Tallinnas elab 80-le lähenev mees, keda Eesti nõukogude entsüklopeedia tutvustab kõige lühemalt Aleksander Aben töölisliikumise tegelane. See intensiivselt elatud elu sisaldab poliitilise pagulase päevi enne 1940. aasta juunit ja piduliku vastuvõturahva võimu välja kuulutanud tööliste poolt. Selles elus on peetud Eesti ametiühingute keskliidu esimehe ametit juhatatud EKP Keskkomitee põllumajandusosakonda toimetatud punaväelast ja partisanide häälekandjat tasuja oldud diplomaatilises teenistuses. Kes olid teie vanemad? Minu vanemad olid Kaarma kirikumõisa talurentnikud. Talutööd tegid naised, see tähendab minu ajal ema ja õde. Kuna talule raha teenesid rendimaksuks ja muudest majapidamise kuludeks. Isa ja vend, kes töötaksid Kuressaare linnas ehitustöödel ja remonttöödel, kui suur maalapp teie peret toitis? Vot mina pean kahjuks seda, et seda mina isegi ei tea, ole tundnud huvi selle vastu, et kui palju meil maa tuli ja täpset pilti muidugi selle tõttu on ta sellepärast meie külas oli Lapimaasüsteem. Siin oli niiviisi, et karjamaa oli ühine, see oli kõigi puuma tarude peale jaga vabad, talude ühine, kuna mina ja põllumaad oli välja antud ajale asuvate lappidena. Ja nii, et mina praegusenigi ei tea, kui paljud tegelikult seal maad oli. Aga loomi loomi oli. Ja sel ajal, kui, mis, mis mina mäletan, seitsmeteistkümnendal aastal oli üks hobune selle aeg ja kaks künnihärga. Nende karitigi maad. Tollel kündi härgadega veel jah, meie külas ja ka minu kodu taluffemgi talus, künte veel härgadega, hobust, kündmine, see oli lihtne tegu. Hobune kuuleb inimese sõna kergesti. Aga ärgadega külmine oli raske ülesanne. Sellega said hakkama meil Saaremaal sel ajal ainult laised. Minu kodutalv oligi nii, et hobusega kõndisid mehed härgadega, naised. Ema hoidis, hoidis adra kurgust kinni. Õde hoidis ohje ja mina sel ajal perekonna pesamunana oli pandud. Ärge karjatama ses mõttes, et mina pidin suure sarapuumalakaga peksma ärgi, et nad vagu peaksid edasi liiguksid. Näiteks vau pööramisel. Kui oli tarvis pöörata paremale poole, siis tuli härga peksta kuule ehk küljele ja ainult niida, mõistes sõna. Aga. Ja ikkagi õige mehiselt või kuidas? Kõvasti kõvasti kõvasti tulike pükse ja nii ja ärge muidugi sai igasugu igasugu raskusele kolin, näiteks kevadistel aegadel, kui nad hakkasid kiili jooksma siis neid enam inimkätega kinni pidada ei jõutud, vaid ta tormasid üle välja, tuleb põldudelt koduaeda õue. Ja õnn oli veel, kui Vannas terveks jäi. Mis asi Vannasti tähendab Saaremaal, vot see on see saare Mader puuader öeldakse Vannas ader. Teda nimetati ka sel ajal seaninaks, sest sel ajal Saaremaal taludes veel kasutusel ei olnud. Raudatro ja Iisrael tüüdki tehti. Millal tuli kooliminek? Kooli mindi jah, sel ajal oli üldine kooliminek üheksa aastaselt. Mina läksin kooli. Sel ajal, kui puudus veel mõni nädal saksa keiserliku okupatsiooni sissetungi Saaremaale, tähendab, läksin kooli, 1019. aastasepp. Kõikus ja siis Saksa keiser ja preisi kuningas Willem, teine saatis oma okupatsiooniväed Saaremaale ja vallutasid selle mõne päevaga ja need saksa väed jäid siis talve. Päris teie väikese poisina nägite siis ka neid välihall seal. Jah jah, mina nägin seda kõike minu mälestused keiserliku Saksa armee väeosa sissetulekust on väga sünged ja minu mällu on eluks ajaks jäänud need need tooruseni metsikused, mida see keisri Saksa armee sõdurit sel ajal Saaremaal ja eriti minu kodukülas korda saatsid. Mõni nädal pärast saksa okupantide vägede maaletulekut tungis Saksa Soldotiteste ohvitseridest koosnev röövlisalk meile külla. Meie küla oli üks vaikne külavarguse siin üldse olnud röövimisest rääkimata. Ja äkki ilmunud meie külla mitmekümnemeheline saksa soldatite salk kellel on paguneid üles keeratud Kuuenõeltega öeldakse haarama kyljes vedru noortega on üles keeratud nähtavalt selleks, et väeosade nime ära ei oleks näha. Ja siis see röövlite salk algas meie külas röövimist. Nad ilmusid igatseda luusse, puhma, taludesse, koju, kõiga vabadiku taludesse. Ja röövisid kokku kõik. Lihatagavarad. Siis kõik kootud ülikonnariided, sokid, sukad, kootud sel ajal olid talupoegadel. Ja muidugi rahvas läks, läks paruli, tegid puhta töö, ühesõnaga puhta töö. Ja siis, mis oli kõige hirmsam, oli, oli see veel, mida keegi ette aimata ei võinud. Neil oli kaasas kümmekond hobuveokid, kuid nad ei jõudnud kokkurühmituse varandust ära viia, läksid arvuda mõisa karjamaale ja seal lükkasid kokku korjatud röövitud villahunnikud villakottide hunnikusse. Ja panin need põlema. Läks tohutu torm lahti meie külas, väikesed poisikesed nende hulgast, mina muidugi, meie olime esimesel kohal. Tahtsimegi hunnikul laia laada, siis tormasid kohale kõik talupojad roigaste kandja kaigastega, et need koti laiali ajada põlevaid kotte. Kuid seda mul võimalik teha, sest kõik, kõik need saksa sõdurid ja ohvitserid asjad kõik keppidega laiali. Ja põletati härra härra varastatud kokku röövitud villahunnikud. Ja muidugi. See oli ju saarlase ihukate. Jah, nii ta oli, sellepärast, sel ajal oli ju nii et kõik alates ihupesust kuni kuni ülikonna riietine, kõik saiu valmistatud kodus üksi vastu külaelanike poolt, nii tohutute karjete ja seadustega. See oli vihm lasta sügisel mõni nädal pärast sissetungi, muidugi 1000 18. aastal see talu pandid, rõõmne läkk, pidut, pidut nii lehvitumaks. Aga ikkagi, normid olid väga suured, väga suured, minu, minu isalekid, solid, kirikuvõide talu rentnik, määrati nii suur Villa norm. Et seda ei olnud võimalik kokku saada ka aastaviljadega. Ja siis anti võimalus okupatsioonivõimude poolt, et seda on võimalik tasuda nõgestega. No mina olin siis see pesamuna, kelle peale pandi nõgeste korjamine nõgeste korjama, nii kerge ka polnud, sest nõgesed kõrvetavad, kõrvetavad käsi jalgu. Ja jah, ja siis tuli korjata muidugi äid, Nõgetzi tähendab Kaderootsudega muidugi selle nõgeste korjamise kasvaskand minus vihana, kuidas emas, kuid see, see vaen okupantide vastu avaldus kõigis 1900 18. aasta suvel. Saksa okupandid otsustasid välja anda, bassid, sel ajal muidugi veest vallast ühest külast teise liikuda ei tohtinud kivis toimuda ainult okupatsioonivõimude loal, igas vallas olid vastavalt koondatuurid olemas. Anti välja passid ja patsiente nii välja, et juba kümneaastaselt. Saksakeelne pass, kuhu oli pandud minu, minu, minu pilt, minu foto. Jaaga sõrmejälg. Kuidas me olime Kuressaare linnas Saksa fotograafi juures ja minu isale oli kaelas Kuressaare linnas ostetud okastraadivõru. Isa ütles, et mind tuleb minust nii pildistada, tõstmine piisavalt minu aru kui teised ka, aga saksa fotograafid ka miksi võru papp kaela jääma. Aga isa nõudis ainult nii õib mind pildistada ja pildistada diginii, et okastraadivõru minu isal kaelas. Ja pärast isa koju minnes ütles meile, et see okastraadivõru sümboliseerib keiserliku Saksa okupatsioonirežiimi Saaremaal. Mis mõjustas teie maailmavaadet? Teie maailmavaate kujunemine? Siin peaks küll ütlema seda kõigepealt, et need sünged saksa okupatsiooniaastad 1918. aastal Saaremaal need ühelt poolt, teiselt poolt tuleks öelda seda, et Saaremaa töörahva ülestõusuga Ja ka sel ajal 11 last võimus meie küla talupoegade tormile võitlusi võiks ütelda kirikuorjusest vabanemiseks. Ma ütleksin, need võib-olla kõige niisuguste esimesed tegurid, mis on minu maailmavaatelt kujundama hakanud. Aga hiljem muidugi. 19. aastal nimetati neid külakooli 10. algkoolideks. Ja algkoolis puutus ka minu kätte juba küll küll pisu vahemmurit, kirjutust, aga see kõik oli vähe. Aga 1000 922. aastal astusin Saaremaa ühisgümnaasiumisse, mis asus Kuressaare linnas. Seal. Mina liitusin algusest peale ühes õpilasringis. Ringi nimi oli filosoofia ja ühiskond teadusliku ring selles ringis oli, oli kaks grupeeringud. Üks grupeering oli, koosnes nendest õpilastest, kes pooldasid kodanlikul voolse liikumist skautide liikumist peamiselt. Ja teine grupeering oli, kes olid tegelikult ühinenud kommunistliku noorsooliikumise initsiatiiv grupiks, seda gruppi juhtis Boris Jansen. Pärast ta võttis žürii, missugust hiljem läks nõukogude liitu ja mõni aasta tagasi suri selle Boris Johnsoni poolt juhitava. Proletaarlased liikumise trupiga ühinesin kandmina ja kin meil siin, selles ringis hakkaski maailmavaade rohkem ja rohkem kujunima. Aga hiljem läksid juba 20.-st sügisel vastuolu nii teravaks. Kahe grupeeringu vahel. Ja mina asutasin uue marksistliku õpperingi. Sellest ringi võtsid osa mitte ainult siis gümnaasiumi õpilased, vaid ka osa töölismurti väljastpoolt. Ja muuseas, 25. aasta veebruaris-märtsis asus selle ringi tööd juhtima ka põrandaaluse Eestimaa kommunistliku partei liige Vladimir Mänd, kes oli võtnud osa esimese detsembri ülestõusust. Kuid keda, kelle osavõtu polnud mitte kordaläinud ainult kindlaks teha. See oli siis nii, aga enne seda Otetsepte kuus, 2004 korraldati selle esimese detsembri sündmuste puhul kodanluse poolt leinamiiting. Seal, sellel liiamiitikud, püüdsime meie muuta oma kolka bordaarseks lina müttinguks ja kellelt Mikult tulles meie laulsime Gümnaasiumi koridoris, internatsionaali, aga need megi internatsionaali helid. Siis noh, esitatud kaebus minu peale ja, ja läbiotsimine, ülekuulamised ja ilm, ant wind kohtu alla. Läbiotsimisel leiti midagi. Läbi juhtimisel ei leitud mitte midagi, sellepärast et minul oli kommunistlik kirjandus köidetud kristlike vaimulike profiilide vahele. No siis mind natuke kohtu alla ja, aga kuna mina olin siis selle nii-ütelda kuriteokontroll seal 14 15 aastani, siis mind kutsuti Tallinna-Haapsalu rahukogu otsusega iseäranisti politsei valve alla. See tähendas seda, et Abiniast algul iga päev registreerima külavanema juures linnukoera mära. Ei antud ja siis läksin Lelle-Eidapere raudteetammi ehitamisel, kus minu keskmine vend töötas. Aga ma olin noor sel ajal ja vend ütles mulle nii, sina töötad siin välja, ajud leivaraha, aga margariini raha ei tööta. Peame toit, mida sel ajal seal varustati, oligi leib, margariin. Vend ütles, et sina pead minema kuhugi tallu tööle ja sulaseks või midagi nii. Aga siin sea ei tuli välja omadega. Ja nii siis siis mina läksingi tööle maale esimene kohtuid sõrgadega vallas Viljandimaal. Ja sellest ajast siis minust saigi niiviisi nii-öelda maatööline. Töötasin Viljandimaal. Pärnumaal Uue-Vändra vallas suure Joel seal nii alustasingi siis maatööliste ametiühingute organiseerimist. Ja see saigi siis pikemaks ajaks minule nii-öelda südamelähedaseks tööks. Ja siis mina tellisin Tallinnast üleriikliku maa töörahvaühingu põhikirja oli selle põhialusel, asutasin sinna ametiühingu, meie siis arutasime seal. Ja mis oli üks minu suurimat Samm oi see see veel, et mina asutasin sinna 1931. aastal suvise lasteaia. Selle tegevuse keelasid, mis mõttes keeles? Vaat siin oli niiviisi pärast seda, kui Päts ja Laidoner võtsid võimu enda kätte 1030. aastal täielikult parlamendi laiali saatsid ja ja siis Nemad keelasid ära siseministri otsuseid kiirelt ära. Poliitilised parteid, ainult oma parteid ja ma ei tea, et alles aga keelati ära ka täielikult maatööliste ametiühingud, kur, küllalt ärvele, üleriikliku materjal, ühingu, kõik kõikide osakondade tegevus. Meie kodanlik valitsus, Pätsi, Eenpalu, valitsus isegi tühistas omal ajal Eesti valitsuse poolt ratifitseeritud maade hüljeste ühinemisvabaduse konventsiooni. Selle konventsiooni alusel oli Eesti valitsus võtnud endale pühaliku kohustuse. Et maatöölistel peab olema oma isetegevuse võimalus. Aga see võeti ära. Ja siis algul pandi tegevust seisma, hiljem Gileadi täielikult ära. Selle otsusega. Valitud üleriikliku maa türa ühingu keskjuhatuse esimeheks. Mina esitasin kaebuse Genfis asuva rahvusvahelisel tööbüroole. Seal sel ajal otsustati, arutati mitmeid alamkomisjon siis minu kaebust ja ta ise soodsalt ja saadeti siia kahel korral ka esindajat küsimust selgitama. Siin selgus niiviisi, et hiljem et rahvusvahelise tööbüroo esindaja siin olles mõlemal korral oli Nõmmutan minu kutsumist Kuid seda ei tehtud ja rahvusvaheliselt kübrueljad mõlemil korral oli seletatud, et mina ei olla Tallinnas. Siis asja selgitab, miks mina sõitsin Kopenhaagenisse 37. aastal Kopenhaagenis asus sel ajal rahvusvahelise Maadulid föderatsiooni sekretäriaat. Siis selgus, et Eesti valitsus oli petnud kahel korral rahvusvahelise tööbüroo esindajad. Hiljem muidugi süü lavastatasime kustunud kohtuprotsess ja siis mina sellest arutlemisena osa võtta ei saanud. Ühe korra õmblen nii meeles, ütles politseitalituse direktor firma, et me ei saa seda küsimust otsustada, sest päts on Kals paadis. Praegune Karlova vari on seal terilist parandamisel. Kui tema tagasi tuleb, siis arutame. Siit siis oli ka näha, et Pätsi isiklikul seisis maatööliste ühinemisvabaduse konventsiooni rikkumise taga ja aga sel ajal muidugi, aga siis hakkasid valitsusorganid, hakkasid kem ming jälgima ja ette valmistab minu kohtuprotsessi, sest minu arust korraldate mitu läbiotsimist. Täitsa lõpp muidugi midagi leitud, küll ülekuulamisi oli ikkagi nemad püüdsid näidata, et maatööliste ametiühingud lagu, kuna olevat kommunistliku hoiakuga. Aga lõpuks siis noh, nad jõudsid nii kaugele, et tegid kindlaks ühe minu poolt paljundatud lendlehe. Seda aluseks võttes, siis võeti, võeti mind vastutusele, anti seal kõrgema kohtu alla, mis selle lendlehe sisu oli. Lendleht paljastas Pätsi Eenpalu. Fašistliku valitsuse tegevust. Majanduslikku tegevust, kuigi poliitilist. Lendlehed saadi kätte teie kodust või kusagil. Posti pealt posti pealt seda levitati ka posti teel ja, ja kohvikutes ja niiviisi posti teel oli kindlaks tehtud. Nendel oli oma võrkes kohvikusse levida. Ja ja Tartusse mitte eriti palju teda. Ja hiljutigi anti mulle üks sõber mälestuseks ühe eksemplari, mis oli veel, sest temal see on praegu suur haruldus, kindlasti haruldus. Muidugi. Ja aga kus see trükiti, see Pärnus, Pärnust, selle trükikoja, seal mina oma sõprade koos organiseerisin. Kas oli legaalne trükikoda? Ei, illegaalne illegaalne. Meie korjasime Pärnu avalikest kordadest tähti salaja üks ühes trükikõvast teineteise tükikojast seal kapitalistide kodadest ja siis saime ikka nii palju tähti kokku, et saime, saime väikese lendude ära trükkida trükitud lend mõjuvam kui, kui need käsitsi kirjutatud, seal tehti siis kindlaks, et mina olin sellega seotud ja ja mind ja siis Johanna Weber mõneksis põhjeti. Sunnitööle, mina sain viis aastat ja ö kõrval sai neli aastat. Kas te olite muidugi eeluurimisel ka? Kui mina olin sel ajal riigivolikogu liige konstitutsiooni järgi puutumatu isik, esindades, keda ja mina olin Tallinna Tallinna töörahva poolt valitud riigivolikogu liikmeks 1900 38. aasta valimistel ja siis mind ainult üle ülekuulamisele sai kutsuda, aga mitte mitte noh, arreteer ümbrust neil polnud. Ülekuulamisele kutsuti või nagu nukud ja on mitu korda käinud. Kuule meil, kus kohal see pagari tänavale, pagari tänav laad, asu sel ajal poliitiline politsei. Ja siis korraldati kohtuprotsess, andke sõjaväe kõrgema kohtu alla. Kodanik valitsus seisis minust lahti. Mina ei tahtnud istuma ka minna, vaid kuna ma sain teada, et ta tühistavad riigivolikogu liikme mandaadi. Et ka tahavad seda seadus otseselt tühistada, seda ma seda minu advokaat tegi kindlaks ja siis läksin põranda alla ja otsustage siis. Otsustasin siis eestimaalt lahkuda. Olin jah kaks kaks nädalat siin Tallinna lähedal põranda all, siis organiseeris seda asja käppade kaudu ja hiljem Pärnu kaudu. Siis sõitsin mootorpaadil Rootsi. Räägime nüüd sellest kõigest natuke üksikasjalikumalt, sest see on üks huvitavamaid perioodide huvitavamaid lehekülge teie elus kestyle aitasid organiseerida või korraldada seda. Tallinnas siin oli peakorraldajaks, olid, oli Arnold Jaanus. Tema oli tekstiilitööliste ametiühingu juhtivtöötaja ja tema, tema oligi see peaorganisaator siin Tallinnas, kui ka Pärnus tal oli, siis oli aega ja ajas korda mul kõik. Pärnus mootorpaadimeeskonna muretsemise. Ja siis sealt sealt siis ühel heal päeval 39. aasta juulikuus. Võtsime kursi Stockholmi poole. Kes olid siis teie teie üle mereviijad? Ülemele viietaks olid kaks Pärnu kalurid. Paat kõige parem ei olnud küll nii tugev, aga oli nii vana juba. Aga sellel paadil oli ka peal, oli purjed peal. Nii et ta siis nii kaugele kiiri minna. Aga et teele asuda, selleks oli vaja kõigepealt Tallinna lähedalt Pärnusse jõuda. Jaanus organiseeris siin siin auto tuttava autojuhid, kes wind viis, pärl. Sest ega te ju enam riigi raudteed kasutada ei saanud ega, ega bussi, seal oli kindlasti silm väljas. Ei, seda ei olnud. Ja autoga sõidetud pärnu ja seal siis sai tehtud siksakke ja et mitte nii segadusse viia, see oli kõik korraldatud Jaanuse poolt. Ja siis jah, ööseks randa juba. Ja, ja siis. Ega ometi Pärnu linnast ikka linnast? Linnas just keset linna me arvasime, et kõige parem on keset linnast pinna juust keset linnast, et haridus on nii, et see on kõige vähem kahtlane. Ja nähtavad, tegin ka õieti. Kalamehed ütles niiviisi, et Nende mootorpaati võimsusega Nemad viivad mind Stockholmi 30 tunniga. Aga tegelikult. Meil läks üsna varakult. Mootor läks rikki ja mootori riket parandada ei saanud, ei olnud võimalik parandada. Ja siis tõmbasime purjed üles. Ja meie sõit kestis Pärnus Stockholmi kolm ja pool ööd-päeva. 30 tonni asemel ja kus mootor rikki läks, siis? See läks üsna varakult tekkiveeriv Key vaheliselt Eesti võttestik väljas tooret. Ja see oli muidugi kriitiline hetk, kui, kui mootor merre trikki ajaks, mis te siis mõtlesite? Mis seal mõtled midagi teha, õnn oli, et oli paat, kus olid, olid purjepurjeka olemas kehvad purjed olid paigatud ja lapitud ja ja aga nad ikka kalamehed ikka panid korda seal ja ja läks edasi ka, väga vaikne oli meri. Eks ikka räime taime edasi minna, ta õnnetus oli veel see, et nemad olid unustanud kompassi kaasa võtmata sõitsid ilma kompasita. Mis aastaaeg see oli? See oli juulikuus, juulikuus, suvel jah, muidugi see ajab. Teil seisis ees emigrandi elu poliitilise immigrandi elu, mida te kaasa võtsite? Kaasa võtta vaasid midagi, sel ajal ei saanud ajut, mina sain siiski nii palju organiseeruda et selleaegne võitluskaaslane Neeme Ruus sõitis Stockholmi ajas seal korda minule asüül õiguse alusel elamisloa saamise ja võttis kontakti seal maapaus oleva Heinrich roogiga. Et tema aitaks mind seal elu sisse seada. Ingel, tekstiilitööliste ametiühingu esimees ja roboti töölisvanem. Ja Hispaania, Hispaania kodusõja veteran interbrigaadis, jah, jaa. Ja siis see sõit tuli ja raske, meil on niisugune toitained kadunud kuigi palju. See oli juba kalevlaste mure ja siis aga neil oli siis kolleeg, oli Errnedik olemas kaasas, nemad said seal suveniiripood, kus ikka sai Priit ka, oli seal seal seal peal oleva sihkeetsee terved hernesupp oli ainult ainuke söök, mis oli, leib, lõppeski otsa, seal ei olnud midagi. Aga nii ja liha oli muidugi. Suppi kees. Ja nii see siis läksime, läksime, olime juba Kollüütava sõitnud. Siis muidugi väsivad, kõik. Kalamehed vahetasid vahetpidamatult üks, üks rikkis, teine hing puhkas ja mina paadi juhtimiseks üldse midagi ei teadnud, mina ei satuks autodest. Ja kolme päeva pärast jõudsime siis ühele. Nimeta ja elanikuta elaniketta ja majatata saarele väikesaar. Nii paarkümmend meetrit igast küljest. Ja siis puhata, see oli õnneks räime, leidsime, see oli juba Rootsi rannarootsi rada võttis ja siis olimise, tõmbasime paadi sinna sinna äärele ja kordamööda, siis magasime kõik, igaüks mingis valve bussis, kaks tundi hoidis nöörist kinni, paati, nii, magasime seal siis seal siis üle poole või välja. Sealt läksime edasi, hommikul tulime välja puhanud. Tallu jõudsime välja siis Süüri sündi Saarele. Üritasingi saarele ja, ja sinna siis. Ma nägin, et seal tollipunkt oli, ütlesin müssele, ei, siiani lõpelastasid, tõmbame saare taha. Tõmbasime saare taha, seal kiisis. Läksime Saarele. Tähendab teie astusite paadist maha ja mehed hakkasid tagasi minema. Ja siis nemad hakkasid tagasi pöörduma, aga täiesti vaikne ilm oli seal purjedega edasi saanud, nemad kukkusid sisse, Rootsi politsei pidas nad kinni. Kindlasti kahtlane paat. Kahtlen, et vana paat oli värvimata ja lagunenud purjedega ja niiviisi noh, nagu, nagu püraatidele. Nojah, niisugune jahtis ta pid pidel kinni ja. Nii aga teie esimesed sammud seal Rootsi pinnal. No mina ju pidin siit Eestist nii kiiresti minema, et rootsi raha muretseda ei saanud. Proovisin õnne seal, ma läksin kohvikusse, kohvikusse ettekandjalt ütlesin kohe ära, et minul ühtki üüri iga krooni rootsi raha ei ole. Mul oli Eesti kroonid, kas te võtate vastu eesti kroone? Siis ütles ettekandja, seda võtame küll. Ja siis mina andsin 10 eestikroonisel tassi kohvi eest saiade eest ja sain rootsi raha vastu. Ja külalislaev läks sealt, oleks õhtul Stockholmi, siis valeksime päeval ka restorani, kõige murdis juba Rootsi, raha oli, aga ma tal ooperit jällegi ütles, et minul on Rootsis raha väga vähe näitas küll, et mul oli, aga mul on, kas, kas ma saan maksta yht kroonides ooperites jällegi jah, huvitav maksta küll Eesti kroonides. Sellega ma sain jälle tagasi Rootsi raha ja mul oli juba korralik rootsi raha taskus. Nii et ma võiksin julgelt sõita laevaga Stockholmi Nendele kalad meistri, ma ütlesin ära. Stockholmi linnaplaan oli olemas, mul oli ka hotellide nimekirjad, seal oli ikka, kellel seal seal oli, ainult tuli täita väikene ankeedikeni. Aben, Aleksander, aga mida ta usu kohta kirjutasin? Nii, jah, jaa, muidugi olite sellest pikast teest väsinud kohe puhkama. Ja kohe puhkama ja järgmisel hommikul, no siis siis tulid. Koputas keegi uksele riistu, kaks meest ja poliitilise politsei kaks töötajad tulid, tulid sisse ja küsisid, kes ma olen ja võtsid mind kaasa. Ja väga kiiresti saabusid need härrasmehed ja nad kala, kalamehed olid sisse kukkunud, oma paati kirjas ei jõudnud ja siis kalameeste paat parandate ära ja said tagasi aja Eesti võimudele teatasid kalameeste nimed ja kalamehed said karistada. Siin. Siis olin ka siis seal päeva rootsi kardinate taga selle aja põlislahendada küsimust ära ja sellepärast nad tegid sellega kindlaks, et minul on luba antud rootsi elada asumiseks. Aga oleks Voaga, muul oleks maailma loata, ei oleks, muidugi on teine lugu, aga mul oli tuba, oli vaniver uusima korraldas omal ajal omal ajal loa load saamis ära sel ajal, kui ta Tallinna lähistel varjasid ja ja ja siis läksin otsimagi Heinrich roogi. Sellepärast uude kohta minek ikka võõras ja roog oli seal pulka kirjanud. Ta elas enne Hispaaniasse minekut seal parafiskonnist, hakistraktorkaslikud, Jali rad, seal. Roogil oli samuti sunnitud Laja teemasid lahkus, Heachil lahkusin, oli arreteerimise oht oli olemas. Ja siis ta kõneffidrovotsi omal ajal. Temaga volinkoosi istuvad üldkeskid, juhatusest tuttavad mehed, tuttavad, mehed või sõbrad, isegi sõbrad ja seitse kokku. Kas tollal kodumaaga mingi side? Seni oli minul kogu aja olemas, sellepärast et Ma olin, ma olin iga nädal kirjavahetuses Arnold Jaanusega. Arula sellel Estonia peal oli üks veremees olemas, kes tõi mul Tallinnast iga nädal posti. Ja mina samuti vastasin. Siin ma olin täitsa informeeritud poliitilises elus Tallinnas täielikult. Kuidas te kuulsite 1940. aasta juuni sündmustest Eestis? Te olite Stockholmis? Ja nendest sündmusest kuuse otsa kohe samal päeval. Pärast seda, kui võidu väljakul oli toimunud miiting siis Tallinn Raadio andis selle miitingu kirjelduse edasi ja samuti teatati ka siis, kui vähe hiljem, et tuleb, moodustasin Pruust, vabariigi valitsus. Ja õhtul ma püüdsin roogi juurde ja siis kuulsime õhtuse saate täielikult ära uue vabariigi valitsuse koosseisu ja uue valitsuse deklaratsiooni samuti. Ja samuti sinna õhtul sõites Rovi uude. Juba olid Stockholmi ajalehekioskite juures suured niisugused uudiste järjekorrad, kuna kuna suurte pealkirjadega märgiti sündmusi Tallinnas Postide lehe ostsin lehe ja sealt tuli, sealt tuli ka siis nii palju informatsiooni. Huvitav, kas selles lehenumbris oli ka uue rahvavalitsuse peaministri nimi juba seal küll detail, mida te mäletad? Eiei algul seda ei olnud, aga ta järgmistel päevadel järgmisel päeval on huvitav küll, kohe olid kõik, kõik nimetavad ära. Seal oli, seal oli suur huvi, oli selle vastu, silla. Läksite roogi juurde roogile, siis parem vastuvõtja jaanuar ja oli ja raadio oli ja sealt kuulsime kõik kõik ümbrid ära millest räägiti sellel õhtul siis. No ei, no mis siis, eks me arutasime juba seal et nüüd ikka peame tagasi sõitma ja ja minagi sõitsingi Kiievisse tagasi. Niipea kui jõudsin oma dokumendid vormistada ja roog tuli, siis nädalake hiljem pärast mind Tallinnasse. Kui siis tulite juba reisilaevaga, mitte enam lennukam ja vanulin, tulen lennukiga kiiremini. Tulin lennukiga. Stockholmist Riiga, Riiast raudtee rongiga Tallinnasse. Peeti kõnesid balti- ja lilled ja lill. Palju ja sellest ajast peale algas siiski uue elu eitamine. ESS. Teie esimene töökoht 1940. aastal Eestis ja no esimene töökoht. Tuli ma olin ametiühingute nõukogu Noffella nimelise kesknõukogus kesknõukogu esimees. Õhtul paralleelselt olin ka riigikontrolör. Aga pärast nõukogude võimu väljakuulutamist Ja siis selles seisis, peame töö, oli siis nõukogude maareformi teostamine. Aga see on juba omaette peateel omaette peatükk ja.