Et rääkida koostatavas raamatust Eesti vabadusristi kavalerid, peame hetkeks peatuma ajalool endal peale vabadussõda autasustati vabadusristiga 2100 meest. Peamiselt saadi vabadust rist isikliku sõjalise vapruse eest ehk rahvakeeli must rist. Peale vabadussõda loodi organisatsioon vabadusristi Vendade Ühendus, kes hakkas koguma vabadusristi, kavaleride andmeid ja elulugusid. Ning 1935. aastal ilmus raamat Eesti vabadusristi kavalerid. Raamatus on 400 lehekülge ja andmed 1300. 43 vabadusristi kavaleri kohta. Andmete kogumist taheti jätkata Ta sellest arvati, et puudu on 734 isikuandmed. Kuid kõik jäi katki ja alles 1997. aastal sai ilmuda Eesti sõjahaudade hooldeliidu eestvedamisel vabadusristi kavaleride register, mis anti välja pisikese raamatuna. Seal on kirjas Eesti vabadusristi kavaleride põhiandmed ja nüüd ongi koostamisel uus raamat Eesti vabadusristi kavaler, idest vabadusristi kavaleride elusaatusi on väga põhjalikult uuritud Viljandi muuseumis ja Viljandi muuseumi aastaraamatutes on 1997.-st aastast trükitud uusi materjale vabadusvendade kohta ja koostöös Eesti sõjahaudade hooldeliiduga koostataksegi ööd uute andmetega raamatut. Eesti vabadusristi kavalerid jätkab Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak. Kui 80.-te lõpus sai võimalikuks hakata üldse uurima avalikult huvi tundma Eesti vabariigi vastu selle ajaloo kohta siis esimesed huvilised hakkasid korjama andmeid vabadusristi vendade kohta. Ja nii, siin mina olen Eestimaa pinnal oli mitmeid ajaloolisi kodu-uurijaid, kes, kes püüdsid jäädvustada nende meeste elukäiku teiste hulgas ka naisi, esines seal, kes olid saanud Eesti riigilt vabadussõjas osutatud teenete eest vabadusristi. Ja siit koorubki välja meie tänase saatelõigu põhiteema. Kuna raamat Eesti vabadusristi kavalerid võiks ilmuda ehk juba järgmisel aastal oleks koostajatel hea meel, et inimesed sellele kaasa aitaksid. Ma julgen küll öelda, et Eesti sõjahaudade hooldeliidu arhiivi on laekunud väga arvestatav ja mahukas kogus andmeid aga kui ei ole veel inimesed midagi teada andnud, siis on päramine aeg seda teha. Sest iga päev viib meid järjest kaugemale neist, kelle kohta me andmeid korjame. Ja tõenäoliselt iga päev viib meie hulgast ka neid, kes veel midagi teavad peamine korjamispaiku või tähendab, kuhu nad koonduvad, on see Eesti sõjahaudade hooldeliidu büroo, mis asub Pärnus, aga selge on see, et erinevates organisatsioonides, muuseumides, asutustes võib-olla kindlasti veel andmeid ja, ja kui on lokaalselt kogutud. Ka pole paha Need andmed nagu dubleerida, edasi anda. Ma võin näiteks tuua hea näite Viljandi muuseumi baasil. 97. aastal hakkas ilmuma Viljandi muuseumi aastaraamat ja nüüd ilmunud neli raamatut kajastavad tegemisi nende meeste kohta, kes on siit Viljandimaalt mingil moel seoses just nende vabadusristi kavalerid, aga olgu see siis kas Kõpu kihelkond, olgu see Paistu või Tarvastu ja need on mõeldud just sellisel moel selle kandi isikute, olgu nad sündinud, olgu nad seal teenistuses olnud või hiljem ka näiteks sinna kohalikule kalmistule maetud. Nende elusaatuse käik oleksite detailselt kajastatud, aga on Eestimaal piirkondi, kus tõenäoliselt on väga raske andmeid korjata. Ma pean silmas sellist kanti nagu Ida-Virumaa. Teadagi, sealt on ju läbi aegade üle käinud hirmsad varud ja tormid ja nüüd on seal enamus inimesi hoopis võõrakeelsed ja meelsed. Tõenäoliselt neil pole ka huvi selle vastu, seetõttu võib-olla, et see, kes midagi teab, elab kuskil Saaremaal, Võrus või Tallinnas ja võiks tema, on ta neid andmeid ja see oleks nagu vastastikune infovahetus, üks pool saab info isikute kohta ja teine pool saab võib-olla selle, et tema esivanem saab koha väärika tunnustuse tulevikus. Suursuguses raamatus. Kui keegi kuuleb ja tal tekib tahtmine andmeid saata, kuidas siis kõik vormistada? Kõige õigem on panna kirja kõigepealt see, mida teatakse. Saadetakse see informatsioon Pärnusse Eesti sõjahaudade Hooldeliitu ja sealt siis omakorda tuleb küsimustik või siis helistatakse, võetakse kontakti, et täpsustada ja täiendada seda informatsiooni. Aga kui näiteks on teatakse kedagi, kes on võidelnud või siis pärit vabadusristi kavalerid Viljandimaal, kas Viljandi muuseum ka? Kaheldamatult meie oleme väga huvitatud ja ma usun, et nii on huvitatud ka mitmed teised maakonnamuuseumid, näiteks ma usun, et igas muuseumis ollakse seetõttu huvitatud just oma piirkonna lokaalselt informatsiooni kogumisest. Ütleme nüüd Eesti sõjahaudade hooldeliidu aadressi Eesti sõjahaudade hooldeliidu büroo asub Pärnus aadressil pikk 20 ja kui on inimestel olemas arvuti ja võimalus interneti vahendusel kontakti võtta, siis ka internetiaadress. Email on siis E, S HL ät hot punkt ee. Niisiis koostamisel ja täiendamisel on ülevaate raamat Eesti vabadusristi kavalerid ja sellele saavad kaasa aidata kõik Eesti vabariigi kodanikud, kui nad saadavad teavet kellelegi Vabadusristi venna kohta Eestis haudade Hooldeliitu või oma maakonnamuuseumisse. Aga Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak, kutt ei tahaks veel mikrofoni eest ära lasta, sest no tahaks natukene tegeleda naisküsimusega ja juba meie intervjuu alguses te mainisite, et vabadusristi kavaleride hulgas on ka kaks naist. Tegelikult jah, peale kahe naise, kes olid eestlased, oli ju ka veel soomlasi, soome naisi, kes siin abivägede juures sanitaarteenistuses olid tegevad samuti taanlannad, kes aitasid samuti punase ristiga seoses olid nad siin aga erandlik nähe on tõesti see, et kaks Eesti naist, kes said nüüd vabadusristi just selle isikliku sõjalise vapruse eest üks neist oli otseselt sõdur ja temale annetati Vabadusrist hoopis kui mehele Peeter ronga nime all. See naine, õigemini koolitüdruk, siis läksid Samost Viljandist sõjaväkke, kõigepealt ajas oma uhked pikad patsid maha ja läks jaapani suure sineli selga ja läks siis kogumispunkti, et sõjaväeteenistusse astuda. Eks seal siis vaatasidki need vastuvõtukomisjoni mehed, et selline õige nääpsuke poiss on see, et kus teda siis nüüd nii saata, aga siiski kuna tema tundis hobuste vastu suurt huvi, saadeti siis ratsapolku ja seal ta siis osutus vapraks Hussaariks. Ja võttis osa ka mitmetest lahingutest ja just otseselt lahingutes osutatud vapruse eest annetatidele. Sõjalise vapruse vabadusristis, isiklik vaprus lahingus. Aga tahaks vahepeal küsida, et kuidas see siis välja tuli, et tegelikult naine. Noh, eks ajapikku tuli see muidugi välja, sest ega siis, kui sa oled rindel tahad ja vahetevahel ka ennast pesta, aga millegipärast see Peeter ronk käin kunagi meestega koos saunas, aga mehed hakkasid taipama, et nii Oblukene, õbluke noormees, et siin on midagi taga, tema häälgi on peenike ja räägitakse sellist legendi, mida naised kelle hilisem perekonnanimi oli kukk. Tema muide neiupõlve nimi oli vares, nii et nagu ta ise olevat oma tütrele ütlenud, kes ka Viljandis elab et ema kandis kogu eluaeg linnunimesid. Vares, vabadussõjas ronk ja hiljem siis kukk kodanikunimi Anna Marie, oli tema eesnimi ja ilmsiks olevat tundse sellisel moel, et kui lahingu samal ajal kuskil ühes Võrumaa külas vist või oli Petserimaal päris täpselt ei teagi oli kohalike talumeeste käest siis mune saadud ja kui suur korvides mune, mis noh, tõesti, pilgeni täis oli see korv olnud neid mune mis oli selle Anna Marie käes, kui tema läks selle korviga siis tuppa, aga teadaoleval vanad rehetared on ju madalad, nende ukse ukse lävepakud kõrged ja sa pidid kummardama ja eksis, oli kukkunud seal mõni muna sellest suurest korvist maha. Ja just tol hetkel, kui kukkus naiseliku sellise tunnetusega oli, oli Anna Marie siis hüüatavad hele päävega, oih. Ja sellest oli siis muidugi aru saanud Ratsarügemendi ülem Gustav Jonson, kes kutsus ta kõrvale ja ütles, et kuule tuleb välja, et sa vist oled tüdruk. Aga mitte keegi ei tohi seda teada saada, kui sa tahad siin edasi jätkata, et sa pead jätkuvalt olema Peeter ronk ja nii oli see asi kokku lepitud ja Anna-Marie vares varjunimega siis Peeter ronk võitlus jätkuvalt veel Ni Haanjamaal Petserimaal kui hiljem ka Narva rindel, kuni siis 19. aasta sügisel ta vabatahtlikult läks, läks nagu erru, aga tõesti, teda on esitletud Vabadusristisaamisele just Peeter ronga nime all. Aga teine naine, teine naine oli samuti Viljandimaa mees Helmegi vabandust. Helme kihelkonnast. Tema teenis tegelikult küll sanitarina siis jalaväepolgus, aga kuna ta olevat kasvult on suur ja noh, nagu tolleaegsed naised üldse tugevad olid, siis oli ka tema lahingu ajal vedanud haavatuid rindelt ära otse otse nii-öelda tule all. Ja see oli üks põhjuseid, miks temale annetati Vabadusristi. Muide, haavatute äratoomisel just tule alt oli ta isegi haavata saanud, nii et järeldada võib, et see oli väga-väga ohtlik tegevus. Aga seda Eesti riik tunnustas ja annetas talle teise liigi kolmanda järgu, ehk samuti isikliku sõjalise vapruse vabadusest ja selle naise nimi oli Salme Melanie Bergmann, hilisema nimega eestistatud siis Salme ilmet. Ta puhkab Helme kalmistul oma kodukoha kalmistul ja Anna-Marie. Kukk on maetud siiasamasse Viljandisse, Viljandi metsakalmistule.