Sarjas kirjutamata memuaare on täna kavas kolmas saade mälestusi Eduard intilt, kelle nimi sai laiemale üldsusele tuntuks pärast 1940. aasta pöördelised suve õhukaitse poliitjuhina. 60.-te aastate Tallinna Polütehnilise Instituudi pere tunneb teda majandusteaduskonna dekaani ja poliitilise ökonoomia kateedri juhatajana. Vahepealsesse sõjajärgsesse aega kuuluvast keerulisest perioodist tuleb juttu algavas saates. Missugune töökoht ootas teid pärast Eesti vabastamist? Võrus olin operatiivgrupi koosseisus, üks hommikul kutsus seltsimees Freiberg kutsus mind enda juurde, et nüüd läheb rinde tagalasse ja organiseerinud seal nõukogude võimu. Anti mulle neli meest või olid need viibimist Becker, kohvrites rahasid, automaadid ja mine rinde tagalasse, organiseeri nõukogude võim? Sõitsin marindad tagalasse, sõidan Tartuni välja, rinnet ei ole kuskil. Sõitsin Tartust läbi veel paarkümmend kilomeetrit. Siis vaatasime enamik puhkame, ööbisime ära ja sõitsime jällegi edasi ja rinnet ei leidnudki. Õhtuks saime siis Tallinna juute, Irust sild oli õhku lastud, sõitsime läbi jõe, saime õhtul Tallinna 22. septembril, ühesõnaga ma olin siis Nõukogude võimu esimene esindaja, kes Tallinna kohale sai. Järgmisel päeval juba oli valitsus kohal, hakkabki elu organiseerima. Minu kohaks jäi siis alul tükiks ajaks minister nõukogus informatsiooni osakonna ülemaks. Informeerisin seltsimees Peimeri, kõigis, mida vaja ette võtta ja mida märganud olen ja ja samuti ajalehtedele andsin informatsiooni. Ühtlasi olin seal partei algorganisatsiooni sekretäriks. No see oli huvitav. Minu algorganisatsiooni kuulusid peaaegu kõik ministrid selle siis veel ministeeriumis, algorganisatsiooni ei olnud kõik ministrid tal erilised komiteed ja mis olid tasapisi alles hakkas siis kust tulid. Juba kolm kommunistilisest sai algorganisatsioon moodustate. Sealt viidi mind ruttu üle keskkomiteesse vastutavaks organisaatoriks. Paar kuud oli seal organiseerimisinstrueerimis osakonna juhataja asetäitjaks tähendab praegune parteiorganite osakond. Summat kontrollimas väga halb olukord oli, tegin õige, tõusis ettekande, arutati ettekannet, otsustati sekretär maha, võtakis asemele Iidee. Võrumaa komitee esimeseks sekretäriks. Kle, mis tähendab halb olukord, see tähendab missugusesse olukordade nüüd ise sattus? Olukord olukord oli viimasel kohal, vilja varumine 46. aastal oli. Me teame Nõukogude Liidu lõunaosade suur põud. Võitlus vilja eest oli siis nagu sõda vili pidin varutud saama, süüa ei oleks muidu olnud. Esiteks teiseks bandiidid Võru külje all Sõmerpalu vallas päise päeva vaegMiti vallas täitevkomiteesse. Vangistati need inimesed ja päev aeg, kes aga vallata komiteesse tuli kõik alla keldrisse kokku ja suurem osa lastinist täna maha. Tee peal peeti busse kinni, rivistati inimesed ülesse kelle nägu ei meeldinud või mingid andmed olid. Kallustatetaktiivne Nõukogude võimu eest võitleja on metsa paarkümmend sammu bussist eemale maha. Nice'is seal elu tuli kord majja lüüa, vili varuda, loomad, parudamis, vaja metsatööd teha, valimisteks valmistuda ja nii edasi, nii edasi. Õitsema nende asjadega sain hakkama, olgugi, et kuidas ütelda, tamp igal hommikul kell viis-kuus olin ma juba valdades ja. Tuleb meelde juhus, kus Sõmerpalu sovhoosi direktori juurde läksin hommiku varak kusagil kella kuue. See koputan ukse peale, see küsib, kas omad maitsionomad tegi ukse lahti ja küll ta imestas, et maakonnakomitee esimene sekretär Nemad olid metsavennad. Metsavend oleks tulnud, no miks ma sinna läksin, ta ei olnud ühtegi kilu grammigi riigi vilja ära viinud, olgugi et sovhoos oli kott, ei ole, hobused ei ole. Ütlesin talle, et õhtuks olgu tehtud korras aset, hobuseid mul kaasas ei ole, siin autoga kotte ka ei ole. Et kõik nyyd pead ise muretsema ja õhtuks olgu kord majas. Ma tulen vaatan, sõitsin õhtul läbi, olidki kõik plaanid täidetud ja nii läks sealt teiste majandite ja üksiktalupidajatega, muidugi seal oli vaja veenda, vaja oli rääkita, vajalik käia. Aga rahvas sai lõpuks haru. Ja kevadeks ma pean ütlema, et meil oli Võrumaal täiesti normaalne rahulik olukord. Kevadkülvi tegime hästi. Viljaseemne saime kah varutud. Kas sellise ametimehe ringi sõita ei olnud riskiga seotud riski? Riski kal ei, minul on, tal oli automaat kõrval revolver taskus, autojuhil samuti automaat kõrval, revolver taskus. Ja ega keegi ei teadnud, mis teed ma väljas oli, tan kuuma sõidan ja mis Teetma Võrru tagasi tulen. Ka mitte naisele, mitte keegi ei teadnud, kuhu ma läksin, igale poole ootamatult. Muidu molek lõksu sattunud, saadi sealt bandiitide salk kätte. Nendel oli täpselt tehtud minu tuba. Jaan Malin, majahoidja korteris movi peal elasin. Täpselt oli üles joonistatud mitu tuba, kus kvality voodi on Jakus, naise voodi on ja nii edasi. Need plaanid olid olemas, et kätte saada seda ringi sõitvad seal. Kas sellistel sõjakavalus soovitas teil keegivi, tulite ise sellele? Ei keegi soovitanud ei mit keegi soovitanud kõik õpetanud. Õpetuseks oli mul see ettekanne, mida ma Võrumaa kohta tegin, et halb olukord ja bürool ette kandsin, mul oli programm välja töötatud, mis seal vaja teha. Ega ma ei teadnud, ma pean seda programmise täitma minema, ma ei julgeks selle programmis nii põhjalikku teed, oleks kergema teinud, aga nüüd oli, programm anti mulle pihku, mine täide. Väga lühike, selge jutt. Mul on jäänud siiamaani, milles ma olin kolmandat päeva seal ja siis oli öösel telefoni kaudu nõupidamist, kus kogu vabariik tähendab vabariigi maakonnakomiteed. Nii palju, kui oli võimalik, valdade täitevkomiteesid olid telefoniga ühendatud jää, siis oli kõigile kuulda, kui räägiti, karutam oli keskel öösel kuskil kella kahe aeg ühe, aeg küsida. Enti, mis sa seal teed, ma ütlesin Madoponen. Ega ma sind sinna tutvunema ei saatnud. Ma saatsin tööd tegema. No ühesõnaga, ja lõppes see asi nii, et maakond sai üks 10 päevaga vilja varumisel esikohal. Banditism, likvideerimine läks. Ja nii nagu ma ütlesin, kevadeks oli meil rahu ja sõprusrahvaga sellel alusel hakkas, kevadel hakkas juba kolhooside organiseerimine tasapisi mind karutam, kutsus üks kord kevadel mai alul või midagi 47. aastal enda juurde. Istusime diivani peale, ma arvasin, et ei tea, mis ta nüüd tahab, ainult pahandust olen. No kuidas läheb ja mis ei ole viga, et läheb ja käibeteadet intel nüüd kolhoosige organiseerimise gruppe, initsiatiivi grupp on vajakat, organiseeri nukas kaks või kolm või niisugune ettevaatlikult, räägid inimestega ja veemõõtja peab nõu ja. Eks ma siis käisin ringi mööda neid valdasid, valisin sealt paar meest igast vallas välja, ajasin nendega juttu. Soovitasin Nendel siis omakorda teistega rääkida. Vitsu mul tuli kujunes, niimoodi soovitati seal kaks-kolm, mul sai viisi neid gruppe ja nii ta asi läks. No mis sealt edasi sai, ma ei tea. Küll, kirjutasid mulle Moskvaga veel järgi, aga mina läksin Moskva siis kuueks aastaks õppima. Tahtsin õppida ja palusin keskkomitee bürood, kui langesid seal paljud inimesed välja, keda pidi saadetama õppima. Plaan tuli täita, auk sees. Ma ajasin käe püsti karutama, mis aselinti ta sealt õppida tahan. Õppida on vaja. Kedasemele Ma ütlesin, mul oli sõjaväes oli poliitjuhiks Arnold Tõnisson, ka tema siis töötas keskkomitee sama koha peal, kus mina olin töötanud enne osakonna juhataja asetäitjana. Tõnisson tasemele. Hästi, kad, bürooliikmed on nõus, nõus. Ja nii ma siis ainult õppima. Moskva. Kuus aastat õppisin kolm aastat kõrgemas parteikoolis. Seal oli 300 õpilast üle Nõukogude Liidu. Ja siis, kui mul avanes võimalus sealt otse edasi minna. Ühiskonnateaduste akadeemia. Ainult kolm võttis sealt akadeemia akadeemias oli 100 õpilast, tähendab üle liidu eksamitega loomulikult eksamite tegemine muli valmistanud mingisuguseid raskusi, kuna maiust parasjagu kooli lõpetasin. Eksamid sain läbi ja läks uus kolm aastat otsa. Kuus aastat. Mis aastatele langes teie õppimiseks? Moskvas need olid siis 47 kuni 53. Kevade lõppes õppimine siis mul majandusteaduste kandidaadi kraadiga. Kaitsesin väitekirja kapitalismi Üld, Krisi teine etapp. No õppida, õppida sai muidugi Leninit ja Marxi. Loetud selle, et meil olid väga head õppimistingimused, kõiki kirjandus, mida tahtsid, käisid raamatukogust läbi, otsisid välja andsid nimekirja raamatukokku, meil oli all seal oma nutata raamatukogu filiaal võib punkt, kuidas öelda, kui omas raamatukogus ei olnud seda, siis toodi Lenini raamatukogust. Järgmisel hommikul olid need sul toas laua peal, endal ei olnud isegi järgi mind. Nii et seal oli olemise õppi. Õpitud sai, aga vahepeal, kui õppimine tüütas ära, siis ma kasutasin Moskva teatreid pallu. Murdiaatrite käimises oli oma eesmärk. Ma tahtsin vene keelt puhtalt ära õppida, muidugi täiskasvanud inimesel on raske õppida, ka vene keele õpetajad soovitasid minul, et kõige parem on, et käige teatris, kuulate, kuidas räägitakse, head puhastaminegi. No siis ma käisin neid diaatrid, ma käisin kõik teatrid läbi, kõik tükid vahel läksin, naine oli ka siis Moskvas, läksime piletitega segi, sõitsime vale teatri ette trammi või bussiga. Vale pilet, vaatame ruttu teisse, trammi, bussi, metroo peale teise kohta kohal ja nii marssi siis õhtuti teatrites, hommikul päeva õppimine, aruanded, muidugi, kontroll oli meil hirmustugevdaga küll ametiühing, küll kateedrit ja küll juhendaja, ja kõik naeru. Mitu paragrahvi ja mitu peatükki on valmis, neid siis vaadati ja arutati, kontrolliti. Akadeemiate lõpetasite aastal 1953 suvel 1900, ühiskond. Kolm, 53 kevadel, kevadel 53, kevadel, kas enne või pärast märtsikuud? Pärast märtsi märtsi märtsikuus suri Stalin ära? No vähe on eestlased, kes Stalinit ainult surnust peast näinud. Ma nägin teda elavas peas ka paarid korrad, sellepärast et akadeemias olles kõrgemas parteikoolis. Alati me käisime ju mai raadidel pealtvaatajatena ja oktoobripühade paraadid, aeg oli ikkagi seal kaunis ligidal, need kaugelt ma olin Stalini näinud. Kõik on teada, mis 20. kongressi otsustes kirjutati. Neid otsuseid ei ole keegi muutnud. Võimu kuritarvitamine. Suurte elanikkonna gruppide all vägivallatsema mine ja nii edasi ja nii edasi, pluss Velpyyrija jõugu. Ma ei oska õiget sõna tema kohta öelda, märatsemine võiks isegi öelda, see kõik on teada. Aga rahva seal oli siiski Stalini vasta tähendab osal, kes otseselt lihtsalt kannatanud ei olnud. Sellel osal rahval oli Stalini vasta lugupidamine selle, millega muidu seda seletata. Moskva tänavad olid rahvast täis. Meid viidi, ma olin siis Teaduste akadeemias Stalinit vaatamas, Tallinna oli, tähendab surnukeha flat. Kolonnide saalis vaatamiseks rahvale välja pandud. Läheme kolonniga mööda korki tänavad ei edasisaar, rahvamurd tükib peale, pressib peale meie kolonn lihtsalt trambiti laiali, sõnapiš mõttes koju tagasi. Järgmine päev Stalinit vaatama, jälle läksime. Saime üks 100 meetrit rohkem kui eelmine päev laiali, meie kolonn rahvamurru pealt. Järgmine kord löödi öösel üles kella ühe aeg Tallinn vaatama. Läksime siis öösel sama lugu, siis olid juba kõrvaltänavate Artutega ära blokeeritud, kõrvaltänavas tänav raba muru peal ei saa. Aga me saime juba sinna kolonnide saalile kamis ligidale, täitsa ligidal ei saa, siis oli Stalinit fatavam, ei saanud järsku malenkovicume ümberkorraldamise riigiaparaadis ja mitmesugused nõukogud, mida tema moodustab, kinnitasin edasi. Selle kuulasime ja jällegi rahvamurd surus peale ja laiali. Kas need käigud olid omaalgatus või kooli juhtkonna poolt organiseeritud? See oli koolijuht Ponop poolt, need olid kõik kolm korda kaks korda päevak ükskord öösel kõik läksid sinnapaika. Terved kolonnid. Ja sammassaalini ei õnnestunud jõuda. Ei, ei sammas mets, aga seal olid miilitsad kõik abise ei selle rahvamassi vastu Õizambki. Paksul paksul tool, palju seal vikastata või kas seal ka surma said, keegi? Ma ei tea. Igatahes mina sain sealt terve nahaga Tunema kodunu, järgmine päev ma vaatasin, et ikka ma ikka pean vaatama. No ma olin siis ülemnõukogu saadik. Vaatasin, et lähen metrooga, läksin, sest metroo peal seal oli rahvast vähem, näitasin siis oma seda saadiku paberit ikka ette, mandaati ja ette ja ette ja lastike Mont läbi. Niimoodi ma sain siiski ära käia seal. Me ajaloolased on palju võlgu üldse kogu selle isikukultuse uurimisel milles ta oli põhjustatud, mida ta tekitas, kes need tõelised süüdlased oli mis seal kahju, aga siiski ka kasu sõjaaeg oli, selle sõja mul ei olnud, ükski sekund ei tulnud mõtet, et me kaotame. Ja ikkagi räägiti Saroodinusse astallinu. Kuidas, mis aitas talinik, kõva käsi. Vähe räägitakse Stalini käskkirjast, mis ilmus temal 1000 942. aasta Ma ei tea, kas pist juulis, kui ma eksi, 217 oli käskkiri siis, kui sakslane oli Volga alus Stalingradi ütelda ära võtmas. Stalini käskkiri oli mitte üks samm tagasi, mitte üks samm tagasiminekut ei olnud. Marssal Žukovi mälestuses on seal mõne sõnaga sellest öeldud, et siis loodiga tõkestussalgad edasi võisid minna sakslase poole lääne poole. Seal said haavata, läksid haiglasse tagantaid tohtinud tõketusse alg, algselt oli õigustelgetus salga ülemal kas või kohapeal pannid kõrma halasta. Kui selleks vajadus oli. Not selles peale jäi seal front seisma ja siis tulid Stalingradi lahingut ja nii edasi, nii edasi hakkas, hakkas sammumine läände. Te rääkisite, kui hästi te olite Moskvas kirjandusega varustatud. Aga kas teadustöö ja õppimise kõrval jäi vahel aega ka Eestis ilmuvat perioodikat lehitseda? Kaste näiteks lugesite loomingut või eesti bolševiku? Moskvas olles mul selleks ei aega, väga vähe selle väitekirja. Tollal oli töö väga ja väga pingerikas noga, ma olin igal suvel Eestis. Teised seal sõitsid, ei tea, kuhu kuurort ütles seal Krimmi ja mujale ja meil olid noh kuhu minna tahtsid. Sait kuurort, ütles sat, meilt selleks takistusi ei olnud. Aga ma tulin alates ise ja suvel ma siis puhkasin põhiliselt Pärnus ja tegin seda tasa, mis talvel puud oli jäänud, nii et ma ikkagi eesti eluga olin. Üldjoontes muidugi ma ei tea, kui põhjalikult, aga üldjoontes ikka püüdsin siiski kursis olla. Mul oli pea kapitalismi üldkriisi täis. Seal ei olnud mitte kerge teema kirutata kapitalismi üldkriisi. Teises etapis on terve maailma poliitikat pead sa haarama kõikides külgedes ja olin eelkõige selle siis ära uppunud selle ma teadsin, et ma pean seal Tiit õppima, ma pean õigel ajal väitekirja valmis saama. Eestisse tulite tagasi 1900. 53. aastal ta minestus tagasi, ühesõnaga kõik, kes ühiskonnateaduste akadeemia või kõrgema parteikooli lõpetavad, ega nendel ei ole omal midagi palju valida, ka palju rääkida. Siis oli kord natukene teine kui praegu. Me olime parteisõdurid. Partei oli sind õppima suunanud, partei maksis kinni õppimise kulud ja kõik ja hoolitseti, et säästükkida saad. Ja siis kolib, lõpetanud, ole lahke, täida seda, mis öeldaks. Mind kutsuti keskkomiteesse parteiorganite osakonda, öeldi, et lähed Eestis majandusinstituudi direktoriks. Mul oli nii, nagu öeldakse, vunts 500-l. Et seal ma saanud teaduslikku tööd edasi teha ja kõik ja väga hea läks nädalat mööda uuesti keskkomiteesse. Ma mõtlesin, et nüüd ma vist olen midagi paha teinud, mõtlesin kõik. Läbi ma teinud olen midagi nagu ei oleks halba teinud, et lihtsalt teatris käinud, jalutanud no kutsuvad sinna, no kuidas elad, ma mõtlesin, et ma elan, et ootan, millal kodu saab. Nojah, et me vaatasime su töökohta seltsina, räägite ikka. Vaatasime su töökohta, et tuleb abi kasvatata, siis saad akadeemikuks nüüd, et nüüd lähed siis partei keskkomitee koolitud teaduse ja kultuuriosakonna juhataja. Tol ajal oli selline osakond sellise nimetuse sellise nimetusega osakond ja nüüd ta on jaotatud Kemitmeks, nüüd on kultuure eraldi ja teadvus eraldi. Aga siis oli kõik hunnik koos. Siis ma esimesel septembril algasin 1950. Kaadriga, kuidas loodud, selgus, et üks kolmandik kaadrist ainult üks kolmandik kaebus tuli täiesti kohale määratud ja kinnitatud kõikides ministeeriumides organitelt, kus vajalik oli kaks kolmandikku näpata, ajutised tähendab kinnitamata. No seal algas tõsine töö, väga tõsine töö, igat inimest, pall oli uusi inimesi, pidin neid tundma õppima, vaatama, kas ta vastab oma kohale, kas ei vastuta kohale, kui ei vasta uut inimest soovitama, see oli esmajärjekorras nende ühesõnaga sättida kaadritöökorda, muidugi dokumendid, elulood, kõik need läbi lugeda isiklikud vestlused, keda ei tundnud osa, tundsin, keda tundsin, mul on merre Karli karililt Pärnus. Kutsusin siirdi oma juurte sinna keskkomitees, et kuule, mis sa seal pärnus olek. Irtlikest küsinud Karlicetagenseni nakkuse kaarel olid, Ta ütles, ega mina ei tea, mis ma seal teen, et sinna mund, saadete ja seal ma nüüd oled. Vanemus ei taha tagasi minna ka ei taha tappa, tagasi muidugi taandartataks. Airbeli muidugi ta Vanemuise taastamisel ja uuesti ehitamisele, no ta oli sealt nihukest, teist nii energilist meest nagu hirmsal kallal oli, seda on raske otsida talielu ja hingega sealjuures. Nii et ega ma sinna tagasi soovitamisega pilt oli läinud. Aga miks ta seal vahepeal ära oli, mina ei tea, ega kõik kaade küsimused, väiksemad kaadriküsimused oli mul oma otsus tattaga. Tähtsamad kaadriküsimused kuulusid keskkomitee sekretäriaadi või siis väga tähtsad küsimused büroo kompetentsi. Konsulteerisin ja kus vaja oli, seal siis võeti vastu otsus vastaja. Ühesõnaga, sinna tööle siis sai. Ja seal ta töötas ja, ja seal ta suri. Mul oli seal kaadriga palju tegemist. Artur Rinne tuli karistust kandmas. Ta helistas minule, Paul Uusman oli skulptuuri ministri asetäitja. Paul Uusman mulle helistab, et kuule, et rinne on siin minu juures mattaga, teen nurinat. Ma isiklikult ei tulnud, aga ma poisikesest peast enne sõda oli Kulnud ikad, kusagil laulab üks Artur Rinne ja ütlesin, et las ta siis tuleb minu juurde. Ajasime tuli siis rinne, vaatasin sihukene lühikene, lõbusa näoga mees, et kust te tulete laagrist tulemustesse laatust tegite, laulsin. Aadrus laolisel noku Nadali rehabiliteeritud ja ma vaatasin, päris paatne mees, kui laulda oskab, et mis seal ikka siis helistasin uuesti, Uusman. Lase mees siis laulab, et vaata talle tööd kuskilt midagi. No nii sai see mind hakkas laulma. Parastada kujunes mul päris heaks sõbraks, mitu korda käisime koos kalal ja surnud, mõned mehed elavad kah, kellega mul tegemist oli, nii mõnegi mehe kohale määramisega, mul oli raskusi ja pidin nõu pidama. No nõu pidada, kellega ma nõu pean? Otseselt ametialaselt mas, allusin Moskvas teatuse ja koolide ja sama nimetusega osakond, mis mul endalgi oli sellele Mallusin ja Moskva vahet tuli kaunis tihti käia, minul Nende juurde lähen ja siis pean seal nõu. Aga keegi ei tahtnud õieti midagi vastata, keegi tahtnud vastutus enda peale võtta, räägib temale kõik ära siit ja sealt ja siit ja sealt ja nii on lood nuia, eks siis vaata. Need olid paljugi, siis ei tahtnud midagi, vastutab ta, hindab peale midagi võtta, aga oskasid elus laveerida, oskasid seda aega ära kasutata. Ja see oli just niisugune aeg, kus ei olnud kindlat otsust, kindlat seisukohta, olgugi et Stalin oli surnud, aga need ametnikud elasid, vedas, ametnikud olid kohtadel. Ja sellepärast ma ei rääkinud, ma käisin nõu pidama, siis keegi otsustab hoopis teise ots teise ja kui sellest otsustamisest edasi minna ja paberite kinnitamisest. Meil oli tulemas Kirjanike liidu kongress, pidasime nõu. Ausalt, mina, Juhan, ise nii meedia vaatab mulle otsa, ei tunne oma kaadrid. Ma ütlesin, kuidas ma ei tunne nooti, teatalisa nimekkimi? No tõesti, ma ei teadnud ta isa nimel ja ma ei tea, teinekord oled eluaeg inimesega kõrvuti elanud, isa nime ei tea. Mõnusaid süda täis. Eestis otsisin raamatut üles, otsisin Marxi, isaneme ülesse ja Entel sisa nimi. Aga ega mul seal Moskvas käimist oli, tihti jällegi mingi skulptuuri küsimused ja sellesama mehe juures arutame. Muuseas jutt läks jällegi seal kaadrite peale ja sibulaid isa nimed, juba selgel Smuuli isa nimi ka, et Johani Jurjevits Sigma uurisin ta ära ja siiamaani nüüd on selge Ivani orelit, küsis insustet Ammargiga. Heitja ütlesin talle, Heinrich. No ega ma sellega talle veel ei kinkinud. Engels'i isa nimi, kuidas on? Ei tea? Ma talle ütlesin siis lahtelt, Friedrich mesilal olid Arveklaritud osa, järgmine moment, mida ma sellega tahan ütelda, tuleb arvestada nii nagu nüüd, seltsimees Gorbatšov, eriti rõhutab rahvuseid rahvuskultuure rahus, omapäraselt. Neid peab tundma. Neid peab teadma ja mitte ainult tundma teadma. Neid peab arvestama, muidu lased väga mööda, võid lasta sellest asjast. Tollal oli tulemas Eesti Kirjanike liidu kongress. Eesti kirjanduspilt oli aga 50.-te aastate algul palju vaesemaks jäänud või õieti palju vaesemaks tehtud. Ja üks asi oli muidugi kaadriküsimuse, see asi, ma sattusin jällegi suure probleemi ette, õigemini aeg osalt sattusin ise ja osalt kirjanikud. Ja aasta läks edasi, seda aktiivsemalt hakkasid kirjanikud minu peal käima, vot niisugune teosson, kellatud nisugune, kirjem Nikon, keelatud tema teost, eriväljaandeid ja nii edasi. Nii naljakas kui see oli kamina poisikesest päästolin Tammsaare tõde ja õigust lugenud Tammsaare kellatud, miks ta keelatud, kes keelas, no keegi mulle salt otseselt ei oska või ei taha vastata või? Eks mul siis muud ei jäänud üle, kui võtsin, aga Tammsaare tõde ja õiguse käte loed esimese köite läbi ja ma pean siis hoolega mõtlema, mis on nüüd riigivastast on ja ja mis ei ole ja teine köide seal oli juba rohkem vaatamist ja mõtlemist. Olemas toetusin, eks ole, kuue aastasele õppimisele, marksismi-leninismi klassikuid, printsipiaalne pretensioon, õiget tõde ja mida mõtled, seda ütle välja ja ja eks ma siis jao huvitav noore inimese asi ka, ega ma nii väga ei kartubki, seda pead siis tulle panna, vaatasin, see on õige ja ja pallukese, seda Eesti kultuuri siis nii on, kui menetki ära viskame, kuhu me siis jõuame? Kuule ja mälu värskendamiseks lisame katkendi 1950. aasta Loomingu maikuu numbrist Kirjanike Liidu häälega, Andrea kirjutab sõna-sõnalt. Paljudes kunsti ja kultuuri asutistes töötasid meil kuni viimase ajani kodanlikud natsionalistid Hans Kruus, Nigol Andresen, Johannes Semper, Erik Adamson, Tuudur Vettik, Riho Päts, Alfred Karindi, Anton Starkopf ja mõned teised, kes aktiivselt pidurdasid Eesti nõukoguliku rahvuskultuuri arengut takistasid noorte, andekate kirjanike, kunstnike, heliloojate ja teiste kunsti alal töötajate ideoloogilist ja profession reaalset kasvu ning edutamist. Kodanlikud natsionalistid mõnitasid ja kiusasid taga vana intelligentsi progressiivseid esindajaid, kes olid lülitunud aktiivselt sotsialistliku ülesehitustöösse. Selles õõnestustöös olid nende kuulekateks käsilasteks Ants Lauter, Martin raud, Kaarel Ird, Boris Lucats, Vladimir Alumäe, Priit Põldroos ja teised kultuurielus juhtivat osa etendanud tegelased. Kauemat aega püsis meie kultuurielu võtmepositsioonil. Kodanlik natsionalism Johannes Semper, kes kunstide valitsuse juhatajana ja hiljem Kirjanike Liidu esimehena tegid tõkestamatult oma kahjuritööd meie kultuurielu laostamiseks. Semperi eestvõttel küüti kodanlike natsionalistide poolt säilitada kodanluse päevil loodud kunstliku oreooli reaktsioonilise Noor-Eesti ja selle noorema venna Siuru ühe vaimse juhi Friedebert Tuglase ümber. Sellele eesti kodanluse ideoloogiale ja ustavale, teenrile dekadentide juhile ja Lääne roiskuva kultuuri kummardajale saavutas Semper koos oma ate kaaslastega rahvakirjaniku ja akadeemiku nimetuse andmise. Sealjuures see rahvakirjanik jutumärkides, kes on tegelikult andke rahvale ülalt alla vaadanud ei kirjutanud nõukogude korra aastail ainsatki rida ilukirjanduslikku loomingut. Tuglas oli Kirjanike Liidust välja aidatud. Mina ta muidugi vastav võtta ei saanud, aga ma sain soovitatavat, võtke tagasi ja mul on siiamaani meeles, kui ma olin ka Kirjanike Liidu koosolekul, kui Tuglas Kirjanike liitu vastu võeti. Tuglas vaatas käe pealt kella. Ja pisar tuli silma. Semperi ka olid suured pahandused igalt poolt kohtadelt tuli ta maha võetud, oli vaja. Meil Eesti hümni redigeerida seostus puiduga ja ja teatud olukorra muutusega Stalini surma ja isikukultuse. Nüüd ta on nii või teisiti juba isikukultuse likvideerimine käis, olgugi et kahekümnendat kongressi ei olnud olnud. Keegi ei olnud ametlikult midagi püüelnud. Aga niisugune iseenesest nagu õhkkond tekki nagu julgust tekkis, et sa võid. Pakutusin Semper enda juures empart oli niisugune kohkunud näoga mulle sealt kabinetti. Draama järsk oli teine mees minu ees ja Eesti ta töötas, hästi tegi muidugi võeti vastu. Ülemnõukogu poolt ja, ja kõik siiamaani. No võiks mõni sõna rääkida veel. Eduard piiraldist, jällegi kunstnike poolt signaalid, miks te piiraldi olete ära keelanud, üks Wiiralt, et alla ei anna, nagu mina teda keelanud ei olnud, aga mina olin selle koha peal ja siis ma vaatasin ma seda veerandit siis kätte saanud. Helistasin jällegi siis Paulunud masinale. Uusman kultuuriministri asetäitja, kuidas viraldi kalodanud hoo ja et ma tahtsingi sinu juurde selle küsimusega tulla. Et meil on üks inimene, Rõude, et kes on olnud töötajaid kokku korjanud. Rõudeli tuntud kunstikollektsionäär, eriti VII No ja sõidad tulid Rõudega minu juurte, Olcaviraldi produktsioone kaasas ja suure hunniku, no ma ei osanud midagi selle peale ütelda, kätel nüüd siia mulle laua peale, ma hakkan neid vaatama. No siis ma neid vahtisin küll neid kaamelipäid ja mis seal kõik on põrgud ja ja muid asju ja otsisin ikka, mida siis nüüd Genova peab, et mis nüüd viltu on. Et kas kaameli pea nõukogudevastane. Ei, ma midagi lennust sealt siis ma palusin jällegi Ursmannitad piirardi elulugu, mulle muretseti kuidas ja mis lugesin siis elulood, niipalju kui sealt ma leidsin. Ja siis ma vahtisin ja vahtisin ja ei leidnud ma seal midagi ja tegin siis ettepanekud, et andes veerandi Ma ei saa jällegi jätta meenutamatelt niisuguste lugu augus Jakobsonist, et ma tema oli ülemnõukogu presiidiumi esimees ja Keskkomitee büroo liige. Viroldi küsimus oli niivõrd suured, seda kandsin ka bürool, et virardil niuksed, niuksed tähendab teoseid ja midagi kahtlast halba ei ole seal leidnud ja nii nagu kõik hindavad teda, et väga suur kunstnik, et mikspärast me mitte siis ei võiks trand. Oli mul juhus minna. Kõik seinad on piirardi piltides ütled mulle Wiiralt, joosta täppiseralt. No oleks ta bürool üks sõnaga minu toetuseks. Ütelnud olivakadest luges, et poliitiline konjunktuur on niisugune et ära parem oma nina Soscani kiiresti nende asjade sees ka, mis seal teha? Minul olid otsene ametiülesanne ja mina pidin neid küsimusi, katsume lahendada niivõrd hästi, valvastikumanid suutsin muidugi. No ma võin veel tuua niukse mõne näite, selle olukorra kohtamise valitses. Pääle sõda, vaatate koolide seadus ümber. 10 klassi üle liidu, igal pool keskkoolid, meil on 11-l. Aga miks teil 11-l linnaosa meil on eesti keel ju juures, et see võtab ju teatud ajatunde sealt ära abistel eesti keelt bajaan, ema ja isa räägivad ju lapsed eesti keelt, õpi eesti keel ära. Ei. Mulle andis ikka hulk aega vaielda ja ma ei saanudki teda nõusse. Aga allkirja kama broidjatele ei andnud ja nii jäigi see ilma allkirjata jäi ikka see üksnes siis oleks ma sinna allkirja alles usanud powski 10 aastat olnud. Et oleks lapsed, Aleks lint, koolilapsed oleks tänanud aasta vaeva vähem. Armastan vot niisugused asjad juhtusid sellel ajal koolilapsed küll, aga lapsevanemad, aga lapsevanemad jah, no ma ütlen, nissan nii. Huumori mõttes sõltub niisugune, selle ma ütlen seda ajajärku peab uurima kõiki neid küsimusi saanud. Kõik kuidas ütelda, naljast kaugel, teaduslikult järgi uurima, kirjutama inimestel ei saa ju meie elust mitukümmend aastat maha vaikida, oli seisa lised milledes seisakuid. Miks ta põhjustatud oli? Miks ei võetud abinõusid tarvitusele analüüsida, seda vaja analüüsida, seda asja on vaja, kas ei saa ju nii, nagu ma enne ütlesin, kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta inimestel on vaja selgeks teha kõik. Nii see eludes läheb.