Tere õhtust, kell on kuus ja eetris päevaga, et võtta kokku esmaspäeva üheksanda septembri tähtsamad sündmused. Stuudios on Kristi Sobak. Norra meediakontsern Schibsted otsustas müüa Eesti meedia aktsiad viimase juhtkonna ja ravimid. Ärimees Margus Linnamäe loodud ühisettevõttele saavutatud kokkuleppe järgi on Eesti meediaväärtus ligi 30 miljonit eurot. Ettevõtte üheks omanikuks saanud Mart Kadastik ütles, et Eesti meedia ühtki ettevõtet ei müüda. Ta kinnitas, et ettevõtte tegevjuhid peavad hakkama, et avalikkus peaks ka edaspidi Eesti meediaväljaandeid sõltumatuteks. Riigikogu alustas sügisest istungjärku president Toomas Hendrik Ilves julgustas oma avakõnes parlamenti suhtuma tõsiselt rahvakogu ettepanekute läbi arutamisse. Eesti ja Gruusia peaministri tänase kohtumise üks peateemasid oli idapartnerluse tippkohtumine novembris Vilniuses. Gruusiale võtab assotsiatsiooni ja vabakaubanduslepingule Euroopa Liiduga alla kirjutada tuleva aasta kevadel. USA välisministri John Kerry sõnul võib Süüria president Bashar al-Assad raketirünnakut vältida, kui loovutab nädala jooksul oma keemiarelvaarsenali relvi loovutama. Kutsus Süüriat ka Venemaa aastad, aga hoiatas, et juhul, kui uuest Süüriat ründab, võib riiki oodata vastulööke. Vene opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi jõuab Moskva linnapea valimistel antud häälte korduslugemist. Ametlikel andmetel võitis valimised ametis olev linna pea Sergei Sobjaanin. Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras tutvustas riigikaitse 10 aasta arenguga, mille eesmärk on saavutada võimalikult hästi relvastatud, varustatud ja mehitatud kiirreageerimisüksused. Eesti Rahvusraamatukogu kauaaegne peadirektor Ivi Eenmaa esitles täna raamatut, mis meenutab Eesti Rahvusraamatukogu saamislugu raamatukoguhoone ehitamist. Sellega algab Rahvusraamatukogu 95. aastapäeva tähistamine spordist. Eesti jalgpallikoondis kohtub homme Budapestis toimuvas MM-valikmängus Ungariga. Tänaseks pole veel selge, keda koondise peatreener Tarmo Rüütli väljakule usaldab. Ilmast, nii öö kui homne päev on vahelduva pilvisusega, öösel on sooja kuus kuni 11 kraadi, homme päeval 17 kuni 21. Norra meediakontsern Schibsted otsustas müüa Eesti meedia aktsiad viimase juhtkonnale saavutatud kokkuleppe järgi on Eesti meediaväärtus ligi 30 miljonit eurot. Tehing hõlmab kõiki Schibsted-le kuulunud Eesti, Läti ja Leedu ettevõtteid. Lähemalt räägib Indrek Kiisler. Eesti meedia aktsiad ostis ära Osaühing, meedia holding. Sellest pool kuulub Eesti meedia juhtkonna praegustele liikmetele ja teine pool b investile. UP Investi omanik on aga ravimiärimees. Margus Linnamäe. Suuruselt teine omanik on Schibsted Eesti juhatuse esimees Mart Kadastik. Tuntumad väljaanded, mis ettevõttele kuuluvad, on näiteks ajaleht Postimees ja kanal kaks. Kadastik rõhutas, et eelnev kokkulepe oli olemas just Margus Linnamäega, kes oli nõus väljaostu rahastama. Tema väitel oli ka teisi pakkujaid, kuid nende taust välja ostjatele ei sobinud. Palusin Kadastikule nimetada veel mõne huvilise nime. Personaalselt Meterski välja tuua neid pakkujaid, erinevaid investoreid, erinevaid finantsinstitutsioone, kes on pakkunud raha kümneid olnud Eestisse ka väljaspool Eestit, küll mitte Venemaalt. Tööstki aga, aga on teistest teistest riikidest, mitte ühegi ei alustanud läbirääkimisi, sellepärast et lihtsalt ei olnud vajadust, et Margus Linnamäega. Me saavutasime kokkuleppe juba mitu-mitu kuud tagasi ja ainult koos temaga me alustasime seda mälestusmündi või siis ettevõtte juhtkonnapoolset väljaostu. Et kui, kui me ei oleks leidnud usaldusväärset partnerit, kes meid usaldab siis no oleks see tehing jäänud soiku, siis oleks mingi mingi teistsugune areng tulnud. Margus Linnamäe kõige tulusam äriprojekt on olnud ravimifirma Magnum Medical. Ajaleht Äripäev hindas mehe paranduseks möödunud aastal 83 miljonit eurot. Küsisin Mart Kadastikule, kas Postimehes enam ravimiturul toimuvatest asjadest ei kirjuta? See omanike ise tegelikult ei tähista, seda ei garanteeri seda, et ajakirjanikud töötaksid eetilised ja ka vastupidi. Et noh, Eestis on siis need meediaärimehi, kes tegelikult tegutsevad paljudes teistes valdkondades küll ja Hans Luik on samamoodi, kellel on väga suured ärihuvid ka mujal ja eks eks seda eks ainult aimata-oletada, et, et kas mingisuguse loo taga on mingisugune muu, mitte tõenäoliselt samamoodi siis, kui näiteks konkreetse ravimi päris Postimees peaks kirjutama, siis võidakse spekuleerida, et selle taga on need, need omaniku mingid ärihuvid, aga, aga see nüüd on tegevjuhtkonna ettevõte, siis juhtkonna asi, sellised kahtlused välistada ja igasugused võimalused välistada, sest selles skeemis on nüüd tegevjuhtkonna kontrolliv roll. Et isegi siis, kui meil on 50 50 suhe, siis tegelikult nõukogus on otsustav hääl tegevjuhtkonna käes. Mis tähendab, et sellist otsest võimalust sekkuda või kujundada ettevõtte tegevust ei ole võimalik. Margus Linnamäega korduvalt seda öelnud, et ta tuleb see siiski finantsinvestorina. Mitmed Eesti meediaettevõtted on olnud kahjumis, näiteks on suures kahjumis kanal kaks. Kas osa kahjumit tootvatest üksustest müüakse maha või suletakse. Dialoog tervikuna on, on probleem, et kui, kui TV3 seitsme aasta 20 kokku lugeda, siis, siis peaks ju ammu unustama selle telejaama ära. Aga ma arvan, et just selle peale on siiski veel helgemaid aegu ees, et, et see kindlasti see olukord nii ei jää ja milles, mida ma olen küll veendunud, et ka televisioonil on oma oma võimalusi internetis arendada kindlasti Nonii muudatused, areng tegelikult läheb võib-olla sellest tänasest organisatsioonidest kusagile mujale. Ja selle tõttu me oleme igal juhul huvitatud selle kanali säilitamisest. Kui meie grupis ei ole ühtki ettevõtted, millest me tahaksime lahti saada või mida, mida me peaksime mingil põhjusel maha müüma. Et kogu mälestus ülevõtmise mõte oligi selles, et säilitada gruppi. Toompeal alustas riigikogu täna sügisistungjärku, kõnedega esinesid nii riigikogu esimees Ene Ergma kui president Toomas Hendrik Ilves. Uku Toom teeb ülevaate. Riigikogu esimees Ene Ergma pidas vajalikuks rääkida demokraatia teostamise vahenditest ja meetoditest ning kinnitas, et riigikogu on jätkuvalt kõige tugevama ja legitiimse mandaadi Vadiga poliitiliste vaidluste lahendamise foorum ühiskonnas. Rääkides eesseisvast tööst, peatus Ergma konkreetselt karistusõiguse reformil aga rõhutas ka vajadust panustada pikaajaliste probleemide lahendamisse, nagu näiteks eakate tööhõiveprobleemid, mis vajavad praktilist lähenemist. Juba praegu, aga veel enam 20 aasta pärast on meil tehnoloogia arengu tõttu loodud palju selliseid töökohti, mille puhul pole olulist vahet, kas inimene on 20 viiene, 50-ni või isegi 80 aastane. Kas aga meie tööandjate hoiabki motivatsioon on sellised, et inimesel jätkub tervist ja tahet kõrgemas eas töötada, seda neile võimaldatakse. Eraldi peatus riigikogu esimees kavaidlustel rail Baltic'u teemadel. Praegu on käimas planeerimine ja trassivariantide analüüs, selles protsessis on paratamatult põrkuvaid huvisid. Kutsun riigikogu liikmeid selgitama oma valimisringkondades selle ettevõtmise tähtsust. Inimesed mõistaksid vajadust teha ka planeerimisküsimustes kompromisse, mis võimaldavad elul edasi minna. Aitame kaasa sellele, et eks suurt taristus projekti takerdub lõpututesse vaidlustesse. President Toomas Hendrik Ilves rääkis samuti demokraatia teostamisest ja inimeste ootustest. Riigikogu ja valitsusel on võimalus ja kohustus rahva kasvanud ootustele vastata. See ei ole lihtne, kui ühed ülistavad teoreetilist marksismi, teised usuvad pimesi turgudesse, kolmandad kiruvad kunagiste vapside moel erakondi ja ootavad kõva käe karmi kehtestamist. Head teadlased ja arvajad, pakkuge siis oma eelistatud valikut välja konkreetselt ja arusaadavad. Selgitage, kuidas neid saavutada, vaid nii saame arutelu edasi viia. Ja muidugi ei jätnud president puudutamata rahvakogu teemat. Rahvakogu ettepanekute läbiarutamiseks vajalike seadusmuudatuste tegemiseks on jäänud vaid mõned kuud. Ma tunnustan riigikogu põhiseaduskomisjoni valmisolekut nende põhjal seadusemuudatusi visandada. Austatavad riigikogu liikmed, palun ärge sundige meid pettuma. Ja president sekkus ka igihaljasvaidlusse riigikogu liikmete ja ministrite kohalikel valimistel kandideerimise teemadel ning kutsus üles lõpetama silmakirjalikkus. Head kolleegid, olge oma valijate vastu ausad, on kaks võimalust riigikogule, olgu, võib taastada liikmed õiguse osaleda kohalikes volikogudes. Sel juhul tuleb põhjalikult läbi vaielda sellise olukorra põhiseaduspärasus. Ent sedagi ei maksa karta. Manus on täita kehtiva seaduse eesmärke, sel juhul olgu linna ja vallavolikogud kohalike liidrite päralt ja siis tuleks ka just neid valimisvõitluses esile tõsta. See on riigikogu kuu ehk Eesti esindusdemokraatia maine küsimus. Jätkame välisuudistega. Vene välisminister Sergei Lavrov kutsus Süüria režiimi andma oma keemia Arsenal rahvusvahelisele järelevalvele ning lasta see hävitada, et hoida ära võimalik sõjaline sekkumine. Proov teatas, et tegi sellise ettepaneku täna Moskvat külastanud Süüria välisministrile. Vene välisminister lisas, et loodab Süürialt kiiret, et ja positiivset vastust. USA välisminister John Kerry ütles täna varem, et Süüria president Bashar al-Assad võib raketirünnakut vältida. Kui loovutab nädala jooksul oma keemiarelvaarsenali sammas, kahtles ta, et aastat seda teeb. Kerry ütles, et Süüria konflikti lahendus peab olema poliitiline, mitte sõjaline. Kuid rahvusvaheline üldsus ei saa pealt vaadata, kuidas Assadi režiim kasutab keemiarelva. Süüria president eitas telekanalile CBS antud intervjuus taas seotust keemiarünnakuga ja hoiatas, et Süüria ründamise korral peab Washington olema valmis kõigeks. Vene opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi nõuab Moskva linnapea valimistel antud häälte korduslugemist. Ametlikel andmetel võitis valimised ametis olev linna pea Sergei Sobjaanin. Moskva valimiskomisjon teatas, et Sobjaanin kogus valimistel veidi üle 51 protsendi ning Navalnõi 27 protsenti häältest. Navalnõi teatas oma blogis, et ei tunnusta avaldatud tulemusi ning need on võltsitud. Jaanin teatas omakorda, et Moskvas sooritati vabade ja õiglaste valimiste eksam. Meil on telefonil Moskvas viibiv Krister Paris räägib, millised on olnud viimased arengud seoses ametlike valimistulemustega. Kui vaadata kõige tähtsama osa ehk siis valijate reaktsioone, siis eks me saame seda näha juba õige varsti ehk umbes nendel minutitel on kutsunud Navalnõi enda toetajaid välja Palotme väljakule kogunenud sinna mõnda aega ja siis saab näha, et kui suur hulk, et rahvas kokku tuleb, peab muidugi arvestama tema toetajaskonnas. Väga märkimisväärne osa, kindlasti väsinud, nad istusid öö otsa üleval jaoskondades et vaadata tulemuste üleslugemist, ehk siis ei maksa teha ka väga suuri järeldusi, kui nad bar täna ühte väga suurte jõududega väljas ei ole ikkagi see on mõnevõrra üllatuslik, üllatuslik just nimelt. Tulemus olen enda jaoks ehk siis see, et sa pead neid kuumutada pärast esimest vooru. Peaks oli juba suhteliselt tõenäoline, ammu ja ka paku küsitlused näitasid, et ta, tal on kõik šansid saada natukene rohkem kui 50 protsenti häältest ja täpselt niipalju siis valimistulemused näitasid. Küll aga oli üllatuslik see häälte hulk, mille kogus Aleksei Navalnõi ehk ligi 30 protsenti tee on märgatavalt enam, kui ennustasid. Vaatlejad veel kas või nädal aega tagasi ja Navalnõi ongi väitnud, et tema käest need paar protsenti varastati ehk protsenti, mis oleks siin valimised teise vooru ja seepärast ta inimesi kutsub üles välja tulema. Lõpeta neid valimistulemusi ei tunnusta ja tema põhjenduseks oli just nimelt nute valimised. Taolised viidi läbi kõige puhtama pilte. Viimase ja Venemaa ajaloos, kuivõrd kodus hääletamise, mida oli hämmastavalt palju viis protsenti, nimelt hääle andnutest panustada, teha kodus seal kaks korda rohkem, kui oli näiteks eelmistel duuma valimistel ehk kahtlemata taoline arv tekitab kahtlusi, kõik müümist Puudutab valimiseelsed kampaaniad, kus oli loomulikult täiesti ebavõrdne ligipääs televisioonile, kasutati võimude poolt administratiivset ressurssi, saab midagi taolist, mida on väga raske kuskil vaidlust Ta tahab ja samuti ei täheldanud vaatlejad olulisi rikkumisi valimispäeval Moskvas endas. Ehk just nimelt need kohad, kus vaatlejad alati ligi ei pääsenud, olid kodus hääletamise ja kui arvestada kuivaim, see oli Moskvas üldse valimistes osaleda. Ja siis järsku üllatavalt kõrge inimeste hulk, kes tahavad hääletada kodus siis loomulikult vähemalt tekitab kahtlusi. Ja tagasi Eestisse, kus on visiidil Gruusia peaminister gruusia peaministri pritsiina. Ivani šviili arvates on tema riigil tulnud aeg hakata looma kodanikuühiskonda ja tema kavatseb suunata oma jõupingutused just sellesse sektorisse. See selgus tänasel Eesti ja Gruusia valitsusjuhi pressikonverentsil, kus käis Margit visak. Peaminister Andrus Ansip tõdes, et Eesti ja Gruusia vahel on alati olnud väga soojad ja tihedad suhted. Eesti on alati toetanud Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, väga oluline, et ka kõik teised riigid austaks Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Peaministri sõnul on Eesti alati toetanud ka Euroopa liidu laienemist ja NATO avatud uste poliitikat. Tänasel kohtumisel kõneldi küllalt põhjalikult idapartnerluse tippkohtumisest, mis toimub käesoleva aasta novembris Vilniuses. Eesti toetab Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise assotsiatsiooni ja vabakaubanduslepingu parafeerimist Vilniuse tippkohtumisel ja me soovime, et see Vilniuses parafeeritav assotsiatsiooni ja vabakaubandusleping saaks rakendatud veel selle Euroopa Komisjoni koosseisu töö ajal. Gruusia võib Eesti toetusele kindel olla. Pitsiinevani šviili nimetas eesseisvat Vilniuse tippkohtumist Gruusiale tõsiseks väljakutseks. Ta arvas, et assotsiatsiooni ja vabakaubandusleping Gruusia ja Euroopa liidu vahel allkirjastatakse tuleval aastal. Olla siis pigem juba aprillis, kuid mitte hiljem kui maiks. Kavatseme sellele lepingule alla kirjutada, see tähendab Euroopa komisjoni praeguse koosseisu ajal. Küsimusele, kas jutud tema peatsest taandumisest peaministri kohalt vastavad tõele, vastas ivani šviili et on oma rolli poliitikas täitnud maksimaalses mahus. Võitlesin reziimi valitsuse vastu, kes ei olnud demokraatlik, mul on väga hea ja stabiilne meeskond. Jah, ma kavatsen lahkuda poliitikast ja mitte olla sellega otseselt seotud. Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras tutvustas täna lähiajal aset leidvaid muutusi, mida toob kaasa riigikaitse 10 aasta arengukava. Terrase sõnul on arengukava eesmärk saavutada võimalikult hästi relvastatud, varustatud ja mehitatud kiirreageerimisüksused. Prioriteedid on manööverüksused, luure ja eelhoiatus ja inimesed tegev kaitseväelased ehk nende hoidmine kaitseväes eelmise arenguga võrreldes ajateenijate hulka kasvab 2000-lt 500-lt 500-lt 3500-l täna meil on juba planeeritud selleks aastaks 3000 Vistani. Järgmine aasta tuleme manööverüksusega Afganistanist välja, siis Scoutspataljon võtab endale eesmärgiks osaleda NATO kiirreageerimisüksuses. Et me saaksime vaadata, kas meie pataljon siis ka NATO keskkonnas toimib täielikult, see on siis järgmised 2014 15. Nad tegelevad sellega, et olla 2016. aastal valmiduses ja pärast seda. On plaanidesse sisse kirjutatud umbes samal määral operatsioonides osalemine, aga, aga seda otsustab juba riigikogule. Veteranipoliitika on eraldi dokument, mis arengukavaga paralleelselt loodi ja me püüame veteranide toetuse kõikidesse oma plaanidesse võrdselt sisse kirjutada. Veteranid on saanud ministeeriumilt erinevaid majanduslikke garantiisid. Meie asi on hoida veteranid oma teenistuses, kasutada nende oskusi ja teadmisi maksimaalselt ära. Rahvusraamatukogu tähistab sel nädalal oma 90 viiendat sünnipäeva, päeva ja rahvusraamatukoguhoone on saanud 20 aastaseks. Need värvikad pöördelised ajad on Ivi Eenmaa kirjutanud raamatuks pealkirjaga elu paralleelmaailmades meenutusi Eesti Rahvusraamatukogu saamisloost 1982 kuni 97. Aastatel 1984 kuni 97 oli Eenmaa Rahvusraamatukogu peadirektor. Enn maga rääkis raamatust Riina Eentalu. Pealkiri elu paralleelmaailmades on kõnekas neile, kes seda aega teavad. Ivi Eenmaa muigab. Tal tuli kohaneda mitme paralleelmaailmaga ja raamatukogu maja valmis ehitada. Palju olemas. Raamatukogu. Sisemaailm oli ametnike ja poliitikute maailm oli ehitajate maailm. Me käisime nagu suuremalt jaolt 11 mööda ja nad on täna ka need erinevad maailmad ka raamatukogudesse suhtumises selle ehitusloo sisse mahub ka see aeg, kus me suutsime uuesti alustada ka tegevust riigiraamatuga, kuna või siis parlamendi raamatukoguna Võib-olla on värvikas ka hetk raamatukogu nurgakivi panekust, kus oli elev meeleolu kohal oli palju rahvast, oli kohal kultuuriüldsus tol ajal vältimatu EKP esindus. Kõik läks nii hoogu ja meie imid Hingrega tollase raamatukogu tööinspektsiooni juhiga väga targa inimesega, keda kahjuks enam ei ole, mind unustati ära ja, ja siis kõik ülemused olid pannud selle oma killuga sinna ikka Märti ära pannud, siis nad läksidki minema ja mee missimiga lõpuks ka teisi. Noh, ja siis kah ikke esime, seda märkisin ladusime tuli nii kõnekas. Raamatus on muude hulgas tähtsal kohal raamatukogu avamine, aga on veel üks peatükk, midagi ilusat, ütleb Ivi Eenmaa eesti monumentaalkunst rahvusraamatukogus. See oli Arhitektide otsus, et osa maja sisemusest lahendataksegi monumentaalkunsti abil ja vot siis sündisid, ütlesite me kõik Heino meeldi, klaasbon nuud ja ja kõik näitustesaali metallehistööd ja Maire Morgani valgustid ja rääkimata raiprazz, arhitraažidest ja rääkimata muidugi maremikofist, kes on kavandanud sinna sümboliteks ju kaks rotti ja muidugi Enn põld. Et sekt monumentaalkunst selles vajas, annabki meie majale sele kordumatuse. Ivi Eenmaa raamatu andis välja Rahvusraamatukogu autori sõnul suuresti erasponsorite toel ja kogu raamatumüügitulu suunatakse Ivi Eenmaa ja Rahvusraamatukogu koostöös loodud sihtkapitali, mis hakkab toetama Rahvusraamatukogutöötajate erialast enesetäiendamist. Spordisündmustest teeb ülevaate Alvar Tiisler. Eesti jalgpallikoondis kohtub homme õhtul MM-valikmängus Ungariga, kellele möödunud aasta oktoobris koduplatsil kaotati null. Üks. Võrreldes Hollandi mänguga ei saa kaartide tõttu kaasa teha keskpoolkaitsjad Konstantin Vassiljev ja Aleksandr Dmitrijev ning Raio piiroja. See muudab keerulisemaks koosseisu valiku peatreener Tarmo Rüütli ütles mõne tunni eest, et algkoosseis ja mänguplaan pole veel paika pandud. No nüüd oleme juba uues mängukohas, nii et siin on juba mõtted juba ikka homse mängu juures, protsess käib alles praegusel hetkel ma ei saa küll mitte midagi nagu kinnitada. Mul on variante erinevaid, palun, mul on võimalik veel mitu tundi horisontaalis veeta ja siis ma mõtlen. Nii et praegusel hetkel ma ei, ma ei tea ja täpselt missugune variant on kõige rohkem meeldib. Noh, ega seal väga palju nuputada pole vaja, sest ütleme noh, kusagil nii, et kas me läheme kaitsma ründama siis võib-olla me ei taha kaitsta, aga meid sunnitakse, nii et selles mõttes pole keeruline arvata, et meie jaoks kõik ikkagi lähtub sellest, kuidas me saame hakkama, kui palju on vastase käes sinna peale siis tuleb ehitada oma momentide loomine, aga jah, et kaitsest ei pääse kusagile. Pigem oli meie seisund tookord selline, mis nagu ei võimaldanud meil eriti terav olla ja nemad mängisid nii nagu väljas mängitakse ettevaatlikult ja reid ühe ära ja siis natuke oli seal võib olla Anne ka, et nagu üks, üks oli suht lähedal, et nii oli, et nad olid nõksu paremat olles mängus. Võitsid minimaalse aega. Läti koondis tagas Sloveenias toimuval korvpalli EM-il alagrupist edasipääsu 12 parema hulka, kui võitis viimases voorus Makedoonia tulemusega 76 66. Soome koondis pakkus aga taas matuse, kui oli 86 77 parem Kreekast. Krossisõitja. Gert Krestinov sai Slovakkias toimunud MM-etapil X3 sarjas viienda koha ning Touri sarja üldkokkuvõttes neljandaks. Naiste tennise maailma esireket Serena Williams triumfeeris teist aastat järjest US Openil, alistades taas finaalis valgevenelanna Victoria areng. Ka ühtlasi on ta ka nüüd liider värskelt avaldatud naiste tennise maailma edetabelis. Kaia Kanepi kerkis ühe koha võrra ja asub 26.. Anett Kontaveit on 288.. Ja ilmast räägib nüüd sünoptik. Maile Meius, palun. Valge mere lähistel asetseb väheliikuv kõrgrõhuala, mille haare ulatub üle Balti riikide kuni Balkanimaadeni. Samas lõigus Saksamaa, Poola piiril asetsev madalrõhkkond Skandinaavia lõunaosa suunas. Lohk läheneb koos lisaniiskusega Eestile. Eeloleval ööl tuleb meil vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, mitmel pool tekib udu. Puhub idakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kuus kuni 11, rannikul kuni 14 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada vähest hoovihma. Puhub idatuul neli kuni üheksa, rannikul kuni 11 meetrit sekundis. Sooja on 17 kuni 21 kraadi. Nädala keskel piisab niiskusest enamasti pilvede arenguks, kuid mõnel pool pole välistatud ka kerge vihmasabin. Õhk püsib suhteliselt soe ja tuul on võrdlemisi nõrk. Aitäh ilmateate eest selline oli tänane Päevakaja, ilusat õhtut ja kuulmiseni.