Kirjutamata memuaare. Selle mehe lugu tõendab veelkord, et elu võib olla põnevam, kirevam ja seiklusrikkam, kui välja mõelda. Muidugi telje võimalus teda mitte uskuda, minul samuti, kuigi ma teda üsna kaua tundma. See on üks neid ära proovitud raadio esinejaid, keda mikrofoni juurde kutsutakse, kui saatesse on vaja mere hõngu. Endise aja meresõitude riskiromantikat. Ühesõnaga meest, kel pole kombeks olnud ohtudest suures kaares ringi käia vaid kui vaja saatuse väljakutset. Praegugi meremehe mütsi uljalt ühe kõrval peal jäägu just see roll käesolevas saates varju sest sama põnev on ta elu olnud veel mitme teise kandi pealt. Kuna tundub, et esitlemine hakkab pelga sõnade tegemise maiku võtma, siis tehkem lühidalt. Algava saate peategelane Voldemar Sander. No see oli 1915 olin lõpetanud selle linna kooli ära ja perekonna olukord oli sarnaned tulijaga ta emale aitama, sest kaks nooremat õde oli veel kodus, kus ma olin saanud juba 12 aastaseks ja mõtlesin ka, et ma olen mees ka ja läksin mehe eest välja. Läksin tollegorze Hanssoni paberivabrikusse Maakri tänaval. Sellel oli niukseid poisikeste tööjõudu vaja. Siis sõda oli mehed ära söönud kõik ja naisi selle all seadusi lubanud naised pidid olema kodukella 22-st kella kuueni, riiklikud ja eraettevõtted. Kui seda oli, siis tuli karistus ja need inimesed haiglasse alla ka siis direktsioon kasutas lihtsalt poisikesi. Siis oli pikk tööle kaks vaidlust. Hakkasin Monikel kuus tööle ühte kella kuueni, päevane vahetus, õhtune vahetus tuli kell kuus tegi läbi ära oomika Oweni siis enamasti ikka pühadeaegne vähemas masinad seisavad, ei ole see paberipuudus nii suur, aga siis kui juhtus niisugune asi, et oli vaest seal mõnikümmend tonni või 100 tonni paberit veel lõpetamiseks teha ja siis lasti kabi saada hõlmmasinat käia. Ja siis tuli niisugune asi, et need vahetused kaks vahetest kolmandat. Nüüd siis tuli meil teha nii, laupäevane vahetus hakkas õhta tööle, tegi hommikul kella kuueni ära ja siis tegi edasi pühade lõuna kella 12-ni, see on kaheksateistkümmend tundi palavas. Teine vahetus tuli sinna pühade lõuna võttis kell 12 vahetuse vastu ja tegi esmaspäeva hommikul kella kuueni. Sisene vahest ringi lüüa, räsis pilliga leiba kaasas, noh siis sel ajal oli veel ikkagi toidukraami vabalt saada ja ports sepikud, Jamiskley pesemiskätte saime teevesi oli sealtpoolt. Muidugi kannatasime ära ja mind on ikka lapsest saadik juba masinaid huvitanud. Paberimasin on ka masinaga, ta ei olnud see masin, mis mind huvitab. Käisin ringi, pidin trükiga minema, aga seal oli juba võetud masinapoiss ja siis mul oli üks selline tuttav, tema oli sattunud tsaari mereväkke, tähendab sõjalaevale Lõngaks, laeva komandörid, seal komandörid hankisid omale sümboliteks noori kodunt ärajooksu poisikesi, neid on kaks, 13 14 aastased ja siin ma juhtisin niisama juhuslikult käin silindrist ja peale selle poisi juure ja kitarri vähe. Aga siis ükskord üks allveelaev seisis seal kõrval ja sealt üks ohvitser kuulas seda mänguna. No mis mäng see oli, aga ma ikka natukene mängisin. Ma tean, et kolm laulu olinedama mängisime vene mustlasromansid. Eriti vene ohvitserikonnale veenesid. Ta kuulis seda kitarrimängu ja ta kutsus mind allveelaeva ja mina hakkasin seal siis kuidagi hakkasin käima ja käima ja staadisi peale jääda, nüüd komandöri Stepanov seal see ütles, et sa pead Tallinna poiss hoida käest luba, et ta lubab sind välja, me ei saa võtta. Sohki teha, tegime siis ma lasin, tädipoeg oli minust vanem, see kirjutas selle avalduse valmis. Ja siis pani oma vimple alla ka ja siis ilusti läbi. Noh, siin ma jäingi sinna peale. Väga ilus elu oli, toit oli ja hiljem anti mulle mundri selga. Ma hakkasin saama viimases palka ka, mis selle allveelaeva nimi oli gepard, Keppar, gepard ja Tallinn oli allveelaevade baas, selle saare ja need olid seisjad siin miiniristlejad ja ristlejad olid enamasti reidil, soomuslaevad olid Helsingist tavaliselt, aga siis oli teine koht veel allveelaevadel turu turu, see Tallinnas luisetari sõna, mis seisid ja palju neid oli. Oi-oi-oi, nüüd on terve rida oma võimsaid üles lugeda, kõik, ma mäletagi, eedreid, seal gepard Lev vitsa, jaaguar, koguaar, vooluk siis oli pandiora tuha keskijad. Jaa, jaa. Ilm oli maha arvestatud juba krokodill kaimani alligaator millalgi arvelt maas. Kord isegi selles, anna gepardiga, uskusime siis minna kanis kaugele sisekorra, mina mängisin kitarri ja me olime niisugune suhteliselt olukorras, kui see oli vanim ohvitser Viktor. Volodja. Loidjaskugi Gea oli kartuli ja ta aitab, et tule vaata, lase mulle päris peale, vaatan kaks suured laeva, madalad. Sakslased tähendab ker ja molke, nemad tundsid juba joonisest, neil lähenesid ütlepsi oht, keerame nüüd ruttu ringi, talje poole. Sukelise viskab ka sisse ja kadusime aga mustaks, suits käisena lehitsemine balti mere poole. Siis juhtus Beyonce, Victor hõite mulle, kuule poiss, et suust ei tule siin mitte midagi. Et sa lähed siin laisaks ja õpid Viiuma, halbasid kombeid ja et aga tead, mis ma mõtlesin niisugune teha saadan su lükata, ma näen, et kellel masinad nendivad, sa tunned huvi selle vastu ja sa õpid midagi, siis ta paigutati mind ümber, see oli seitsmeteistkümnes september 1917 ja mul on see tööriist, on raamat, on veel alles. Läksid sinna töökotta ja muidugi lisaksin seal tööle. Gepard käis siis veel ikka sõitis ja siis oli üks novembri õhta eele juba hakkas pimedaks minema, nii et me hakkasime töölt juba lahkuma. Laadis veel, täiendas oma akusi ja läks välja mõnegi viimast korda seda Viktoravi tali veel siis komandöriks seal peal gepard läks ja jäigi kadunuks, kuni tänaseni. Siinkohal kaks rida Voldemar Sandri eluloos vahele rääkijalt. Tuli aeg aega teenima minna ja poisil olid taskus mootoristi paberid pandi ta Tallinna lahel istuma ühte algelisse lennumasinasse, mida asjaosaline ise kirjeldaks. Nõnda. Nad olid kõik reisilennukeid, lennupaadid olid ja, ja need olid jäänud juba muiste osa sakslase siia ja siis keiserliku Venemaa omasi oli siia jäänud, aga neid oli vähem. Esimeses ajaaegseid 16 17 Asheoordide olid Norman Thomson oli jaa varustatud väga tugeva mootoriga, aga muidugi see lennuki keres, ehitus oli ka niisugune, need õhutakistus väga suur nende kiirusele väikene, tal oli külm kaheteistele Indrile mootori peal 250 jõudu. Ilus oli, nii et allatuult ikka oli päris kiire, kui ta ikka läks, aga vastutuult ei tee ja kui tugev tuule siis peaaegu vaadet seisab. 90. november oli kiirus, nendel suured vineer pantonid all, rinne oli juba 13 meetrit, see võtab ise õuda kahe pinnale, siis need vahetrossid, toed ja need kõik takistasid. Aga ta oli muidu varustatud suure bensiinipaakidega, nii et ta võis ennale tundide viisi. Nende peale sattusime. Ja siis 10. detsember, kui ma nüüd ei eksi, tuli korraldus lennata. Seal oli eksohvitseri asetäitja, konnasi oli omal ajal esimene silma sõjalisi Inglismaal lõpetanud kooli vene tsaarivalitsus, saatis Inglismaale ja Prantsusmaale õppima neid mehi temale endale Mart 24 peal. Nägime siis välja, mina olin õpilane ja tundsin seda nooti väga vähe, aga noh, õpilase asi ja lähete kaasa kaasas, lendame, see tuli nii, et kindel marsruutandi kätte ja kellaajad ja siis muidugi kaaslendele. Minul tuli eesmärgid ja kellaaeg, millal me, kus me oli, meil oli marsruut orientatsiooni läinud siit Paldiski Tallinn-Paldiski Paldiski Osmussaar, Osmussaar merele, nii palju ülesse Borkabele, kui saab üle laevatee. Ja muidugi saime siis juba nii kaugele. Muidugi meri oli vaikne, tuul oli vaibunud, nihuke vana lainetus käis veel ummikes madallaine, rimi vaja oma selle kõrgpunkti kätte saanud sinna viimane, mis oli märgitud juba Soome rannik, hakkas meil paistma. Ja siis tulime pöörata ja nüüd otsejoones tagasi tulla, Tallinna. Vahepeal nagu me neid ringi keerasime, hakkas laia lund tulema ja see mootor oli nii õnnetult ehitatud karvuratsiooni õudu. Imen toru, ministrid olid vastu taevas kõik ja kõik see, mis tuli, 100. sisse varsti, kuidas see mootori töö ebakorrapäraseks ja tuuris enam ei saanud, ei püsinud enam õhus, hakkasingi madalamale laskunud madalama, kuni viimaks läks nii madalasse olime veepinnal. Õnneks nagu ma ütlesin, veri oli vaikne olnud, ähvardavat aga neid ikka talvine aeg, aga talvine aeg ja lumesadu läks nii paksuks, midagi näega enam. Treenisime seal, kuni läks pimedaks, muidugi repantonid, nad hakkasid vett sisse laskma siit ja sealt väheval imbus vett pandoonise. Märkasin kohe, et istun ikka sügavamal sügaval Tseespondoonidega ja pidasime siis nõu, mis teha, et veteran, pandonnisime, katsin pundoni luugid pealt lahti keerata. Nüüd vett kuidagi välja võtta, mingi mingi abinõuga, ühe luugi sain lahti, laine tuli parajasti jälle lörtsi üle ääre, jäävett rohkem sissekümnendates kätes, Ameerutoloogi peal midagi teha ei ole. Vahepeal hakkas tuul natuke tõusma, võitsin soojad nagu tulevad raha, kui teised tuul vajub ära. Aga ei, udu jäi siiski püsima. Ja me seisime veepinnale. Ikka veel. Vaatasime kella, mõtlesin, kelle edasimasin, jäi lõpuks seisma, mida ostsin Eesti jahid, meda, vete, ta andis veel 700 tuuri meil. Et katsume Soome randa kuidagi minna, lõbus masin jäi seisma, jäime ime triivima. Nonii Me olime pimedaga. Ja niisuguses olukorras, et nii, et loodame hea õnne peale, et me olime laevade ligidal. Ehk mõni laev tuleb. Kui kaua olnud vana pime oli tükati udu kadus ära ja tekkisid väiksed pilverõngad, tükati paistis. Lükati oli pilvi jälle ees ja siis oli juba läinud ikka nii palju mööda, et oli juba üle kesköö, kindlas tee. Lootusetu olukorra. Ja siis istusime seal ja lasin paar raketti ülesse, mitte midagi. Kee käia, tule lähedale, meri on pime ja must, Uudeleb väljas on küll natukene aega, mitte midagi rohkem ei näe. Et mõni laev tuleksime, olime ometi laevateel. Siis ükskord vaatan nüüd laevatuuled tulevad niisku suunaga mee peale, et mõlemad poori tuule nii roheline ja punane on nähtavaid, tähendab taanbootikov peale. Minu rakettide peale ei reageerinud ja läks minema. Ise jäime täitsa lootusetu olukorra mõtlesin. Nonii, pantonid lähed vett täis ka veel lõpliga vaadelnud peaaegu veepinnaga tasa. Et nüüd ei ole enam pikka iga meil minagi pühistlike veel rääkida ja siis ma hakkasin naerma. Sa veel naerad, ma ütlesin, tead, ma naeran seda, et et vaata nüüd, meie ei taha kuidagi sinna ahvenakambrisse minna. Nad ei taha sealt kuidagi välja tulla, katsu sa neid sealt välja tuua, nemad võitlevad elu eest, mitte välja tulla. Siis kell võis olla mullu umbes kaks või midagi selle ümber ja ma istusin ka mõistmise ja külm hakkas käima seal, riided olid märjad ja korjama kuulsin läbi une Patvat niuke kalapaadimootor. See äratas mind kohe jalule. Isegi näinud pilvi oli kuulide tõmmanud parajasti ja. Siiski Ma võtsin Rutherketile, valge dirigendid olid veel järele. Kaks tükki lasin järgmine üles. Paadis, kui muutis kursija tuli ligemale. See on kuramuse, et see on kindlasti olla Talle see viimineraad, aga ei olnud Soome, tal oli umbes soomepoisid Porkkala, nemad olid naissaarest tont Piritust siis Naissaare mündi sel ajal 20 viilidest nõudnud ja piiritusevedajad need olid, soomepoisid, jah, nemad ostsid naisele spiritist ja läksin. Ja siis hakkas meie ümber sõitma ikka ligemale, tegi ringi ja ligemale. Ja mina lasin siis oma viimaste raketid välja. Ja siin alles lõpuks ligi ja siis ma sain nii palju aru me soome keelt ei vallanud, Bergiale olete lendajad, sain aru lendajaid ja virulased ja ajas legi meile. Seal oli kaks täisealist meest peal, üks oli siis niuke nelja 15 aastane Jost, seal see oli kukepükstes veel, tulid meile levisise. Ma olin kiskunud kandemine alumise pinnariided maha, Pealt mõtlesin, et kui ta tuule kõigutamata lööb pinnavee alla ja ei tõuse enam, võib emmer lüüepandoonide vett täis. Aga noh, nemad tulid ligi, meile ajasid ja vaatasite. Tabimees kindlasti ütleb mulle, et paneme nüüd otsa peale, et viime, võtavad lennukiga kaasa. Soomlased kohe selle vastu, et mis sellest teada, et me jõua, jäta, jäme valge käte hakkasid omavahel, räägime isand, aru, nad räägivad rootsi keelt hoopistükkis ja me ei saanud aru, mida rääkisime, taipasime nii palju ei taha võtta. Mass pole midagi, jõuts lahti lennukis, enne me ei saagi, kas käis üks kolm-neli minutit, me tegime ühe ringi veel immer selle ja võtvale lahke, vaatasin kiiraski ennast vasaku poole peale, see oli rohkem vaid täise. Ja natuke aega veel seisis, seisis ja esise korrigeeressennas küliti ja siis saba tõusis püsti ja vajus pikkamisi ära, ilusti läks sügavikku oma silma all, kuna meie silma all ja Soome, Slovakkia Belgia oli, ma sain aru. Eingar Auassa, puhka rahus, saba välkus veel ja siis ütles pojad võttisel vingu lahti, tehtud. Et nüüd võtke triipe kaardil, siis hakin seda sealt võtnud ja mul oli külm, oli riiele olid märjad suuril linnusaapad vett endasse korjanud ja läksime mootoriruumi. Seal on hea soe teni, mees jäi välja, see on, tema oli kuivem, igatahes. Läksin mootoriruumi ja issand nii kangistoro, läksin sinna välja, legi toru poole, siin hästi kuum. Aga nüüd täie lainetes juures ikka sõidab, paat loksub ja mootorid ei olnud need tihenduslike parimate ajas gaasi välja. Ja ma olin ainult mootoriga asi. Nii enesetunne pärast, kui ma meelemärkusele tulin, tuliseksi, meelaksin mõtlema, kui mugav tunne oli, korraga mul ei olnud külm, enam ei kartnud midagi enam. Ma ei olnud millegi ees hirmu, nagu ära võiks uppuda või kõik oli Isco peast ära pühitud. Ja tundsin, et Joost taevas olema rahulik on ja soe. English enne ilusti olin istuma jäänud sinna ja siis, kui kaua maalin kauem olla ei võinud seal nagu ikka, jää pooleks tunniks või rohkem seal läbi, siis ei päästa enam. Aga siis nad tassisid mu välja, sealt tekile ja külma vett pähe ajama ja mis nad seal Mogolik teinud ära. Ja siis, kui ma hakkasin taipama, mis ma kõigepealt tundsin Neymar on pime ja mul on külm. Ja ma mõtlesin, vaat kuraas nüüd see on põrgupime ja külm, kus ma ometi olen, külm tuli ikka siit. Ühelt poolt, nii, läks alla siit ikka ja läks Allex saabastesse, ma olin kuidagi istukile, juba läks teine pold, nii näevad narmastega külma vette mul siin eile kohtadesse ja siis maseerisid ja värvid ja olid kunstlikku hingamist gaasis teinud seal ja esialgu tundsinile õige pikka aega, vaata ikka, pimedus on ja külm on jää hakanud kuulma väheval siis kui mootor müdiseb, müdin vot siis korraga taipasin, et tahtsin karata üleselt meesartisti ennast, aga no ei jõunud, ükski ei liikunud. Kui kaua aega läks edasi? Siis varsti hiljem tuli nägemine tagasi, hakkasin nägema ümber Kiisakas uus kisa. Toll, Soome toll, eks lennukerzai viited aega seale ära, seal umbes pool tundi läks neil kindlasti Soome toll, aga toll oli ka kalapaadiga, nii et nad saivad kuidagi eest ära. Ma tahtsin uuesti masinaruum hinnaga, ma enam ei läinud mousse'i, kui lauliste eskord masena hauda enam ei lähe, siis ma vist ei lase küll. Ja sealt paar pauku vist püssiga lasti ka tagant oli kuulda, aga varsti me saime pakku, nii et see tuli, paat jäi kuidagi pimedas, jäi neist maha. Veel sõitu saarte vahel ikka natuke aega ja siis me olime eskord kohal. Mare peale, nüüd virulased nyyd lähtemaale ja me võtame vastu või muidugi ühenduse, aga homme mitte täna. Nii et siis läksime ära, aga nemad oma koorma viisid ära, nii et nad meile ei näidanud, kuhu, kuhu nad selle viisi. No ja sõjaväest vabanesin just 24-l aastal novembris ja läksin kohe Eesti esimese eraline seltsi Hernauti, seal oli mees tarvis, seal oli meil sabladniku tippi, masinaid see oli ja siis olid kolm Junkerseid olid, need olid täiesti metallmasinad ja tugev mootoriga varustatud ja need olid juba võrdlemisi head masinat topeltjuhistega, nii et kahekordne juhtimine oli palju reisijaid peale reisi võttis peale neli kuni viis, äärmisel juhul pagasi poissi siis viis, aga siis riia ots käis nüüd Lasnamäelt sõjaväelennuväljad, aga esindajatest oli Alt uues sadama juures, sealt, kus pulli laadimissild oli Est võimalik Kadrioru nurk, nüüd on seal tuhk ja nüüd on viidud ja nüüd on seal juba staadion peal, selle kohal. Kas oli vesilennuk veesi, lennuk lendas, karsid, andsid kõik ennast ringi teha, nii et neid oli kolm jõngersid. Ja siis üks oli E 13, siis oli register, üks oli E 15 ja üks oli E 16 ja siis see 13 peol lenduriks oli Harold tunde. Sakslane eestlane, eestlane, eestlane, 15 peale oli, sakslased olid enne meid siin õpetasid, et mind välja, aga no mis asja nad minema Nad tegid meile palju, kušereidsin näidata, et me oleme oskamatuid, aga me saime siis kõigist üle ja nüüd juhtus niisugune asi 13 kui seekord ei Riia tripp lennata ja see oli neljanda augusti september vate ilmasega. Neljas august. Lase, kust see hommik oli, väga tugev. Äike, talinesime, jäime hiljaks, ei saanud välja, siit ületunniajane hiljemaks olid Riia sai alati nii palju aega, et me jõudsime masinakontrollide järelvaadata, seal oli paar tundi aega, umbes siis keelsem ringe olime õhtaks selleni Neviitarias päevavoliniku saatuslik päev, kolme mootoriline oli sinna tulnud Riiga ja siis oli see Riia kõrgem seltskond oli väljas kogu oma daamidega. Ja muuseas kilumehed olid ka väljas ja siis pandi meid sinna väikene vend suure venna tiiva alla, siis filmiti, et vot väike ja suur vend. Ja muidugi seal konjak platsis, seal niuksed asjad ja siis meid gaasis. Võõrustati ja aeg läks ära masinaid vaadata, järele isand, saime sealt siis kaks reisijat peale. Üks oli vanem mees, rahvuselt hispaanlane ja tal oli noor abikaasa sakslanna. Lendasime siis Riiast välja, ma plaani kohaselt ja ilm oli ääretult ilus, ilma pilvetükid ta mitte midagi ei olnud. Ja muidugi ühendus sel ajal lennujaamade vahel oli väga-väga algeline ja seda peaaegu ei olnudki. Kui me Hitareeski välja läksime, sai ilmateadet Pärnust vastide Raplast küsitud telefoniga, niisuguste ühenduste kui praegu on igal pool raadio, seda üldse keegi kujuteldavale etten. Lendasime välja Riiast ja kõik läks ilusti. Harras tundeid. Nojah, et nüüd me saame jälle linn, et pidasime nõu omavahel, mis teha, õhtuti ja homme meil nendega põle. Ja tuli meelde Rapla ligidale Meghan. Ja nüüd see mootori töö bensiinipaak, mis meile toidab mootori soliidne kahe vahel pea kohal. Avaike paari korvis silme ees on ikka pool paaki, oli pool paaki, kõvasin pool paaki, mõtlesin, noh, et kõik saag mootor automaatselt lööb seda kütet juurde. Aga see ei olnud. Meil on bensiin, seal sees oli, õlirõngasmasin oli seisnud omal ajal ja oli jäinud sellest bensoolist jänni, rõngas ilusti keskkohta. Ja minu silm vaatas ja tema vaatas ka ikka pool paaki ja pettis meid. Rapla kirik juba ilusti, kõik paistis ja hakkas turtsuma. Noh, tegid Ursula ära, töötas veel ei ja siis hakkas hoopis nagu ei olnud midagi teha, tuli laskuma madalaseks 200 meetri pealt, tegelikult me pidime lendama siin 600 Isabel 500 või 600 peal. Ilus ilm oli ja lasime ja mis me ronime kõrgesse nüüd vaata, mis on üks punane korsten paistis kuskil, kui viinavabrik oleks hol sisulist mullu mets aga siis üle Pärnu majandusel, yht Pärnumaal järjest selleaegse, selle kõrval oli lage plats, aga seal olid kännud, seal oli raiutud ära, sinna ei ole mõtet minna, siis tegime tuuri üle kännustiku ja siis juba masin vajus nii palju madalale, et tulime sealt korstnast mööda, seal rehekorsten midagi kuivatasime, mis seal võis olla, see oli üks mõi üles selle juba mingisugusest, seal oli aed juba sahisesid seal rataste all midagi ja olime seal kaerapõllul, mõtlesime kaera sisse, see peab kinni. Aga see oli jänesepõld, oli allamäge kuidagi ja jooksis nagu lehm kiili saba püsti, paniselt läbi kaerapõllu ja jooksis metsa. Aado Mets tuleb pigem kõik see aeg. Ja sõja esimene sõjaline kaevik oli jäänud umbe kasvanud ja seal oli veel traataed, isegi ees tõmbasin traat ja, ja siis jooksime kraavi, esiViismelbaar kesteli rattad alt ära ja olime kõhuli ja siis jäme kask, no jämedama käsivarsi oli Est vindi võlli kohale ja siis ma vaatasin, pani sellele otsa, siis seisime ka, käis üks mürtse, olime seal tunde, kiidab, et aint võtaks, mis nüüd saab, mis saab, ronime välja, vaatame. Vaatasin kõhuli maas ja metsas midagi teha. Anid kaks reisi tuli kabiinis. Nii Eestis kulustasime ja nendega tuleb kõigepealt tegeleda, siin muidugi äkki meelest aparaadita, reisid on seal tegin seal kabiini ukse lahti, vaatasin, meesterahvas oli rihmadega kinni, ilusasti, seal istus rahulikult, aga naiste raažises vasaku põl tagumise istmega nad mõlemad istusid ja see oli lennanud üle esimese istme peaga vastu juhiruumi seina ja küünarnukiga lilleensele neljamillimeetrise aknaklaasi puruks. Nukkoli verine ja ta oli meelemärkuseta ja oli ilusti nii, jalad ülespidi seal vastu kabiini lage ja ei uskunud Eesti midagi peale hakata, siis korraga v s saksa keel toidab, kui mu abikaasa veel Toyota siis ma tõstsin teda välja, panime rõhupilt, oli meile märkusena pind ei tehtud, meil oli muidugi meditsiinil karp kaasas kaist ja siis ta tuli meelemärkusele, aga see mees istus seal rahulikult ja kiidab, et kuulge, millal me siit edasi lähme. Ma ütlesin, ei, siit me praegu edasi ei saa. Vaatan ja teine ring on mets ja miks me üldse siia tulime? Tema peab Tallinnasse jõudma ja sealt edasi Helsingisse ja Helsingist hoopis, kus, Stockholmi, kust ta pidi minema ja ei jõua õigeks ajaks istuli. Suur skandaal. Ma ütlesin, no oli niisugune asi atlandil hädamaandumine. Maandumine leppis sellega ja pettis oma väikse riigi kohvri lahti. Võttis prantsuse küla Šobudeleja nites, kui hädamaandumise hädamaandumine klaasoida olev hõbepeeker sellega võttis, sealt oma tiksud ja lihtsalt mõisas tulid, jooksis juba inimesed, siis korjas nii palju inimesi, emmer, vikatit seljas, heinaranna Einalisel toitunud, kus nad olid tulnud kõik. Ja siis Need mõõtsid, selle vaatasid ja üks mees, keda veel noh, kuraavese hulludeltsiooni puha rauas, kust juhigi õhus seista, see poliinedasime maha kukkus. Ja seal maamehe jutus, kuidas see asi siis lõpuks saime, nii kaua me läksime siis mõisas kutsuti reisijad ka sinna siis anti meile seal lõunat ja siis korraga üks hakkab õue peal seal 51 automobiil, tulin, siis jooksime välja, lähme vaatame, jääme ironaudi auto, oli seal siis reisijaid videol, mina mõistsin reisija lahti ära ja siis Tallinnas masin, mis Helsingi läksi ootas nii kaua ja siis läks poolpimedasse pisara tellitakse nii et ei tulnud seda päris suur skandaali, nii kui mees ütles. Siis sellel lennuteenistuse juures seotud tulijad siia Soomest kaks norralast ja üks on. Otsekohe minuga rääkima, et vot niuke asi, et neil on üks paat olemas, lennumootorid sees ja et tahaks natuke vaadata. Ühe asja tahtsin, kus ta on, sinna ei oletson, liivamis. Lubas mulle kõik välja maksta ja kõvad rahad seal maksta ja ma ütlesin hästi, rääkisin direktoriga läbi, et nõuda nii nädal-poolteistsugune Vabartne. Sõitsime igavese nivoo oli siis vanasadamas, atan. Ilus paat, Lakeritud punases puus leidunud, paat, usbad, täitsa usbad. Kõik vägendrooli maja peal kiirsõdib, tundsin kohe ära kirdid, hirmus suur. Nendel ja et meil on tugevad mootorid, siin sees. Läksime õnnesi, paat oli 17 meetrit pikk ja midagi Connoida lai. Lähen siis masinale uusi lahti vaadanud. Kaheteistilindralist Juncker stiibi l 55 lennumootri sees iga mootorandide õhus 720 hobujõudu 720 hobujõudu. Paat oli aresti all, seal oli näha, et seal tehtud seal veidi keelel asudel, seal pildis mootorite all ja sakslase suitsu sisse pannud saksa Monteerid. Ja. Olid ise ära läinud, jätnud oma töö teinud ja prooviks seda masinat käima, kõik panime bensiini sisse ja rootslased ja mulle või see Orackelbetsipaation aresti all, et me peame kuidagi välja siit seest. Sest ma ei ole nõus merel tulenevad Noojat ainete välja, merele, sadamasse lippu võtma. Nendel ei ole kuskil lipp pandud, isegi Briti valitsus ei olnud lipanud nendele liiga kiire ja on ilmselt selgitasin salaveoks. No mis sai, olime kaks päeva seal ja rull. Ja ühel hommikul ütleb ilusti, toodi Proven peale ja ma vaatasin. Nüüd hakkab järele müüdriga Rutrist ja oligi niisugune asi, lõuna alles ütleb mulle, et kas teil on muidugi korras, ma väheneb proovifilmina proovi hämar Aid, toll oli kõik seal seal, padi sillal, vaest olebaisa realisi, üks noormees seal istus seal Polari otsas ja. Panime siis ühe väikse otsa niisuguse väikse sõrmejämeduse pollarid taha ja kõik ülejäänud klaariti ära Proventele peal. Bensiin oli peale. Oijah edasi-tagasi mootori nüüd täiesti edasi, nii kui ma lõikasin täiesti keskmise mootri, kaks veel seisavad nii otseselt arsti katkija, kalusime pikema tollimees, vaatas, vaatas. Tükk aega, läksid jabudolima pol tagant tulistama. Proovisõitja kaugele läheb, ajasime välja ja merele. See oli. Et nüüd on niisugune asi, et me selle paaniga peame midagi tegema, et ta tasuks ehituse kulud ära. Ajasime siis siia Hiiumaa kiis Ristna juurest, sealt võtsime siis peale, saime naiste peale sõna, läks sisse kuus ja pooldas intertele mitra 3006 ja pool 1000. Ja siis hakkasin minema, niukene, aeglane ütleme nii, et ei olnudki vihjanud, ei näegi. Ja see oli, kavatsevad ette 105 Stockholmi Ada, kohe Rootsi, nii prooviks. Räägime siis rootsi kallaste poole Sänna ja enne õhtut parajasti päike põlvel ära vajunud, jõudsime välisaatesse ja siis Merlini teiega minusse masinaruumina morantööridesse lapsele. Härrad panid emale postan püksid jalga, Jahklovi mütsi pähe, Jakobi lipp ja, ja seal oli lõppusi, lipu kapinnovaatseralis, oriinalips, uis madudega ja oli kõiksugu riigi lippusi, aga laeva ei olnud paberis, ainult lipus oli kõik igasugused. Ja tal oli nimi, oli, kelle palgad. Kird inglise keeles tütarlapsajamismasinaruumis ja iga vähekasime elas kaevu mõnibadeli vastaabueznial ära. Läksime siis ise siia Saartestikusiva libinge kaudu, kus nad siis läksime, laevani koodi läind. Seal tuli Rootsi tolli paatori Vasta. Ja häid lehtedelt jahtklubi lit taga tuleb need härrad ka lehvitasid ja mina siis masinad ruumid ka salaja läbi akna ja nägime siis pimeduses, jõudsime sinna esimene ports pandil kottides upitada erakuningalossi juures, seal oligi kergem minna, sest seal ei olnud valvet, oli valvet. Anid vahepeal olid seal Rootsis lained ostjad tülli, omavahel muidugi Kaupoli Meie nõudmine oli suurem. Ja vot olivad torganud võimudele, et niisugune võt tuleb siia sisse, toob nii palju ja nii palju hästi paned selle sinna, kas nad kõik kättesaadav mere, seda me ei tea. Noh, siis me olime seal saares natuke aega, mõned tõnija saaksime välja tulema sealt, aga siis oli juba teada, et vaat see jahtklubi lipu ajutisi oli, mis siia sisse härradel jälle Jahtklubi püksid jalas ja Jaaglemist ühesõnaga asi enam midagi ei aidanud. Tulime siis sai välissaarestiku ja vaatame. Samad return, seisad seal, ankru peal oli kahuriga varustatud vaja suur aurik. See seisab ees meeste heitlikult. Ta ei saa mööda kihutada, kas on näha. Ja nii kui me silmnähtavalt tulime läbi kiivri, vaatame seal, nõmme tulvad, vaatame, torn küsib, et on mootori korras, ma siis ühe mootoriga 72, siis ei, mul soojad. Noh, ligemale tõmmati Tredornivale üles kaks lippu tagumistes enne sõidusiht ja kodusadam. Me siis kurssi ei muutnud, pikenes ühe mootoriga, nii umbes üks, mis te vastasite, ei vasta, mitte midagi, ei vasta lihtsalt vanamoodi edasi, umbes 19 20 miili, mis minule kiirusele mootoriga siis rahulikult nii võla ees on siin tagapool, nii et väljapääs meie olnud Temastel möödas. Veel ligemale, see signaal tomatimaade motika, Lamseid tähendab kõrval sõita pordi, seal juba mehed panid otsese valmis ja nii teha. Raivo, kas on kõik rannas on starter masinist, teise pakpoordi lasin spordist vähe, on näkid käima. Hiigelligidale arhiskursi näitasime ka sinnapoole, nii umbes laeva pool, et me tuleme seal hakkasime, mehed panime otsa, sai valmis omale nüüdisosa peale, saime ja siis olin lapp, lükkasin gaasi põhja, siis ma tundsin ka esimest korda, et ta hüppab mul alt ära, kui kinni ei ole, siis haud tagant ära. Vaat siis ma nägin kiirustades, seal jäävad mehed suu ammuli vahtima. Tahaks näidata kohe istuli kamandu mehed kahurijõule nägin, kohedame, seal oli pealt maha ja nüüd oleks aga me kiiruse niivõrd vajusime, vajusime nende silme alt ära. Mis nad seal tegid, kas nad klaasid ka selle kahurid, aga igatahes lasu ei tulnud. Sellel oli peal mingisugune nõndanimetatud, kas ütelda udugeneraator? Rõhu all roolimajas seal käänurid oleks ventiil surugu pudeli ja nendest talazinkes õhinal välja, õhku ja tagant lööks niuke pihuste. Külli masinatel on, viskame hästi laiali ja niukene pulber, peenikene 100. vette ja momente, sellest tekkis niuke roosakas udu ja, ja see tõusis umbes nii. Seitsme kaheksa toimub kuue meetri kõrguseni tavalist täiesti. No neid oli ja kuidagi oleks tulistanud, siis hakati sõitma siiapoole ja siiapoole, see udu õelaks laiaks. Noh siis ta kasvõi siis, kui ükskord saime nii kaugele, et udu piiramisega väljas näide Kantri torni. Ega mitte midagi ei olnud, olime ulu merel. Neid hakkasime kauplema seal meediavõtet, nyyd meie lippu, Nonii, me jääme ilma liputab, aga te tulete kaasmasse imu, härrad, ma kaasa ei tule, et ma olen praegu lennuteenistuses ja ma võitsin ajutiselt elektrit sibulaid peale momendiks, et mootori korras või nendel korras ise näinud ja kõik on korras, aga ma kaadidule, tal oli ahvatlev pakkumine, üks Norra kroon litrest teostele põrandas olnud kuhja puuduvad viited pandi peale kuus ja pool 1000 progrooni. Oota, aga mis sellest paadist hiljem sai? Vaat läks igatahes norrase. Et järgmisel suvel siis ma trehvasin seda, nägin ess, Rootsi lehtedes oli jää, aga snii hüdresuguste oli ente üks muulerite paat on puruks lasta teha, mis on arendanud kuni nelja konkaks, millise meresõidukiga ilusaid ja on tegelenud juba vist eelmisest aastast saadik Ronaalikul Salavjõuga. Et mingisugune miiniristleja nimega, kes ta ta ei pidanud, kui teda sunniti seisma jääma. 1000 ja avati tuli ja et ühe ainsa lasuga ära hävitanud osa tabavam, seal polnud midagi, sest nende Bubad, nii et seal äkilise varaga Aga mitu korda üldse pika elu jooksul on tulnud surmale silma vaadata sander. Või neid on praegu raske üles lugeda, aga neid on igasuguseid olnud. Ma olen jäänud elektrivõrku kinni. Olen jäänud diiselrongi ukse vahele jalgupidi, mis oleks väga traagilist võinud lõppeda. Siis suur rahvusvaheline linde vaheline auto sõitis mulle vasta, mina käin alati vastas liikumissuund, näed, mis tuleb. Ja oma kodu ligidal nägin, et see tõld tuleb ja ei hakanud, ei pannudki härra nii hirmus, sealt ei olnud midagi kukkumas, tavaliselt ma vaatasin, midagi kukub aegade igasugused asjad kukuvad ja hakkasin vasakule vaatama, et väike neist võib tulla masin, kuigi ma teadsin, et see ühte suunamise sõita, aga ma usaldan auto, juhtisin, need sõidavad igatpidi läbi seinte ja, ja sellel momendil ukse lahti. Ja kõrval oli mingisugune ummistus, nii et buss seisis seal 20-l kolme liinibuss ja siis seal autosid korraga audiotaksid kangesti pasandama. Ja ma mõtlesin, midagi, tuleb mulgi kongressi, me teame siin küüru selga ja börsiette nägi, hall uks tuli ja massööri nii ligidal ja tuli ma jõunud ennast enam ei kõige kellast, ei EV ära keerate tõmbasin pea nii palju kui võimalik oli, et see löök oleks kergem. Aga ta rääkis mulle üks millimeetri pealt, vuhin oli ja siis ma sain aru, mis siin juhtus, kuramus, uks siis kõik need piiritusepaadilood ja siis lennukeid alla sadamine ja. Aga ega laevalt ära läinud ei ole, ei ole, seda juhust ei ole. Ja allveelaev jättis kah Mallen parajal ajal kaduvmääraga asja teiste Jalmar kadunuks nii-ütelda, kuidas öeldakse inimese saatus? See pidi nii olema, kohe usute saatusesse? Jah, need õnnetused, mis mul on olnud neid kõik nendele kohe, et inimesed on kindel saadus, et kui sa oled määratud uppuma, siis ära ei põle. Või vastupidi. Nii et inimesed on kindel saatus, misjon määratud siit mööda ei saa. See on nii, kui me hakkame ühte kohta minema punkti nüüd, kas me läheme vähemalt või on meil pandud minna siit, aga me oleme siin ikka tulime sama punkti peale välja ja vist tõsi, su ees on tulnud seista ja kõik no siin, kui sakslased läksid, siis ma olin jälle mitu kuud kimpus. Dünamiidi rongidega sai siin sõita ja sellest räägime hiljem. Ja nüüd viimased päevad, see oli neljapäeva hommikul nimede kuupäeva, kas oli 20 21, ma tulin reisirongiga, laps alustab ja vaatan saksa meestel püssid seljas, ronitud seljas kõik need tippu seal korraldajaid ja kõigi insener idioodi tippude ülemad ja muidugi kus leidmine hakkab Itaalia Sis kapotiileris kaabut ja nüüd on kõik läbi, nemad peavad ära minema. Saksamaale. Tulge kaasa, ma ütlesin, ei, mina olen Eestimaal sündinud ja siia ma suren ka, kui tarvis on. No siia ei jää mitte midagi, et sander kamanda tuleb ja siis ei ole siin mitmel aastal liigudel rongid. Ma käisin Keilas alati Voosele omale puuviljakartulid ja porgandid juurvilja ja see päev võtsin ka sealt kapist koti ja sõitsin Keilasse. Nüüd tahab seal romulas minema ja Keila ja meil on kõik ära läinud ja ma ei saa mitte midagi. Ja siis ma sain sealt suurte seiklustega tagasi nõmmele üks kord hommikupoole ööd, nõmmel on niisugune, nii juba kütteladu, mis praegu seal viljakombinaat oli, sakslaste toiduladusid pandi põlema. Nõmme jaamas ja hiiupiirangu mees helistab selline korraldada, et neljanda tee peal on laskumine long. Katsuge see ära viia, et ma sain nii palju aru, et see rong hästi põlvkonna. Noh, me olime seal, mina olin siis seal oli teisijuhtidega, kes olid linnastil tulnud ära nõmme, poisid, mis tea, Mika vedur oli seal Eeesse rullimaniver vedur, mõtlesin selle peale. Pani volikokku ja saksa ego juure alt, kuhu ma ütlen, see on Lotman ERR menule, see teeb Simon Evert heidab lahti rongidega sõitma. Mõtlesin. Hakkas tagant mõtlesin, peas on kuidas, no lase minus, mind sõidab ühelgi juhul, aga selja taga oli laskemoona rong lõhka lõpuni, seal olid 250 500 ilusaid pommi siia väiksemaid lennupommi, siis peale seda lõhkeainet, seal see igal juhul. Noh, sõitsin siis alla, nii kaua. Vaata siin järvel pidama, aga ta ei ole pidurisi, see oli õhuvolikogu kinni pannud küll, aga põld kraani lahti, trongist, lõhku, nõiding, teed, aura, rattake ringi, veduri tagurpidi järve jama korralisarapoli, seal karjub visaist nalja seal DNA järvega läbi, rattake sädemeid all rongidele, koileline järele, mitt kalade ees, nagu vana kasuka varrukast. Naasis Saisid Tondil tema natuke läbi enne toidibagaagisika mõjumine liiva, rabasin vahele, mis ma sain ja siis sain Tonditoli vurr, rongi tõmmati ülesed kohast. Siis sain pidama. Siseasin järve jaanuari tagasi ja siis järve korraldist, mis kus panna missi toomas lõhkemoon. Siis lükkasin surnuaia vahele, seal võiks taga varreteesi, pea tiibelt jäi mändide vahel ei paistnud välja. Matsime selle rongis õnne, oleks rongi nõmmele sena jäänud ja põlema pandud, et ma ei tea, mis õmbest poleks vist praegu midagi järele mul maatasa olnud.