mis puutus raudtee, betooni ja Niukest tähtsamat ehitusala muidugi maja ehitus võis veel käia. Veeteedevalitsus tegi talvel siis peamiselt sadamate töid, mis oli mõneti lihtsamgi vahel teha Pealt talvetingimustes, samuti korraldas siis riik talveti nõndanimetatud hädaabitöid, kus võiks öelda leivahinna eest anti siis inimestele, kus lihttööd kus kaerapalk kõikus nii kroon 20 senti kuni kroon 50 senti. Mis oli nii, et noh, hädapärast jõuad selle eest ikka siia osta, hinge sees pidada. Mis on Tallinnas näiteks hädaabitööde korras ehitatud? Esimene üks suuremaid, mis mulle on meelde jäänud, oli siis praeguse Pirita purjespordikeskuse esimesed muusid. Nii lääne, muul akati ennem ehitama pärast siis ida olid ühed suured tööd siis oli Tallinna vana kalasadama juures kalasadama juures ehitised. Siis mis oli veel selle perioodi ehitus, oli praegune ütleme Kadrioru Pirita vaheline suur olümpiatee esimene tee, mis tehti siis selle suhkrumäe või praeguse nimetusega maarjamäe. Veeru alt läbi, see on selle tõttu hästi minele jäänud, et mul oli üks sõber, kellega meie niisuguses noh, 10 12 aasta vanuses hakkasime ehitama ühte tellistest mudel maja mastaabis üks 50-le ja selleks käisime siis sealt suhkrut rehe alt, kus meri uhtus seda pankrannikut. Seal oli väga hääl, sinisavi ravi, segasime liivaga, tegime väiksed vormid nendes vormides, siis tellised neid, siis põletasime pliid all ja saime selle vajaga siiski nii kaugele, et soklikorrusele siis mind hilinesime ära ja assi poolel. Ja suhkrumäge tean ma selle tõttu hästi veel. Minu isa õde, vanatädi rääkis mulle, et mu vanaisas Mihkel Luige oli käinud suhkruvabrikus tööl. Ehitanud midagi praegu taastatakse ja just vaatasin mööda sõites esimene maja, mis seal kõrgel veerul on näha, ilus patust tehtud, uusia Akmate aastal selle majale oli siis need olid suhkruvabriku hooned. Minu vanaisa oli teinud akne raamisi. Ajas sellepärast naera, kui mõned aastad tagasi oli selle suhkrumäe nimetusest jutt. Üks, meie lugupeetud geoloog kirjutas õhtulehes, et see nime suhkrumägi on tulnud sellest, et seal oli väga ilus valge kivi, mis nägi nagu suhkur välja siis mind natukene naerma, et see suhkrumägi tuli suhkruga Lauri Kustova nimetuse saanud meil kodus nüüd jutujärg käest, kuidas ta oma esimese töökoha saite, oli kriisiaeg ja tööd leida oli raske. Tänu sellele, et meie koolis olid siis ütelda praeguse mõiste järgi kohaga vastase õpetajateks. Insener haaralt viipan ja insener kärhotraiberg. Mõlemad olid siis Nana ütelda minu kooliõpetajad ja kui oli siis suve taktika küsimuste arutamine siis mõlemad soovisid mind näha veeteedevalitsus. Noh, ma ei tea, kas manitses millegiga silma jäänud. Et pärast, siis kui ma olin juba kodanluseaegse sundsõjaväeteenistuse läbi teinud, see kestis 10 kuud. Sain ma pärast seda kohe võeti mind hea meelega vastu veedee valitsus tööle ja siis oli just eriti raske 32. aasta kevadel kohta leida. Aga ju ma olin siis selle praktika ajal seal ka ennast mingisugusest heast küljest näidanud. Ja esimene töö oli siis Muhu väinas sattusin kus oli siis ettevõtjatega ehitati, tehti kapitaalremonti, tuletornidest soli, siis Viire laide pattern, aster ja kestus aga majanduslikul teel sadamates virtsus ja kui vastus käis tööl nii et mul olid siis kahesugused ülesanded, olin siis tehnikuks ütelda nende majanduslikul tööl, tehtavatele, ehitustele, aga siis järelevalveks selle ettevõtja poolt, aga kuna ettevõtjal seal omal töödel Nad ei olnud, siis ta palus, et ma ikka tema töölisi ka kantseltakse. Sahin siis sealt väikse lisatasu. Nii te sattusite siis tuletorne ehitama ja samal sügisel 30 sügisel sa ju ma olin siis juba paralepa ülemise tuletorniehituselt, see on siis Haapsalu külje all kolm, kuus meetrit kõrge kahemeetrise läbimedega õhukene raudbetoonist tuletorn ja vot see Isay siis edaspidise ligi kümneaastasele tegevusele põhipanijaks. Kuna järgmisena aastal juba eeldude valitsus leidis, et don majanduslikul tööl lihtsam ehitada tuleb odavam ja võib-olla kvaliteetsed sattusingi, siis sellega on ka uute tuletornide ehitustöödejuhatajaks ja see viis teid väga huvitavatesse paikadesse väikestele saartele ja võiks öelda, terve see Eesti rannik, saared terve meie ju väga liigendatud rannik on varustatud nii tuletornidega kui päevamärkide ja muude meremärkidega. Ja selle aja jooksul tuli iga aasta vähemalt kord kõik nad läbi käia sest oli kombeks sügisel, kuid ehit suveaeg lõppes, siis oli komisjon, mis võttis siis aasta jooksul tehtud tööd vastu ja kavandas ühtlasi ka. Järgmiseks aastaks tulevaid töid ja see komisjon sõitis harilikult siis mingil vedel valitsesid Rograafia laeval, vanemal ajal oli siis selleks kassextanud või lood hiljem Ajal, kui Tallinna Sadama tehas oli ehitatud, siis kõigiti ajakohane moodne laev. Meripoeg pärast sellise nimega, nagu ma pärast seda nägin teda Tallinna sadamas oli ta Diodoliit. Neid on ta ka juba vanarauaks läinud, nagu kõik need selleaegsed laevad ja see kreis kestis harilikult kaks nädalat, siis selle ajaga jõudis kõik need tuletornid sadamates läbi käia ja õieti läbi sõita. Millal te sattusite esmakordselt Ruhnu saarele? See oli, kui ma ei eksi, ja 33. aastal. Ja sinna minek oli natuke raskem, Kressist ma sellel suvel. Kevadel ehitasin Manilaiule ühe väikse raudbetoontorni ja sealt tuli mulle omal jõul siis mani laiult sealt Pärnu lahes sõita. Ruhnu selleks meil oli üks terve ehit suugajaks, üks haapsalu, meeste nimetate õngepaat alati ehitisel kaasas. Selle üks omanikest elab praegu veel Haapsalus. Oli omaaegse nahimovi nimelise kalurikolhoosi loojatest Magnus Pärtel. Teine vend sai isamaasõjas otsa. Ja need olid mul siis ka seal manias, ehitustööl oli siis kuuemeheline ehitusbrigaad ja palkasime siis kihnu meestelt suurema mõrra paadi laadisime sinna siis oma tööabinõud, mis olid võrdlemisi väiksed, sel ajal tiks käsitsi vints labidad ja üht-teist. Ja sõitsime siis paatidega, hakkasime sõitma. See oli just pärast jaanipäeva ja tekkis samal sõidu hommikul niukene. Siis läksime kohe Kihnu tuletorni alla tormipakku olime seal ühe öö ja pool päeva siis järgmine pääsaimaalsel edasi Ruhnu sõita, no see on mootorpaadiga sõites ikka oma viis tundi tuli siis Kihnust Ruhnu sõit, nii et saime sinna, oli päris südaöömehed, lõid kõik märjad. Keegi ei viitsinud kaugemal tulla, ainult üks muhu mihkel oli, kellega me siis astusime? Issand, mina ei, tahtsin randa jääda, väga ilus liivarand. Lääne Ruhnu läänerand ja otsisime siiski öösel selle tuletorni üles, läheb pimedas metsas ja saime siis seal kuskil lakka magama ja siis olin kaks kuud Ruhnus, missugune oli tollal elu Ruhnu saarel, noh võiks öelda. Oma välisilmelt oli ta nii nagu meie praegune vabaõhumuuseum või mõnel määral veelgi huvitavam. Ja elanikkond oli aga siis ka samasugune umbes nii praeguse mõiste järgi üle 100 aasta tagasi jäänud ja. Kui nüüd lugeda, ütleme Herman Sergo näkimadalaid siis mõnes suhtes ta tundub päris sarnane olevat sellel perioodil nähtud Ruhnuga. Aga muidugi see seal esineb, miljöö on ju paarsada aastat veel varemalt. Ja ma siiski ütleks, et Ruhnu lased nii halvad olid. Minul jäi neist igatahes parem mulje kui näkimadalate järgi võiks arvata, palju seal elanikke oli. Sel ajal oli Ruhnus 284 elanikku, nende hulgas oli siis viis eestlast, teised olid siis ütelda ruhnulasi või rannarootslased. Ja need viis olid siis tuletorni, ülevaataja, vanaisa ja tütrega. Ja üks ajateenija side, madrus. Ja eks koduväi oli üks järve poiss oli Ruhnu iluduse Ruhnul isameheks. Missugune oli Ruhnu mehe majapidamine? See vanad pered või vanad talud, seal oli tegelikult olnud algselt 28 kohta, 28. oli sisse pastori koht 27 kohta talu, mis olid siis osaliselt jaotanud isad oma poegade vahel ja nüüd siis sel perioodil loeti 47 peret. Ja huvitav oli see, et need vanad hooned, mis olid, võiks öelda nii kui ühe küüruga, kaamelid keskel, see reheosa oli siis kõrgem. Siis ühel pool otsas olid ehitatud siis kambrit, teine ots, siis oli jälle madalam, olid siis laudad jäänud kõrvalhooned, nii et suurem osa olid neil ühe katuse all siis elamu ja rehi laut ja kuulid, mis olid eraldi, olid aidad. Sel perioodil oli ka juba uusi elumaju ehitatud eraldi aga siis need vanad olid tihti pikuti siis pooleks jaotatud esse kambrite osa, üks pool oli siis ühe perel teine poolteise perel kasutada. Ja väliselt oli siiski, mis veel tavapärane üks oli värvinud, siis üks poeg oli värvinud oma vajanetsiks kollaseks, teine punaseks ja valged ääred, siis need majad nägid niuksed omapärased välja. Kahjuks ei ole neist majadest aga ühtegi niisugust säilinud, palju peeti loomi. See üks omapärane külg oli jah, selles ka, et seal peres lehmade arv harilikult üle kahe ja palju ei olnud, aga hobuseid oli ka vähemalt kaks. Sellepärast et nendel käis hobuserakendis, ütleme, vankri ees käis kaks hobust ja need hobused olid väga veiksed, veel väiksemaid, kui meil, ütleme varemast perioodist teada olid Parema hobused olid väiksed ja visad kuid seal olid nad veelgi väiksemad. No võib-olla ka just see, et nad olid kängu jäänud aga pandi kaks hobust ette, ega seal siis looka ei olnud, põlled, raketise tohid üldse viletsad. Ja muidugi kündmisel ka kasutati kahte hobust ja kui ma küsisin, et lehmi on nii vähe ja hobuseid, aga hobust on ikka väga tarvilikud, karjamaad seal siiski jätkus, niiet lehmi oleks võinud rohkem olla. Hambaid, pileti rohkem sigu ka. Ja koeri koerad olid neil siis muidugi ka. Hülgepüügil käies olid vajalikud ja koeri oli siis igas peres ikka mitu. Naised käisid rahvariides, nii naised kui ka mehed oli, mõnel mehel oli siis ka juba sinine Seewiotis pintsak, aga vanad ruhnulasi sellest sellele vaidlesid kohe vastu, et ei maksa, et olge ikka oma riietes käigeid, kui delete, siis te saate ikka mandril ja Saaremaal ikka teil tullakse hästi, vastu antakse muidu ja sest tunti siis ruhnulasi kui ütelda vaeseid mehi. Ja oligi niisugune võib-olla tendents, et nad selle tõttu said palju abi. Rootsist tehti korjandusi ruhnulasi, uus kirik on Rootsimaalt korjatud rahadega ehitatud. 1000 912. aastal toodi Rootsist isegi rehepeksu karnituure ja mis anneta tiiru Ruhnu lastele. Ja vanad Ruhnust ütles, et jaa, et kui me lähme ja oleme ikka vanad vormis, et siis antakse meile muidu ja nad olid ka ju Eesti kodanik vabariik kolinat vabastanud igasugustest riigimaksudest ja suhtus nendesse täiesti nii nagu muuseumieksponaatidest. Kas te olete istunud Ruhnu pere söögilauas? Mitmel korral ja üks komme oli see, kui me läksime külla esimene pere, mis oli siis kohe tuletorni juurest minna umbes kilomeeter metsast? Välja kutsuti kohe nagu läksid ikka kohvi jooma. Suve hääld toimus harilikult kas aidas, kus siis oli? Ei olnud neid kärtsid, käski pakuti kohvi, aga muidugi esimene sõna, siis tuli viisakalt ütelda, et läksid sinna, tere, ütlesid neil seest, sest et eelmine päev pakuti ka kohvi. Aga siis võiks öelda, minu sealoleku ajal oli kaks nihukest rasket juhust, kus ruhnulasi kannatasid mürgituse all, no üks nendest ei tulnud tuletornist abi otsima, sel ajal polnud seal arsti velskri. Kunagi oli tuletorni ülevaataja abikaasa ühtlasi siis ütelda ainuke meditsiiniteadmistega inimene. Ja üks mees neist ei tulnud ja suri ja teine tuli siis siiski õigel ajal. Sai tale. Mürgitus oli läinud juba käest, see oli angerja nende hangede puhastamisel nagu näha, roiskunud söötade eemaldamisel torkas näppu. Ja oli see sinine jutel juba. Siis hakkasime tai Niukest parajas eas, mees oli siis 30 30 40 vahel talle viina sisse jootma ja ühtlasi siis viinakompressi tegema, sest samal päeval ei saanud Kuressaare sõita. Kus oli siis arstiabi võimalik? Ja mees jõi ja nuttis selle juures, et ta pole eluaeg viina joonud ja et näed, ei jää ka selle suutsime päästa, aga teine mees, kes siis surisema aeti maha päeval ja järgmisel pühapäeval, siis kutsuti sinna peresse peiedele. Komme oli niisugune ja seal olid siis pikad lauad rehe alla kaetud, kui ma ei eksi, neli viis lauda esimeses lauas olid siis ana praht, pastor Grünberg. Tuletorni ülevaataja, Anvelt mina ega siis naisi sinna ei kutsutud. Ja siis auväärsemad taluperemehed, no mahtus sinna 15 20 inimest, järgmis olid siis jälle taluperemehed. Ja ikka nii alamastmes siis kuni kuni siis viimastes laudades olid siis naised, lapsed ja pandi lauale, siis kaussidega olidki kooritud keedetud kardulad. Täiskausis olid siis lihakäntsakad, sealiha keedetud, kolmandas oli siis nii angerjast kui muud soolakala. Leivapätsid olid ka laua peal, iga mees võttis siis oma World bussi või kellel seda on liigendnoa ja lõikas oma tükid siis sealt, nii mis aga süda soovis. Meie siis meil oli siis sinna laua ots oli siiski pandud taldrikud, noad, kahvlid. Mis veel ringi käis, olite õlle kapat, aga viina laual siis ei olnud, ma ei tea, kas mõnikord siis kasutati seda ka, aga peab ütlema üldse, sel perioodil oli viinajoomine siiski märksa tagasihoidlikum, sest et viin oli küllalt kallis riigivanem, see on siis kolm liitrine pudel, maksis kroon 40 senti, see oli nagu titt, teate, juba hädaabitöölise päevapalk. Ja aga koduõlu Ruhnu võlu muidugi ei saanud, ei saaremäega muhulaste õlle vastu. Aga võttis siiski ikka meestel keelepaelad lahti ja sealsamas peielauas hakkas siis varsti juba vaidlus ja pahandus käima, kes kellelegi ei pannud siis küllalt hea naaber olnd, katsuti siis neid asju õiendada, vahekorda selgeks? Mitu tuletornide Eestis olete ehitanud, mitu neist ise projekteerinud? Võiks nii öelda? Millel juures ma ise olen töödejuhataja olnud, on raudbetoontuled on 25 nendest siis 15 oma projekteeritud ja neid Puit niukesi sihtmärke. Nii oli märke ja väiksemaid raudmärke, neid tuleb ka oma üle 10. Põle eest nii täpselt registratuuri teinud, aga täiesti ikka olen märkinud ja neid lubanud kõik selle materjali ükskord ikka meremuuseumil pärandada, aga noh, enne peab ikka veel.