Viimasel ajal on mitmeid kordi ajakirjanduses ja mujalgi meenutatud Hemingway ütlust, et igas sadamas on vähemalt üks eestlane. Aga nüüd olevat Kuubal, kus teatavasti ka Hemingway pikka aega elas, laia eestikeelset juttu kuulda olnud. Ja sellest võis teha järelduse, et seal oli üsna mitu eestlast korraga. Asja täpsemalt uurides leidsime üles ka asjaosalised või vähemalt osa neist. Heidy Tamme, Raivo Tammiku ja Oleg Melniku kes täna tõeks teevad, et just nemad hiljaaegu sealt tagasi jõudsid. Kui tähelepanelik raadiokuulaja on märganud, et ka neid Kuubajute on meie raadios nüüd kohe mitu siis vaevalt küll, et nii kauge ja huvitava maa muljed erisaadetes kattuda võivad. Igal omad silmad, omad kõrvad, omad mõtted, omad muljed. Tänased vestluspartnerid käisid Kuubas üleliidulise leninliku kommunistliku noorsooühingu keskkomitee delegatsiooni koosseisus. Ja nad käisid seal muusikat tegemas, mis kaasas oli. Kaasas oli meil muidugi põhiliselt oma muusika, aga õnneks ka mõned palad kuuba muusikast, mis nagu hiljem selgus marjaks ära kulusid. Ja need olid just parasjagu kõige populaarsemad lood seal kõige lauldavamad. Guantanamo veere, Kuuba põhilugu ja labad. Ja nagu pärast selgus, tagada ka taga, mis meie teada ei olnudki, kuuba lugu, aga seal selgus, et ometi on ja tänu sellele oleid männik sai meeletute ovatsioonide osaliseks, kui me selle esimest korda olime ära esitanud. Kuuba rütmid on kandunud üle mitme maa siia meie juurde ja võib-olla kuubalased ise tabavad selle momendi kõige rohkem ära, et ei ole nagu võib-olla ehk päris nii, nagu nemad ise esitavad. Kas ei olnud niisugust väikest? Lõhet tuntav, no igatahes nemad jäid rahule mehega. Võib-olla me jah, seda nii tuliselt ja värvikalt ei teinud, kui nemad, aga siiski ma ausalt niukseid olulisi stiililiselt möödalaskmisi ehk ei olnud, sest eks ju meie siin oleme ka väga palju kuulnud nii jazz kui ka popmuusikat, samuti aafrika muusikat. Kunagi käisime koos eetikaga Aafrikas ja Ma nagu seal selgus, olid nende muusikas kõik sellised intonatsioonist, mis meile tegelikult juba hästi tuttavad olid. Ainult et mis minu jaoks küll oli täiesti rabav see, et see kõik nii kõrgel tasemel oli. Tähendab, ma mõtlen just muusikalist taset, nii palju häid orkestreid, igas väikeses kohakeses oli vähemalt paar-kolm suurt orkestrit, mis meil on harulduseks. Kõik nad mängisid suurepäraselt, valdasid nii erinevad stiile džässmuusikas kui ka siis muidugi oma nii-öelda afro-kuuba biiti mis oli neile kahtlematult kõige rohkem kontimööda. Samal ajal, kui nad mängisid, need sai teil tantsida ja laulda. Teen siis, kui neil pausi kohta olid, siis nad tingimata tegid mingisuguse tantsusammu sinna vahele ja ja siis, kui parajasti näiteks trompetimängijat tal ei olnud partiid, siis nad võtsid kätte mingisugused Kongad või pangad või muud kõlks riistad. Momentaalselt sulaseid üldisesse ansamblisse, nii et keegi kusagil ei pauseerinud, kui ta muud ei teinud seda vähemalt tantsis. Et laval täielik elu Kas te õppisite midagi kasulikku juurde selleks kasvõi Kuuba meloodiaid esitada? Kindlasti, minu meelest me õppisime kõige rohkem ost lavaliikumist ja seda, seda elu, mis seal toimus, põlemist ja teete nüüd tantsusamme vahele. Kindlasti hõi, kui publik pahaks ei pane, siis ma hea meelega kasutaks neid saue Sammegi kära. Kuuba meloodiates küll jah, aga noh, eesti omadega natuke raskem. Ma ei ütleks, sest et me oleme nagu harjunud pidama eesti lugusid nagu rütmituteks ja aga kui sellele lisada veel seda tuld juurde, siis ma usun, et Kuuba lugudele ka alla ei annaks. Seda, aga oleme harjunud neid lihtsalt esitama nii staatiliselt ja kuidagi unistad Esida. Ja kuidas see meil on kombeks saanud, et orkester on ühelt poolt staatiline, istuvad seal kurbade nägudega, kui parajasti pausi koht on, teiselt poolt publik on staatiline või, või on see meis Peedul ja me ei julge seda lihtsalt oma kõvakrae tagant välja lasta paista. Pidin ütlema oma noodid ette laulma nisukesi unistavaid lugusid, kui sees kõik mässas enne Aafrikat, ma ei kujutanud ettegi, et minus võib-olla karatakse tuld. Aga siis, kui ma tõesti elasin need hetked kõik üle ja seedi sinna nagu läbi, siis minus on tekkinud protesti vaibunud aeglaste lugude vastu, sest ma tõesti ei suuda, ei suuda. Ma ütleksin siin nii paljast vahele, et küsimus ei ole aeglases loos, nendel on väga palju aeglaseid ja väga palju meloodilisi lugusid, aga kõigis nendes tiksub niisugune väga ergas Rütt hästi organiseeritud sisemisele pulsiga, mille pealse muusika nõtkelt liigub, aga alati on tundasid tiks, kuskil seal sees. Aeglane lugu, võluv ja haarab sind igal. Isegi nendes on tuld. Aga meil on praktiliselt ka võimalik kuulata sedasama tuld, sest te tõite ju mõned heliplaadid kaasa ja sink saates kasutame neid ära. Kahjuks küll ei ole need heliplaadid päris selle peegliks, mida me kohapeal kuulsime, meil ei olnud õnne saada erilas sa teed, mis, mis on tehtud nende orkestrite poolt, mida me seal kohapeal õnnestus kuulda igal juhul, see, mis siit plaadilt tuleb, on märksa märksa kahvatum kui kõik see, mida me kohapeal kuulsid. Ja üldiselt näitab tingimata nägema ka, kui nad esinevad. Eks ole sama vist kui ütleme, lindistada väga heade näitlejate esituses toimunut, teatrietendus, see, kes seda etendust näinud temal taastusega, visuaalselt teda kujutab ette, kuidas haaval toimus teisele kindlasti see ülesvõte ütleb palju vähem. Oleg Mellikuga oli siin natukene eelnevalt juttu ja tema iseloomustas tabavalt Kuuba orkestreid. Seal oli ka muidugi juttu sellest samast rütmilisusest. Võib-olla ehk kordaksime seda ka praegu mikrofoni ees, milline siis see kuuba muusika on? Kuuba muusika on väga mitmesugune, kui me maandusime lennujaamahoones, meid võttis vastu üks kuu patrio enne Kuuba reisi. Me kujutasime ette, et Kuuba muusika ongi niisugune. Kuidas öelda kammerlik, kammerlik ja. Kolm kitarri ja ja minu meelest hispaania hispaania lainooliga laule. Seda, mis me oleme ikka siin kuulnud see eriti, no muidugi laulsid väga ilusti vahvalt ja me ei kujuta ette, et koobas võib-olla nii suurt särtsakat ja popmuusikakallakuga ansambleid peale need trio, see oli siis suured orkestrid, üks 20 30 liikmelised orkestrid Kus oli kolm kitarri, üks orel, trumm, pluss muidugi mitmed Pongult, kui võtta meie ansamblit popansamblit ja panna sinna üks viis-kuus inimest, kes mängiks Bongo diamarakasse, see ongi see õige, see kuuba muusika praegu. Rütm on selles mõttes ei ole esiplaanil, et ta detsi Bellidena esile tuleks, vaid vastupidi, kõik on kuulda, mis toimub isegi näiteks nende suurtes orkestrites oli väga populaarne pill viiul ja üldse diaviiul kammerlikum pillid kõige selle rütmimasina juures ilma võimetuseta kostsid nii viiulikus löötall. Ja küll vaikselt teened modeerimine väga teel. Ainult et see rütmitihedus oli niivõrd suured, et see tekitas niisuguse sagina, aga muide oli see tekika parajaks Mis nakatas nendel kõige lihtsama loo juures on tegemist mitmehäälse kontrapunktiga tähendab praktiliselt alla kolmehäälset kontrapunkti kuule, ütleme, põhimeloodia pass, millel on tingimata oma rütmiliste joonisega niisugune motiiv, mida ta siis pidevalt kordab ja siis mingisugune vastasel. See oli siis kõige elementaarsem. Tavaliselt oli see nelja-viie-kuuehäälne kontrapunkt ja harmoonia tekkis just nende kolme kuni kuue hääle kokku kõlamisel ja samuti oli rütmiga need, kuigi pangomängijaid oli seal, ütleme kolm kuni kohati 10 erinevate Pangodega, ometi igaüks mängis mingisugust kindlat motiivi, mis ei korranud teist ja see ei olnud mitte mingisugune kaootiline, trummide tagumine, vaid väga peenike musitseerimine, kus igaüks teadis täpselt, mida tal teha. Kitarr on üldiselt ju Ladina-Ameerikas levinud paljude rahvuste juures, rahvuspillina Kuubas samuti. Kas kitarritehnika on neil kõvem kui meil? Nojah, kindlasti need on Hispaania laadika, kitarr ja tehnika on muidugi väga kõrge, meil tuli külla üks orkestri dirigent. Juhuslikult oli kuskil nurgas, oli kitarr ja muuseas kuigi ta on ise viiulimees, orkestri juht oli ja siis nagu muuseas võttis kitarri, hakkas mängima küll väga ilusti mängis, klassikat mängis ja hispaania või kuuba rahvalaule mängis. Just see kitarritehnika eriti tuleb välja nende õõs, kes üksinda saadad soliste, näiteks nende varieteed ja see on väga populaarne duo laul ja naturaalkitarr, need on tõesti äärmiselt äärmiselt professionaalsed ja musikaalsed mehed, kõik need üksinda mänginud aga ansamblis suurtes orkestrites nagu kitarril, sellist harmoonia osa ei olnud. Aga nüüd mul tuleb seoses olegi repliigiga siin klassikalise muusika kohta meelde ka selline väike fakt et seal kordagi ei tekkinud probleemi, et tõsine ja niinimetatud kerge muusika oleksid vastandatud kuna see niinimetatud kergemuusika on muusika, mis kõlab nende raadios ja kontserditel igal pool hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni samal ajal needsamad mehed lähevad ja mängija tõttu teatri orkestris või kuskil mujal sümfooniaorkestris. Me käisime seal muusikaõppeasutustes, kus needsamad poisid, kes poole tunni pärast päraselt võisid väljaku peal tantsida või pungasid mängida, istusid seal kenasti päris jäiga hoiakuga, mängisid seal Egmontit ja, ja kõike muud. Ühesõnaga seal ei ole vastuolu, tõsise muusika, muusikat ja kergemuusika, muidugi sama inimene teeb nii ühte kui teist. Teie kontsertidel oli ka eesti muusikat kavas, nagu siin alguses juttu oli, kuidas seevastu võeti? Eesti muusikas tavaliselt vist veidi esituses kõlanud kikerpuu jokk. Vahest leivanumber? Aga peab ütlema, et seekord mitte niivõrd kui näiteks ütleme kasvõi teine kikerlugu meie kaks, milles on rohkem rütmikat ja niisugustest kaasaegset popmuusikat. Sellised lood siiski Kuubas läksid paremini. Mida keerukam see kergemuusika on, seda paremini segu vallastele-ist. Võib-olla me liikusime ka, see liikumine andis väga palju mulje. Jah, see isegi üllatas, sest et nad nagu ei oodanud Me võiksime liisingut Kus on Nõukogude liidus on see koht, kus elavad niisugused inimesed, kes oskavad täitsa tantsida ja laulda nagu. Alasti temperamentsed ja olid neil mõni laul hispaania keeles ka, kaua me laulsime? Meelejää peale ostsime hispaaniakeelne laulsite võiks aktsendiga või puhtalt minu meelest vist aktsent. Võib-olla siin eesti kuulajale kiitlemisena ja tõesti tahaks loota, et, et meid osutaks. Muide, tuldi meie juurde ja küsiti, et kas te olete Hispaaniast? Niivõrd puhtalt olevat kõlanud sellepärast et. Ovi enne kontserti just tagaruumis seal ja siis tulid seal. See oli sellepärast, et Kuubas räägitakse veidi teistmoodi dialekti ja meie suus, siis kõlas nii, nagu meil tõlkide käest oli ära õpitud see. Ja, ja nad tõesti see ei ole nali, tuldi küsima niimoodi. Mitmel korral ikka märgiti ära veidi äärmiselt tead hääldamist hispaania keele hääldamist, no meil on mitmed lauludes tehtud seal kolme hääle peal kolme kleidi, Oleg ja mina, mina tiksusin seal. Aga see kolmas ajal jah, vajalik ilma selleta aga läbi saanud, aga just nii Heidi kui ka olegi hispaania keelt tõesti väga kiideti. No ennast natukene selles mõttes halb iseloomustada, et kui sa räägid hästi, siis võib tunduda, et nüüd kiitleb. Kui sa räägid halvasti Aasias, ei kui räägid halvasti, siis võib tunduda, et noh, nüüd mängib tagasihoidlikku. Ma mõtlen, et kõige varem, kui ma näitan siin ühte plaati, mis meile kingiti seal ja kuhu ma võtsin siis peale mitmeid autogramme, siin näiteks meie delegatsiooni juhi Matrjevi allkiri, aga siin on, näed, niuksed, hüüatused, näed, suhteliselt vas eta Prama Rivoolased Minonüümad, eks ole, rai paraadi ja siin oli programmi režissöör Mark Zahharov džässi või või, ja vot niukseid niukseid lauseid siin on väga palju sinna, see on täitsa fantastiline kiituskiri son ühe sealse. Meile tõlgiti ära ka Ma kardan muidugi, et ma seda hispaaniakeelset kirja ei suudaks ilma väikese aktsendita. Ei, aga lihtsalt põhimõtteliselt tõesti. Meil oli kõigile väga-väga meeldis. Hüüumärkide järgi siiski võib oletada, et see on väga positiivne. Pealegi siin on viiva la Amistan seal elada seal Tarivertiiev, Kuuba orkester, plaat on välja antud kuuma nõukogude sõpruse teadupoolt ja mis siin peal on, siin on siis? Kuuba poliitilised laulud siin on Kuuba delegatsiooni juhi Mirta Rossanud osalenud riigi asi, autogramm. Amy Covist sõprus jällegi sõbrale sõber minu sõbrale ja Kuuba, no siin on nüüd mat veel komsomoli keskkomitee sekretär, otsin raadi Naši koos naisega naasemilie kuuboi Stretz ja allkirja seal piinavat view ja siis tema vees Jevgeni nimate. Räägineri. Milline võiks olla peale nende nimetatute kontanud mere milline võiks olla nendel kõige populaarsem laul näiteks poliitiline laul, võib-olla seesama, 26. juuli marssay. Kahjuks, neil ei õnnestunud seda nooti saada, kuigi ma palusin iga päev umbes viis kuni kuus kuni 10 korda erinevate inimeste käest, et nad tooksid meile selle noodi, sest lugu oli väga keeruka vormiga, seal oli niuksed Rubato osad vahel neli erinevat osa ja noh, rääkimata sõnadest ka sellest vormist ei saanud lihtsalt muidu aru, kui oleks pidanud noot olema ja see jäigi meil saama. Aga tundub, et nemad üldiselt noote vist ei tunnegi, laulad lihtsalt kõike peast ja, ja kõik see muusikaanduv nagu suust suu ja neil nagu noot ei olegi, millest see laul räägib? See on poliitiline laul, sellest räägib, et elagu Kuuba ja nagu vaba kuu, elagu vabadus. CD-l väike lõiguke pühendatud Sibellile. Kui teil õnnestus nii hästi hispaania keeles laulda, kas saite linna peal asju ajada? Näed, siin ongi meil, eks märkmik, mille me seadsime oleid Verlikuga kahe peale sisse. Siin on arvud ja värvid ja tulema minema ja halb ja hea ja ja tüdruk ja, ja siis igasugu kõige vajalikumad sõna igasugused ees ja abisõnad, mis seal keeles on vältimatud. Nii et. Mingil määral ikkagi sai juba Tongata, kuigi ega see nii kiiresti siiski ei tule, käed tuli täppisvaledes käänetes ja ikka põhiniuksed soovid sai selgeks teha. No ikka kohvi või süüa või midagi. Sest aitab, muidugi. Kui niimoodi oli vaja natuke täpsemalt rääkida. Mis keele peal see asjaajamine käis? Läbipõld läbi tõlgi, mõni inimene vahvatalis seal inglise keelt ka ikka natukse mõni sõna inglise keelt ja mõni hispaania ja eesti venekeelsed sõnad. Kevad tundsid väga hästi vääridžika Regio Horatio. Ja seal oli inimesi, kes olid õppinud Moskvas ja. Need rääkisid muidugi hästi vene keelt, aga siiski kahjuks kohapealsest elanikkonnast väga vana, rääkis vene keelt ja samuti ka inglise keelt, nii et üsna raske. Aga suur huvi oli neil keele vastu, nii et igaüks ikka kasvõi ühe sõnagi sai selgeks. Samuti nagu meie seadsid sisse endale mõningad blokikesed ja kirjutasid seal sõnu üles. Kas sattusite mõne eestlase peale? Meie hotelli teisel korrusel asus bassein. Oli üks väga tore vanapapi, kes oli selle basseini direktor ja tema oli kohanud eestlasi muidugimõista. Ja tal rippus tema ruumis teiste templite seas üks meie spordiühingu Clinton, kus olid puhe eestikeelsed sõnad peale. Nii et nii palju. Me kohtasime eesti keelt ja tema teadis kõik, kus on Tallinna, oskas täpselt rääkida, et kõrval. Oli kokkupuutumisi seal, kes olid isegi Rakveres olnud ja, ja rääkisid Tallinnast ja Tallinn meeldinud. Kui jutujärg jõudis Tallinna tagasi, ütleme ka oma kuulajaile, seekord uue kohtumiseni. Meie trio, kes täna pajatas enam sellest, mis kõrva jäi ja vähem sellest, mis silma hakkas, on stardivalmis, et jätkata järgmisel laupäeval.