Ründame koos Hendrik Relve. Tere alustame uue hooajarännuteid ja kogu tänavuse hooaja rändame maailma erinevate ookeanide troopilistel saartel. Piirkond, millest me alustame Okeaania kaugemat kanti Eestist Okeaania annab välja mõelda. Ja mõned geograafid peavad seda lausa omaette, et maailma jaoks mõned peavad seda ühtseks maailma jaoks Austraaliaga. Ja kui Okeaania peale mõeldes peab mõtlema maailma suurima ookeani peale seal vaikne ookean. Ja selles vaikses ookeanis on laiali pillutatud lugematud saared ja saarte kogumikud. Ja, ja kõiki, neid ümbritseb sinepit tav piiritu ookean. Ühtmoodi annad, sarnased need saarestikud, sest nad kõik on kuumad, päikeselised ja, ja neid ümbritseb sinetav ookean. Ja teistpidi on need saarestikutega erinevad, sest siin elavad väga erinevad rahvad oma ainulaadse kultuuriga ja igas saarestikus on omanäoline loodus ja Okeaania. Minu meelest on just põnev ja salapärane selle tõttu, et on ammendamatu, et mitte ükski rännumees ei suuda iialgi oma eluaja jooksul kõiki Jaan ja saari läbi käia. Ja tegelikult, kui me mõtleme selle saatesarja varasematel aastatel, siis ju me natukene oleme Okeaania rännanud näiteks Uus-Meremaal ja Uus-Guineal. Et Uus-Meremaal olid siis Maurid ja niisugune eriline, ainulaadne, paras. Me loodus osaliselt ja Sceniaal jälle need kräsupäised tapvad, kes elavad osaliselt siiani nii-öelda kiviajas. Aga nüüd aastakese tagasi oli mul õnn avastada enda jaoks uus Okeaania saarestik ja selle nimi on Uus-Kaledoonia ja Uscaledooniasse me nüüd lähemegi. See helipilt, mis nüüd kõlas, on salvestatud, et Uus-Kaledoonia tantsufestivalilt korraldatakse seal saarestikus alailma ja kõigepealt kõlasest Okeaania rahvastele hästi omane merikarbipuhumine. See on küll nagu võimas pasun ja siis see pikk ja rahulik ühislaul sest lauljatel pole kiiret kuskile laulda on lihtsalt mõnus. Aga ma kahtlustan, et paljud eestlased siiski ei kujuta hästi ette, kus see Uus-Kaledoonia saarestik nendest tasub. Ja selleks, et sellest aru saada, peaks veel kord mõtlema Okeaania saarestike üldpildi peale. Et väga laias joones jagunevad need Okiaan ja saared, neid on muidugi kokku üle miljoni. Jagunevad kolme suurde rihma. Mikroneesia, saarestikud, melaneesia saarestikud ja Polüneesia saarestikus. Ja selle jaotuse on teadlased teinud just peamiselt nende erinevate rahvaste, nende kultuuri, traditsioonide ja nende ajalooerinevuse järgi. Ja jälle, et üldse aru saada Okeaania rahvaste olemusest siis peame sukelduma küll hästi kaugesse aega, kuidas Okeaania saarestikus üldse inimese poolt asustati. Kui mõelda ajaloolased, on seda nimetanud üheks inimkonna kõige võimsamaks iidseks rahvaste rännakuks. Kujutleda vaid kiviaegsel tasemel haprate veesõidukitega, minna julgelt tava ookeanile vastu tundmatusele ja jõuda lõpuks välja rohkem kui 10000 kilomeetri kaugusele teisele poole ookeani serva. Muidugi võttis aega ja esimene laine inimkonnast, kes Okeaania saartele läks, olid Buade esivanemad. Nad olid lähedases suguluses Austraalia aborigeenide ka jõudsid määratult palju varem kohale, kui kõik järgmised rahvad. See oli tervelt 40000 aastat tagasi. Ja just papod asustasid, meil on ees ja selle osa ookeaniast, mis on kõige lähemal Austraaliale. Ja tänaseni on seal paljud saared asustatud peamiselt nende kräsupäiste paatvatega. Ja nüüd, kui mõelda, et meil on ees on Austraalia lähedal, siis sellest põhja poole jääb see teine hiigelsuur saarestik, rühm, son, mikroneesia ja mikroneese on jälle kõige lähem Okeaania osa Aasiale. Ja nime osa mikroviitab kindlasti sellele, et mikroneesia on kõige väiksem Okeaania saarte rihmadest. Kõigest paar 1000 saart. Ja kultuuriliselt on see hästi kirju piirkond, sest siin elab nii Paapuaid siis asiaatide järeltulijaid, kes on peamiselt pärit Filipiinidelt, sealt kõige lähemalt Aasia poolelt. Ja siis veel on siin ka Polüneesia rahvaid, mikroneesias nad kõik need kolmet, algpäritoluga rahvad on seal läbisegamini ja polüon. Eestlased on jälle selles mõttes huvitav ja tähelepanu väärne rahvarühm. Et nemad asustavad siis õieti kõige suurema osa Okeaania saarestikest ja, ja selle kõige suurema osa nimi on Polüneesia ja see asub siis mikroneesiast ja Milaneelsest ida pool tohutu suurel alal vaikses ookeanis kuni Ameerika rannikuni praktiliselt välja. Ja, ja vot see just see polüneeslaste kartmatu ja hulljulge rännak üle ookeaniavaruste. See on pannud väga-väga paljud teadlased väga pikalt mõtlema, et, et esiteks, et, et miks nad seda üldse tegid. Ja kui kaua see aega võttis. No see, kaua see aega võttis, see on umbes teada praegusel ajal, et et mul on, eestlased, alustasid kusagilt dist Aasia lähistelt, võib-olla taiwani saare kandis oma rändu ja see algas 5000 aastat tagasi. Ja kõigepealt nad kohtusid paatvatega, kes olid juba kümneid tuhandeid aastaid elanud siin lähedal melaneeziazemicroneesias osa Polüneesia rahvaid, et sinna osa rändasid mingi vastupandamatu jõu ajel ikka edasi ida poole. Ja see on üks suur küsimus, mida mina olen hästi palju mõelnud ja ja, ja ega ajaloolased ei oskagi väga kindlalt öelda, mis, mis imeline ja võimas jõud sundisin siis minema inimesi oma vaprate paatidega plaanile teadmata, mis seal silmapiiri taga ootamas on. Ja siis on teadlased seda mitmeid põhjendusi andnud sellele üks nendest, noh, on suhteliselt niisugune selge ja materialistlik, et et võib-olla näiteks, kui nad olid elanud juba mingis saarestikus mõnda aega siis sai rahvast lihtsalt nii palju, et iga jaoks jätkunud enam põllumaad ja toitu ja siis tuli ennast lihtsalt kokku võtta ja ja otsida uusi maid, et saaks kõik suud ära toita. Ta ja üks teine niisugune ajend, mida teadlased väga tihti on ka pakkunud selle ära tõuganud jõuajend edasiminekuks võisid olla ka mingisugused sisetülid kas siis all sisemised kodusõjad või, või tülid klannide vahel või hõimude vahel. Ja näiteks ju selles vanas Mauri legendis, et mismoodi jõudsid polümne eestlased Uus-Meremaale, seal oli just see motiiv, et tegelikult mindi täiesti raskelt tülli ja osadel paatkondadel ei olnud muud võimalust kui põgeneda silmapiiri taha. Aga mulle meeldib palju rohkem nende ajaloolaste mõtteviis, kes ütlevad, et võib-olla see ei olnudki mingi nega tiivne jõud, mis sundis minema, või see, mis äratõukejõud, et võib-olla see oli hoopis tõmbejõud, mis pani polümneeslased paatkondadena minema vastu tundmatuseni. Selle põhjenduseks on paljud Mauri ja ka üldse Polüneesia ste müüdid kus ülistatakse niisugust julget minekut vastu tundma tusele avastustele ja otsima siis nagu uusi imelisi saari, mille sarnaseid pole nähtud ja, ja otsima paremaid eluvõimalusi uue kodu rajamiseks. Ja, ja et, et need teadlased ütlevad niimoodi, et, et nemad võib-olla palun, eestlased ei käsitlenud avaookeani, nii nagu meie oleme harjunud, et see on täis ohte ja ta on surmavalt ohtlik, vaid võib-olla nad võtsid hoopis asja niimoodi. Tokyo on võimalus, et me läheme vastu uutele võimalustele, et ookeanud ühendaja on sild ja sedakaudu pääseb edasi ja edasi võib-olla oli see nii, ei tea, keegi ei tea. Aga, aga motiivid, mille üle tõesti tasub mõelda. Ja see on üks väga inimlik ja iidne küsimus. Aga kindel on see, et igal juhul juba kusagil tuhatkond aastat tagasi olid polüneeslased ületanud praktiliselt kogu vaikse ookeani ja jõudnud välja siis Havai saartele, mis on juba peaaegu Ameerika rannikul ja, ja samal ajal veel ka niisugustele saartele, mis jäid välja poole isegi troopika, näiteks Uus-Meremaa, mis asub osaliselt parasvöötmes ja polüon, eestlased olid asustanud igatahes nii paari 1000 aastaga kõik need tohutud talad Vaikse ookeani kesk- ja idaosas. Ja kui nüüd ikka mõelda, et see Uus-Kaledoonia, see pisike killuke Okeaania, sest et kus see asub ja vihjeks võib-olla oleks siis see, et, et meie lendasime sinna Austraaliast tuli lennata Austraaliast kirdesse umbes tuhatkond kilomeetrit üle ookeani. Ja noh, kui mõelda globaalselt, siis kõige lähem osa Austraaliale oli ju mäletatavasti melaneesia. Nii et me jõudsime siis Uus-Kaledoonia pinnale täpselt 20. novembril möödunud aasta lõpus. Ja noh, see esimene mulje see alati, kui sa lähedasid novembrikuisest hämarast ja kõledast Eestimaast ja satud ühe ropsuga, Päike sellisele troopikasaarele. No see on muidugi väga elevust tekitav tuttav ja, ja sa tunned, kuidas energia sinusse voogab. Ja me maandusime just nimelt Numia lennuväljal. Nume on siis Uus-Kaledoonia pealinn, asub Uus-Kaledoonia peasaarel ja noomias on 100000 elanikku, kui jälle mõelda Eestimaa peale, see on siis ligikaudu nagu Tartu suurune linna. Ja teistpidi pole ta nii linnake, midagi, seal on väga vahvaid linnaosasid, seal on toredaid muuseume. Muidugi on seal väga kauneid liivarandu ja hästi palju ööbimisvõimalusi turistidele. Nii et turistile nisugune, ideaalne puhkepaik, kes Euroopast tuleb ja kahtlemata Numia elurütm on, on rahulik ja aeglane. Keegi siin ei kiirusta. Ja kui mõelda jälle, et kusse noomia nüüd ise asub, siis see Uus-Kaledoonia peasaar kannab nime müranud Teeerr ja eesti keeles on siis suur maa. See saar on 350 kilomeetrit pikk ja keskmiselt 60 kilomeetrit lainet ühest otsast teise ikka pikema kui ühest Eestimaa otsast teise. Ja peale selle peasaare on siis Uus-Kaledoonia saarestikus veel mõnikümmend väiksemat saasta, mõned nendest on niuksed vähem kui 100 kilomeetrise läbimõõduga, mõned väiksemad niisugusi Saaremaa ja Hiiumaa mõõtu saari on seal päris mitu. Meid. Ja kogu selles Uus-Kaledoonia on elanikke kokku veerand miljonit. Nii et kui võrreldi jälle Eesti rahvaga, siis ikka ikka palju vähem. Aga kui võrrelda teiste Okeaania saarestik, ega siis täitsa nii keskmisel määral. Ja muidugi see põhiosa rahvast on koondanud sinna pealinna ümbrusesse peasaarel. Ja no võib-olla natukene puurima seda teemat, et kust on saanud Uus-Kaledoonia endale nime ja selleks peab muidugi sukelduma nüüd meresõidu ajalukku. Nimi on muidugi tuletatud nimest Kaledoonia ja see võib olla enamikule inimestele ei ütle palju. Aga selle lahti mukimiseks võib-olla on hea vihje see esimene meresõit ja Euroopast, kes siia randadele jõudis, oli ei keegi muu kui legendaarne kapten Tseemscock isiklikult. Ta jõudis siia täpselt neljandal septembril 1774 ja, ja tema andiski sellele saarestikule sihukse esimese pilgu õigusega nime. Ja, ja Uus-Kaledoonia põhjus väga lihtne, tõenäoliselt jamps kukile meeldisid need saared, esmamuljet ja Champs, kui kisa oli shot ühtlane ja tema isakodumaa oli Dima. Ja vot see Kaledoonia ongi tegelikult Šotimaa muinasaegne nimi. Niimoodi nimetasid näiteks antiik ürikutes Šotimaad roomlased antiikajal. Ja praegusel ajal nimetatakse Šotimaad Kaledoonia kas siis, kui tahetakse olla kuidagi tüüpiline või, või kaunikõlaline, nii et seda sõna kasutatakse ka praegu nagu Šotimaa vastena. Ja kui ma nüüd ise mõtlen, et et kui ma olen olnud nii Kaledoonia ehk Šotimaa mägedes ja Uus-Kaledoonia mägedes, siis võib-olla tõesti eemalt, et vaadates on nende sarnasust ja see sarnasus on põhiliselt selles, et mõlemad maastikud on suhteliselt niisugused madalad, nad ei ole terava harjalised. Nad on geoloogide keeles siis kulunud ja vanad mäed ja see tähendab seda, et geoloogilisel ajaskaalal arvestades on nad väga, väga vanad mehed, nii Šotimaal kui Uus-Kaledoonia. Aga millised need Uus-Kaledoonia mäed jälle on, seda me hakkame oma silmaga uurima juba järgmises saates. Ja kui näiteks mõelda nüüd Uus-Kaledoonia peale Tänapäevase pilguga ja mõelda, mis nime ta sai siis nimi kannab oma aja tüüpilist pitserit, Euroopa kolonistid väga nagu eelistasid panna uutes maailma nurkades paikadele nimesid, mis olid seotud mingisuguse Euroopa paigana ja, ja siis pandi see sõna uus, et noh, nihukesi nimesid on tohutult palju niookia Haanjas kui mujal näiteks Ameerikas ja näiteks mõtleme kasvõi Uus-Meremaa peale. Seda nägi esimest korda Euroopa meresõitja Abeldasmann ja tema pani ilma hetkegi mõtlemata nimeks sellele uus see lend, ehk siis eesti keeles Uus-Meremaa ja see lend on tegelikult üks päris suur saar praegustes Taani vetes. Nii et nii lihtne see ongi, antakse nagu euroop paga seoseid nendele kaugetele maadele, millel tegelikult on juba ammustest aegadest sadu, võib olla tuhandeid aastaid kohaliku rahva poolt pandud nimi näiteks seesama grand Kerr, see on ikka kohaliku rahva keeles olnud same andeid nimega kai luu ja see tähendab kivist saart üsna tabav ütlus, seal on tõesti palju kiviseid alasid ja ja mägesid. Aga kui nüüd mõelda, et mis sai siis sellest Uus-Kaledoonia, seda edasi, kui tal on nimi oli pandud, siis kulus tegelikult terve sajand, enne kui kohalikud inimesed siis tõesti hakkasid tihedamalt valgetega kokkupuute. Ma vahepeal käisid siin põgusalt igasugused meresõitjad ja kaartide tegijad ja arte rahvaste kirjeldajad ja mõnikord ka vaalapüüdjad ja muud seiklejad. Aga mingeid olulisi jälginaat, et siia Uus-Kaledoonia saarest ka, aga siis 1840 algas siin päris tõsine metsa raiumine ja põhjus oli selles, et üks siinsetest hinnalistest puudest on sandlipuu. Ja siin olid sandlipuumetsad ja sandlipuu hind oli tõusnud kuskil 19. sajandi keskel kohutavalt kõrgele, nii Euroopas kui Aasias. Sandlipuu, puit, do peeti väärispuuks ja sandlipuust saadi õli millest tänapäevani tehakse väga erilisi kosmeetikatooted, täid näiteks sandlilõhn on väga eriline ja väga väga selline hurmav lõhn. Ja, ja sedasama sandlipuuõli kasutati näiteks avasias paljudel rituaalides nõudmine sele sandlipuuõli järele. Pidev. Ja nii juhtuski, et suurem osa Uus-Kaledoonia sandlipuudest raiuti maha seal kuskil 1850 ja sealt edasi. Ja õige pea tuli järgmine oluline muutus tus siinsesse ellu. Nimelt otsustasid prantslased, et see saarestik, mis oli noh, ebamäärase omanikuga, et see asub nii olulises paigas strateegilises paigas vaikses ookeanis prantsuse valitseja andis Prantsusmaasõjalaevastikule otsese käsu, paneme Uus-Kaledoonia le käpa peale ja nad lihtsalt asusid sinna elama, lõid sõjasadama, sellel nimeks oli Port de France. Ja hiljem saigi sellest praegune Uus-Kaledoonia pealinn Numia. Ja, ja siis hakati siia tooma Prantsusmaalt massiliselt vange toodi üsna lühikese ajaga üle 20000 sunnitöölise. See meenutab natukene ju inglaste liitumist Austraaliaga sinna Isidele inglased oma sunnitöölisi väga suurel hulgal. Aga vahe oli nüüd selles võrreldes Uus-Kaledoonia, aga et uus Kaledooniasse ei toodud mitte ainult kriminaale, vaid ka hästi palju poliitvange. Ja vahe oli ka selles, et kui Austraalia sunnitöölised jäid enamasti elama sinnasamasse Austraaliasse siis siit uskale tooniast läksid enamik prantsuse sunnitöölisi pärast karistuse kandmist tagasi Prantsusmaale. No mingi väike osa ikkagi jäi ka sinna elama, aga siis tuli jällegi uus sündmus. 1800.-te teisel poolel avastati grant terri mägedes tohutul hulgal hinnalist niklimaaki. Ja seda hakati kaevandama, see andis tohutult tulu, oli vaja tööjõudu ja nüüd toodi siia lihtsalt valgeid inimesi, kes oleksid siis kaevandustes tööl ja, ja, aga nendel inimestel oli loomulikult vaja oma maad, neil oli vaja põldu pidada, neil oli vaja loomi karjatada. Ja muidugi need maad võeti eurooplaste jaoks ära põliselanik tegelikult ja sunniti need põliselanikud elama mägedesse viletsamatel maadele. Ja üldse said kohalikest elanikest teisejärgulised inimesed, nende elujärg muutus peaaegu talumatuks ja see oli nii järsk muutus, et nad ei võinud seda taluda ja algas üle saareline ülestõus. Ja, ja loomulikult uputatise prantsuse koloniaalarmee poolt halastamatult verre. Ja kohe, kui see õnnetus oli lõppenud, siis hakkasid kohalikke elanikke niitma haigused mida valged olid endaga kaasa toonud rõuged, leetrid, teised niisugused nakkushaigused ja Uus-Kaledoonia, see põliselanike arv langes kohutavalt katastroofiliselt, kui mõelda 1878 elas siin põliselanike kuskil 60000 et siis 40 aastat hiljem oli neid järel allapoole 27000. Ja kui mõelda jälle laiemalt maailma ja selle ajaloo peale, et see on väga tüüpiline pilk igale poole, kus kolonistid läksid tõid nad kaasa nendele põlisasukatele tundmatuid haigusi ja need haigused niitsid palju-palju kordi enam põlisrahvaid kui need prantslaste armee kuulid. Selline lugu on ju olnud mitte ainult Tokaanias, vaid ka näiteks Ameerikas. Ja kui nüüd mõelda selle Kaledoonia ajaloo peale, siis pöörde tõsise pöörde tõi sellesse alles teine maailmasõda. Ja see juhtus niimoodi, et teatavasti teine maailmasõda Euroopas algas niimoodi, et Saksamaa vallutas sisuliselt Prantsusmaa aastal 1940 aga loodi seal Prantsusmaal siis niukene, näiline valitsus, kes nagu näiliselt iseseisev, tegelikult olid seal nukuvalitsus, tal ei olnud absoluutselt mingisugust jõudu. Ja nüüd need kauged meretagused maad kasutasid seda aega kohe ära ja kuulutasid ennast iseseisvateks. Ja niimoodi tegi ka Uus-Kaledoonia ja Uus-Kaledoonia, omavalitsus liitus hästi kiiresti siis juba Hitleri ja jaapanivastaste jõududega liitlasvägedega. Ja samal ajal oli ju puhkenud halastamatu sõda vaikses ookeanis Jaapani ja Ameerika ühendriikide vahel ja jaapanlased vallutasid väga suure osa Okjaaniast, aga nad ei suutnud vallutada ta Uus-Kaledoonia, sest siin olid ka juba teised armeebaasid vastus. Ja niimoodi jäi Uus-Kaledoonia liitlasvägedele ja liitlasväed tegid Uus-Kaledoonia põhilise niisuguse sillapea või, või baasi, millest hakata siis juba jaapanlaste vastu tõsiselt sõdima. Ja no see oli kirjeldamatu aeg, seda on raske ette kujutada, see rahulik, ei tülliline noomia, linn oli siis tulvil täis sõjaväelasi ja sõjatehnikat. Siin asus Ameerika mereväe peamine baas ja siig Ta läks just Ameerika merevägi 1942. aastal välja vaiksel ookeanil andis oma esimese raske löögi jaapani laevast. Kuule ja sealtpeale algas siis juba ameeriklaste tõsine ja aastatepikkune pealetung, pidev pealetung jaapanlastel ja siit Samost. Uscaledooniast läksid teele võimsat lennueskadrilli, kes siis pommitasid neid jaapanlaste tugipunkte mujal Okjaanias. Siit läksid teele väga ulatuslikud dessantvägede hulgad, kes siis maabusid erinevate lokiaania hotell ja pidasid oma sõda. Ja lõpuks, kui teine maailmasõda oli lõpp, tänud ja rahu taas maa peal, siis 1946. aastal sai Uus-Kaledoonia, sest tal oli selline ebamäärane seis siiamaani, aga nüüd oli Prantsusmaa Vaba Prantsusmaa valitsus oli ametis klikk ja, ja demokraatlikult valitud. Ja nüüd kuuskale tooniast sai siis Prantsusmaa niinimetatud meretagune territoorium. See muutis Uus-Kaledoonia elanike seas kõik. Ja see, mis ta nende elus muutis ja milliseks Uus-Kaledoonia on nüüd parajasti praeguseks saanud. See on väga pikk jutt, seda me täna ära jõua rääkida, sellest räägime ühes omaette saates. Aga igal juhul on usk Kaledoonia elanikud nüüd tõeliselt vabad, neil on ise õigus otsustada, kas nad tahavad olla Prantsusmaa territoorium või et nad võivad korraldada valimisi. Nad võivad korraldada rahvafestivale niipalju kui iganes tahavad. Ja need Uus-Kaledoonia festival, et need on, need on ikka väga pikad ja neid korraldatakse palju. Ja seal on palju elevust, palju vägevaid rütme ja võimsat muusikat. Nii nagu on ka selles ühislaulus, mida me nüüd siia lõppu veel kord kuulame. Jah, selline oli siis sissejuhatus uue hooajarännusaadetesse ja lõime endale pildi, mis asi on üldse Jaan ja kuhu siis Uus-Kaledoonia ookeanias kuulub. Ja mida kujutab endast Uus-Kaledoonia saarestik ja kuidas tema ajalugu on kulgenud pärast eurooplaste tulekut? Järgmises saates vaatame juba Uus-Kaledoonia looduse kujunemise loole. Uskuge mind, see on väga erakordne. Rändame koos Hendrik Relve.