Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus võtab kokku reede, kuuenda septembri olulisemad sündmused. Mina olen Mall Mälberg. Reformile Erakond esitas valimiskomisjonile Tallinna valimisnimekirjad, kandidaate on üle 400. Eestis elab ligi 60000 alkoholisõltlast, nendest saab ravi vaid 10 protsenti. Täna kohtuvad KUMUs Eesti ja Briti spetsialistid, et arutada alkoholisõltuvuse ravivõimalusi. Eestis diagnoositakse iga päev juurde üks HIV viirusega haige, palju on aga peidetud juhtumeid samuti ja nende ülesleidmiseks peaks tunduvalt suurendama testimist. Tallinnas kestab praegu hariduskonverents teemal 30 aastat HIV avastamisest. Täna sai Tallinna halduskohtus lahendi Viljandi haigla hagi kiirabiteenuse edasise osutamise kohta Viljandi maakonnas. Nüüdseks on selge, et Viljandi maakonnas hakkab kiirabiteenust osutama Tartu kiirabi. Euroopa Liidu kaitseministrid jõudsid Vilniuses üksmeelele, et keemiarelvarünnaku Süürias korraldas Bashar al-Assadi režiim. Kokku ei suudetud leppida ka selles, kuidas rünnakule reageerida. G20 tippkohtumisel osalenud USA presidendi Obama kinnitusel valmistub USA kohus Prantsusmaaga küll sõjaliseks löögiks Süüriale kuid samas pole loobutud poliitilise lahenduse otsimisest. Rahvusooper Estonia maja peab täna suurejooneliselt oma sajandat sünnipäevapidu, juubelifestival aga kestab 20. septembrini. 70 protsendi inimestest ei kasuta oma telefonist turvatarkvara, selgub Tele2 korraldatud küsitlusest. Samal ajal nutitelefonidele ja tahvelarvutitele suunatud viiruste arv plahvatuslikult kasvanud spordist. Eesti jalgpallikoondis kohtub täna Hollandi jalgpallikoondisega, mäng algab kell 21 30. Homme on enamasti selge ja kuiv ilm, sooja tuleb 17 kuni 22 kraadi. Tallinnas esitas erakondadest esimesena oma valimisnimekirjad kohalikele valimistele reformierakond. Uku toom jätkab sel teemal. Kui eile õhtul lõppes aeg, mil sai kohalikele valimistele esitada registreerimiseks valimisliite siis nüüd on aeg elavneda erakondadel ja esimesena neist tegi seda reformierakond. Nende valimisnimekirjad tõi Tallinna valimiskomisjoni linnapeakandidaat Valdo Randpere, kes lausus kommentaariks. Kandidaat Reformierakonnale seekord 408 kogu linnapeale ja võrreldes 2009. aasta valimistega on seda peaaegu neli korda rohkem, siis meil oli 110 kandidaati välja panna ja minu arvates seda saab tõlgendada ainult ühtemoodi. See on see, et inimesed tahavad muudatus Tallinnaski, inimesed on valmis ennast sellele, see tähendab, et inimesed on valmis tööd tegema poliitilisi aktiveeruma, nii et mul on väga hea meel sellele. Randpere sõnul on esinumbrid ja tuntud kandidaadid suures osas samad, mis eelmisel korral. Aga millised on nende lootused? Lootused on väga head, sellepärast et usume päris kindlalt seda, et Keskerakond üksinda enamus Tallinnas, isa, sel juhul tekib siia koalitsiooni linnavalitsus. Mina tahaksin hea meelega sellist linnavalitsust kokku panna. Mul oleks väga hea ja meeskond siin eesotsas Eerik-Niiles Krossi, Andres Anveltiga, keda ma kindlasti tahaksin selles meeskonnas näha ja lisaks siis nende 408 hulgas siin ka tublimad, kes rohkem valijate toetust saavad. Reformierakonnast veel nii palju, et täna kinnitati nende valimisnimekiri ja programm ka Kuressaares. Üldiselt on aga erakondade raekoja esitada oma nimekirju kuni 10. septembrini. Nagu teada, toimub homme Tallinnas Keskerakonna kongress, kus kinnitatakse Nende valimisprogramm ja esitletakse linnapeakandidaate sotsiaaldemokraatidega Sloveenia pealinnas käimas suures osas Eestis on nende valimisnimekirjad välja käidud. Reformierakonna üleriigiline kampaania saab alguse homme õhtul. Parlamendierakondadest on IRL kõige vaiksem, sest kuigi Tallinna linnapeakandidaadi pilte on tänavad täis, pole täisnimekirjadest kuigi palju juttu olnud. Valimisliitude osas on üle riigi seis väga erinev, Tallinnas üritab neid kandideerida viis, Tartus kaks, Narvas ei ühtegi. Aga isegi esitatuna vajavad nad kõik veel registreerimist. Täna sai Tallinna halduskohtus lahendi Viljandi haigla hagi kiirabiteenuse edasise osutamise kohta Viljandi maakonnas. Nüüdseks on selge, et Viljandi maakonnas hakkab kiirabiteenust osutama Tartu kiirabi, jätkab Piret päivrist. Halduskohus jättis sihtasutus Viljandi haigla kaebuse rahuldamata ja mõistab sihtasutus Viljandi haiglalt Tartu kiirabi kasuks menetluskulude katteks välja 3210 eurot ja kaebaja ehk Viljandi haiglakulud jäetakse tema enda ehk Viljandi haigla kanda. Aga kui tõenäoline on, et Viljandi haigla kaebab halduskohtuotsuse edasi, vastad Tartu kiirabi juhatuse esimees Ago Kõrgvee. Tegelikult olukord on ju nii või tõesti natukene juba groteskne riigi haigla, nagu Viljandi haigla on, kaebas kohtusse riigi ametiasutuse ehk terviseamet. Need kulud, mis ka selle vaidluse peale kulutati, olid juba päris päris suured. Ma küll väga ei usu, et riik peab mõistlikuks seda vaidlust jätkata. Ago Kõrgvee nendib, et kuigi kohtuvaidlust raiskas ära palju aega, mis oleks tulnud kulutada ettevalmistustega Tartu kiirabitulekuks, on Tartu kiirabi siiski sõlminud lepinguid Viljandis ja Üheks oluliseks muutuseks on see, et Tartu kiirabi hakkab alates esimesest jaanuarist 2014 kiirabiteenust osutama Viljandi südalinnas. Jakobsoni tänav kolm rentnikuks on meile siis Viljandi vesi, kus meil on tehtud ka täiesti kapitaalremondi plaan Viljandi kesklinnas meloome kiirabi brigaadidele nihukese kaasaegse kodu elamistingimuste, et kui, kui autode hoiumad, kui ka erakorraliselt ise pöördunud patsientide käsitlemiseks vajadusel siis selles hoones. Ümberkorraldusi on tarvis teha ka Abja siia Suure-Jaanis, kus samuti paiknevad kiirabibrigaadid. Kuid kas Tartu kiirabitulek Viljandimaale annab elanikele paremaid võimalusi saada ka paremat teenust arstiabi suhtes, näiteks Tartu Ülikooli kliinikumis? Meie kõige tõsisemaks partneriks ikkagi Holtaliseeritavatele haigetele kujuneb Viljandi haigla aga kindlasti arvestades seda, et me teeme väga tihedat koostööd ülikooli kliinikumi, siis ikkagi seisund, diagnoos, abikiirus on meie jaoks prioriteetne. Abi kättesaadavus on võrdväärne ikkagi ka abikvaliteedi, mida me siis nii kiirabietapil kui ka kiidabi järgselt õpil üritame pakkuda. Sihtasutus Tartu kiirabi juhatuse esimees Ago Kõrgvee mainib ka, et läbirääkimised uue personaliga on juba käimas ning see saab varsti komplekteeritud. Rahvusringhäälingu raadio uudised püüdsid kätte saada ka sihtasutus Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere, kes saatis mobiilisõnumi, et viibib sihtasutus Viljandi haigla nõukogu koosoleku. Ka pool tundi enne uudistesaadet telefon ei vastanud rahvusringhäälingu raadiouudistele Piret päibrist. Viljandi. Täna hommikul puhkes tulekahju Narva linnas Streimanni tänaval, kus endises mööblitehases oli põlema läinud üks c. Päästjate sündmuskohale saabudes põles tsehhi ventilatsioonisüsteem ning tuli oli osaliselt haaranud ka hoone katuse. Inimesed tuleõnnetuses kannatada ei saanud. Päästjad panid tulele piiri kella kaheks ja tulekahju kustutati veerand neljaks. Menetleja sõnul võib tulekahju esialgseks põhjuseks pidada tuletööde teostamist. Sündmuse täpsemad asjaolud selgitab välja menetlus. Edasi ülevaade tänastest välisuudistest Kristi Sobak. USA president Barack Obama ütles, et enamik G20 riikide juhtidest nõustuvad, et Süüria keemiarünnakute taga oli president Bashar Assadi režiim. Obama lubas Süüria-teemalise avalduse teha teisipäeval. G20 Peterburi tippkohtumise raames kohtus Obamaga Vene presidendi Vladimir Putiniga, kuid Süüria konflikti osas endiselt vastandlikele seisukohtadele. Venemaa saadab Süüria rannikualasse veel oma mereväe laevu, et garanteerida oma liitlase Bashar al-Assadi julgeolek. Barack Obama ootab praegu Aga kongressilt toetust Süüria ründamiseks. USA president ja prantsuse president Francois Hollande'i kinnitasid täna, et valmistuvad küll sõjaliseks löögiks Süüriale, kuid pole sellegipoolest loobunud püüdlustest leida poliitiline lahendus. Euroopa Liidu kaitseministrid jõudsid Vilniuses peetaval kohtumisel üksmeelele, et 21. augusti keemiarelvarünnakut Kubani Süürias toime president Bashar al-Assadi režiim. Üksmeelele ei jõutud selles, kuidas rünnakule reageerida. Leedu kaitseministri sõnul ei ole ükski riik andnud mõista, et sõjalist rünnakut selle toimumise korral hukka mõistetaks. Süüria kriisi arutavad ka Leeduga pealinna Vilniusesse kahepäevasele kohtumisele kogunenud Euroopa Liidu välisministrid, kes kavatsevad täna ja homme ühtlustada liikmesriikide seisukohti lääne võimalike õhulöökide osas Assadi režiimi vastu. Iirimaa abiprogramm lõpeb aasta lõpus ja et ülemineku perioodil vältida ootamatut šokki, soovib Iirimaa endale tagada 10 miljardi euro suuruse lisalaenuvõimaluse, mis ei oleks seotud uute tingimustega, ütles Iiri rahandusminister Michael Noonan ajalehele Irish Independent. Kui Iiri senise 85 miljardi euro suuruse abiprogrammiga läheb kõik. Kava kohaselt on Iirimaa viiest rahvusvahelist abi saanud euroriigist esimene, mis paari kuu pärast abisüsteemist väljub. Minister ütles, et laenuvõimalust ja üksnes selleks, et veenda turge Iirimaa kindlas positsioonis. Saksamaa rahandusministeerium teatas, et Iirimaa kohta ei ole veel mingit otsust langetatud. Enunani ettepaneku rakendamiseks on aega abiprogrammi lõppemiseni. Troopiline torm Lorena liikus täna piki Mehhiko rannikut, lähenedes paha California poolsaarele. USA riikliku orkaanikeskuse teatel asus Lorena täna kesk päeval 155 kilomeetri kaugusel kaabasan Lukasest. Mehhikos liigub loodesse. Lorena peaks saabuma täna hilisõhtul või ööl vastu homset paha Californias ning nõrgenema nädalavahetusel. USA meteoroloogiateenistuse hoiatuse kohaselt võib tormiga kaasneda üleujutusi ja maa lihkeid. Ja uuesti Eestist Tartu Ülikooli professori Jaanus Harro hinnangul on alkoholism Eesti ühiskonnas üks tõsisemaid probleeme ning täiesti alaravitud rohkem kui ükski teine meditsiiniline probleem. Praegu kohtuvad kumusessi ja Briti spetsialistid, et arutada alkoholisõltuvuse ravivõimalusi. Mirko ojakivi jätkab. Eestis elab ligi 60000 alkoholisõltlast, nendest ravi saab vaid 10 protsenti. Tartu Ülikooli professor Jaanus Harro ütles, et maailmas enam joovate riikide hulka kuuluv Eesti peab juba lähiajal valima, kas vähendada alkoholi tarbimist ja tegeleda alkoholismi kui probleemiga või leppima hääbumisega alkoholismist kui probleemist, räägib Jaanus Harro. Alkoholisõltuvus on tõsine probleem Euroopas peaaegu igal pool ja meie piirkonnas, eriti mõnede näitajate järgi Eestis veel kõige halvem. Mõned teooriad ütlevad, et alkoholismist ei saa täielikult vabaneda ja alkohooliku puhul saab arst vaid pikendada neid päevi, mil ta suudab kaine olla. Harro sõnul on kaasaegsed ravimeetodid aga tõhusamad. Konverents on suuresti pühendatud ühe uue ravimi turuletulekule Euroopa ravimiagentuuri soovituste ühismaterjalidega. Kuidas seda ravimit koos psühhosotsiaalsete meetmetega kasutada võiks? Uus ravim, millest Harro rääkis, surub inimese ajus alla alkoholist saadavat mõnutunnet, mistõttu inimene otsib vähem alkoholist hetkeliseks meeleparanduseks kaabi. Nalvesseni kasutamisel ei ole esmaseks eesmärgiks täielik loobumine alkoholist, see võib tulla järgmise ülesandena. Esmaseks eesmärgiks on alkoholi tarbimise vähendamine. See on uus kontseptsioon seotult ühe konkreetse ravimiga ja sellest eeldatavalt tulev kasu inimesele ja rahva tervishoiule kokku on küllaldane, et seda tõsiselt proovida. Kuid lõpetuseks, miks inimesed ikkagi joovad taas Tartu Ülikooli professor ja Euroopa neuropsühhofarmakoloogia Kolleegiumi juhatuse liige Jaanus Harro. Vastus on kirjanduses küsimusele, et miks Mäeotsa Jeppe joob olemas, et see on, sellepärast ta joob. See on omaette tsükkel, millesse satutakse väga mitmel erineval viisil, et kes tõepoolest püüab tõsta oma meeleolu ja tähistada ilusamat pühapäeva, kes püüab halli argipäeva närvilisemaks muuta. Ja lõpuks kõige suurem probleem tuleb nendest, kes enam selget päeva ei näegi ja joovad suurema osa alkoholist ära. Ise mõnikord sellest päriselt aru saamata. Mirko Ojakivi, Tartu. Ja veel teinegi mure lugu Tallinnas kestab praegu teaduskonverents teemal 30 aastat HIV avastamisest. Uku Toom rääkis ühe esineja doktor Matti Maimetsaga Eesti infektsioonihaiguste seltsi esimehega. Doktor Maimets täpsustab, et viiruse avastamisest on möödas 30 aastat ja esimesest HIV diagnoosist 25 aastat. Selle 25 aasta jooksul on diagnoositud HIV-infektsioon Eestis rohkem kui 8600-l inimesel ja see asi tegelikult ei muutu, sest ka praegu tuleb enam-vähem niiviisi üks uus infektsioon päevas tuleb jooda. Konverentsil meenutatakse, mida on 25 aasta jooksul tehtud, aga ka juhitakse tähelepanu sellele, et me oleme liialt harjunud olukorraga, kus need, if juhtusid, nii palju esineb. Aga mida siis teha saab? Praegu, mis peaks olema prioriteetne tegevusvaldkonnas, peaks olema testimise suurendame. Lugu on selles, et juba ammu enam ei ole Eeeff infektsioon, nende haigus, narkomaanide haigus, prostituutide haigus, vaid ta on tegelikult ta puudutab meid kõiki. Ta on otsapidi jõudnud kõikidesse suguosadesse paljudesse perekondadesse ja sellepärast, mida me peaksime aktiivselt tegema, Peaksime, katsume üles leida kõikuma HIV-positiivsed, kes Eestis on võimalikult kiiresti ravila panema ja kiire ravi kindlustab meile selle epideemia pidurdamise. Kui palju meil võib olla inimesi, kes ei tea, et nad on if viirusega nakatunud. Euroopa liidus öeldakse niiviisi, et umbes 30 protsenti HIV-positiivsetest ei tea umbes üks kolmandik HIV-positiivsetest ei tea, et nad on positiivsed ja nad ei saa arstiabi, aga veel kord see arstiabimoment on elementaarne selleks, et seda epideemia levikut pidurdada. Kiire ravi on aga hädavajalik. Tükk aega inimene on terve, kihvt, inflatsiooniga on inimene tükk aega terve aga sellel ajal, kui ta on näiliselt terve, tegelikult tema immuunsüsteem pidevalt kahjustub ja ükskord ta jõuab sellisesse staadiumisse, kus ta jääb haigeks. Aga probleem meie jaoks on selles, et siis on hilja alustada ravi. Ravi tuleb alustada siis, kui inimene on terve. Aga kas meil seis selle HIV viirusega halveneb või paraneb? Ta viimastel aastatel on üsnagi stabiilne, kui mõelda nende uute HIV-infitseeritud juurdetuleku peale, aga ma arvan, et see ei tohiks nii olla, sest see on Euroopa liidus. Meil on 100000 elaniku kohta kõige suurem uute infektsioonide arv aastas. Kas üldse on võimalik midagi ära teha meie võimaluste ja pideva rahanappuse juures? Kõik on prioriteetide küsimus, kui see ei ole meie prioriteet, siis me loomulikult ei saa midagi teha niipea, kui me suudame seda teha, omale priori peediks. Me suudame adekvaatsed ressursid sinna juurde panna, praegu mitmed mõtted käivad selles suunas, siis me suudame muuta tegelikult väga palju. Väga hea näide on naabritelt soomlastelt, kes aastal 2000 2001, siis kui me oleks pidanud midagi tegema, kes tegelased edukalt oma suure osalist positiivsetega ja kellel on selle tõttu see number tunduvalt väiksem kui Eestis praegu, nii et on võimalik tegutseda. Tele2 küsitluse kohaselt ei kasuta üle 70 protsendi inimestest oma nutitelefonis turvatarkvara pida. Turvaauk tähendab, käis uurimas Mari Rebane. Nutitelefon ei ole ammu pelgalt helistamiseks või sõnumite saatmiseks, kui ta seda üldse olnud ongi. Tegemist on seadmega, mis sisaldab väga palju isiklikku infot tema kasutaja kohta, eraelulises teabest, pangaandmete nii välja, nutitelefoni kaitsmisele, aga inimesed ei mõtle, jätkab Tele2 Eesti kommunikatsioonijuht Hans arvelt. Me tegime uuringu, kus osales ligi 700 inimest ja 78 protsenti eestlastest ei kasuta üldse mitte mingisugust kaitset viiruste või pahavaral vastu teise uurimisküsimusena küsisime seda, kui paljudel inimestel on olnud probleeme pahavaraga ja umbes kaheksal protsendil eestlastest on tulnud viiruseid või muid probleeme. See muudab nutitelefoni magusaks sihtmärgiks pahavaraarendajatele ja statistika toetab seda. Kui 2004. ja 2010. aasta vahel avastas Kaspersky ligikaudu 1001 sadamapiiridele mõeldud viirust siis 2010. aastal oli see juba 10000 ja 2011. aastal 45000 2013. aastal liigub kõige menukamale ehk androidile mõeldud netiavarustes ühtekokku seitse miljonit pahavara. Neid võib saada ka ametlikest kanalitest, räägib Kaspersky läheb mobiilsete seadmete tootejuht Aleksei tšikov. Kuigi on kui mõnus, on üsna tavaline, et küberkurjategijad häkkivad mõne populaarse lehekülje asendavad ainult selle mobiilile mõeldud osa. Nii et kui lähed sellele leheküljele arvutist, on kõik korras, aga minnes sinna mobiiltelefonist, saad nakkuse, seda ei pea küll kartma Facebooki mõõtu lehekülgede puhul, sest nii menukad saidid investeerivad turvalisusse väga palju. Küll aga kasutatakse Facebooki, Google'it ja nõnda edasi platvormile viiruste levitamiseks. Näiteks Facebook'i kaudu saadigi mullu suurem osa viirustest. Viirused peidavad end ametlikke mobiilirakenduste lehekülgedele. Kuigi neid kammitakse ja puhastatakse regulaarselt. Kaspersky läheb, toob kost Tele2 ka Eesti turule. Viirustõrjepaketti, mille funktsioonid aitavad nii pahavara kui ka taskuvarga puhul. Kas mobiiltelefoni saab aga ainult raha makstes kaitsta, jätkab hansaarvelt. Internetis liigub ka tasuta viirusetõrjeid. Tasuta viirusetõrje on parem kui mitte midagi. Aga seal on ka see probleem, et te peate vaatama, et see tootja on usaldusväärne. Muidu te võite viirusetõrje nime all endale hoopis viiruse tõmmata. Saar Veldi sõnul on Eestis praegu nutitelefon 35-l protsendil inimestest, aga aastaks 2015 prognoositakse omanike arvu tõusvat 60 protsendini. Ajalehe sirp peatoimetaja konkursile on tänase seisuga laekunud neli avaldust, kuid ei ole välistatud mõne kandidaadi lisandumine lähipäevil kultuurileht kuuluda. Kuidas eelmisel kuul välja konkursi peatoimetaja ametikoha täitmiseks alates viiendast detsembrist kuni viieks aastaks alates 2005.-st aastast on kultuurilehe peatoimetaja olnud Kaarel Tarand. Kõik need aga, kes täna kella seitsme kui rahvusooperimaja juurde juhtuvad, võivad teha reisi 100 aasta taha. Rahvusooperimaja peab sünnipäevapidu Riina Eentalu. Majateis muusikat Rahvusooperi Estonia maja peab oma sajandat sünnipäeva uhke hobu kaarikute saabumine Estonia maja juurde võib linnaste pilgu ette manada sama päeva 100 aastat tagasi. Vikerraadio ja klassikaraadio olid kaks tundi otsesaatena juubelimajas. Eluaegne Estonlane ja teatrimaja peoõhtu lavastaja Arne Mikk sõnastab selle vaimse sideme, mis Estonias on aastakümneid olnud. Hoolimata nii Saksa kui ka Nõukogude okupatsiooni räsimistest. Kui mina siia kooli tulin, viiem teisel aastal, siis oli siin majas orkestris kooris väga palju neid inimesi veel töölt, kes oli enne sõda laulnud, siin seesmine väärikus ja eestimaalisus isamaalisust Estonia on püüdnud oma hinges hoida seda ader. Tundsite ära? Ott Raukas. Aga jutujärje võtab üle endine priimabaleriin Tiiu Randviir, kes meenutab lapsepõlvepilti Estonia varemetest ja taastamisest. Aga seda mäletan, et ma käisin isaga kaasas, püüdsin ka mingit kivisel tirida, aga ma ei osanud seda siis loomulikult Estonia teatri tähtsust üldse endale teadvustada. Ma vaatasin, et draamanäitlejad seal onu Malmsten ja Hugo Laur ja nemad siis niimoodi olid väga kanged mehed kangutasid suuri kivirahne seal. Estonia talveaias esitleti juubelimarki ja Estonia omaaegse kontsertmeistri huga Šveitsi viiulit mis need restaureeritud Estonia pillifondi jõudnud Hugo suits oli Estonia orkestris aastatel 1929 kuni 69 Edasi kuulus viiul tema pojale Estonia orkestri andile Johan Šveitsile. Need on publikul taas võimalus selle pilli kõla kuulda. Rahvusooperi peadirektori Aivar Mäe sõnul on tegemist Itaalia meistripilliga kas 18.-st või 19.-st sajandist. Estonia kontsertmeister Toomas Nestor oli esimene, kes restaureeritud pilli kätte võttis ja kõlas Artur Lemba armastuse poeem. Aga Estonia maja juubelifestivalist saab majas maja ümber ja Tallinnast väljaski osa 20. septembrini. Spordiuudistega jätkab Merili Luuk. Eesti meeste jalgpallikoondis jätkab 2014. aasta MM-valiksarja koduväljakul alagrupi liidri Hollandi vastu. Märtsis Amsterdamis peetud samade meeskondade kohtumise võitis Holland kolm. Null. Eesti meeskonna peatreeneri Tarmo Rüütli arvates tuleb olla ka ründav. Üritama olla teravad, olema pannud tüübid, kes peaks suutma tekitada ka meeleolukordi, millest on võimalik välja lüüa. Nii et selline ütleme, ettevaatlik optimism, võiks öelda selle asjaga. Arvan, et leidsin need tüübid, kes siis peaks neid mõtteid täitma tegudega siiski on, ma arvan, rohkem tegemist nii-öelda kontra ka rünnakute ja selliste kiirrünnakutega vaevalt seal saab nüüd unistada mingist positsioonist ründamisest, vastase poolel istumisest, et seda kindlasti ei ole mõtet illusioone luua, nagu vastase tugevus on teada ja ja me peame sellega arvestama, aga, aga loomulikult ei ole mõtet ja kedagi vägisi tagasi hoida ja seda me ei tee. Vikerraadio otseülekanne algab kell 21, null viis mängu kommenteerivad Joosep Susi ja Gert Haavisto. Paar viimast hooaega astmaprobleemidega käes vaevlev profijalgrattur Rein Taaramäe käis sel nädalal uuringutel Kopenhaagenis ning sai kahtlustele kinnitust. Astma ja kõri obstruktsiooni test olid mõlemad positiivsed ehk korrast ära. Astma raviks saab Taaramäe õige pea uued rohud, lisaks tuleb minna kõrilõikusele. Ja nüüd nädalavahetuse ilmast, Ülle Jõemaa, palun. Tõst lähipäevil ilmunud suurt ei muutu. Eesti ilma kujundab jätkuvalt kuiva õhumassiga kõrgrõhuala ja üks kesmetest tekib amme otse Eesti kohal. Ööd on meil jätkuvalt karged ja kohati tekib udu. Päevaks udu hajub, tuul on nõrk ja päikesepaistest tõusevad õhutemperatuuri maksimumid veel 20 kraadi ümbrusesse. Homme on ilmselge või vähese pilvisusega ja kuiv öö ja hommikutundidel esineb laiguti udu. Tuul on muutliku suunaga üks kuni kuus meetrit sekundis. Öine õhutemperatuur on kolm kuni üheksa kraadi, maapinna madalamates kohtades võib sisemaal langeda paiguti null kraadi ümbrusesse. Rannikul on kohati sooja 11 kuni 13 kraadi. Homme päeval tõuseb õhutemperatuur 17 kuni 22 kraadini. Ilus kuiv ilm püsib ka pühapäeval, vaid öösel on kohatu udu. Puhub peamiselt läänekaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on öösel viis kuni 10, rannikul kohati kuni 13, päeval 18 kuni 23 kraadi. Aitäh Ülle Jõemaa, te kuulsite kuuenda septembri Päevakaja minale, Mall Mälberg kena õhtut.