Lennuväes teenis sõja aastatel Eestist pärit mehi võrratult vähem kui teistes väeliikides. Oli ju Eestis lenduri kutse omandanud vaid paarisaja ümber. Neid, kes jäid sõja ajaks kandma nõukogude õhujõudude vormi, rakendati peamiselt instruktoritena tagala lennukoolides. Arseenipalu mälestused, mida nüüd kuuleme? Võiksidki saada pealkirja minu lennukoolid õppimas ja õpetamas. Esimest lennukit nägin vast kuskil 28. või 26. aasta 1986 28. See oli üks Piiplan lühikese kerega mara, isegi ei tea praegu ütelda täpset marki. Aga juhtusin nägema koolivaheajal oma kodukohas lendas üle sealt. Ja see oli ka niukene. No erakordne juhus, aga tollal oli lennukeid väga vähe. Ja ei tea, kas selle nägemisest, aga millegipärast juba koolipoisina oli tahtmist pääseda avarustesse, aga mingit perspektiivi ma ei näinud. Kus kandis oli, teie kodukoht? Oli Valgamaal Karula vallas juhtisid tuleva väljas, kui ta üle lendas ja olin põllul. Ja nii kaua, kui ta tahtis näha, oli nii kahheli pilka tahab. Tali haruldane sündmus menule lähedal. Aga muidu oli ka huvi, niipalju kui mingisugune Kirjanduse Maja ajakirjalõik sattus kätte, siis seda ikka hoolega uuritud. Ja tegelikult nii-öelda päris lennundusega sattusin niimoodi kokku, et olin gümnaasiumi viimases klassis kui ajalehte, et teada ei ole, need võetakse õpilasi vastu lennukooli. See oli esimesel aprillil 1932 32. Ja vanemate teadmata. Läksin siis vastuvõtu nendele katsetele. Põhiline oli sealse tervisekülg kohtutes kõlblikuks tervise poolest tervise poolest. Kas nõuded olid väga ranged? Nõuded olid võrdlemisi ranged, ma ei tea, kui palli igale kohal oli, aga igatahes seal viie-kuue inimesena ravist oli. Miks te vanemate teadvate läksite? Arvasin, et ei lubata, sellepärast et kool jäi lõpetamata. Koolis sain küll kokkulepe, et tulen kevadel eksterni korras, mida ma ka tegin. Sellepärast nõutav oli keskharidus. Eksida. Peeti ka omalajal küllalt kardetavaks ohtlikuks elukutseks. Teatud määral ta oli ka, ega noorus sellele ei pööra tähelepanu. Lennundus on üldse minu arust noorusalsi. Ja nii ma siis hakkasingi päris tegeliku lennundusega tegelema. Palju vastu võeti korraga sel aastal sel aastal oli 13 õpilast kõigest ja sellepärast, et see väljaõpe võtab ka aega ja nähtavasti võimalust olid väiksemad ja maksis ka midagi, ei maksa ka midagi. Väljaõpe toimus mitmesugustel lennukitüüpidel. Kuhu praegu nii-öelda Lasnamäe elamumassiivi juba peale tungib? Seal toimusid siis nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt. Pärast algul oli puhtteoreetiline, siis hakkas nii-öelda paralleelselt käima happelennud. See oli küllaltki pingeline. Päev oli ikkagi hommikust õhtuni ja hommikust kanali kinni ja õhtaks oldi päris väsinud ka. Mäletad oma esimest isendit sealt lendu, kui esimest lendu üldse koos instruktoriga? Kaks kuud läks enne kui esimese lennuni. Ja esimene lend oli tutvumisele tänud. Aga nähtavasti instruktor mõnulas. Ka omamoodi andis mulle juhised üle. Muidugi sellest juhtimistulnud midagi välja ja aga ta ei seganud tükk aega vahele. Nii et mu nägu vist oli kaunis häbelik. Aga esimese mulje siiski sai. See oli kahekohalise lennuki lennuk, turistus Taistos taga. See on peaaegu alati niimoodi, et õpilane ja pika põhilise lenduri istmesse instruktor on siis tagapool. Omateada vaidlesin küll, aga sest juhtimisest midagi välja tule, asi läks hullemaks. Siis ta segas vahele. Nähtavasti mõnulast nii-öelda või kontrollis külasse. Tegelikult ta tegi kõik, enne, näitas kuidas. Aerodroom paikneb ja mismoodi seal lähimat orientiiriti välja näevad ja aga sellele põõsastasest natuke lõbustas ennast minu polo. Mis puutub esimesse seisundisse väljenduses, see on lennunduses üldse vist kõigile meeldejääv. Sest. Ehkki paistab, et kõik on korras, inimene võib juba iseseisvalt lennata, aga see esimese lennul tekib siiski niisugune psüühiline koormus. Et võib tekkida ka häired. Ja inimene on võrdlemisi suure pinge all. Minul läks küll väga korralikult, see esimene lend. Seda nii instruktori seisukohad hiljem hinnates siin teha väga õppima tundma inimese temperamenti, iseloomu, kuidas ta reageerib. Vahel paistab, et kõik on korras. Midagi ei tohiks juhtuda. Ometi iseseisvunud on korduvalt hoopis teised asjad välja löövad välja teised iseloomuomadused ja missugune temperament, sobivaim lenduritööks. Kõne, sangliinik või legmaatik, nagu öeldakse, nelja iseloomu. Temperamenditüüpi on, aga tegelikult on alati sekt, eks ole. Variatsioonid, variatsioonid, instruk olin, tuleb 100 kaunis tänaselt jälgida, kas vahel isegi natiga kurjalt viia õpilane niukse häireseisundisse ja näha, kuidas ta siis reageerib. Et olla valmis üllatusteks. Et vältida üllatusi. Altid üllatas ja. Esimese lennuni oli umbes 12 15 tundi tuli lennata aga kogu kursus oli umbes 50 60 tonnini. Et pärast oli kaunis palju treenida ja harjutada. Lennukooli lõpetajale oli juba lennatud umbes 60 tundi ja mingil määral on siis juba lennukit nii-öelda valdas missugused olid need lennukitüübid. Esimene õppelennuk oli inglise päritoluga auru 504 R. Mil see põhiõppus toimus? Ta oli kahepinnaline, kusjuures kandepinnad olid õige pikad. Vahepeal oli kaks redapess, tugesid lõpmata hulk igasugu trossesid. Ja teliku keskel oli veel suusk niuke suusakujuline detail, mis vältes natukene lennuki ninale minekut. Nii et tänapäeval oleks võrdlemisi võõras niukas näha. Aga muidu õppenenukena too täitis oma ülesande ei olnud. Võimaldas isegi lihtsamaid vigurlennu numbrit teha ka veel pöörist, mida igaüks pidi oskama teha ja sellest väljuda, sellepärast et sellesse manöövlisse võis sattuda mõne vigase toimingu puhul. See võis tähendada kõige lõppu. See võis tähendada jah, kõige lõppu. Ja peale selle oli siis siis kinni üleminekulennuk, see oli juba suurema kiirusega raskem. See oli siis selleks, et harjuda suuremate kiirustega raskema masinaga, enne, kui siis laeng lennukile üleveed oli võrdlemisi vigurlennumasin. Allinis lühikeste pindadega sooritas mitmesugused kõigulenu numbrid võrdlemisi hästi. Seal lennugali lõppedes tuli siis sooritada täpsusmaandumised ja annete harjutused üleval. Ja peale selle siis ka veel orienteerumisstend. Kaarti kompassi abil tähendab marsruudi. Kas õppekava kuulus ka Dimelenud? Tähendab, lennuk oli kavatsus? Ei kuulunud tollal. Küll aga see hiljem juba tegelikult lendu nelja tulite vastav kursus läbi. Sest õieti, kui mina alustasin, siis veel ei olnud kõiki pimelennu näite abinõusid nagu kunstlik horisont ja mis tulid alles hiljem. Aga need kursuselt tuli hiljem läbida ja ma mäletan, et see oli õige pikk kursus. Midagi 70 tonni ümber lendasime. Aga pärast seda võis ka täielikult pilvedes ja kodus lennata sa enam raskusi ei tekitanud. Kas tellisite teeniva lennuväkke? Ja sest tollal oli nii-öelda töökoha leidmine suur küsimus. Ja kuna võimalus oli, sest oli seda lihtsalt ära kasutada. Tallinnas Tartus või Rakveres need olid vist need kolm punkti, kus ja Tallinn-Rakvere Tartu ja veel oli väikene merele no eksasson, mina olin Tallinnasse. Nimelt oli tollal kolmas hävituslennuväe divisjon. Kust see oli? Sõja esimesel päeval, 1941. päeval olin Tallinnas, mina töötasin siis mujal tänav sõjaväes töötasin ehitus, tarbe oli ekstööstus. Töötasin seal tehnikuna ja viibisin meriväljal siin piiritaja. Õieti Pirita ja Merivälja vahepeal. Kui nägin esimest vaenlase lennud, et juba sõja esimesel päeval ei, mitte esimese selline paar päeva hiljem ja seal ees oli rohkemgi hiljem ning sona luurelennuk Taali lühikest aega nii-öelda ilmus kuskil siia Tallinna kohale ja Kadossid jälle kuidas teist sai sõjalis mobilisatsiooni korras sattusin siis Uuralitesse seal algul olendina Tervis, ehk nagu siis nimetati veel metsatöödel mõni aeg. Ja kui hakati eesti korpust moodustama, siis eriala tõttu kutsuti mind selle oral voo. Uurali sõjaväe oli sõjaväeringkonda. Ja sealt suunati siis permi või tolleaegse nimetusega Molotovi, kus olises ründelennuväekool. Ja peab ütlema suurt aasta tulekut, mida lennukoolis ma leidsin, sellepärast et keelega oli algul raskusi. Samuti tuli tutvuda lennukite materiaalosaga, seal abistati igakülgselt ja mõne kuu pärast siis hakkasin tööle juba instruktorina. Kas tulite üldse õppinud vene keelt? Ei olnud ainult õige vähe. Sõjakoolis ained, algmeid, aga igatahes vene keelt ma ei osanud, kuidas toime tulite, oli seal teisi eestlasi peale teie oli küll. Aga ega see üks Jaagiks ei olnud, tuli lihtsalt endal intensiivset tööd teha. Ja ka nii-öelda kolleegide tolleaegsete kolleegide sõbralikule suhtumisele abile sain õige pea jalad alla, muidugi, eks ta läks algul vigaselt. Aga ja kes selle erialalise osas hakkasin toime tulema, vaevalt et teil Raamat oli kaasa võetud või veel ei ole õppinud, mitte midagi ei olnud. No sealt üht-teist sai, aga muidugi kõik oli vene keeles. Kõige rohkem ma mäletan, et kui juba lennundusega tegelesin kartsin raadiot. Sellepärast et kui vastastikku kellegiga rääkida, sai seal käte ja muude žestidega asja selgitada. Aga seal ei olnud seda võimalust, küsiti ükskord, palun korrake. Korraldati pärast on piinlik ka veel kolmas kord küsida, siis hakkasid. Jäädi minu tööga rahul. Instruktorina töötasin 42. aasta algusest kuni 44. aasta aprillini vist siis Edotodiminud instruktorite lüli ülemaks instruktori kohale määrati, tõid siis kohe kooli saabulaza, algul olin kolm kuud või tagavara, doktor ennast, ma pidin keele vaeva nägema ja materiaalosaga tutvuma. Praktilise tööga rakendasin alles kevadel, mis tüüpi lennukitel tuli seal tundma õppida. Seal tuli viited lennukitega. Algul olid puu kaks õppelennuk, seda meil kastati põhilistantside jaoks, mida rahvakeeles kutsuti hiljem vist metsavahi Messa vahiks seal, aga ta tegi ka rindel päris ja tööd pommitajana ta vaikselt hiilis kohale ja tegi oma töö. Siis oli uute kaks, oli juba natukene kaasaegsem. Siis oli R5 saali küll vananenud tüüp, aga kasutati meil üleminekutüübina järgmistele laenglemakt. Kui mina koolis tööd alustasin, siis laeng lennukiks olid pommitajad SB suured masinad. Ja nendel lendasin üks pool aastat. Siis anti nad ära ja siis tulid meile hellit, ilgahet, ründelennuki, ründelennukit, millistega sai töötatud kuni sõja lõpuni ette olid juba täiesti kaasaegsed võimsad masinad kõigi lennuomaduste poolest ja nad olid varustatud tugeva soomuskihiga. Mootori ja lendurikabiin oli kaetult umbes kuue kaheksa millimeetrise teraslehega ja seljatagune plaat oli 16 millimeetrit. Nii et pidas vabalt vastu. Oli võimas masin. Arutamisi võimsa mootoriga 1750 hobujõudu kaalus kuus tonni. Jäi ikkagi alla hävitaja alla, kiirus ja relvastus oli võimas tallali üks kahur hiljem kaks tükki kandepindadest ja peale selle siis reaktiivmürsud kandepindade all. Need olid siis mõeldud maapealset maapealsete märkidestaja kanda Pennal neli mürsku ja noh, peale selle siis suurtükid. Algul olid vist 20 minnes hiljem viidi nad kuni 37 miljoni. Et lennud isegi väike tõuge oli tunda, kui üks või teine tagasilöök tagasilöögi andis. Kuidas ta end vaenlase hävitaja eest kaitsta, Manuela saeta eest. Algul ta oli vähekaitstud, aga hiljem tehti laskuri istejuur. Ja selle oli siis suurekaliibriline kuulipilduja, nii et seljatagune oli kaad. Ja harilikult ka saatsid siis hävitajad, kui ta ründelennud läks. Ja noh, kõige tähtsam oli teras sisemis kaitses väga palju. Kui palju aega anti lenduri väljaõpetamiseks sõja ajal? See oli pingeline tegevus, ma ei tea, kas täpset aega ta oligi, see läks nii-öelda Valvimise järele, kui oli mees valmis, saadeti ära ahe, seal olid veel vahepeal nii-öelda üleminekupolgud, kus nad natuke aega treenist rinde lähistel ja läksid siis juba rindele, see õppeprotsess oli väga pingeline. Kõige pingelisem oli õieti, kui veel õpilaste iseseisvat Ellen olnud siis tuli päevas istuda seal kuus tundi ja rohkem järjest masina kabiinis, aga kujutage ette seda müra juba, missugust vaate 750 hobujõuline mootor võib teha peale selle muud mõjut õhtaks oli ikka nii väsinud, et ei tahtnud palju rääkidagi. Aga kui juba seisvad lendasid, siis läks natuke kergemaks, sellepärast et siis juhtisime raadio teel aerodroomilt õpilaste lende. Ja see andis natukene võimalus puhkamiseks. Muide on sündmust meenutada, et ajal võib pisiasi, ei jää inimese nii-öelda närvilise seisukorda. Mäletan ühel õpilasel lendu minnes oli jäänud õli ja veeradiaatorid, sulge seisu. Jaa, lennust ta ikka näeb, et õli temperatuur hirmus kiiresti tõuseb, vee temperatuur tõuseb. Ja siis püüdis tulla maanduma ilma telikud välja laskmata. Mohvrehkesime ta siis lippude ja raadio abil jälle tagasi ja tuli hüpatakse esimesse vabasse alasse lennukisse vennatada kõrvale ja hakata rahulikult rääkima, et noh, et ma olen siinjuures saame vast hakkama selle asjaga ja siis rahulikult juhendades sai õpilane ka jälle paanika taandus, paanika taandus ja tuli ilusti maandas. Tuli sellest mõnest ikkagi lendur, tuli küll. Aga mina teda siiski kogu aeg millegipärast ei usaldanud täiel määral. Kas see oli õige või mitte, ei tea seda hiljem. Aga Taali välistatud, rahulik, aga kuidagi niisugune peidetud närvilisust oli tal. Aga muidu lendas hästi. Instruktor pidi olema ka psühholoog. Õige palju. Instruktorile on õieti ajutaks tähtsam omadus, et ta meisterlikult valdaks lennukeid, et ta saaks õpilasel lubada teha vigu. Siis ta näebki, see, mis selle tagajärg on ja kui ta veel sealt iseseisvalt välja tuleb, see on kõige parem. Halb on too, kui instruktor kogu aeg rangelt hoiab, kiulised kinni, ei lase nagu tekkida, siis alles, kui ta iseseisvalt läheb ja siis võib asi lõppeda, siis on võib-olla hilja on läinud ja, ja ja seal tuli omalgi vahel päris keerulisi olukorda, näiteks ükskord oli minul õppelennud juhtum riknes suruõhusüsteem, millega telik välja tuleb ja mõned muud riistapuud liikuma pandi. Ja tekkis niisugune olukord, et delikul parempoolne tugi koos rattaga lukustus tuli välja vasakpoolne tuld lipuvabalt need praktiliselt oli kasutada ainult ratast maandumiseks ja ja ei saanud sedagi, annab sisse tõmmates muidu nihukese maandutakse kõhule, kui telik ei tööta. Ja natike mul vedas, võib-olla nad ikka oma oskust oli ka, suutsin siiski masina tervelt alla tuua. Maandusin siis muidugi küllalt ja suure kallakuga terve rattapoolel. Ja kui siis vajus nii-öelda teisele küljele, siis pidurdasin selle ratta, niipalju sain kinni. Aga et enne oli sadanud vihma, siis see pinnas oli natukene libe, porine ja see päästis ka mul palju lennukeid täielikult terveks. Ise samuti ei saa samuti. Muidugi pinge ta tekitas, sellepärast võib ette kujutada maandumiskiirust sellel masinal ei 160 kilomeetrit, mis kuued on meil niisugune riistapuu, võib toredaid kakar palli teha. Aga kõik läks hästi. Ja lennukis õlut vähimatki viga ei, ainult propelleri saatsid natike puudutas maad, sellepärast et see kallak tekkis, aga muidu mingisugust viga jäänud. Et seal sama tammel tõsteti tapukkidele ja siis lukustus, teine jalg ka ja kontrolliti mitte mingisugust. Aga millest võis olla tingitud? Oli ühes õhurõhuregulaator. Annatlikest rääkis nii, et ta ei andnud täit rõhku, ühe suutis lukustada ateist ei suutnud tõsiasi, mis võinuks maksta inimese elu. Nojah, võimalik muidugi, lennundus on see oht väga sageli. Kas teie õpilastel oli selles mõttes kõigil õnne? Kõik jah, välja arvatud üks kasahhi rahvusest oli ta. Sellel lõppes esimene lend halvasti ja hiljem tuli välja ta põdes ühte haigust mis oli lennunduse suhtes ohtlik, nii hätta pärast lennundust üldse kõrvaldati. Tapp langetõbi oli, aga ta varjas, tahtis kangesti saada lenduriks. Ja selle väljaõppeperioodil ei märkanud. Sellepärast ta nii hoolikalt varjas sõda. Ja alles siis hiljem hakkasid teised õpilased, rääkimata maako normata häireid. Kanet seltsimehelikult ei tahtnud ka algul öelda. Kui oli ükskord õhustavas hoog teda ja ja õieti päästis teda teine õpilane, keda ma panin sellesse instruktori istmesse, oli kahtlus natike tema suhtes ja see oli nagu garantiiks. Ja too natukene abistas, need hallanud said, aga lendurid temast ei saanud. See oli ka siis viivale lend. See oli viimane lend. Aga muidu läks külla seekord. Kas muidugi väikseid viperusi selle õppeprotsessis on alati, see on juba niukene eriala. Kui palju lendurid sõja jooksul välja koolitasite? Arvet ei ole pidanud, aga eks ta kuskile 100-le läheneb. Tulite kursuste kaudu või? Põhiliselt tulid kursuste kaupa ainult seal kursuse vältel tekkis seerimine ühetioots, keerame põhiliselt kursuste kaupa ja see siiski ei kestnud. Kaua ma praegu enam aeg nii-öelda strin vajas mehi ja lendurite kuluvus, kui tohib, nii-öelda oli küllaltki suurmehi, vajati kogu aega. Nad said veel väiksed lisatreeningu said üleminekupolku tas ka. Nii et sa õieti küll hiljem siis, aga seal nad tegid veel nii-öelda lennukile orientiir, lende ja laskmise pommitamise harjutus. Laskusid pommitamist, Meie koolis ei olnud, et algul oli, aga hiljem jäeti ära, sellepärast selle töö tegid üleminekupalgad, meil oli põhiliselt lennu teeneline väljak muidugi teatud manöövrid, me õpetasime nagu märgile lähenemine madallennuga, siis hüppe üles siis tulistamise Beckeerimine alla neid Me kõik harjutasime ainult ilma relvadeta. Ja hingeline tegevus, mis. Te ütlesite, et sõja lõpul teid määrati instruktor turit ülema Pleli ülevaks milles seisid selle mehe kohustuse selline koos seisis. Ta instruktorid, Ta juhendamine ja üks tähtis lõik oli iseseisva lennuloa andmine. Instruktor esitas, kui ta arvas, et õpilane on kõik iseseisvaks lennuks siis ta esitas, sellel oli ülemale, kes temaga siis õpilasega lendas ja otsustas kas võitjada lasta või on vaja veel täiendavaid lend, anda. Maja metoodiline metoodilise töö jälgimine. Lennuanalüüsi tab analüüsist kõiki vigureid ja lennus olid teinud. Andsid siis juhendit, kuidas edaspidi talitada. Ja siin tuli ka koordineerida taimel lüliülemal. Luues lüli tähendas vist kolme lennukit, kolme lennukit ja kuidas sellise koolis lennukoolis samuti oli kolm kuni neli lennukit olid harilikult üks oli nii-öelda Aru lennukena. Põhiline töö toimus nii-öelda kohe lennuk materiaalosa eest hoolitsemine, et kõik oleks korras. Muidugi, vahel tuli, kus instruktori töös tekkis natukene kahtlus, tuli ise katsetada ja lennata. Aga põhiline oli nii-öelda juhenduste. Kas lennukooli programmiga kuulusid ka langevarjuhüpped? Ja ega õpilane pidi lõpetamise eel sooritama kaks hüpet ühe automaatavajaga? Tõenäoliselt kui õpilane ehk java ise siis automaatavam, teine juba iseseisva avamisega. Minagi ise sooritasin oma elu esimesed hüpped seal. Sellepärast, et olla valmis kujul, tuleks see vajadus. Ja psühholoogilist oli huvitav, ehkki ma olin juba ligi 10 aastat lennanud oli esimene kord siiski kõhe kanda, pinnale välja minna ja vaadata, maa on kaugel. Kas maksab hüpata? Ei maksa. Treeningus, sooritasin hüpet. Arvasin, et sellest ehk esimeste kogemuste jaoks jätkub. Aga sellist olukorda ei kujunenud vastu tahtmist Vedite hüppama? Ei, minul isikud ei kujunenud küll, aga mõnel kolleegil tuli niuke sõna, olukord üks oli isegi väiksem humoorika seotud. Lenduri passile õpilane hüppasid välja ja maandus tööl põllul, kus oli parajasti kartulikorjamine ja kolhoosnikud tulid suure kuhja Kartuleid kogunud ja üks nendest maandajatest satas, seal, seal ei löönud need kartulid kõik laiali. Ja aisad olid sistanitanud seal ümberringi, et kas ameti muud kohta ei leidnud maandumiseks. Aga seal ei naernud. Kuidas õpilastega lennukoolis hakkama saite? Rahvusel erinev? Keelebarjäär oli olemas? Ei, peab ütlema, uskumata, aga vaatamata keeleparjäärele ja rahvusele, sest õpilasi oli peaaegu igas rahvast oli aga kuidagi kassolides pedagoogiline vaist või kontakti sai leitud ja päris hea kontakti, nii et hiljem nad kirjutasid kogu aeg püüdsite ikka kontakti hoida rindelt isegi rinda ja ka kohapeal hoidsid väga, kui mingisuguse käsu sai antud, siis seda pütti nii kiiresti kui võimalik toita ja nii hästi, kui saadi. Tähendas omamoodi raskusi ei tulnud ehkki kartsin algul sõda. Te olite kogu sõja permi lennukooli ja sõja lõpul, kui sõda oli juba pannud siis viidi mind üle Parošilov kraadi, hävituslennuväekooli aga. Rindele alluv tasuja nimeline väike eskadrill Eesti korpus juures siis olin kuni tee mobiliseerimiseni selle koosseisus. Millal te langetasite otsuse, et tänane lend jääb viimaseks? See oli tükk aega sõda just selle sõjaolukorras, kaugel kodust ära olles tekkis kojuigatsus ja tahtmine nad nii-öelda rahulikuma eluajal, sest instruktori töö oli tõsiselt raske, närvesööv ja nagu vajas puhkust pakuti küll siin Lynni lennukitele reisilennukitele tööle. Aga arvasin, et siis, kui pilt jälle, et olen mõne päeva kodujanna, pean olema kuskil kaugel. Ja Alaska hakkas oma osa rääkima kaasa. Ja siis otsustasin, et jään maa peale ja kuna lähedased olid masinat ja mootorite olnud siis Califitseerisin autode erialale mis tunduvad endisel lenduril reisijana kaasa lennata. Siit ja erilist ei ole, aga kogu aeg mõtlen, et umbes, et mis need mehed seal Joy kabiinis teevad. Ja manöövrit, mida lennuk sooritab, salgas maandumisele tulles või need on kõik niisugust tuttavad? Etteaimatavad juba. Aga muidugi lendurid. Lennukil, kus järsku kõrgust mõõdetakse seal 1000 2000 meetrit korraga või rohkemgi veel kus koormused kasvavad ja kuuekordseks seda reisilennuki sõitjaid ja kui kehakaal läheb heki viie-kuuekordseks. See raskesti talutav koormus on reaalsus keest väljades, isegi kulmud muutuvad nii raskeks, et ei jõua silmi täielikult lahti hoida. Rääkimata siis terve keharaskusest. Te olete seda tunnet tundnud ja ma lendasin hävitajatelleriti. Tavaline veegol len, nii eriti suur koormus, tekitatsioon siiski nauditav, sellepärast et näitab masina valitsemist. Ja on nagu iga sportlane tegevask. Mina mäletan lennukoli päevilt, tähendab, kus mina ise õpilane olen. Kui tuli teha esimese vigurlende, siis pidin jääma keele otsast ilma. Tekkis niukene, kõditav tunne ja kuidagi selle vältimiseks hoidsime keelt hammaste vahel. Aga koormuse tekkel ei suutnud seda keelt nii ruttu armastavalt ära koristada. Jääd teki soostuda otsast ära, tuli tahtega hulk aega treenides Niukest äparduste juhtuks. Muidu vigurlend on.