Tere ja ilusat keskpäeva keskhommikut, õigemini küll veel kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Ajakirjanduslik troika täna siis taas rahvast teenimast siin vikerraadio stuudios Mikk Salu Postimehe ajakirjanik ja Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe Eesti televisioonist või ka rahvusringhäälingust, kui rohkem kellelegi meeldib niimoodi mõelda. No ma tean, et, et mõned mõnedel veel veri keebee eileõhtusest jalgpallimängust, nagu ma eile korduvalt reklaami kuulsin, et kogu Eesti on täiesti marus sellest vutist, mis hakkab siis toimuma. Minu veri jäi küll Keemata, sellepärast et ma ise mängu ei näinud, aga aga võib-olla ma tegin väga valesti, sest et ma lugesin täna, et oli väga põnev olnud. Aga Peetri Peetri veri keeb veel siiamaani ja Miku oma pole ka rahunenud, nagu ma saate eel kuulsin. No ma muidugi ei ole selline jalgpallihull nagu, nagu mõned minu kolleegid on, kes kes tormavad läbi läbi tuisu ja ma tea mille, eks ole, et vaadata jalgpallimängu. Aga ma tõepoolest mängitakse talve, jalgpalli teile oli kuskil käi. Et jah, eile ma vaatasin, kuna meil toimetuses tekkis selline idee, et korraldaks ennustusvõistlused. Et iga inimene pani siis oma arvata arvatava tulemusena mängu kohta kirja. Ja ma nüüd täna hommikul vaatasin neid tulemusi. Suurem osa oli, et Eesti kaotab kas null, null kolm või üks, neli või isegi üks viis, need, kes ennustasid Eesti võitu, neid oli üks ja sina ei mina ainult see ja teine, kes ennustas, siis kõige täpsemalt ennustas viiki küll üks, üks, mitte kaks, kaks, aga mängule täiesti põnev. Olen jalgpalli vaadanud tegelikult eluaeg ja kuigi Peab tunnistama rohkem selliseid suurvõistluse nagu Euroopa meistrivõistluste maailmameistrivõistlused. Aga seekord pakkus Eesti jalgpallikoondis väga hea mänguelamus, oli näha, et sellest sellest jalgpallist, mida Eesti pakkus meile siin veel neli-viis aastat tagasi, et sealt on ikka mäekõrgune edasiminek olnud. Ja, ja hoiu kuni viimase hetkeni võimalus, et Eesti saab selle ajaloolise võiduga. Ja see oli tegelikult ikkagi minu jaoks päris ärritavat. Kui enne mängu oleks keegi öelnud, tuleb, viiks siis oleks väga nagu tore ja ongi 90. minutil. Eesti juhib kaks, üks siis tuleb penaltist selline. Kusjuures veel ebaõiglasest penaltist tegelikult seda kordusest oli näha, et see ei olnud tegelikult penaltit väärt. Nüüd kõneleb Peeter, sinus mingisugune sinimustvalge rahvus. Noaga peabki kõnelema. Seejuures oli hoopis punast kaarti väärt see, mida hollandlased korda saatsid väravavaht Pareikuga, kui nad, kui üks mängija jalg ees tema käeluu enam-vähem puruks sõitis, et aga see jäi tähelepanuta, nii et nii et see oli tegelikult, et see on nagu mänguline kaotus oli rohkem nagu, nagu jalgpallis ja spordis ikka juhtub, et kohtunike roll on, on ülemäära suur. Nojah, aga ütleme, viik Hollandiga on, on ikkagi ma, mind on küll jätnud see, see, see tõbi nüüd puudutamata, mida nimetatakse selleks haiguseks. Aga, aga noh, loomulikult ma jälgin ja, ja, ja, ja ma, ma tean, mis, mis enam-vähem toimub. Ma tean näiteks praegu seda, et Eesti spordil on, on viimasel ajal läinud sündiselt hästi korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile saamine, viik Hollandiga jalgpallis meie heitjad, viskajad, tegid ilusa hooaja, lõpuvehklejad said kaks maailmameistritiitlit ja nii edasi, et et tegelikult kuidagi kuidagi nagu esimesel hetkel niisugune tunne, nagu, nagu luuest oleks. Luuavarrest oleks, oleks pauk tulnud. No Eesti puhul on asi selles, et Eesti-sugusel väikeriigil on see, kui, kui mingil spordialal läheb hästi, et see ei ole ainult nagu sportlik küsimus. Et see on ka valjusti selline rahvuslik või rahva ühtekuuluvustunde küsimus, sest nii nagu oli Saku Suurhallis, kui toimus korvpallivõistlus, oli ju tribüünid täis sinimustvalgeid lippe ja neil oli lilleküla staadion täpselt samamoodi. Seda on ilus vaadata. Et see see liidab ja, ja on sellisele väikesele rahvale ju äärmiselt oluline küsimus. Väikeriigi jaoks on nagu meeskonnamängud eriti tähtsad, kuigi meil on nagu palju raskem nendest saada tulemust erinevalt mõnest üksik alastaga. Mingi kaasaelamise emotsiooni poolt on siiski nagu ülal väga paljudest teistest spordi. Nii et Saarne võiksid oma ignorantsust nüüd üle saada ja läheneda nendele asjadele natukene nagu sellise globaalse, ma püüan ennast parandada. Ja, ja mõelge, missugune integratsioon, integratsioon, koostia ja Pareiko ja teised poisid, et me oleme siin sellest ka rääkinud, et kunagi, et et väljakule läks Konstantin Vassiljev, sellest on küll paar-kolm aastat tagasi, kui ta nagu esile kerkis ja ja, ja väljakult tuli ära pärast 90 minutit meie, meie oma kostja, eks ole. Nii et, et see ongi integratsioon, integratsioon tegelikult. Ja selle peale ei ole vaja kulutada miljoneid eurosid. Ja, ja kusjuures et seda ei maksa võtta nagu irooniliselt, see on tegelikult nagu väga absoluutselt, ei, ei. Kus sa seda irooletasime, köhid kohe. Hea küll, tore on, et meie sportlastel läheb hästi, neid hetki ei ole ülemäära palju ja kui nad tulevad, siis seda rõõmustavam, et nad on ja, ja tore, et, et niuksed, asjad meil toimuvad ja homme toimub kombel suur üritus, mis on minu jaoks nagu isegi isegi tähtsam ja südamelähedasem, ehk siis suur sügisjooks ja Tallinna maraton ja, ja, ja rõõmustav on just sellepärast, et, et need arvud, mis on seal osavõtjatel iga aasta on ainult suuremaks läinud, homme vist oodatakse paarikümmet tuhandet juba juba Tallinna tänavatele, nii et et kõik need, kes kiruvad, et homme ei saa liikuda linnas, siis noh vot vot siin ma jätaksin. Ei jätaks, tähendab oma ignorantsust maha ja ütleksid, et et väga-väga-väga tore, et ei saa, et pange mõned mõnikord tossud jalga ja ja siis minge, minge, tehke kaasa, et see üks pühapäevane päev sügisel ei, kus autoga ei saa sõita, võib-olla lühikest aega, et see ei ole väärt viriseda. Ma tahaks ka sind, on näha nende vestlete. Tahaks Peeter sind näha, sest et mina olen seal võistlejate hulgas. Nojah, sul on treenitus all. Jah. Okei, aga ega me tahame või mitte, aga ega me sellest valimiste teemast ära nagu üle ümber ei saa, et praegu Eesti nagu ikkagi hingab valimiste rütmis valimised siis kohalikesse omavalitsustesse, mis toimuvad siis 20. oktoobril ja ja natukene üle üle kuu aja on aega, täna on eriti just nagu tähtis päev, et elagu suurtel erakondadel on täna igasuguseid kampaaniaüritusi ja ja muidu üritusi. Reformierakond Nokia saalis tutvustab isekeskis iseendale oma kandidaate ja nagu ma lugesin tänasest lehest, et ajakirjandus sinna eriti ei lasta. Keskerakonnal on kongress, kus siis ootame põnevusega, kas Edgar Savisaar saab uueks uueks vanaks ja Keskerakonna juhiks või ei saa? Seal on, on tõeline pinge õhus. Ja, ja siis IRL tutvustab oma juhtkandidaate ja Vaba isamaaline kodanik samamoodi siis nii et, et selles mõttes on täna täna suur suur kampaaniapäev. Aga igapäevainimesele loomulikult, kui ta näeb, et valimised hakkavad lähenema kas või nendesamade suurte plakatite kaudu, mis, mida siis kogu Eestimaa täis Jah, aga ma, ma ei ole päris kindel, et kogu Eestimaa hingab, nagu sa väljendusid kohalike valimiste rütmis, ma arvan, et meie, meie poliitika hingab selles võtmes, et ma usun, et, Kui eile eile korrutati lõpmatuseni, et et Eestimaa hingab jalgpalli rütmis, siis mina võin öelda, et ta hingab valimiste rütmis. No ma pigem arvan, et jalgpalli rütmis hingati rohkem kui praegu valimiste rütmis ikkagi hingatakse. Magus nagu seda poliitikat, see on nii ja naa, et mina olen nüüd paaril päeval, kuna ma sõidan kogu aeg trammiga ja ma olen kuulnud, kuidas trammis räägitakse nendest poliitikute vali välireklaamidest. Konkreetselt olid Ta oli, mida mina kuulsin, oli Reformierakonna nendest plakatitest. Mida räägiti? Oh, ma ütleks niimoodi suht neutraalselt, pigem et kas need lubadused ikkagi on nagu reaalsed, aga väga lihtsalt see, et inimesed nagu räägivad või ma olen hakanud kuulma, et räägivad, et siis noh, see on näha, et eks valimiste kampaania on ikka tõesti nagu käima läinud, nagu hakkab aegamööda ka inimestele korda minema. Ja no kui sa trammiga Või trolliga bussiga sõidad siis, no mida sa teed, ega sul seal suurt midagi teha, vaata aknast välja. Ja kui sa aknast välja vaatad, siis paratamatult sa näed neid suuri portreefotosid ja plakateid ja, ja loosungeid seal, et noh, mis seal siis ikka naabrimehega räägid, kes seal kõrval. No seda küll ma neid, eks need reklaami igasuguseid pesupulbreid ja muid ma ei ole kuulnud, nendest räägitakse kõnedvat. Nendest valimistest poliitikutest hakati rääkima, aga noh, ma ei teeks mingisugust pikka-pikka järeldust. Fakt on see, et nüüd mõne päeva jooksul saavad ju paika, eks ole. Kõik kandidaadid enam-vähem ka septembrini on aega ja, ja kampaaniatel alanud, et et nüüd on nagu valimishooaeg käib käimas. Telereklaamid jooksevad ju samamoodi? Jah, natukene rohkem kui kuu aega on siis jäänud normaalsel inimesel kannatada, et, et need plakatid ära ära koristatakse, et et seda jutt oli palju, ei oleks vaid vaid reaalselt jällegi asutakse nagu tööd tegema ja, ja see, see ropp, see ropp raha raiskamine ära ära lõpeks, mis, mis nende kõikide asjadega on seotud, et et me siin varasematel aastatel irisesime pidevalt selle kallal, et, et noh, et need plakatid olid. Et need, need oli palju ja, ja, ja et nad olid sündsusetud, suured ja nii edasi. See mulle tundub, et nende valimiste, nende valimistega on tegelikult kõik rekordid löödud, et neid on, neid on erakordselt palju ja erakordselt suured ja nad on enamus enamus nägusid või kui mitte kõik on olnud erakordselt fotoshopitud, nii et, et eks, eks ta ole jah, et ta, need kuuluvad nagu, nagu valimiste aega, aga, aga samas, kui, kui sa hakkad mõtlema, kui palju tegelikult meie kõigi raha on, on sinna alla läinud ja ja, ja sa ütlesid Mikked, et seal plakatitel olev sõnum või mingisugune hüüdlause, et et see on, see on vist mõeldud ka rohkem niisugustele madalama tasemega ajupotentsiaaliga inimestele, et seal seal puudub tegelikult sisu. Ei, ma, mina nagunii kriitiline ei oleks muidugi need konkreetsed, need Reformierakonna plakatit, teate küll, et mis seal vilja kahekordne sünnitoetus, Toomast, Savisaar ja ma käisin Tartus, kus oli Urmas euroopalikud teed Paet. Tartus olid Ants. Mis kultuurilinnak raadile Laaneots. Need on, need on naljakad, noh ma isegi ei ole kriitiline selles suhtes Ei, no eks siis ainult need, need pakatab naljakaks, naljakad on ju teisedki, et kui ma ikka näen keskerakondlast plakati peale alla on kirjutatud, töötab, siis ma hakkan mõtlema, et mida see tähendab. Et kas see tähendab, et see mees töötab 24 tundi päevas seitse päeva nädalas või see plakat ja see erakond töötab selles mõttes, et toimib. Et mida siis, nagu tähendab, selles mõttes on päris huvitav leida, annab mõtiskuseks ainet. Ei, sa, sa vaatad konkreetset nägu, eks ole, ja siis sa mõtled, töötab, mõtlete, Meelis Pai töötab. Et mis puhul, et kas, kas ta töötab või kas ta reaalselt töötab ja, ja mismoodi tema, see varasem töö nagu töötas varasema tööga vist ei saanud hakkama? Jah, et, et kahju, kahju on teatrile tekitatud suur, aga, aga nüüd töötab. Ja teised ka kõik töötavad, aga hea küll, need tõesti need need plakatid koristatakse ära mõne aja pärast ja ja las nemad siis olla. Aga, aga need, need teised näited, mis on siin nagu kohalike valimiste propaganda nime all välja toodud, noh, kasvõi seesama viimane, eks ole, Tallinna linnavalitsuse mingite preemiarahade jagamine ja siis millest minu jaoks nagu hullem veel on, on nende nii-öelda salasaladuse alla ma tahtsin sedasama asja panna. Et vot see on, see on tase. Tegemist oleks nagu FSB või luure keskagentuuri kes halastab lihtsalt dokument. Põhimõtteliselt ikkagi lihtsalt varastavad linna paljaks, et noh Aniuni. 132000 või mis, mis summa kokku oli, mida siis linnavalitsuse ja igasuguste ametite juhtidele? Samas, ma mõtlesin selle peale, et ega see, ega see case kuhugi ei jõua, eks ole. Postimees, sellest kirjutas meie siin praegu räägime natuke, võib-olla räägitakse, aga tegelikult ei juhtu nagu mitte midagi sellest, ega mingeid tagajärgi ei ole. Keskerakonna valijatele see korda ei lähe või info isegi üldse nendeni ei jõua ja ja nädala pärast oli hoopis mingid teised teemad. Selles mõttes Hans Luigele osaliselt et õigus, kui ta siin läbi kaheekspressi on, kirjutanud Eesti ajakirjanduses kui tuues näiteid kui zombi ajakirjandusest. Et sa võid paljastada, sa võid rääkida päevast päeva, sa võid mingit skandaali kajastada, aga tõepoolest nagu sa ütlesid, et ega siis midagi ei muutu, ega siis kuskile ei jõua. Ega siis asjalood ei lähe, reeglina ei lähe paremaks. No ma negatiivne ei oleks, et vot, vaatame seda, mis eelmine aasta Reformierakonna rahastamisskandaaliga juhtus, et sellest ikkagi ajakirjanduspool aastat kirjutas, rääkis, näitas ja lõpuks olid ka mingisugused minister astus tagasi, erakond muutis seal mingisuguseid oma nagu sisetoimimise põhimõtteid, siin ilmselt muudetakse ka erakondade rahastamist, ehk siis noh võib-olla see tulemus ei ole ideaalne, aga tegelikult ikkagi mingi nagu tulemus on, aga antud juhul näiteks selle Keskerakonna kaasuse, kus nad lihtsalt võtavad linna raha, ma arvan, mitte midagi ei juhtu. Ma arvan, et siin teiste juht mitte, kui midagi Ei no täpselt samamoodi ju kui Äripäev siin, kuid tagasi kirjutas sellest, kuidas tegelikult Tallinna väiksemad sellid, kes on nüüd kinni pandud või kohtu alla läinud linnaosa asjapulgad, et ega nad ei tegutsenud üksinda tegelikult ikkagi kõige kõrgema Tallinna linnavõimu heakskiidul ja võib-olla isegi soosingul ja soovitustel, aga ka see ei ole ju kuskile jõudnud. Noh, te võtsite nagu minu rolli siin saates ära dolla niukene, paadunud pessimist, aga ma ütleksin täna paindlikule optimismi ei ja olengi selles mõttes, et, et aga hea on ju teada, et niuksed, asjad toimuvad. Hullem oleks see, et kui asjad toimuvad ja me ei teaks ka see oleks veel kõige hullem, eks ole. Kes saab meil, kes saab meil keelata linna peal oma lojaalsetele ja väga lojaalsetele ja eriti lojaalsetele ametnikele ja kaaspoliitikutele mingisuguseid boonusrahasid maksta? Ja kui need eriti lojaalsed ja veel veel veel lojaalsemat poliitikut hiljem selle raha annetavad parteiga laiuga. Juriidilise lõikur ei ole sellega selle kohta veel nagu praegu tõenditest puuduvad. Puuduvad aga noh, no võib arvata jah, et, et, et see nii toimis vähemalt enamikel juhtudel, sest see on lihtsalt vana vana skeemi kasutamine ka siin selles mõttes midagi uut ei ole. Uus on nüüd muidugi ikkagi see, et ta nagu taheti, noh, see sõnapaar kõlab nüüd väga imelikult, aga taheti avalikult varjata saladuse Chrisi alla panemine aastateks, et sellised summad on, on makstud on ikka täiesti omaette tase, kuhu ei ole siis küündinud ka seesama seesama võim, kellest me siis praegu sinuga räägime? Eks see muidugi näitab seda, et Savisaar ja tema kaaslased saavad isegi aru, et asi haisev, et noh, et see miks on muidugi mist seitsmeks aastaks, tahtsid selle Nojah, 2020.-ni jah. No siin ma, aga see tuli avalikuks, et noh, selles mõttes neil ei õnnestunud seal Jah, no siin Savisaare konkurendid linnapea kohale, eks kõik, kui tõsiselt või, või mitte tõsiselt seda asja võtame või neisse suhtumine või nende nende, nende šansse edule hindame? On, on, on öelnud, et või kui vaadata kas või seda, seda intervjuud, mis oli, mis oli Postimehes, eks ole, miks siis siis kus said siis kolm meest kokku, Mart Helme, Andres Anvelt ja ja Eerik-Niiles Kross, et tundub, et et mingi mingisugune selgade kokkupanek on, on nagu juba toimunud kogu selle noh, üldse mitte rääkides konkreetsetest asjadest, millest seal selles vestlusringis kõneldi vaid vaid selle, selle artikli nagu üldisest tonaalsusest jäi mulje, et et need, need mehed, need kolm ja tõenäoliselt sinna tuleb veel juurde. Nad ei olnud ainukesed. Kutsuti kutsuti ka Valdo Randpere, kes ütles, et tema ei viitsi sellise päkapikudisko tegeleda. Pigem ütlesin, et ma ei taha vaielda, et nad on ju minu nagu sõbrad. Seda jah, et, et on toimunud juba eelnevalt mingisugune selga kokkupanek ja mis, mis võib tähendada just seda, et istub, istub linnapea võiks olla natuke murelik. Ja no ma lugesin ka seda vestlusringi ja seal oli ju väga-väga arukaid, et noh, mitte et ma, ma ei tea, kedagi konkreetselt esile tuua, aga kogu see tonaalsus, mida nad seal omavahel rääkisid, oli suunatud sellele, et asju parandada, et asjad ei oleks nii nii rumalad ja nõmedad nagu paljudel puhkudel siin Tallinna linnas Need asjad on. Et selles mõttes oli nagu sellist nagu eluterved, lähenemist asjale ja konkreetset lähenemist, eks ole, mida tuleks võtta Ta liikluse parandamiseks, mida tuleks ette võtta lasteaia kohtadega. Kuidas hüdrase propagandaaparaat Tallinna televisiooni näol tuleks ära lammutada ja nii edasi, et et need on, need, on need asjad, mida ju tegelikult Tallinna valija ju toetaks kahe käega. Kui see, kui sellel Tallinna valijal, kes tahab muutusi, oleks valimistel ülekaal, mida ei paista vist olevat trit. Noh, ma ütleks lisaks veel, et kui mina mõned nädalad tagasi oli suhteliselt pessimistlik ka nende linnapeakandidaatide suhtes, sest ei Cross Landberg Anvelt noh, Helmen, nad ei ole kusagil kunagi olnud mingite siukseid juhtivatel kohtadel, et paljud on kritiseerinud, kaasa arvatud mina, et nad on kas just teisejärgulised, aga nad on sellised mitmete esimese kaliibri. Siis nüüd järele mõeldes ma mõtlen, et see võib olla ka nende pluss, et kuna nad on kõik noh, uued, et et võib-olla nad pingutavad rohkem või et neil on vaja ennast tõestada mitte ainult valijatele, vaid ka oma nagu erakonnale. Et nad väärivad sellist liidrirolli, et võib-olla võib-olla hakkab sealt ka mingit uusi mõtteid uut aktiivsust olema, noh, ma ei tea, eks näeb. Aga ma olen muutunud natukene optimistlikumaks hobusega. No kõige olulisem on see, et nagu siin oli jutt, et naatori nahad hakkavad õlgasid ja selga siit kokku panema, et siis tegelikult ka sellest vestlusringist kumas läbi, et selleks päris ägedaks andmiseks vist ikkagi näiteks Eerik-Niiles Krossi ja Mart Helme vahel väga paljudes küsimustes, mis puudutab näiteks rahvuspoliitikat. Et noh, seal on see oht alati, et kui, kui sellise väga mitmest osast koosnev koalitsioon püüab midagi teha ja seda on ka Tallinn näidanud ju tegelikult et siis on suur oht, et minnakse tülli omavahel. Et ikkagi ambitsioonid on igalühel niivõrd suured, et noh, ta ütles küll, et ei ole nagu juhtivatel kohtadel olnud need linnapeakandidaadid, aga nad on ikkagi prominentseid tegelased. Nad arvavad, et neil on ikkagi marssalikepp põues no Mart Helme, Eerik-Niiles Kross, eks ole, Andres Anvelt, rand pärast ma ei tea muidugi mis kettal põues on, aga, aga neil on ambitsiooni tegelikult ja, ja ambitsioon võibki olla see, mis selle käru kummuli keerab. No see käru peabki siis olema tegevusest pärast kahekümnendat oktoobrit, et, et see ambitsioon praegu, no vaadates kasvõi seda noh, ikkagi suhteliselt üksmeeles, noh, ütleme ajaloo ajalehe intervjuudega on alati niisugune küsimus, et ega, ega me ei tea ju, mis, mis toonis või need vestlused toimusid ja missugune oli nende inimeste kehakeel ja nii edasi, et, et kas nad nii-öelda väga hapu näoga olid seal kolmekesi koos või mis sealt muud läbi läbi kumab, aga, aga tegelikult noh, see ei ole nagu televisioonis, kus sa näed nagu palju rohkem. Aga aga tundus ikkagi jah, et, et, et, et kõik olid ühes asjas nagu väga-väga üksmeelel, et et see, see võim tuleb nagu käest ära võtta. Et see ainupartei võim, mis on siin aastaid Tallinnas kestnud ja mis on kõikide nende nende asjadeni viinud ja, ja selliste sellise rahakasutus oli sellise ringkäenduse nii ja ja niisuguste mafioossete tegemisteni, et, et kui, kui see võimalus avaneb ja kui, kui valija oma hääled on andnud. Ja kui Keskerakond Tallinnas konkreetselt ei saa üle poole mandaatidest, siis mitte häältest, vaid vaid mandaatidest, et siis kui siis ka ei panda nii-öelda selge kokku ja ei, ei suudeta neid erimeelsusi ületada et siis noh, siis jääb üle süüdistada nendele inimestele ainult iseennast ja, ja siis ongi see, see valija ja see nii-öelda praegune opositsioon ja, ja kõik, kogu see seltskond on on väärt seda, et, et nad ei, et nad ei väärigi võimu. Jah, jah, jah. No see tõesti sõltub neist endast, et seal vist kas seal oli nagu randpere, kes ütles, et tema on seda tahab seda koalitsiooni ja kui selle koalitsiooni nagu tekkimiseks oleks vajalik näiteks see, et tema, Valdo Randpere ei saa linna, peaksid siis tema nagu on valmis nagu loobuma. Et kui need ülejäänud opositsionäärid näitaksid ka sellist noh sellist kompromissivalmidust, siis nad siis võib-olla nad suudavadki ühiselt valitseda. No üks asi on muidugi see jah, et võib süüdistada, võivad süüdistada iseennast, kui ei suuda kokkuleppele jõuda, aga teine selline süüdlane võib olla puht, et lihtlabane matemaatika lihtsalt hääled pihustuvad nende vastasena kandidaatide vahel niivõrd, et noh näiteks, no ma ei tea, helme seltskond ei saa sisse või Vaba isamaaline kodanik ei saa sisse, eks nende hääled jäävad napilt alla selle protsendi künnise nad lähevad näiteks võitjale keskerakonnale. See seal on, nagu ma aru saan, et ega nende küsitluste järgi on seda suht nibin-nabin, et kas et ilmselt on Keskerakonna šansid on siiski hetkel natuke suuremad, aga samasse olukord ei ole ka täiesti lootusetu, et seal sõltub palju sa ei ole näiteks sellest, et kui aktiivne on venekeelne valijaskond, eelmine kord oli ta vist väga aktiivsed. Ja kuivõrd aktiivne eestikeelne valijaskond ja noh, üldse, et ikkagi see nii-öelda üle riigi kehtiv vormel, et umbes 40 protsenti ei ole otsustanud või ei lähe valima, eks ole, aga aga kui, kui sealt mingisugune protsent ikkagi läheb valima ja see, see, mitte hääletanute osakaal jääb väiksemaks, kui üldiselt arvatakse, siis siis võib see tulemus olla olla mis, mis iganes. Ega siis noh, võtame kas või seesama mänguväljakute juhtum, eks ole, mida siin ka nüüd eile või täna ajakirjandusvälja välja tõi. Et miljon kulutati ja tõenäoliselt kulutati väga hästi ja õiglaselt ja, ja korralikult lasteaedade mänguväljakute remontimiseks ja taastamiseks ja, ja paremaks tegemiseks ja siis kulutati veel 72000, et sellest rõõmsa häälega teada anda, et vaadake, mida me tegime. Et ega siis sellel linnavalitsusel ega kellelelgi kuskil ju rahakraanid ei ole, ei ole lõputud ja, ja keegi ei tahaks raisata, aga asi peab ikka natukene hapu olema, kui esiteks muidugi on, see on see nagu taunitav. Et 72000 pannakse, pannakse magama lihtsalt selle eest, et, et teadvustada mööda mööda kommertskanaleid siis televisioon, et teadvustada, et me, me oleme nii kõvad mehed ja vaadake, missuguse toreda asjaga me hakkama saime. Aga, aga see raha on ka piisavalt suur, et, et näha, et asi, asi tundub ikka nendele väga hapu ja ei ole üldse mitte nagu otsustatud küsimus. Ja, ja sellepärast raisatakse seda raha, et. Ei tea, nad on tegelikult teinud seda kogu aeg, ma mõtlen seda teinud nagu linna rahaga, kas siis Keskerakonna või Keskerakonna poliitikutele vähemalt reklaami ja mul on selline tunne, et see tuleb juba, need otsused tulevad need nagu automaatselt juba praegu, et nad enam ei isegi ei mõtle selle peale, et kas see nüüd on eetiline või mitte-eetiline. Lihtsalt käituvadki niimoodi. Mis puutub valijate aktiivsusesse, siis millegipärast arvan, et vene valijad on ka sama aktiivsed või isegi aktiivsemalt seekordsest. Mis tehti Lasnamäele, on nüüd õigeusu kirik, ma arvan, et see on väga suur sümbol, mis motiveerib vene valijad, kes teatavasti valdavalt siis Lasnamäel elab, valima tulema, aga küsimus selles, et kuidas saada siis need eestlased rohkem valima 100 40 protsenti ja et nad tuleksid ja siis võtaksid kätte selle otsustamise, muudaks selle linna või ma arvan, et see ei ole poliitikute käes tegelikult, et kas muuta linna või mitte, see on tegelikult meie endi ehk valijate käes noh tegelikult. On on aga vaata ikka päris murelikuks, kui sa vaatad siin kas või minu enda saates, oli viimases siis teles oli, oli niisugune tänaval tehtud väikene küsitlusi ja teisedki on küsitlusi teinud, kui kui pessimistlikud ikkagi on, on inimesed siis eestikeelsed inimesed. Et ütlevad, et ei ole nagu mõtet minna valima ja ei ole otsustanud ja ei tea ja ei huvita ja see, see, nii-öelda see, see, see osakaal, nende, nende inimeste osakaal on ikka ikka väga-väga suur. Et samas kui siin päris alguses oli juttu välireklaamide, siis tegelikult välireklaamide sky reklaami tehniline eesmärk on panna inimesed kuidagi aktivisi aktiivsemaks muuta või panevad mõtlema, see on selline reklaamiliik, kus sa ei saagi niimoodi väga põhjalikult midagi seletada. Aga kuna ta on sulle kogu aeg nagu näkku taob, et siis sisse nagu sunnib sind mingisuguseid seisukohti, no või vähemalt et kas ma nüüd lähen valima või ei lähe valima meie jaoks, kes me võib-olla iga päev nagu poliitikast mõtleme, need häirivad aga, aga väga suur osa nagu inimestest loiud poliitipoliitika suhtes, et nad ei vaata poliitikasaated, nad ei loe lehest, et. Välile vaatavad vaatavadki nendest plakatitest mööda ei tea. Või teadlikult, jääb see neile kuskile mällu ja lesta lihtsalt nendest on nagu lõpuni on nagu raske mööda vaadata, sest neid on lihtsalt nii palju. Trummiga ja trolliga on hea sõita ja vaadata ja siis nagu ma arvan, ausalt, see aktiviseerib inimest jõuda poliitikast rääkima. Aga kui autosõitu. Kui me vaatame uuringuid, siis siis valimiste vahelisel perioodil alati nagu tõuseb nende inimeste osakaal, kes ütlevad, et mul ei ole mingit kindlat valikut eelistust. Ja valimiste lähenedes valimiskampaania tegelikult ikkagi nagu langeb, ehk siis need kampaaniad nagu toimivad, et suur hulk passiivseid inimesi Noh nad järsku hakkavad kedagi eelistama. Andrus Kivirähk, keda me siin ikka oleme aeg-ajalt tsiteerinud ja meeles pidanud, vähemalt tema neid kulub neid, mida siis lehes ilmuvad, sest nad ilmuvad väga sobilikult, just nimelt laupäeval on on tänases lehes siis ette võtnud selle peibutuspartide teema natukene isegi ebakivi rahulikult, et niisugust satiiri on vähem ja, ja niuksed vahk või lauslausviha on seekord selles selles kolumnis rohkem võinud siukest tavalist poliitkommentaari momente sees, et no siin on öeldud niimoodi, et poliitika asjatundjad, et valija tunneb ära, et, et kes on siis peibutuspart ja, ja kes ei ole ja valija, siis ärgu andku oma oma häält peibutuspartidele. Samas me näeme, et tegelikult peaaegu kogu riigikogu koosseis ja ministrid ja peaminister erandina siis välja arvatud on, on ka nende nende valimistega seotud. Tuuakse siis nagu kaks näidet, et et Marju Lauristin on on öelnud, et ega tegelikult poliitiku ülesanne ongi oma oma erakonda tutvustada, selles ei ole iseenesest midagi halba. Et siis tipp tipp-poliitikas istukkus riigikogus või valitsuses, et ta võib kandideerida kohalikel valimistel. Ja on on siis teine arvamus, et, et kindlasti mitte, kuna tegu on puhta pettusega, et kas nad osutuvad valituks, ükskõik missugune on seal ühe või teise populaarse inimese häältesaak, et ta niikuinii ei loobuma praegusest ametikohast ja ja linnavolikogu valitsuse linnahalli kokku või kuskile, jah, vallavolikokku ei lähe. Et selle üle võib tegelikult nagu jaurama jäädagi, et kumb, kumb siis seisukoht on õige? Mis teie arvate selle kohta? No ma arvan, et kohalikel valimistel kohalikud valimised, riigikogu valimised on ka kaks eri asja. Et kohalikud valimised on ikka mõeldud selleks, et anda selline tulemus, et kohalike elu edeneks. Sellisel juhul mina nagu oleksin nende peibutuspartide vastu, kui on riigikogu valimised, anna männovaalne soomlane ütleb et see on nagu kogu riigi küsimus, et üks asi, mis on mind viimastel päevadel nagu teinud selliseks mõtlikuks ja täna hommikul sai siin uuritud väikeseid seadusepügalaid, et et kuidas ikkagi niimoodi on, et et näiteks noh, Sven Mikser, kes ju tegelikult ei ole Lasnamäe elanik. Edgar Savisaar, kes elab hundisilma, et kuidas nad võivad niimoodi hopsti järsku kandideerida täiesti suvalises kohas. Lihtsad kirjutavad ennast sinna sisse, ma ei tea, kas mingi sõbra juurde või või kus iganes ja kandideerivad, aga mina kui valija ma olen nagu sunnismaine. Ma ei saa ennast nagu mulle äkki meeldis. Sven Mikser, ma tahan teda valida, ma ei hakka selle pärast ronima Lasnamäel ennast sõbra juurde sisse. No aga miks valida, kui sul on Sven Mikser, jubedalt meeldib siis teiega, Hadon? Ei, ma saan aru, näid teiega hopsti ja kirjuta ennast Läänemereteele või punasele tänavale. Seal saab näha ka seda nimetatakse fiktiivseks sissekirjutus, eks ju, tegelikult inimene ei ela seal, ta ei pea Lasnamäe probleemidest mitte midagi, ta ütleb avalikult, et ta läheb sinna kandideerima selleks, et Edgar Savisaarele vastu nina anda, eks ole. See ei ole kohaliku valimise küsimuse tegelikult. Või siis, kui noh, ma tean, ma toon teise näite, ma nimesid ei tea, no elad Lasnamäel kandideerinud Haaberstis, eks ole, reservkonjunktuur on seal parem saidi Haabersti linnaosa probleemidest. Ta ta seal sammustki, eks ole. No veel veel ja sealt edasi võib öelda, et, et Tallinna linnapeaks kandideerinud praegu inimesed, kes ei ole üldse minust mitte mingis vales linnaosas, vaid linnapeaks kandideerinud, need, kes ei ela, ei ela Tallinnas Tallinna linna administratiivsete piirides, aga ma võin sulle Peter vastu öelda, et ma elan näiteks. Näiteks Murastes näiteks. Näide ja käin Tallinnas tööl, ma olen väga väljapaistev spetsialist kuskil alal. Ja mis, mis siis, et ma elan seal Murastes, ma võin ju tunda nii-öelda objekti võin ju ju teada kõiki Tallinna probleeme, mis, mis sellest siis on, et sa pead seal tingimata seal kohapeal elama. No ma ei tea, noh kui meil on selline asi nagu sissekirjutus olemas, siis olgu ta olemas, kuigi see ei ole kohustuslik, eks ole. Aga see noh, see pilt ka materjali selleks, et tegelikult minu meelest ei peaks olema Tallinnas mitu valimisringkonda linnaosade kaupa, see võiks olla ikkagi nagu üks. Ja see lahendaks ka kõik need probleemid ära ju Hoyo vähemalt osaliselt probleemid, millest me praegu siin rääkinud oleme. Et Tallinn on ikkagi üks linn ja üks organism, et no ei ole niimoodi, et ma ei tea, meil ei, meil ei ole vürstiriik, eks ole, tallinn ei ole vürstiriik. Teil on teil mõlemal õigus, et iseenesest on selline noh, need näited, mida, mida Peeter tõi, need on, need on tõesti tobedad. Teisalt tuleb, noh, mina saan jälle kuidagi nendest poliitikutest või nende valikutest aru, et toome näiteks Mart Helme, eks ole, kes tuleb ka nüüd oma nimekirjaga on hästi populaarne vähemalt küsitluste järgi Tallinnas. Ja noh, siiamaani on signaalid, et ta võiks kandideerida Kristiines, sest ta elab seal. Aga kuna ta on nii populaarne, siis on tegelikult suhteliselt loogiline nagu selle tema nimekirja ja võib-olla ka tema toetajate suhtes, et ma tahaks, et ta kandideeriks kusagil rahvarohkemas linnaosas. Et rohkem inimesi saaks tema poolt hääletada, et noh need ei ole sellised mustvalged asjad, et seal Nojaa, üks asi on see, millest rääkis Peeter, et et kohalikud valimised ja peaksid nagu oma selles elukohas kandideerima, olgu see siis elukohanimi Haabersti või nõmme või, või minu pärast kas või kas või Tallinn Tallinn tervikuna. Just tõin näite, et, et osa meie vähemalt kolm meie Tallinna linnapeaks pürgijate ei ela üldse Tallinnas. Aga see selleks, aga kuna kuna seadus tegelikult kohustab ja seaduses on kirjas, et esimeseks augustiks peavad need inimesed ennast ümber registreerima teise kohta elama, ehk siis needsamad nimetatud linnapeakandidaadid, kes tegelikult ei ela ja kes võib-olla ja kindlasti muul ajal on mitte sisse kirjutatud, sissekirjutust meil enam ei ole, aga on, on, on teise valla elanike registris. Peavad siis enne esimest augustit ära tegema selle väikese liigutused lähevad ja kuskile siis suvalisele aadressile ja sellel on täiesti noh, sellel on üks halb maitse juures, nõme. Ütleb otse, et see on lihtsalt nõme ja siis, kui on valimised läbi, siis jälle kirjutatakse ennast nii-öelda. See meenutab mulle selle Raudse ja Stelmachi juhtumeid, kus nad võõrkodanikke siia massiliselt sisse kirjutasid ühele teatud aadressil, eks ole, mis seal, mis vahe seal. Samas muidugi ütlen, et minu arvates aga natuke nagu tobe, nagu selline niisugune väga, sihuke jäik nagu linnaosade süsteem, et mina olen elanud Tallinnas, ma olen elanud kesklinnas, ma lähen Mustamäel, Õismäel, Lasnamäel. Praegu elan põhja Tallinnas. Tõepoolest, me saame nagu leida mingeid väga spetsiifilisi, ühe konkreetse linnaosa küsimusi. Aga enamus küsimusi on tegelikult need üle Tallinna küsimused, et maja ei ole küll suutnud kunagi nii väga niimoodi mõelda, et mis siis nüüd Lasnamäe või Põhja-Tallinn või kes need, mis seal siis nii väga. Tõnis Mägi asjad, mingid teed ja ühistransport, need on kõik nagu noh. Tallinn peaks olema üks valimisringkond, sest kui sa hakkad mustamäelt näiteks mingisuguse liiklusvahendiga sõitma Lasnamäele välja, kui mitu linnaosas on, siis läbi sõidavad aga mitu, eks ole. Ja sa tahad, et sa jõuaksid punktist A punkti B ikkagi normaalse kiirusega, mitte et et kuskil Kristiines pannakse tõkkepuu ette, küsitakse transpordi eest mingisugune kaks eurot, näiteks, eks ole, siis sõida edasi, et piirid tal enam ei ole. Lube. Nojah, ja sealt tuleneb ju igasuguseid probleeme edasi, et et kas see, kes võitis näiteks Lasnamäel või, või Nõmmel või Pirital, kas kas see seltskond siis, kes seal kandideeris, kas nendest peaks moodustuma siis nii-öelda linnaosade valitsused või noh, meil ei ole niimoodi, eks ole, on, on lihtsalt, pannakse Tallinnas sealt kes või sellelt Vabaduse väljakul pannakse lihtsalt paika, kes, kes millist linnaosa juhtima hakkab ja ja, ja halduskogudel puudub absoluutselt igasugune mõte. Aga selle peibutuspartidega muide sama asi täpselt, et et ma olen isegi põhimõtteliselt ju Marju Lauristiniga selles mõttes nõus, et valimiste ajal peab erakond tegema kõik võimaliku, et saada võimalikult rohkem hääli, et olla nähtav, kuuldav ja mis selles siis nii väga halba on, kui inimesed kandideerivad kohaliku omavalitsusse, need, kes, kes töötavad mingitel kõrgetel riiklikel ametikohtadel. Küsimus on selles, et võib-olla selles ei olegi midagi halba. Aga siis peaks ära muutma selle seaduse, mis lubab nendel inimestel sinna ka minna reaalselt. Sest et see, et me me valime noh, kas või näiteks Tallinna linnavolikokku mingit väga esinduslikku seltskonda, keda kõik teavad ja tunnevad ja kui valimised on läbi ja see linnavolikogu kokku saab, siis on seal meil kamp täiesti tundmatuid tüüpe, nagu praegu on, nagu praegu on, et absoluutselt, ja nende, nende töö ei ütle meile midagi, nende näod ei ütle meile valdavas osas mitte midagi. Lihtsalt pannakse sinna mingisugused hääletusmasinad kokku, kes siis täidavad parteikontorist tulevaid korraldusi. Ma tahaksin seal ikkagi siis näha neid inimesi, kes tõesti, kes, kes on saanud need hääled ja väärivad oma häältesaagiga selleks, et seda, et istuda siis seal linnavolikogus ja miks, miks ei võiks näiteks seal istuda ka minister või, või siis riigikogu liige, põhimõtteliselt see praktika muide riigiti väga-väga erinev ja, ja ma arvan, ma ei ole küll vastavat statistikat kuskilt näinud, aga aga ma tean, et väga paljudes riikides on lubatud istuda korraga nii-öelda riigi seadusandlikus kogus ja kohaliku omavalitsuse seadusandlikus kogus nii-öelda. Ja selles selles ei ole, ei ole mitte midagi harva, sest selles ei ole tõesti halba minu arvates ka. Sest et esiteks see kohalik antud juhul siis Tallinna linnavolikogu käib koos väga harva põhiliselt tegeldakse hääletamisega, kui, kui nüüd öeldakse, et, et ei, et minister või riigikogu liige, et tal on niivõrd palju tööd et elan kohalikus omavalitsuses, ei jõua tööd teha, siis ma küsin, kuidas ta siis paljudes teistes riikides jõuab. Ja sama samamoodi tegelikult on, on riigiti näiteid, kus minister võib samal ajal olla ka oma kohaliku oma oma riigi parlamendiliige lihtsalt tal on see koht ja tal on ka, tal on ka teine amet, kuidas nüüd noh, antud juhul rahad jagatakse ja, ja kuidas see palk välja võetakse, see on hoopis teine ja omaette otsustamise küsimus. Aga, aga, aga põhimõtteliselt see võiks nii olla. See seoks ka tegelikult sellist riik riigivalitsemise tasandite kohaliku omavalitsuse tasandil, mille puhul praegu, eks oleme tihti näeme sellist mõttetut, nagu vastuseis. Ja kõige olulisem on ikka see, et kohalikud ideaalis need kohalikud valimised annaksid selle sellise tulemuse, et no ma toon näiteks uue maailma selts, eks ole, väga aktiivne tegelema oma asjadega, ise on võtnud suure osa linnaruumist oma korrastada ja ürituse, mis ta seal korraldavad, on ju väga tore, et, et kui temal tekib mingisugune mure või probleem, temal oleks koht ja võimalus minna linnavalitsusse. Ja ta saab sealt abi. Et seal on inimesed, keda ta on valinud, eks ole. Ja, ja need vastutavad ja otsustavad selle probleemi ees, aga mitte, et ta läheb sinna, eks ole, tal on mingi probleem, satub mingi umbkeelse kamba otsa, kes on valitud hoopis kuskilt linna teisest otsast ja nendel ja uue maailma probleemidest, mitte mõhkugi, rääkimata sellest, et nende lahendamisele kaasa aidata, eks ole. See on nagu, nagu see põhikoht, eks ole, mis on nagu kohalike valimiste eesmärk. Et kohalikud kogukonnad, ükskõik kui nad uue maailma seltsi, vana maailmaseltsid või mis iganes eks ole, saaksid, saaksid oma elu paremini korraldada, see on kogu linnavalitsuse eesmärk, peaks olema. Jah, aga praegu lähevad asjad nagu vana vana rida mööda edasi ja iga kord on valimistel täpselt seesama jutt, et, et needsamad peibutuspardid ja ja kandideerimised ja muud ei muud niuksed JOKK skeemid, kus, kus seaduses nagu nagu mingisugust ju rikkumist ei ole, aga samas samas toimuvad sellised tobedad asjad nagu kasvõi sedasama kandidaatide ümberregistreerimine kuhugi teise, teise elamise kohta, kuskile sõbra juurde korterisse või suvalisele pinnale, et, et saaks nii-öelda kandideerides ja ja siis, kui on valimiste periood läbi, siis lõbusalt jälle minnakse veel ametniku juurde, öeldakse, et ma tegelikult elan nüüd seal edasi, kus ma praegu elan. Et see on, see on nagu kõige kõige rumalam, et aga noh, see oli selline on praegu siis seadusandja tahe olnud ja ja vähemalt need kohalikud valimised siis toimuvad ka nende seaduste järgi. Meil on saate lõpuni natukene aega veel, tegelikult maailmas toimub palju noh, ütleme otse välja palju huvitavaid asju, kui, kui Eestil kohaliku omavalitsuse valimised, noh kasvõi seesama Süüria teema on siis see, mis, mis tegelikult meeli üleval hoiab ja, ja mis on, mis on tõeliselt oluline mitte ainult siis võib-olla tolle riigi ja, ja tolle piirkonna vaid, vaid terve nagu maailma rahu seisukohalt, et et siin on viimastel aegadel viimastel päevadel olnud väga väga olulisi sündmusi, üks on siis muidugi see, et et riikide ühendus nimega G 20 on oli äsja-äsja koos Peterburis ja ja kõigele vaatamata Ta siis, kuid öeldi, et, et USA president ja, ja Venemaa president omavahel nelja silma kohtumiseks kokku ei saa, siis ometigi see kohtumine toimus. Ja esmaspäeval on siis see päev, kus, kus Ameerika Ühendriikide kongress hakkab Süüria Võimalikku ründamist arutama. No see ka G20 kohtumine ta ju kujukalt välja, kuidas maailm on TV-siseselt polariseerunud selles küsimuses. Et noh, laias laastus pooled muidu 10 riiki, siis nagu toetavat Süüria ründamist ja 10 on sellele vastu siis Venemaa ja Hiinaga. Aga kui sa rääkisid üheksandast septembrist, millal kongress tuleb suvepuhkuselt tagasi, siis kas seal ikka natuke naljakas USA president Barack Obama või ükskõik, mis ta nimi on, tal on täielik õigus anda korraldus sõjaliseks tegevuseks, ootamata ära, millal kongresmenid kogunevad, isegi nad ei katkesta isegi suvepuhkus selleks mitte niivõrd olulist küsimust arutada, vaid nad lihtsalt tulevad suvepuhkuselt tagasi. Et ma arvan, et president Obama on endast jätnud praegu väga nõrga mulje. Et see, kui sa juba taovad rusikaga vastu rindu ja teatada, et me kohe ründab, me oleme valmis ründama ja siis sa tuled valge maja roosi ajada ja teatada, et ei, ma ikkagi ründas mootor lebra kongressi nõusoleku, mida mul tegelikult vaja ei ole. Siis see jätab maailma Diva riigi presidendist väga nõrga mulje ja see on ohtlik signaal kogu maailmale, sest kõik maailma paariariigid vaatavad ahaa, selge. Vend kõhkleb, võib teha edasi igasuguseid asju. Nojah, ma ütleksin niimoodi, et Obama jäi nagu iseenda seatud kahvlisse ise ta selle reha sinna püstipanija ise ise ta sinna ka peale astuda näitab nõrka poliitikut, see retoorika, mis tuli kõigepealt, et rünnak tuleb ja rünnak tuleb ja ja, ja siis, kui, kui selline pärast selliseid sõnu ja pärast sellist retoorikat asjad jäävad nagu toppama, siis, siis on seal jah, põhimõtteliselt õiguseta. Et, et see on nõrkuse tunnus ja, ja need, kes on selle sellise poliitika vastu ründamise vastu, siis need võivad Brow käsi juurde öelda, et noh, näete aga asjal on ka muidugi see nii-öelda näilik poole asjal on ka ju loomulikult sisuline pool. Et mida ikkagi rünnata ja mida see rünnak annab ja mida see rünnak endaga kõige laiemas plaanis nagu kaasa toob. Et Obama võib olla küll praegu kahvlis ja, ja see võib näidata tema puhul nõrkust või, või mida iganes, aga võib olla on see asja siiski nii-öelda natukene ütleme terviku seisukohalt, et mida me tahame nagu saavutada? Natukene niisugune kainestab iseloom tundub mulle, et et kui see laks oleks ära antud esimese soojaga nii-öelda esimese ähvarduse pealt siis ega me tegelikult ju ei tea, mida, mida see võib kaasa tuua. Nojah, aga ega me ei tea ka seda, mida nagu mittesekkumine võib kaasa tuua. Halba stsenaarium ei tea ka seda, kuhu, kuhu siis need tiibraketid oleksid suunatud. Kui ma ei tea üldse mitte midagi, kui ma väga lihtsustatult, eks ole, üle kordan, et mis seal Süürias need võimalikud tulevikuvariandid on? Esiteks režiim võidab, võimalik, kuid vähe, teiseks, et need nende vastased võidavad samuti võimalik, aga vähetõeläheb niikaua kui Iraan toetab siis noh, mingi pikaaegne patiseis, et, et kumbki ei saavuta ülekaaluga, mõlemad väsivad, ütleme sõjategevusest, aga siis sealt edasi tulevad ainult nagu mingid väga halvad variandid. Et mingi täielik anarhia kõik nagu kumbki pool killustub. Võimalik, et kogu konflikti nagu laienemine üle piiride. Šiiitide sunnide vaheline kogu, noh ja need on asjad, mis mis, mille mõju on juba jõuab päris kindlasti ka noh, Euroopasse ja miks ka näiteks Eesti jaoks võiks olla. Ei, see on õige, et aga see stsenaarium võib tulla nii või teisiti või see stsenaarium tegelikult on käigus, et need võimalused, mida me, mida sa ette lugesid, on, on kõikvõimalikud ja nii võibki minna, et mida selles kontekstis annab üks paari paaripäevane või, või jumal teab mitmepäevane selline nii-öelda süstlalöök kas siis Vahemerelt, paiknevatelt, laevadelt või lennukitelt või kus iganes ja mida, mida tahetakse tabada, milline on selle tabamise hind ja nii edasi kõik see jutt meile teadmata, siis see on nagu asjad tehniline pool, aga mind huvitab selle asja sisuline pool. See on tehniline pool, sisuline pool on see, et mida peaks rahvusvaheline kogukond tegema, kui üks riik teostab oma rahva kallal genotsiidi kas keemiarelvaga või näljutab surnuks, vajab massihaudadesse, eks ole. Lähitulevikust on näide toodud, kus ameeriklased ja NATO on sellistesse asjadesse sekkunud, ei näe need asjad ära lõpetanud, kõige klassikalisem näide on Kosovo. Aga tegelikult on ju ma viisi ei oska natuke kurssi ÜRO-s on tegelikult selline doktriin mida hakati aretama Ruanda genotsiidis päev pärast seda, kui selgus, et rahvusvaheline kogukond kukkus kokku ja alates 2005.-st aastast nagu noh, see kehtib, mis, mis ütleb umbes seda, et, et seal loetletakse üle mingit genotsiid massihävitusrelvade kasutamine, veel paar punkti, kus, kus sisuliselt Öeldakse, et vot, siis peab rahvusvaheline kogukond sekkuma, et, et see ei ole enam niimoodi, et me võime sekkuda, vaid me peame sekkuma. Aga kes siis on seal ÜRO, see, kes sekkub ÜRO rahuvalvejõud ei tohi. Kuuli rauda. Palve ei, see on tõsine, aga see ongi nagu väga paljudes Eesti rahvusvaheliste põhimõtetega, et mis on nagu niimoodi paberis nagu mõttes kehtivad siis, kui nagu reaalset tegutsemiseks läheb, siis ikkagi vaadatakse nagu noh. Ja ÜRO ei suuda midagi otsustada, sest seal on olemas nende pea ehk julgeolekunõukogu, kus istuvad Venemaa ja Hiina, kes niikuinii panevad igale asja, mis lääneriikide poolt ette pannakse, selliste asjade korraldamiseks lõpetamiseks veto. Jah, aga nüüdses selles Süüria kontekstis võib ikkagi öelda, et vaadake, millise karuteene tegi, omal ajal tegid jänkid iseendale siis Colin Powelli suu läbi. Ema Pean silmas seda palju räägitud ja paljumainitud. Nii nii-öelda tõestust, et Iraagil on, on massihävitusrelv ja, ja kui mind reaalselt maavägedega sisse, siis selgus, et Saddam Husseinile nad peaksid, mitte midagi. Et sellega pandi nii-öelda kogu selle asja usutavus väga-väga kõvasti, lööge alla ja nüüd ongi see, see, see küsimus, et, et kas, kas esiteks keemiarelva kasutati. Teiseks, millist keemiarelva kasutati ja, ja kolmandaks, kes seda kasutas, on pandud usaldatavus niisuguse löögi alla, et, et tegu ei ole enam nagu mingite nagu tõendite kogumisega, vaid see nagu usu küsimus. See on tõsi, aga ma juhiks tähelepanu, et et unustame korraks selle keemiarelva ära, seal on, mis on tõendatud ja millega, nagu kõik nõustajad on see, et seal on sõjakuritegusid niikuinii toime pandud seal tsiviilelanike vasturežiimi poolt, aga noh, ilmselt ka nende vastaste poolt. Ja juba see peaks nagu nõudma sekkumist. Ja miljonid põgenikud. Noh, jah, hukkunuid 100000 ja rohkem miljonit põgenikku, kellest üle poole on, on lapsed ja nii edasi kõik kõik see on õige, aga aga nii-öelda praegu on, on selleks käivitavaks jõuks ikkagi keemiarelva. Tõsi, kuigi ütleme, kui hakata mõtlema, kas seal on nagu väga suurt vahet, et nüüd okei, seal oli nagu mingisugune linnaosa täisplatsi täis nagu inimesi, kelle peale siis võib-olla kasutati keemiarelva. Aga meil on nagu täiesti kindlad juhtumid, kus samamoodi relvastatult mata inimesi, tulistatud tankidest ja kuulipildujatest ja millest iganes, et noh, mis on igasuguse nagu. Definitsiooni järgi on nagu sõjakuritegusid, Süürias oleks muidugi kõiki asju palju lihtsam korraldada kui, kui need jõud, kes, kes võiksid sinna sekkuda ja nii-öelda selle korra taastada ja kodusõja lõpetada teaksid, keda kelle kätte anda võib. Aga see on praegu väga oluline takistus, muide ka Facebookis pidi pidi levima Ameerika endiste põhiliselt endiste mundrikandjate sellise kõrgetasemeliste mundrikandjate selline üleskutse, et retoorilise küsimusega, kelle kätte te tahate seda võimu siis Süürias on ta kas kas Al-Qaeda kätte, et teadupärast seal on väga suur kakukene juba tegutsemas selle nii-öelda mässuliste poole peal al-Quaedal asi, kes siis. No muidugi on see muidugi on see keeruline, kuigi ütleme see, mida ameeriklased ja mida näiteks Euroopa riigid ja lõpuks ilmselt ka Eesti nagu tahaks keegi ei ootagi, et seal mingisugune ideaalne demokraatia tekib, aga süüria võiks olla selline enam-vähem stabiilne enam-vähem mõistlik riik, kes ei sekku naabrite siseasjadesse, kes ei rahasta terroriste. Omaenda ha Jordaania täpsu olemas, ma mõtlesin, just oleks oa juurdemaania jah, ideaalne eeskuju. Muidu juhtuvad sellised nagu juhtus Egiptuses, siiamaani oli suhteliselt stabiilne, eks ole oli lääneriikide suur liitlane ja siis kukutati, president, võeti president maha, tuli moslemi vennaskond. Häda kui palju nüüd on moslemi vennaskonnaga tehtud, eks ole, sõjaväelaste poolt seda teist ja kolmandat, nii et noh, tõepoolest, kellele anda võim. Võim ei pruugi üldse olla läänesõbralikumaid, pigem vastupidi. Ei, jah, aga noh Egiptus on täiesti lõhestunud ühiskonda, Süüria on täiesti lõhestunud ühiskonda lihtsalt lääs on nii-öelda väga keerulise nagu seisu. Ja väga hellaks tehtud lisaks sõdimise väsimus tõesti, mis on, on ilmselge viimase 20 aasta jooksul. Nii, aga siin meie jutud saavad otsa. Peeter Kaldre, Mikk Salu ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios ja soovime teile siit koos ilusat nädalavahetust.