Eelmises kirjanduse loo saates oli kõne all Nikolai Clevjevi elu ja looming, kes saadet, kuidas sellele jäi ehk meelde, et mingi oligi Liew eesti lugejale vähetuntud luuletaja suurset Sergei Esseeniniga Eestiski üsna tuntud luuletajaga. Jessenini tuntus on arvatavasti tekitanud ka stereotüüpset suhtumist temasse. Katsuksimegi täna seda pilti ja stseenist kahupäisest küla poeedist natuke ehk mitmekesistada. Milline oli tema elulugu, kellega ta suhtles, arvasid temast teised luuletajad, kirjandusteadlased ja kuna aeg oli nagu praegugi äärmiselt poliitiline, siis mida arvati temast ka poliitikute poolt näiteks? Selles riigis on miskipärast kirjandus alati poliitikaga väga tihedalt seotud olnud. Ja praegugi, kui Essennist rääkima hakata, siis tuleb kõigepealt meelde värske päevakajaline asi. Nimelt ajakiri vapruse Literature augustikuu number sel aastal. Samas avaldas on omal ajal küllalt palju segadust ja kõmu tekitanud Nikolai puha marini artikli mis on kirjutatud 27. aastal ja milles puhaarin küllalt kriitiliselt kirjutas sellisest nähtusest, mida ta nimetas sissi teeninghinaks Jessenini luseks. See artikkel ilmus kaks aastat. Ta pärast Jessenini enesetappu. Saatust muidugi otseselt kuidagi ei mõjutanud, erinevalt paljudest teistest dollastest funktsionäridest, kes võtsid sõna kirjanduse asjadest ja kelle sõnad kajasid otsekohe vastu ka veel elavate luuletuste saatuses. Küll aga see puhaareni artikkel mänginud küllalt suurt osa, et see on suhtumises Jessenini luulesse ja kahtepidi ja 27. aasta paiku läks kogu Venemaal. Nagu ikka on selles riigis olnud kombeks kampaania Yesstseenilluse vastu võitlemine järelduse allmõistete Sougheeemmlust kirjandusliku lodevust, huligaan mantsust kirjanduses. Umbes selliste sõnadega kirjutati sellest. Aeg-ajalt põimusid sinna sisse ka poliitilised motiivid, et kulakluse kui klassikirjand, kuigi seal juba dekaad hiljem ja see ei k puhariidil on muide juba vihjed. Siin on ikkagi päris keelatuks, tuletaks talle pärast kollektiviseerija. Kampaaniale viis selleni, et mõne aja pärast sai ja Jessenini luule on sellise pool keelatud ja lausa vastalise luulemaine ehkki puhaarin, kes nii-öelda algtõuke Jessenini halvustamisele andis, seal kuulutati ise rahvavaenlaseks aga või puhaari liikuma pandud Jessenini vastane liin oleks olnud loogiline, et mingis mõttes loogiline pärast puhareni tapmist oleks automaatselt ametliku kroonupoliitika võtnud vastupidise hoiaku ja kuulutanud puhareni teod sügavad ekslikuks. Jaa jaa. Nii näiteks meie sotsialismiajastu suurimaks ja kehasemaks luuletajaks aga ei. Inertsi mõjus puharini lähetatud hinnang ikka edasi, kuni umbes Stalini surmani. Isegi hiljem ja hiljemgi. Aga hiljem tekkis minu meelest mitte päris loomulik vastureaktsioon. Väga suure õhinaga hakati Jessenini taas avaldama, ei mingeid keelatud viljamaik oli ta juures. Ja minu meelest sai ta võib-olla isegi liiga suure tähelepanu osaliseks. Ja siin ma tahaks vastu vaielda ühele asjale. Täiesti loomulik, et kasutati puharini, negatiivsed hinnangud seal üldse Stalini lemmikvõte, et üx surnuks määratud tapab teise, siis tapetakse seda siis see, kes ta tappis seda oma, kordan ta hukka mõistetud, sellest juba mitmed inimesed kirjutanud, aga see asi võimumehhanism on põhiline, mis oli võitud. Teine asi tegelikult kogu aeg siin oli väga populaarne luuletaja, aga mitte kirjandusest oli, ei saa ütelda, põrandaalune luuletaja, aga ta oli deklasseeritud elementide lemmikluuletaja laagris vangid. Kusjuures tavaliselt just vargad teadsid palju seeni, luulet peast, selline tõeline, kusjuures muutsid tekst ja see oli tõeline vangide folkloor isendist saanud, kusjuures nad võtsid omaks ainult teatud osa isendi luulest ja just seda kehvemat osa niinimetatud tema huligaanliku luulet. Sellest me veel räägime. Ja teine Edisoni vargadele omane ema kultus. Selline sentimentaalne, kusjuures shama analüüsinud šanovkesse istus ka väga palju seal poliitvangistus. Ma ei tea, mitukümmend aastat kõige hullemates valemi laagrites oli, jäeti analüüsis seda teenindust laagris, kes oli Salama varuamshavama vene nõukogude kirjanik, praegu on hakatud teda avaldama, ta analüüsib seda emakultust. See on selline kirjanduslik ema reaalsest samasse Nad ei suhtunud sugugi nii aupaklikult, vargamaailm oli väga mitelegiseeritud, ema koht oli, laseb kas see siis sarnanes jumalaemaga? No vot ei tea, midagi sellist oli, aga minu meelest seal pole midagi pühadega puhast. Täiesti räpane, kõik. Ja veel üks asi. Izini erootiline luule oli koolilast populaarne, eriti tüdrukud kirjutasid oma salmikutesse. Need sellepärast see seeni pump kuuekümnendatel aastatel oli seaduspärane, et see ei olnud niisugune uus, mida tuleb siis omaks võtta, see oli lõpuks ometi. No nii palju selle Jessenini loomingu vahepealne folkuriseerumine, sellega muidugi kaasas see, et liikusid Jessenini nime all kõikvõimalikud laulud ja luuletused, mida tegelikult SN ei olnud kirjutanud ja eriti erootilised. Ei, mitte Puškini võrreldi parkovikatud paragrahve, mis oli üheks näiteks kõike kirjutati Markovile oli see Markov oli väga andekas luuletaja 18-l sajandil Lomonossovi õpilane, võib-olla kõige andekam õpilane, kes Heeennaks surnuks. Näete, mitte ainult Markovi luuletaja ei saa tsiteerida, ei saa tõlkida normaalsesse keelde, aga isegi seda nime ei tohi mainida korralikus seltskonnas parkofon kunagi välja antud, aga kõik teadsid tema loomingu ja palju rohkem, kui tema tegelikult kirjutas. Mingil moel analoogina oli, käisin, kuulsus. Tähendab on Jessenini looming sedalaadi, mis kas ma arvan õigesti, tundes seda, mis eesti keelde on tõlgitud, et ta diapasoon lugeja mõttes on üsna laide, pakub siis vastlakandist professorini midagi või on ta üleskiidetud, kuidas tema luule jääte sügavust mõõta, tundub. Professor söömist vist väga palju ei. Kogu see ei ole spetsialist, värsiuurija, kellel mingi omamoodi professionaalne huvi skeemi või, või millegi sellise Skeemitele reid juhitavaid kirjandus ajaloolasele taanovita. Selle sellel aasta vaielda ja kirjandus on kirjandusajaloo seisukohalt või õigemini otseselt tekstivälised asjad mis ümbritsevad tema luulet, on tõepoolest küllalt huvitavad. Ma pidasin rohkem silmas seda, et üsna kõrgeid Intellektuaalsusega lugeja, nagu jutust aru sain, ei saa eriti nautida siis Jessenini Tähendab, ta ei ole siis väga vaimne ja ta ei ole intellektuaalide jaoks. Me ei saa ütelda, et Donald luulude Haapsalus, et see, see on, ma ei tahaks ütelda näiteks kurki, tema üle võib vaielda, kindlasti kirjandusmaitse, tal oli ta üldse arvas, et see on parim luuletaja, ta väga ei armastanud, meikovskid, aga vaat et parim, tõeline vene luuletaja on esinenud ja seda arvasite tol ajal paljud, miks selle esindusega siis võideldi, sest see oli nakkushaigust väga vähesed matkisid Vaikovskid, aga paljud isendid tegelikult isegi siin maikovskile üsna sarnane figuur diagraafiliselt, mis seos on kõigile märgatav, kui ka olemuslikult mõlemad olid nagu õpilased isin, oli Kleer õpilane ja koskavaliflirnika proportsioon learningu meikovskijana väga sarnasele, mis seal ikka, jäi siin nüüd, kusjuures mõlemad õpilased olid palju kuulsamad kui õpetajad siia. Ja mõlemad olid palju primitiivsemad kui nende õpetajad. Võib-olla primitiivsuses on ka üks luulekunsti osa liiga keeruline luule funktsioneerib singi filoloogiline tekst, aga mitte kui selline kunstinähtus, mis avaldab vahetut mõju. Kui me nüüd liiguksime mööda Jessenini luuleloomingut, milliseid motiive ja kujundeid Jessenini enim armastas nad pidid olema üsna laia kandepinnaga ka lugeja jaoks üsna lähedased. Et teda nii rahva südames hoiti mõtlesin ma ütleks, et vastupidi, ta oli vähematiive, aga tal oli palju periood elus, kus ta vahetas neid madi. Varajane seeninud on täitsa midagi muud, kui iline. Tähendab, esimene etapp on kuskil revolutsioonini, ütleme võib-olla kõigepealt tema eluaastat ärataja, ta sündis 95, tappis end ära. 25000 890925 tahtis ennast ära. Need 30 aastat oli valu. Selle aja jooksul ta tegi üsna suure evolutsiooni läbi, kusjuures sugugi ei saa ütelda paremuse poole, tema viimased luuletused ja põnnid on. Kui ta oli juba krooniline alkohoolik siis nendel on tugev selline graformaanlik maik küljes, varajane looming oli väga glögi sarnane, välja arvatud. See siin oli väga lihtne luulete glühvli, väga keeruline. Siin väga lihtne, kõik samad motiivid, aga see miski lõvi puhul tekitas paremal juhul imestust, siis Issein väga poeetiliselt ja lihtsalt nagu rääkis otse hinge ja tema mõju oli toota. Aga motiivid on needsamad, mõlemad olid religioossest perest, kusjuures mõlemad olid rahvusulisesse religioosses vaimus üles kasvanud mitte sellises kiriklikus ja siin jaoks nagu klee jaoks kogu loodus, kirik ja need protsessis, mis looduses Hansoni jumalateenistuse metsalinnud, seal olevad metsaaltarid, need metsad, altarid ja nii edasi. Esimene poeetiline roll väga olla ja tema olemuse jaoks oli selline kujund nagu Hiinak, helge munk. Kui seal kuskil 20. aasta lõpus teda kritiseeriti Aarligioossese pärast, siis Henry olid just need religioossed luuletused olid väga riskantsed tsensuuri poolt väga raskesti läbitavad, siis selline vaimulike tsensuur vaimulikel tsensuuri eest, need olid väga riskantsed luuletused ja peaaegu et jumala vastased. Igatahes religiooni vastased kindlasti. Salsa kristlusega, see oli juba see väga nagu lüürilgi, väga tugev, selline kristluse ja paganluse segu. Samas mitte nii keeruline nagu glöövil oli mingi intellektuaalne konstruktsioon, mida ta siis oma luules proovis realiseerida puistas üle nende paganlike jumalate nimedega oma luulet. Aga ei, midagi sellist ei ole. Tähendab, meil on väga lihtne ja väga poeetiline ja varasemast loomingust võiks lugeda üht lühikest luuletust sügis üsna lihtsa kujundlikkusega, sügis on nagu hobune, aga samas seal kogu loodus on tempel, kus nähtamatu kristus Etapp isendi loomingus hakas revolutsiooniga tähendab revolutsioon järsult murdis tema evolutsiooni ja tegelikult ta olnudki nagu pärast seda päris omad teemad leida. Nagu Klovjevgeesin võttis revolutsiooni üsna vaimustunud vastu, kuigi samas ta nägi, et see, see on ka tema Venemaa lõpp, siin arhailine ja talupoeglik, Venemaa sellega lõppeb. On märgata, kuidas alguses sellised optimistlikud meeleolud lähevad üle, ei saa ütelda pessimistlikust, aga mitte nostalgia hea nostalgilise, kas siis temast tekib nagu seesmine lõhe taana? Ma mõistusega selle uue poolt, aga süda on tal kaasast vanas. Ja ta isegi enda jaoks formuleerib seda reetmisena, vot mina reetsin Venemaad, läksin jälle bolševike seisma, tiivitanud on viimane talu luulet ja Pasledni pain Sirjev. Nii. Aga esimesed luulud. Ootused olid üsna optimistlikud ja ütleks, et üsna selles suunas, mis paljud luuletajad, eriti dekadendid, nende jaoks revolutsioon oli müstiline, õnnestus kõigepealt. Tõlgendused võisid olla täiesti vastupidiseks kas antikristuse ilmutus või vastupidi, Kristuse uus tulek maa peale või veel midagi kolmandat, aga, aga igal juhul religioosse müstilise nähtusena, mis on kuidagi paratamatu. No ma ütleks veelkord, et nii võtsid modernistid vasturevolutsiooni realistid, enamuse realistlikke kirjanikke revolutsiooni vastu ei võtnud oktoobrirevolutsiooni esimesed luuletajad, kes võtsid ja üldse kirjanikud, kes olid, võtsid vastu, olid meikovski turist, Bowok sümbolist puunin näiteks kõige võib-olla välja paistab dolla realistlik kirjanik võttis ise ütelda jahedalt täiesti vaenulikult seda vastu, et tema teos aga Jan neid niitsin praktilist tema päevik neetud päevad, kus ta väga realistlikult kirjeldab revolutsiooni ei ole siiamaani avaldatud ja isegi kurki suvi olnud hästi meelestatud revolutsiooni suhtes, nii et modernistid mõistsid religioossetest terminites ja sellise müstilise nähtusena ei, võib-olla higissenin kõige eredamalt kujul, seda väljendas ja samas ka kõige primitiivsemad tema poeg Nonii siin utoopiline maa, kus on uus ühiskond, on üles ehitatud. Tema ise nimetab ennast prohvetiks, kusjuures mitte. Et luuletaja on prohvet, on vene luules üsna levinud kujund, aga see ikka võeti metafoorina. Aga Issenjagsele Metafor ta tõesti. Ravdownas väga oluline see, et ilma ristita, ilma piinata tuleb see uus seon uus paradiis maadel. Tavaliselt trafaretne hinnang ja siin on, et ta on just realistlik luuletaja. Tegelikult ilmselt ikkagi kaldub teise pooluse poole. Nii et tema on prohvet, aga tema prohvetlus on natuke teine kui tiiblisi ja teine ja tema õpetus on teine. Lasknud CO restoran, Jago võbloobuizarta, Michatšovos, pliiats, basseini džuugi või Kriestjeenoebastikud Ženja Brabathešifižnes veest. Idee on see, et tema tulevik ei tule läbi kannatuste risti. Tema ideaalne riik on rajatud harmooniale sellel, mis on looduses. Aga mitte kannatustele ja mitte askeesile. See on väga oluline Eseenile ja endiselt selline utoopiliseks oli üldse iseloomulike enamusele. Siia juurde kuulub ka veel see, et jumala riik maa peal Just jumalariik maa peal inimjõukoja täiesti. Ja midagi väga reaalset. Homme juba tuleb see innonia. Teine maa. 20.-te aastate alguses oli ta tuntud kui Timosonistide rühmituse üks esindaja, ta järgmine pööre, tema elab. See ei olegi nii väga suur pööre võrreldes eelnevaga. Isegi nii ajaliselt ka kui ka sisuliselt langeb revolutsioonijärgsesse aega. Eemasin instide esimene deklaratsioon ilmus Voroneži ajakirjas nii ja naa juba 19. aastal. Noh nagu ikka selliste koolkondade deklaratsioonid on üsna noh, üldsõnaline deklaratsioon ei lähe alati sugugi kokku sellega, mida nad luuletajad tegelikult kirjutasid. Aga siin on üks oluline asi, mida tahaks rõhutada, minu meelest on sellest vähe juttu tehtud. Viimase nism tähendab kujundi seadmist olulisele kohale. Kirjelduses kujundab väga palju majanduslik mõista, seda võib tõlgendada nii ja naapidi, seda erinevad marksistid tegid ka isemoodi. Imasenistide tuumiku moodustasid Sergei, s teenin Anatoli Mariel kov, Aleksander kussikov ja Vadim dženeeris. Ja need neli pretendeeriksid kõik uue kunsti suunas ja liidripositsioonile ja kemplased mingil määral omavahel pooltõsiselt. Ja siiski vähemalt tunnustasid vastastikku üksteise suurust. Nende teooria juurde kuulus siis selline keeruliste, kohati raskesti Shifeeritavate metafooride kuhjamine luulesse. Aga õigupoolest ma tahtsin rõhutada just seda, et vene keeles sõna Oobras kujund peale kõige muu tähendab ka veel pühakuju jumala kuju, ikooni. Kusjuures ma pean ütlema, et nagu see nimi, nii ka teooria on suurel määral laenatud inglise Imašistidelt, ma ütleks, mindi halvasti tõlgitud. Kalduvus väljendada maailma läbiga religioossete kujundite ilmneb ka näiteks Aleksander kussikovil kes omal ajal oli sama kuulus kui Jesseerinaga pärast, ununes üsna kiiresti. Temal on näiteks selline põhjema koige vangeli ära on, tähendab, see on kokku pandud sõnades. Koraan, evangeelium singa avaldub sünteesida uut religiooni kunstluule ja just nimelt see mosonistide tehtud luulepidi saama millekski selliseks, nagu vanas maailmas oli religioon ja seda peab ütlema, et kõik nälimas ministriga. Ma nimetasin, on Jessenini kussikus, Marjenhow Jefferson evitš aastate alguse kaoses Venemaal olid nemad kõige praktilisem taibuga ja praktilisemat äriliste oskustega luuletajad. Tol ajal oli paberikriis, mis on selles riigis vist kogu aeg olnud, aga siis oli see veel suurem kui, kui tavaliselt, noh, mitte poliitiliste, mitte haagitatsioonilisi üle, vaid vaid mingisugust muud kirjandust oli suhteliselt raske trükkida. Mitte mingi trükivabaduse piirangute pärast paberipuuduse tõttu. Ja mingil kavalal kombel õnnestus just sellel viimasinistide on rühmitusel on kõikvõimalikke teid pidi hankida pabereid ja trükkimisvõimaluse. Ja 20.-te aastate alguses kustutasid raamatuturu oma väljaannetega üle. Ja sellest ka suutsid, suutsid luua mulje, et peaaegu nagu oleks see ka, et kõige olulisem või üks olulisemaid üldse kirjanduslikke suundumusi Venemaale eriti võistluse niimoodi paista väljapoole Venemaad nagu, nagu muide ka paistiski näiteks Eestisse noh, ja kõige selle juurde käis lai boheemlaslik elu üsna kärarikas ja suurejooneline riputamine, mis tõi hima žestidele küllalt palju kuulsust. Tõmbutamine ole umbes kraadi, et ühel heal päeval Moskva kesklinnas üks tänav muutus sesseni tänavaks ja teine kussikovi tänavaks ja noh, umbes sedalaadi asju, nii sisimas, ministrid olid üsna edukalt kirjastamisalal. Peale selle on nad pidasid ka näiteks Esseenin pidas raamatupoodi ja oli ka oma häritsemises küllaltki edukas. Siia ma tahaksin lisada, et seen karjäär linnas üldse algaski sellega, et oli trükikojast tööline ja väga hästi teadis seda raamatu avaldamise protsessi. Igast küljest laulja osav kaup. Kutsika kohta võiks veel ütelda nii palju, et tema oli seotud kaudselt ka eesti luule tutvustamisega venelane eksesimehe, mis võib-olla üldse esimene katse oli üsna Plamoriast tõlgitud viränni poolt ja kussikov kirjutas sinna eessõna. Kusjuures kindlasti üsna kriitiliselt seda tõlget. Ja ja selle muide Visnapuu amoreze selle andsidki välja imasenistid kes vaid väga osavad tollases paberi- ja kirjastus kriisi tingimustes välja andma, need ilma Imasinistideta. Ei, vaevalt, et oleks Visnapuu luulekogu Vene lugejani jõudnud.