Rein otsas on, oli kaua aega tuntud majandusteadlasena. Nüüd on elu viinud teid poliitikasse ja ja tõrtshaudiste panga presidendiks. Kuidas see juhtus? Teadusemaailmast ära läksid. Oli see enda vabasoo, ma pean. Järgi mõtlema, sest aastal esimest korda niisugusele küsimusele Vot see väga imestama panev vast ei olegi, sellepärast et, et majandusteadusel on nagu kaks külge, üks on niisugune puht abstraktne külg see on nagu mõttemäng, milles sa lõbu tunned. Et arendad edasi uut teooriat, paned selle kirja Ilusa tulemusena teda avaldatud artiklis või raamatus ja elad siis edasi jälle uue probleemiga. Aga majandusteaduse teine külg on, on see, et sa lahendad ainult neid küsimusi või püüad lahendada ainult neid küsimusi, mis annavad kasu inimestele. Ja no mina olen valinud selle teise poole, ma tunnen väga suurt mõnu muidugi mõne ilusa probleemi lahendamisest ja, ja selle avaldamisest loomulikult ja aga, aga muidugi põhikriteeriumiks on see, et kas see töö, mis ma teen, kas ta annab kasu. Ja, ja noh, sellest ma olen nagu lähtunud kogu oma teadusliku töö algusest ja, ja see tegelikult viib ju väga kiiresti väga kergesti poliitikasse, sellepärast et et kui on võimalus samu ideid rakendada praktikasse, siis sa teed kõik selleks, mis seda vaja on. Ja neil ju kujunes Eestis nüüd välja niisugune olukord, et, et selleks, et tõsise majandusteaduse tulemusi praktikasse juurutada, on vaja praktikas töötavate ettevõtete organisatsioonide eesotsas oleksid inimesed, kes tunnevad majandust väga põhjalikult nii praktiliselt kui ka teooria nõudmiste järgi. Ja, ja kui tehti niisugune ettepanek mulle minna üle praktilisele majanduslik poliitilisele tööle, nagu oli plaanikomitee esimees, siis ma valisin selle sellepärast et ma tahtsin, et midagi saaks ka ellu juurutatud. Nii et see oli enese soov ja tahtmine. Ja tähendab noh muidugi nii nagu ikka ongi üks ettepanek tuli mujalt tagasi, vastas minu soovile. Aga kuidas käis üldse majandusteadlaseks kujunemine kusse soodiks? Jah, see on isegi väga huvitav, ma mäletan, et minu esimene soov oli, kui ma mõtlesin kõrgema kooli peale ja valisin erialast, ma mõtlesin, minust peaks saama keemik. Tundus, et seal on väga palju huvitavat ja väga uudset, mida saab leida ja leiutada ja avastada. Ja, ja siis tekkis aga niisugune olukord, et tervis ei, ei olnud selline, et oleks lubanud, et sõjajärgsetel aastatel. Ja, ja siis ma mõtlesin, et no siis ma püüan leida midagi niisugust eriala, mis mis võimaldaks elu kõige paremini mõista, mis on nagu kõige tähtsam inimeste ja ühiskonna arenguks. Ma muidugi tollal olin naiivne 16 seitsmeteistaastane, mõtlesin, et selleks on filosoofia aga õnneks Eestis ei õpetatud filosoofiat ja siis ma valisin ühiskonnateadustest kõige tõsisema, nagu mulle tundus, majandusteaduse. Kuidas nüüd hindate seda majandusteadust? Tol ajal õpetati? Äärmiselt kahjulikud praktiliselt oli, kogu see õpetamine seisnes suures osas selles, et, et õpetati mitte mõtlema õpetajat ehitama seda, mis, mida maailma majandusteadus oli andnud. Ühe maailma majandusteadlase lõigu nimelt selle lõigu, mis puudutas Karl Marxi ja tema üksikuid tunnustatud iirlasi nagu David Ricardo ja Adam Smith Kogu hilisem majandusteadus aga oli nagu hääbumide kadunud või isegi hukkamõistetav. Võib-olla natukene nüüd palju öeldud, kindlasti üht ja teist kasulikku sai juba kas või kas see Marxi tundmaõppimine annab majandusteadlasele palju, kui, kuid oskab õigesti kriitiliselt hinnata ja vaadata. Nii et muidugi päris kasutu segada Ta ei olnud. Ja muidugi õpetati ju niisuguseid alasid, mida peab igal juhul teadma, nagu on raamatupidamine ja finants ja rahandus ja nii edasi, nii et et ühtedest kasulikku sai, aga kahjuks kõik. Kõik see tuli praktikas ümber õppida, praktikas töötasid ja kui sa teooriasse teadusesse läksid sisse, tuli hoopis suures osas ära unustada. Pärast kõrgkooli lõpetamist läksite te kohe teadusse või? Ja mul oli võimalus valida kahe tee vahel ja mind päästis otseselt teadvusesse minemast, see on vea tegemisest tolleaegne kaadripoliitika. Nimelt kui otsiti kandidaate aspirantuuri astumiseks Eesti Teaduste Akadeemia majanduse instituuti, siis siis ma mõtlesin, et nagu oleks mul ka huvi olnud ja andsin isegi avalduse sinnaga vastavalt tolleaegsetele kaadrikriteeriumidele Akadeemia majanduse instituut ei nõustunud mind võtma asbylandiks. Ja tänu sellele ma sain töötada neli aastat praktikas, mis oli muidugi mulle väga vajalik. Kui see saladus pole, mis oli põhjus? Noh, niimoodi nagu on need mingisugune ankeedi punkti vastanud niisugustel eeskirjadele nagu, nagu tulevad pähe. Läheme siis sammu veel tagasi kui seda elu olema niimoodi hakanud, vaatama tänasest päevast mineviku poole. Kuidas möödus lapsepõlve kooliaastad, kes olid vanemad? Noh, lapsepõlv ei möödunud kergelt. See oli muidugi jällegi lõpuks kasulik. Vanemad lahutasid, kui olin nelja aastane, kasvatas meid ema natukene vanaema abiga, väga tihti tuli kolida ühest kohast teise, niiet et 11 keskkooli klass ma käisin läbi 12. erikoolis. Ja eriti muidugi sõja-aastad olid väga rängad. Siis oli niimoodi, et emal tuli natukene aega vaadata mõne vanglaruumi sisemist elu. Lihtsalt olla vangistatud, jah, ja pärast sõda olla siis tööta. Siis olid muidugi jah, alates siis juba sõja-aastatest oli niisugune elu kord, meil kujunes välja, et koolis seal õppida, kui kui me käisime kahe vennaga koos suveti karjas või siis nagu vanem juba lihtsalt tööl ja taludes ja siis olid niisugused lepingud, töötame nii palju, saame sügisel iialgi mitu vaka, seda jahu, nii mittu vaka teist jahu, nii palju liha, ülikonnariide ja nii edasi, nagu tollal tavaliselt olid, kõik võib olla, kes on seda läbi teinud, mäletama aga nii sai koolis ikka edasi mindud. Siis aitas mind veel see, et sõjajärgsetel aastatel Tallinna polütehniline instituut Moodustas niisugusse omalaadse keskõppeasutuse, nagu ettevalmistusosakond põhiliselt oli nendele, kellel seda oli takistanud normaalsel teel keskharidust omandamas ja seal sai kahe aastaga ühe klassi läbi teha. Nii et ja maksti stipendiumi. See muidugi kergeldas mul siis selle lõpetamist. Ja pärast tuli nagu juba oma käe peal ülikoolis õppida ja raha kõrvalt teenida ja ka sellega said hakkama. Nii, ta läks. Mida siis hakkas see päris töömehe elu peale ja kuskohal? See oli põllumajandusministeeriumis, seal oli varustuse peavalitsus, kus ma sattusin siis ökolamistiks siis hiljem plaani finantsosakonna juhatajaks. Selle oli siis väga huvitav, sest see oli nagu tööstus ja põllumajanduse kokkupuute koht seal nägid, kuidas majandusvahekorrad on. Siis sai väga hästi näha, kuidas riigi rahadega ringi käidi väga mitmel kombel. No näiteks üks jäi mulle väga nii keskvolinikuks tunud ideaalsete majandusõpetuste kütkes olevale noorel mehel oli väga imelik, kui, kui näiteks varustusosakonnas oldi tellitud kogemata seal mitmesaja 1000 eest asju, mida tegelikult põllumajandusele vaja ei olnud ja kui kõige lihtsam tee oli need lihtsalt maha kirjutada, sest akneb otsima neile liidus teisi ostjaid, kes on tülikas. Ja nii, nii see elu õppetunnid algasid. See oli 50.-te aastate ise ja 54 58. Komisjonisugune segane aeg? Jah, muidugi, aga palju siis noormees kõikide segaduses segaseid külge elus nägi, aga aga, aga loomulikult see talv palju oli seal keerukaid, siis tekkiski huvi ikkagi püüda pida välja töötada niisukust teooriat ja, ja selle rakendamisviise, mis mis majanduse praktikat nagu parandaksid, siis ma otsisin võimalust minna juba aspirantuuri Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemias andsingi siin avaldusi ja 58. aastal siis saigi see võimalus mulle osaks sündmus, kus siis siis Moskvas statsionaarselt ja igatahes ma pean ütlema, et, et kaadripoliitika nõuded olid Moskvas väga lihtsalt selles mõttes, et mul ei tekkinud seal mingit probleemi. Mul oli see õnn, et ma sain teaduslikuks juhendajaks enesele tollal väga autoriteetse majandusteadlase finantsistid Jacob Kron rood kes oli väga palju uudset kirjutanud ja mõelnud, praegu muidugi me peame seda võib-olla dogmaatilise majandusteaduse progressiivsemaks osaks, aga ikkagi küllaltki pragmaatiliseks, aga aga finantsküsimustest andis ka väga palju niisugust uut, mida siiamaani meie majandusteaduses veel kasutatakse. Temalt on pärit kas niisugune õpetust, millega ma sain ennast tihti lohutada. Et ta ütles niimoodi, et kui te olete kirjutanud ühe artikli või raamatu ja sildil kohe ära avaldatakse, siis, siis te olete õnnetu asja kokku keetnud seepärast et, et midagi uut ütled ainult siis, kui te peate kaua aega võitlema selle eest, et seda avaldataks. Vastas tolleaegsele praktikale ja tema raamatut enamik ilmusid kõik ainult pärast poliitbüroole liikmete vahelesegamist, kui nad üldse inimesed pagulashakkas, teie raamatud ilmunud kiiresti võib, aga ikka normaalse vaevaga. Tähendab mind aitas just selline asi, et minu Tysoltatsioon sai valmis 64. aastal ja 65. seoses majandusreformiga tekkis nagu majanduslik mõttevabadus suuremana ja, ja selle tõttu minu minu raamataks küll toimetaja kartis väga selle pärast, aga, aga ta läks läks hästi läbi ja noh, see oli siis nagu esimene niisugune töö pärast seda, selle kohta avaldati veel mitmesugused artiklid, siis mõnes välismaa ajakirjas. Ja edasi tulid raamatut muidugi siin Eestis. Nimelt pärast tasimentuuri lõppemisest lõpetamist tulin Eestisse tööle majandusinstituuti ja siin ilmusid ilmus mitu raamatut majandusreformi ettevalmistamisest. Siin oli meil niisugusi, uudseid mõtteid, mida tegelikult ellu viia ei õnnestunudki, aga noh, meie sektor juhatasin siinselt, tööstusökonoomika sektor valmistas ette kaks, võib öelda isegi kolm niisugust artiklite kogumik, kuigi meie kollektiivset monograafiat. Ja, ja need tõstsid ülesse väga uudset küsimusi, kusjuures suhteliselt meil oli juba kokkulepe, et see läheb Moskvas tõlkes venekeelses tõlkes avaldamisega Moskva kirjastuses ökonoomika. Kuid siis oli 67. 68. aasta pööre tagasi ja meie suur vaev, tõlkisime selle kõik vene keeldiva, saatsime ära, läks nagu kaduma. No siis ma lohutasin kellas selle Jakko gramm Roadi mõttega. Kas üldse Eesti majandusteaduse ja liidu majandusteaduse vahel on suur erinevus? Tol ajal, kui te tulite Eesti majandusteadusse ja ka praegune periood, kuidas teie pilgu läbi näeb, näib seal olevat ja. Ma ütleksin Moskvas sedasama, mida siin et on ja Eesti majandusteaduse kasuks, nii nõrk, kui see meie majandusteadus ka ei ole. Moskva kannatas, ütleme, liit tervikuna kannatas kahe põhjuse tõttu, esiteks nimekate majandusteadlaste väga suur osa füüsilised hävitati kolmekümnendatel aastatel mõne mõned ka sõjajärgsetel aastatel või siis kaotasid oma tervise ja tagasi tulles. Muidugi nad enam ei suutnud saavutada seda, mida nad oma elus oleksid võinud anda. See oli üks põhjus ja teine põhjus muidugi see, et liiga suur lähedus keskvõimuorganitele nendele samadele organitele, kes püüdsid iga uudset mõtet hävitada tekitas niisuguse totmatismi niisuguse olukorra majandusteaduses, kus tähtis oli mitte enam uuemate esitamine, vaid vaid vaid oskus vanu mõtteid ümber jutustada, lihtsalt selleks, et omale kindlustada koht selles teaduse taevas. Nii et kõik see tekitas niisuguse olukorra, kus uute mõtetega oli praktiliselt väga raske välja tulla ja selle tõttu me näemegi, et meie liidu majandusteadus on praegu väga nõrgal tasemel minu haroos järgi. Meid on kogu aeg, meil on kogu aeg olnud olukord teistsugune. Esiteks selle tõttu, et nähtavasti juba enne neljakümnendat aastat olnud perioodist säilunud majanduselukogemused võeti arvesse meie majandusteadlase poolt. Teiseks, meie suhteliselt progressiivsem vaim oli see, mistõttu meie majandusteaduse ma ütleksin, põhiosa ei olnud niisugune, vaid oli alati progressiivsusele püüdlev. See väljendus majandusinstituudi töödes väga hästi tolleaegsete majandust väga mitmete, ma ütleksin isegi ikkagi juhtivate majandusteadlaste töödes, võtame näiteks Arno Köörna, võtame Mihhail kronstein oma tolleaegsetes töödes. Ja paljud-paljud teised, niiet see olukord on säilinud ka praeguseni, ma arvan sedasama minema ka näiteks seda meie nüüd lähenemist juba majandusprobleemidele, kus me progressiivselt majanduslikule mõttele lisame veel ka progressiivse poliitilise mõtte Nõukogude liidus. Kahjuks on niisugusel tasemel ainult üksikud majandusteadlased, tõsi, mõningaid probleeme nad on töötanud läbi isegi sügavamini kuid kompleksse hinnangu andmisel annaksin eelistuse kindlalt meile. Ka Eestis oli see majandusteadus oma raamide sees ja ja pidi teatud suunas arenema. Ega seal käed vabal eurod Ma ütleksin ja käed muidugi õigemini võiksid suujalu taba ja sulgi olnud vabal. Aga suunamäärasid siiski suurel määral majandusteadlased ka ise. Probleem väljendus teisel kujul väljendus selles, et progressiivsemaid õigemaid mõtteid tuli tuli mõistu välja veeta kirjasõnas väga tihti, aga niisuguseid majandusteadlasi nende progressiivsete inimeste hulgas, kes oleks suisa valet kirjutanud oma põhimõtete suhtes, erinevad need, ma. Mul ei olnud nendega kokkupuutest ma mulle tundub, et, et niisugusi võis küll olla, aga, aga see ei olnud määrav, nii et inimesed lihtsalt otsisid oma mõtete väljendamiseks teise vormi aga ütlesid selle kindlasti välja, siis ühesõnaga tuli õppida kirjutama ridade vahel ja lugema ridade vahelt. Ja kas meie majandusteadus ja ja teie isiklikult jõudsite sellele järeldusele oma majandusteaduslikus tegevuses, et kogu liidu majandus on tegelikult ju valedel alustel. Võib-olla peaks kõik põhimõtteliselt muuta teistsuguseks? Kas üldse niisugune mõtlemise viis oli võimalik tulla? Ja ma ütleksin küll, et oli ja on minu jaoks algas 60.-te aastate algusest nii nagu ta algas, võib-olla ka liidu majandusteadlaste ühele osale, kes tollal olid majandusreformi initsiaatorid, kes püüdsid seda ellu viia. Ma ütleksin niimoodi, et tänase päeva seisukohaga võttes see ei olnud olemasoleva nii tugev eitamine, nagu me ütleksime seda täna. Kuid see põhimõte, mida välja pakuti, et me peame üle minema turumajandusele ettevõtete iseseisvusele ja plaanimajandus niisugusel kujul on oma elu ära elanud, see oli selge 60.-te aastate esimesel poolel. Ja siit võib mõista seda kogu ühiskonna suurt tragöödiat, mis seisnes stagnatsiooniperioodis, kus 20-ks aastaks oli praktiliselt kõik kinni külmutatud majanduse arendamise. Võimalus, kuidas te ennast inimesena tundsite selles majandusteaduses kui te nägite, et tegelikult see teadvus, mida sa publitseerida ei vii, elu edasi, on elus lahus. Ma tundsin siiski ennast võitlejana. Ja nagu paljud minu kolleegid nii absoluutselt ei saa öelda, et oli elus täiesti lahus. Nagu ma ütlesin, ridade vahel me kirjutasime avaldatud trükistes. Mitmesugused konkreetsed ettepanekud nii-öelda ametkondlikust kirjavahetuses läksid veelgi konkreetsemalt ja selgemini öelduna. Nii et niisugune tunne oli, et sa võitled kogu aeg uue asja eest. Ja kuigi sa said välja öelda mitte kõik, mis tahtsid, seda küll ja niisugusi võitlejaid oli palju mitte ainult Eestis, vaid oli ka Moskvas ja on, on tänaseniga Moskvas olemas ja teistes vabariikides, kuigi muidugi vähem võib-olla mõtteni ebatagasihoidlikult. Nii et me tundsime, et me võitleme ühise asja eest, mul oli väga palju kaasmõtlejaid ja kaasvõitlejaid Moskva mitmesugustes instituutidest, mul tuli pärast pärast seda esimest Moskvast töötamise perioodi õppimise perioodi Milka teine periood seal töötada. Ja nii paljud nendest inimestest on praegu juhtivatel kohtadel, nüüd ma enam neid ei pea niivõrd oma kaasvõitjate nagu tollal, sest nad on praegu nagu jäänud siiski väga suurel määral tsentralismi ideoloogia kütkesse, mitte täiel määral, aga siiski. Aga need sidemed aitavad ka täna väga palju kaasa. Küsimus, mille, mille me ka ülesse tõstsime, kuid mida me nii sügavalt tollal ei arendanud, oli see, et koos ettevõtete iseseisvusega peab arenema ka regioonide iseseisvus. Tuli mitme raamatu kollektiivse monograafia autorite kollektiivi juhiks beib vastutavaks toimetajaks olla ka Moskvas töötamise perioodil, see oli aastal 72 kuni 80, see oli doktorantuur sisu ei, see oli lihtsalt. Asi oli nimelt selles, et ja vot siis seostub teie küsimusega, et kuidas sa tunned ennast, kui sa ei saa hästi realiseerida oma tööd. Ma tundsin seda halvasti, eriti Eestis töötades, sest tollal oli olukord, kus niivõrd-kuivõrd üldse majanduses midagi muuta sai, seda sai muuta ainult keskusest tulevate otsuste kaudu. Ja siit kujunes siis minu minu eesmärgiks, et ma pean sattuma tööle Moskvasse just selleks, et kaasa aidata majanduse arendamisele ka Eestis. Kuna minu juhendajal oli võimalik mind kutsuda sinna tööle, siis sattusingi ma 72. aastal Liidu Teaduste Akadeemia majandusinstituut juba vanema teadusliku töötajana. Ja osalesin mitme niisuguse ettepaneku ettevalmistamisel, mis järk-järgult hakkas hakkas ilma tegema juba progressismas suunas. Tollel perioodil oli mul väga palju meeldivaid kaaslasi. Üks nendest on Eestimaal hästi tuntud Boriss trackitski siis võib-olla vähem tuntud, kuid ka progressiivseks peetud tollal majandusteadlane oli Viktors, tarude Browski ja veel mõned teised. Püüdsime ühendada progressiivselt mõtlevaid majandusteadlasi majandusmehhanismi valdkonnas üle kogu Nõukogude Liidu. Korraldasime mitu huvitavat seminari, ühe neist ka Eestis rannamõisas on, mäletan, see oli vist aastat 74. Ja, ja see töö kandis ka teatud vilja, nagu julgustas mitmeid neist majandusteadlastest olema julgemad, radikaalsemad. Ja siis sellele järgnes ettepanek tulla tööle Liidu Teaduste Akadeemia majandusuuringute instituuti, majandusmehhanismi sektori juhatajaks. Tollal oli seal suhteliselt progressiivne direktor, kes tahtis hakata loomaplaanikomitee süsteemis samuti majandusmehhanismi sektorid selleks, et nagu ta ütles, õpetajatega plaanikomiteed ikkagi uut moodi mõtlema. Ja muidugi see vastas jällegi minu arusaamist sellest, mida ma peaksin tegema. Majandusteadlasena, selle ma võtsin vastu ja need aastad andsid ka palju huvitavat mulle ja tõenäoliselt ka ühte teist kasulikku. Ma sain väga mitu kontseptsiooni seal välja töötada ja edasi arendada ja avaldada. Ma ütleksin niimoodi, et kui ei oleks olnud niisuguste majandusteadlaste suurt hulka, kes püüdsid ka nendes stagnatsiooni tingimustes midagi progressiivset teha, siis ei oleks meil olnud olnud niisugust võimalust täna juurutada neid asju, mida me püüame juurutada Eestis vabamalt liidu keskasutuste suurte takistustega ka ikkagi on seal ka iga sattusid niisugusi inimesi, kes püüavad edasi minna ja nende inimeste toetus on meile. Abiksin. No on teada, et omal ajal oli majandusteadlasi nime järgi väga palju. Kaste umbes oskaksid hinnata, kui suur osa neist oli nüüd neid, kes tegeles tõsise teadusega. Väga ilus küsimus. Väga väikene, üllatavalt äkiline. Ma hindaksin subjektiivselt, siis ma ütleksin, et ühe suure üleliidulise majandusuuringute instituudi 500-st töötajast vajalikuks võib pidada 50 60. Ja väga konkreetselt ma puutusin sellega kokku, kui ma osalesin ühe suure majandusmehhanismi sektori juhtimisest Teaduste Akadeemia majanduse instituudis Moskvas, kus me tegime täpse arvutuse, kui palju meil oleks tegelikult vaja, et kõike seda tööd, mis me andsime. Et kõik, kes seda tööd teha, paremini veel kuisel sururgakse surulgaga tuleb palju liigseid arutelusid. Sellel anekdoodid, et teadusinstituudis võivad teadlased ära kaduda ja neid ei märgata, märgates koristaja kadumist, on ikka tõe põhjal täiest kahjuks. Kas Eestis oli sama soo juurde? Ei, ma ütleksin, et mitte nii suurel määral tingitud sellest, et niisuguses väikeses vabariigis ollakse rohkem seotud praktilise eluga ja lahendatakse võib-olla siis mitte nii suuri ambitsioone, probleeme aga need konkreetsed küsimused, mis lahendatakse, need lahendatakse konkreetsemast seoses eluga. No aga muidugi ei saa eitada, et teatud määral on see ka igas vist majandusinstituudis, mis NUT liidus on võib-olla et isegi välisseal töökogemusi teatud määral, nähtavasti see kuulub teadlase loomulikude kadude hulka. Kuid kahtlemata kui me natukenegi paremini hakkame organiseerima oma tööd isemajandamisalusele, kuise majandamine, testi juurdub ka teadusesse, siis siis siin ma loodan, et meil paari aasta jooksul olukord puutub. Ikkagi veelgi paremaks. Te töötasite vahel Ungaris ja oli niisugune võimalus väga huvitav, kuidas juhuseid mängida, kaasa, nimelt tegeledes Nõukogude Liidu majandusmehhanismiga tekkis mul niisugune mõtet. Noh, väga rumal on rääkida teadusest ja, ja tunda ainult ühe maapraktikat. Et tingimata oleks vaja ära õppida ükski nendest keeltest, mida kasutatakse mõnes teises sotsialismi põhimõtetel töötavas majanduses. Ja lihtsalt sellest mitte ulatuslikust valikust lähtudes, mis oli, ma otsustasin, et valin ungari keele tundmaõppimiseks, kuna seda tunneb kõige vähem inimesi. Ja siis tekkis omakorda niisugune olukord jälle, kus ungari keel valis mind nii-öelda. Nimelt oli meie liidu esindusse Ungaris vaja inimest, kes, kes tunneks majandusmehhanismi, kuna hakati juba aru saama, et Ungari majandusmehhanismi tuleb tundma õppida mitte uisapäisa, lihtsalt hurjutada. Ja selle tõttu siis otsiti, et kas leidub ka niisugust majandusteadlast, kes tunneb ungari keelt ja nii ma sain seal töötada kolm ja pool aastat. Ja minu ülesanne seisneski just nende Ungari majandusmehhanismi tundmaõppimises selle hinnangu andmises ja siis Nonii võimaluste piirides siis maga, tutvustasin seda meie ajakirjanduses nagu progressiivseid asju seal propageerisid. Nii et see oli kasulik. Ma usun, et mulle ja mitte ainult mulle keeled jäävad kergest küll. Ei usu, aga see nõuab visadust, võib-olla visadust natuke elanud ja nii ma olen saanud nii kaugele, et et viie keelega võib asju ajada. Kusjuures väga huvitav on, ma ei tea, kuidas keeleteadlased on seda täheldanud. Tähendab, et iga igal juhul, kui sa kahte keelt kasutad ühel ja samal laeval või ühes ja samas seltskonnas, siis, siis sa pead omama veel kogemusi selleks, et, et just kaks keelt alati üksteisest eristuksid. Näiteks oli ma räägin ungari keelt suhteliselt hästi ja meil oli siin üks paar nädalat tagasi Ungari külaline kellega ma olin ka rääkinud inglise keelt ja kelle kaaskonnaga inglise keelt ma ei saanud, pead ühtegi sõna ungari keeles öelda, selgus, et kõik need asendusid automaatselt inglise keelega. Aga samal ajal, kui sa räägid teisel päeval teise inimeseks, siis täiesti vabalt väga mingit huvitavat tekkivat tekkivat võlikult, aga muidugi mulle meeldib keeltega tegeleda, nad alati on väga huvitavad, väga palju sisemist huumorit, sa leiad mõnikord keeles, sõnad kujunevad, grammatilised vormid kujunevad. Aga noh, praegu muidugi selleks vähe aega. Peate lugu huumorist? Kahtlemata. Kahtlemata muidugi ma usun, et vist on vähe inimesi, kes tõsised oleksid, et sellest lugu ei pea. Võib-olla muidugi ühed rohkem, teised vähem. Mis te armastate, lugeda, ma mõtlen huumorialasest, kirjandusest või ajakirjandusest vaadata, kuulata või meeldivad sellised anekdoodid. Ei noh, anekdoot loomulikult, aga, ja vägagi, kui nad vaimukad, aga aga muidugi nii huumorialane kirjandus, noh tavaliselt nii mõttele ehk väga palju ei anna selle pärast seda nii eriti eriti ma nüüd ei saa öelda, et matta armastaksid muidugi omal ajal ma mäletan, kui ilmus Martin Larni, siis ta oli väga huvitav lugeda. Ja ühte teist veelgi rohkem mulle kirjandusest meeldivad autorid, kes oskavat huumorit seostada inimliku soojusega suhtumisest teistesse inimestesse ja ma mäletan, kuidas mulle väga meeldis, meeldis krimkriin. Kuidas mulle meeldis väga remark oma mitmesuguste mitmete romaanidega. Nii et võib-olla see on nagu olulisem ja muidugi huumorimeeldivus sõltub sellest, kui, kui palju vaimukust seal sees on. Ma ütleksin, et võib-olla määravat osa selles mõttes, et inimese enesepraktilise elukogemused ei saa ju olla kuigi suured, eriti tänapäevases, väga keerukas ja väga miljoni palgelises elus. Kui sa oskad teiste elukogemusi tundma õppida ja arvestada, siis siis teeb sind rikkamaks ja võib-olla sinu käitumisega õigemaks ja teadmised paremaks. Nii et. Enda arvates palju ja ja, ja need on tihti määranud minu otseseid ja minu maailmavaate kujunemise. Muidugi võimalik, et mõned raamatutest praegu võiks käigu ümber hinnata, aga aga ikkagi nad on määravad. Aga kui tühjaks vaadata niimoodi etappide viisi oma elukirjanduse lugemise seisukohalt, kasson nisus, murdekohad ka olemas. Et üks kirjanduse žanritest või valdkondadest on asendunud teisega. Võlad kaks niisugust perioodi võiks eristada, esiteks 17 ja vanemperiood, kus ma tundsin väga suurt huvi ühiskonnateadlaste vastu. Need need aastad 48 kuni 50.-te aastate keskpaigani, need olid ju meie Eesti maaelule ääretult keerulised härdalt vastuolulised sõnad ja teod ei saagi suuremat vastu olla. Ja kui sa tahtsid neist mõista, siis sa pidid kuskilt selle võtme seda mõistmiseks leida, siis ma püüdsin lugeda nii palju kirjandust ühiskonnateadustest, kuidas see võimalik oli, sitt mul see niisugune huvi ühiskonna probleemide vastu ja pärastine minek majandusse. Nii et see kindlasti oli nagu määrav kuni ülikooli lõpetamiseni. Aga siis hilisemas elus siis jah, teatud stagnatsiooni rahulikus ja ja, ja võimatus. Täielikult pühendada teadlase probleemid, võib, võib praktika parandamisele. Siin muidugi võimaldas rohkem lugeda ka ilukirjandust ja siis sellel perioodil, nagu andis see mulle rohkem. Praegu. Muidugi pean tunnistama, et, et suhteliselt vähesed lugeda, sest töö on nii kõikehõlmav. No nüüd on hoopis teine. Keskkond, kus te elate, on need inimese suuresti erinevad. Kust enne haridus praegu lähete? Ja kahtlemata. Kusjuures ma püüan alati eelkõige naha inimestes positiivseid külgi ja, ja ma ütleksin, et et mõlema keskkonnainimesed on mõnes mõttes huvitavad ja meeldivad, kuid mulle muidugi meeldib väga. Nende inimeste eripära, kellega ma praegu kokku puutun, töös. Esiteks oskus väga konkreetselt mõelda, operatiivselt lahendada küsimused austada teise inimese aega, kui sa teise inimesega tegeled ja, ja nõudlikkus selles suhteliselt kaasa tema aega austad, ütleksin konkreetse asjaajamise stiil ja, ja tava, see on väga tähtis. Ja teiseks muidugi omab sama oluline ja määrav omapärasusi. Et praegu tuleb minul ja nendel, kellega ma koos töötan, kõiki küsimusi mõista eelkõige poliitiliselt. See tähendab, tihti tuleb isegi loobuda soovist kõike ellu viia kõige otsemat teed pidi, nii, kuidas sina seda mõistad? Vaid sa pead alati arvestama, et sa pead minema neid teid kaudu, mida mõistab rahvas. Ja võib tulla, et mõni tee ei saa alati kõige otsemat teed pidi viia, tuleb lihtsalt mingisugune kogemuste omandamise etapp läbi käia, selleks et rahvas Sütuudistes paremini mõistaks. Nii et niisugune poliitiline lähenemisviis on muidugi selles mõttes huvitavam, et sa nagu mõtled kõike nagu koos teiste inimestega. Kuidas te olete tundnud selles riigis kus teil algus oli, nagu ma aru saan, küllalt palju raskusi ebameeldivusi selle riigikorra tõttu. Mida te kui inimene olete läbi elanud? Väga kibedaid silmapilke on olnud mitu silmapilke vaid, kuid kuid eks ole päästnud see, et sa püüad juurelda nähtuste põhjuste üle ja siis hakkad mõistma, et sinu isiklik küsimus on lihtsalt suure küsimuse üks üks tahkudest ja et sul on selles osas ka palju kaaskannatajaid, palju kaasvõitlejaid ja ja kuidagi nagu natukene kõrvalt vaatad ka oma isiklikke probleeme seal võimaldanud nagu kergemini üle olla mõnest asjast ja edasi. Kuidas te hindate niisuguseid jämedaid rünnakuid ühiskonnakorra vastu, kus me praegu elame? Ma mõtlen niisuguseid ekstra ägedaid ütlemisi mida meie oma poliitiku elus kohtame üsna sageli. Sind nähtavasti on kaks kriteeriumide järgi hinnata võib-olla ka rohkem. Ma arvan, et et meil on praegu niisugune periood, kus me alles õpime poliitikat tegema. Poliitikas käituma ja eks esimese klassi valuraha loomulik eriti ka selle tõttu, et sinna esimesse klassi on läinud ikkagi täiskasvanud inimesed, kellel õppimine enam nii kerge ei ole. Ja selle tõttu ma näiteks ise kuidagi ei jaga niisugust seisukohta, et poliitikat võib või mõni arvab isegi, peab tegema mitte puhaste kätega. Ma arvan, et et siiski kui sa püüad kaugemat eesmärkide poole ja püüad inimeste usaldust võita suuremate eesmärkide saavutamiseks ühiskonnas, siis on ikkagi eelis sellel kesti poliitikat puhtamate kätega. Nii et ma mõtlen, et mõned niisugustest teravustest, mida rakendatakse väljendusse artiklitest, need on lihtsalt õppevead ehk võib-olla elu koolitab ka niisuguse inimese edaspidi. Teine asi muidugi. Küsimus sellest, kui palju üks või teine üliterav ütlemine elu edasiviimisel abi annab. See on nähtavasti nii keeruline probleem, et mitmed inimesed võivadki neid asju väga erinevalt mõista. Kui me räägiksime konkreetselt näiteks eesti ühiskonna edasiviimisest siis on siin ka küsimus selles, mida pidada reaalseks teeks, mida mitt? Kui mõnele meie tänase päeva poliitikule tundub et ainult tema ütlemise teravust sõltub see, kui kiiresti me edasi lähme. Siis on ka meeldib. Muidugi on selge, et see inimene püüab edasi minna ja püüab kõikidel selgeks teha, et tema ongi selle edasiviimise kõige kangem kuju. Teine minu jaoks nagu õigem lähenemine seisneb selles, et me peame tegema enesele selge pildi millised jõud aitavad meie Eestimaa elu edasi viia. Ja me peame oskama nende jõududega liitu sõlmida. Me peame oskama oodata, kui vaja on, millal üks või teine tegur küpseb, millal üks või teine jõud küpseb selleks, et neid abistada. Ja vastavalt sellele me peame seadma enesele konkreetsed eesmärgid ja tegema konkreetsed ütlemised. No meie ajakirjanduses ja, ja ka raadios televisioonis kuulda igasuguseid ütlemisi võib lugeda mitmesuguseid seisukohti. Ja tihtilugu nad ei ole just päris nii ausalt kirja pandud või välja öeldud. Kuidas näiteks suhtute niisuguse asja, ma hiljaaegu lugesin ühest lehest, kus oli suur hulk ka parteiliikmeid kirjutajat ühte hunnikusse kokku, et need on need õiged Eesti mehed, rahvarinde tegelased ja siis natuke maad edasi oli pandud teise lahtrisse EKP elane Rein otsasson. Kui ta niuksed asjad rehvate nägema kursuse suhtluses huumoriga või, või tunneb ennast solvatuna või? Ei ole seda kahjuks lugenud. Vabama numbris. Möödunud aasta jooksul olen ma saanud ka teatud nagu poliitilise karastuse selles mõttes ja ma ei tea, kas ma olen teinud õige järelduse või mitte, ma ei tea, võib-olla mulle ehk kunagi öeldakse siis seda sõprade poolt või kaasvõitlejate poolt. Nimelt on olnud. Niisuguseid juhtumeid, kus pind on väga teravalt rünnatud. Ja noh, näiteks üks hiljutisemaid motiiv oli see, et mina püüdsin tõestada raha vajalikkust ja püüdsid näidata, et ostutšekid ei loomile võimalust ehitada üles imemajandusmehhanismi sest ilma rahata ei saa seda üldse Dianu sellest Iron vaja rohkem rääkida, aga küsimus on just selles, et kuidas vaieldi, vaieldi, isiklikud solvangutega, vaieldi niimoodi, et tõestada, et üldse see inimene ei ole nagu väärtud arvestada. Vot see vaidlemise meetod vaidlemise viis oli muidugi omapärane. Ja mul oli väga suureks toeks, et, et meie vabariigi elanikkond ikka tervikuna väga toetas seda minu teguviisi ja ja seda ideed ise. Ja siis ma tegin edaspidiseks ennast niiskus järelduse. Et nähtavasti ka see, et sind kritiseeritakse, et üldse kritiseeritakse palju, see on ka loomulik ja nähtavasti sellest kriitikast ja kritiseerides tuleb eristada neid, kes tõsiselt püüavad midagi mingit probleemi enesele selgeks teha ja kes lihtsalt võib-olla isa objektiivselt aru sellest asjast, mida sina mõtled sõltumata sellest, kas on õigus sinul või teisel need, ma ütleksin, ausad oponendid on teatud mõttes ka sinu kaasvõitlejad, kuna nemad samuti nagu sinagi püüavad tõe poole ja nendega polemiseerida. Ta on õige ja kasulik kuid laskuda poliitikasse niisuguste väidete autoritega, kes sihilikult ütlevad valet kes sihilikult moonutavad sinu seisukohti. Tõenäoliselt ei olegi vajalik lootuses, et rahvas saab sellest isegi aru, me oleme ju kõik siin vabariigis viimase aasta-kahe jooksul poliitiliselt väga arenenud. Ja vot niimoodi ma olen nüüd tihtipeale ka käitunud, see võib muidugi olla ka ohtlik, aga teiselt poolt ohtlik selles mõttes, et kui tõesti mõni ekslik arvamus kujuneb üldiseks arvamuseks, siis on pärast seda raske kummutada, aga samal ajal niisuguse käitumisega sa väldid tüli tühja pärast ja, ja väldid asjatut raiskamist tühisele, mõttetule ja kahjulikule poliimikale. Ma olen praegu nagu püüdnud maksimaalselt kasutada ka seda teist teed, lihtsalt ignoreerida niisugusi väiteid, mis aeg-ajalt mingisuguste poliitilistel eesmärkidel on tekkinud. Aga ma kujutan ette, et ega see sisemuses istuda Kerdule lada ei ole. Kui aga muidugi ei ole kerge ja väga ilus oleks, kui sind igal sammul tervitataks ja kiidetakse, aga ma olen ennast selle niiskuse järelduse teinud, et see kuulub poliitika poliitiku elu juurde. Ja, ja selle, seda peab võtma kui objektiivset paratamatust ja, ja siis ei ole midagi. Kas poliitiku elu, kõigi nende pahede ja väheste hüvedega meeldib? Kui pakutaks praegu võimalust tagasi minna majandusteadusse mingisuguse meeldiva probleemi juurde kas läheksite või? Kiusatus oleks suur minna ja ma lihtsalt vastaksin, et küll oleks tore, kui oleks kaks lugu, saaks mõlemad ära laenata teadlasena ja poliitikuna. Tähendab, ütleksin praegu niimoodi, et et praeguses olukorras otsustad selle järgi, mida sa pead vajalikumaks sellele ühiskonnale, kus sa elad. Ja huvitav ja meeldiv on mõlemat pidi. Teaduses on ütlemata tore lahendada uudset probleemi, avastada midagi, see on niisugune loominguline rõõm. Poliitiku ja ütleksin, majanduspoliitiku töö on samuti loominguliselt väga huvitav, siis siin tuleb samuti otsida lahendusi väga mitmetele probleemidele, kusjuures kuude kaupa vaid mõnikord tundide kaupa. See on ka loominguline protsess ja kuna siin on vaja aktiivsust, kiirust, siis see mulle meeldib see tempo. Ja selle tõttu ma töötabki praegu siin selles valdkonnas. Nii et mõlemad huvitavad. Me peame vaatama ühele karmile tõele näkku. Te olete ka selles eas, mida nimetatakse elu teiseks pooleks, mida te tahate või korda saata, millest unistate veel. Ma tahaksin siiski eelolevate tööaastate jooksul. Aidata viia imekindlatele rööbastele. Siin on meil esimesed aastad veel väga olulised ja väga suure võitlusega seotud. Need võib-olla kolm-neli-viis, aastat, kus Nende aastate jooksul meie majandusmehhanism peaks stabiliseeruma. Ma ei taha nüüd öelda seda niiskust tähtajana, mille lõpul. Me saame mingeid tulemusi oodata, ma olen kindel, et me saame tulemusi varem, kui me suudame masu ellu viia. Aga need on majandusmehhanismi kujunemisaastad. Me praegu viime majandusmehhanismide ellu niiskuse teatud kujul, nagu me täna ette kujutame, aga et sinna ma kindlasti hakata järk-järgult kohe viima korrektiive, sest õpetama Kiievist edasi minema. Nii et see oleks tõsine eesmärk. Ja teiseks, ma tahaksin jõuda siiski raamatutena kirja panna Need majandusteoreetilised järeldused, mis on kirja panemata jäänud ja need, mis on nüüd viimaste aastate jooksul veel tekkinud. Nii et seda võiks juba nimetada rahulikuma tööperioodiks ja seda ma pean siis natukene edasi lükkama.