Nii. No need toone Ka söökuudeeaa saare. Ka valge. Üürikese. Ruulise. Ki Rütest päeva ääru. Pakane. Nukrad. Täna me kõneleme taas rahvamuusikast ja eks meid enam huvitab ikka see, mis toimub just praegu ja sellel hetkel, kus meie elame ja tahame, et meie kõrval meie meie kuuldes oleks ka oma muusika ja tänases saates on rõõm kõnelda Indrek Kaldaga. Indrek Kalda me teame, kui eelkõige kui viiulimängijat ja rahvamuusikahuvilised sõbrad ja, ja õppurid teavad teda ka kui rahvamuusikaõpetajat. Tere indrek, tere. Täna tahaksimegi siis kuulata. Mida sina arvad sellest rahvamuusikast Eestimaal, sellest asjast praegusel hetkel? No praegusel hetkel on meil väga mitmeid erinevaid kollektiive erinevaid õppimisvõimalusi ja mänguvõimalusi rahvamuusikas. Ja üks nendest on näiteks Viljandi kolledžis mängimise õppimisega jumalasse natukene seostub ka üldse. Aga ja sealt on siis pärit äsja kuuldud lugu nimelt Viljandi rahvamuusikamängijat, kolledžist on siis lindistanud väikse plaaditäie eesti rahvamuusikat ja rahvalikke laule. Laulu ja äsja kõlanud laul oli nimelt Peep ilmeti tekstile ja viisile. Ja täna kuulame ehk veel mõned mõned laulud samas kontekstis ja vot see on nüüd üks võimalustest mängida sedaviisi, nagu seda tehakse näiteks Viljandis on ka teisi variante. Külag apelli moodi mängimist ja kõikvõimalikke selliseid kollektiive niuga Eestis palju ja nad tegutsevad, kõigil on oma oma koht ikkagi olemas, siin. No üks võimalus on tõepoolest, et õppida selgeks lugusid valdavalt siiski lindist kuuldes või siis ka lausa noodist või mõnel juhul ka siis keegi kohe teabki mõnda vana lugu, nii nagu me kole siis õpime ja neid siis nüüd plaadistada. Jaa jaa. Panna ka siis nimi nii-öelda turule. No see on võimalus ja ka siin on üks, aga nimelt on ju õppeprotsessis vaja läbida mitmeid etappe, üks on just nimelt see musioloogiline ütleme siis, tase, et õppida mängima nii nagu nagu meil mõned helile jäljed tänaseni on säilinud, ütleme siin 30.-te aastate 30.-test aastatest vanad viiulimängijad näiteks ja ja miks ka mitte kanda ja rahvakandle ja ja, ja kõik, see esimene etapp oleks õppida mängima nii, nagu mängisid need 700 kaheksakümneaastased inimesed kolmekümnendatel aastatel. Ja sealt edasi on veel väga pikk tee selle maani, kui seda tasuks ka üles võtma hakata, et nagu midagi uut luua sinna juurde, sest et see kõik on ju asjaarmastajate tasemel. No eesmärk ju meilgi õpetamisel on see, et seda asjaarmastaja taset pisut pisut ületada ja alates sellest, miks mitte, kui on juba uus kvaliteet loodud või uus suhe siis ka seda üles lindistada. Teid jällegi järeltulevatele põlvedele, sest et et iga asi areneb nii ka rahvamuusika Aga kuidas sulle tundub, kumb on raskem, kas nüüd õppida jäljendama kedagi virtuaalset pildi pillimeest, olgu ta siis noh, tõepoolest üsna eakalt juba üles võetud või siis püüda siis oma seisukoht selles vanas muusikas luua. Vaadake, siin on, siin on mitu sellist aspekti, üks väga levinud on levinud selline variant on just nimelt räägime sellest üles lindistamisest ja selle selle mõtesta tasuvusest, vot siin tekib sõna tasuvuskapitalismi tingimustes, et kas keegi seda kuulata tahab. Ja, ja siin on just see, et üks väike hoiatus kolleegidele ja ametikaaslastele, et et see, kui keegi seda kuulata ei taha, sinu toodangut ei muuda automaatselt seda seda toodangu tellitaarseks. Et on kuulda ja näha selliseid selliseid väljaütlemisi olnud, et, et kui see ei lähe kaubaks, siis järelikult see on nii hea, et keegi ei saa aru, kui hea see on minu meelest natukene väärakas enesekaitseseisukohta aga aga loomulikult üles lindistada ikkagi tasub sellist asja, mis, mis on võtnud oma mingisugusegi positsioonidest õppeprotsessi juurde. Harituse juurde kuulub loomulikult see, et eristada erinevaid muusikastiile ja just nimelt erinevatest ajatustesti ajastutest ja, ja ära tunda ja osata mängida, nii nagu tehti seda sajand tagasi. Aga noh, tänapäeval on ju meil õnneks teistsugused võimalused. Me ei saa ju nõuda tänapäeva muusika õppijalteta, müüakse mängima põhimõtteliselt sama voodi nagu talupoeg, kes töö kõrvalt ütleme aastas viis 10 tundi üldse pilli, mängis. Ja teine asi on muidugi on see, et meie õpitud lood esitatakse, valdavad laval, see on hoopis teine esitussituatsioon ja, ja laval on ka hoopis teised nõuded. Laval on teised nõuded ja siit tekib ka tegelikult hoopiski teine žanr. Ja, ja on ju väga vähe kahjuks selliseid kohti, kus rahvamuusika kõla, porgand paaniliselt ehk niimoodi tavandimuusikana seda mängitakse lihtsalt koos mängurõõmust ja sellist kohti on õnneks meil ja neid tekib juurde vahepeal surise täielikult välja, see muutus ju rahvamuusikamängimine muutus täielikult lava žanriks ja ütleme siis niimoodi ka halvas mõttes eksport eksportartikliks. Nii, ja see plaat nüüd, millest sa ennemalt kõnelesid, on nüüd valmis ja, ja selle plaadil on tõepoolest igasuguseid lugusid ja laule. Ja siin on nimelt tegemist on sellise ilmuva helikassetiga, kus peal nagu öeldud, Peep ilmeti luule ja Viljandi kultuurikolledži rahvamuusikute pillimäng ja ka mõned laulud. Ja nendest kolm jah, on, on Peep ilmeti omal viisil ja tema tekstil võib-olla kuulaks järgmise loo. Nii. Kuhu ta nii väike milla, kamba kutse, ta, see päike, kanga. Kuues kuule, kutsioonista villa, kamba täige mall ja palle, mis ta kampa Ollel kuuluval kamba oli väike nad mõtsa, nad ka kamba oli. Ennist sa ütlesid, et, et tähtis on ka see, et rahvamuusikat tahetakse kuulata. Kuidas sulle tundub, kuidas on praegu nüüd Eestis, kas midagi on muutunud selles, et aga muusika on ka juba täiesti arvestatav nähtus Eesti muusikapildis ja, ja kui ta on, siis mis selleks peab tegema, ta oleks seal jätkuvalt edasi ja pigem ikka tõusvas joones. Ja siin on jällegi mitu mitu varianti, üks on ju see, et, et kõige tänuväärsem kuulaja alati on, ju on ju ise haarastaseks, ise mängib kuigi palju ja ja sellist publikut on ikka alati jätkunud nendele festivalidele ja kes tunnevad rõõmu sellest, et keegi teine ka mängib ja ehk isegi kaasa mängida. Aga siis on teine variant, mida on praktiseeritud aastakümneid Eestis alates juba siis kunstiinstituudi aegsetest ansamblites kes käisid enne kukerpille juba peoleod ja kõik on puudutanud mingi Targa rehealune oli meil ansambel kes on puudutanud eesti rahvamuusikat, hiljem oli kollaaž, kes on erinevas võtmes kõik erineva softiga proovinud siis eesti rahvamuusikat rahvale ja just nimelt oma rahvale, tehases söödavamaks või niimoodi, et äratada huvi, et kuidagi teise nurga alt seda vaadata, kui lihtsalt ütleme sellel hästi muuseumioloogilisel tasemel tasemel. Ja erinevatel aegadel on see ka õnnestunud, ütleme Kukerpillid ikkagi hulk aastaid said mängida stiliseeritud eesti rahvamuusikat, eks ole. Sellel on ka oma koht olemas. Lihtsalt tulebki teadvustada, et see on selline, et me ei ei olegi pretensioone esitada nüüd autentset teatud ajastu eesti rahvamuusikat vaid vaid selles laadis neid samu viise ja niimoodi on olnud võimalik ju siiski seda teha ka laiatarbekuulajale laiatarbekuulajale vastuvõetav. Samas kukerpille, et noh, ütleme, et laiad rahvahulgad peavadki rahvamuusika esitajaks. Jah vot siit võib-olla jällegi see väärarusaam, et see ei ole, see on rahvalik muusika, nii nagu on, nii nagu on rahvalikud laulud ja mida võib ka luua rahvalikke laule ja ka paljud autorilaulud on muutunudki rahvalike lauludega, enamus rahvalikke laule on ju ka kuskilt üles korjatud siit, Lääne-Euroopast või ükskõik kust mujalt. Aga jah, aga päris rahvamuusika, ütleme kui ta Eesti oma, siis see on natuke teistsugune ja ja seda on tõesti keerulisem, ilma töötlemata ütleme, kasvõi raadios mängida, seepärast seda on raske kuulata, seal ei toimu nagu ütleme seda suurt sõud ümber selle ja, ja kui inimene ei ei ole ette valmistatud seda kuulama või seda ei, ei tunne või, või ei ole harjunud sellega, siis on teda raske kuulata muidugi. Ja sellepärast ongi ju need töötlemised ja kõik ja muidugi, ega siis aeg läheb edasi. Me näeme, terve terve maailm. Praktiliselt praegu piltlikult olles ratsutab oma eripära araabia rahvamuusikat seljas, eks ole, sellest, sellest tehakse kuni kuni siis päris popini välja, eks ole. Rääkimata siis sellest maailma muusikast, kus kasutatakse erinevate rahvaste erinevaid rahvapille ja on ju ka maailma suured rokkstaarid kõike seda läbi teinud ja, ja, ja kõlapinda leidnud, nii et miks mitte ja niimoodi töödelda rahvamuusika. Ja pealegi võib ju arvata, et ükskõik, mis aeg on see 100 või 200 või 500 või ka 1000 aastat tagasi on kindlasti pillimees olnud külas ikkagi silmapaistev isik, isiksus või antud hõimus või kus tahes ja vaevalt, et ta on kunagi esitanud mingi mingit muse loogilist muusikat täis, teeb ikka seda, mis antud hetkel selle rahvale midagi ütleb. Ja pigem ta siis ikkagi on oma ajast ees. Nii et siit on see vastuolu, siis. Nojah, vaadake, siin on just see, et mina olen alati seda näidet toonud ka, et et kui me nüüd ainult eranditult mängiksime autentset rahvamuusikat mis on hädavajalik, mis on hädavajalik, aga kui me midagi muud ei looks, ei arendaks, siis ütleme, kui me praegu vaatame esimesi lindistusi ja esinemisi, üleskirjutusi Eestist, me saame ju väga palju informatsiooni, selle aja pillimängutasemest, selle aja, millist metoodikat kasutati ja üldse kogu kogu selle inimese kohta, kes seda asja mängis. Ja, ja kui me praegu hakkaksime siis täpselt taotlema seda siis 100 aasta pärast, kui vaadatakse meie tänast mängu, ollakse imestunud, et huvitav, et kas nende jaoks jäi siis maailm seisma. Et ometigi ju tulid ju mõjutused mujalt maailmast ja, ja kommunistlik režiim lõppes, inimestel oli võimalik hakata reisima, saada noote vaata laiemat silmaringi juba ja see tähendab seda, et seal kajastub otsekohe ka pillimängus otsekohe ja, ja kui seda ei ole kas või parem haridus, kajastub, sest et Coop topelt teine mänguvõtted, teised mänguvõtted tekivad, eks ole. Ja kui on võimalik kasutada, siis noh, peaks seda ka tegema, sest vastasel korral tõesti jääb meist järeltulevatel põlvedel väga vale mulje. Ja ütleme, et me nagu puudutame kahte poolt ühelt poolt, et haritud pillimehed ja teisalt siis need, kes noh, niisugused iseõppijad ja, ja neid on meil ka õnneks olemas, eriti siis lõõtsa mängijaid on ju terve Lõuna-Eesti eriti Võrumaa on ju täis et muusikat siis nemad nüüd esitavad, et kui nüüd sinu jutust siin ideed võtta edasi, siis et, et nad ju ka kuulevad raadiost ja televiisorist ja käivad festivalidele ja tihtipeale käivad välismaal ja ju nad siis sealt õpivad lugusid, võtavad oma lõõtsale üle ja esitavad neid kus tahes, siis edasi. Noh, see on õnneks nii jah, sest et nii see asi ju tegelikult peaks olema, sest et ma kujutan ka ette, et kui need esimesed lõõtsalood siis kui lõõtsapill valmis sai, ka need on ju kuskilt otsast väga paljud nendest on kuskilt otsast võetud ja ütleme, et siis kui ta nüüd on jah, juba aastat vana, siis ta järelikult ongi juba meie enda oma, mis siis, et tegemist on saksa meremehe laulu saksa polkaviisiga. Aga et kui tänapäeval üle võtta midagi, et siis see nagu ei käiks üldse sinna lahtrisse niimoodi ja teine asi on see, et et eks seda näitab näitab meie praegune aeg, kui me vaatame siin neid tuntud laulumemmesid kas või teenust. Ja, ja oleme meiegi mänginud ju nende loodud sellist rahvalikku, muusikat lauluviise ja nende hulgas kohtab väga tihti selliseid ameerika kantriviise, mida siis on siis see memm on nüüd kuuluda raadiost kuskilt ja muidugi unustanud ja serveerib seda oma rahvalaulu pähe miks mitte, tähendab, see näitabki seda, et tal on raadio, kust sedaviisi kuulata ja lasta pärast jällegi keegi uuriks sedasama. Lugupeetud virve köster, järsume mõnda laulusid, selgub, et jah, näed, ta on juba etalon olnud kontakte Kenny Rogersi lauludega, eks ole tema neid kuulnud ja laenanud sealt viisijuppe. Aga ometigi. Aga ometi on, see elu on selline, sest integreerumine toimub tegelikult maailmas ja haritud pillimänguga ja ütleme, kui meie oleme võtnud endale vastutuse õpetada näiteks pillimängu siis loomulikult haritud pillimees, see, kes omab mingit paberit, haridust ja on, on volitatud teisi õpetama. Noh, tema peab vahet tegema nendel asjadel, see tähendab, ta peab tundma erinevaid erinevaid mängustiile, kultuure ja, aga mis puudutab ise mängijasse, siis on ju selle rahvaliku pillimängu mõte on ju selles, et algusest peale olnud lihtsalt pakkuda endale rõõmu mängurõõmu ja ka teistele seal ei ole need asjad nii olulised. Ja algselt üldse selle musitseerimisega mõtte ju, milles on mitte laval esineda, vaid ikkagi nagu muusika tegemine üldse. Igasugune selline väljendus on tulnud ju ikkagi mingi energia kogumiseks ja, ja mingi meeleolu saavutamiseks ükskõik millistel, kas religioossetel võiksid, millistel reaalsetele tont teab, millistel eesmärkidel see ei ole praegu oluline, tähtis on see mõte, miks seda tehakse, kui inimene, selle pakub see rõõmu, rahuldust ja kui ka kuulajale siis või on lubatud igasugused mängustiilid. Nii et tegelikult on raha muusika õppuritel väga lai tööpõli rituaalist kuni siis tõesti shouni ja, ja nüüd see plaat, kui selle juurde uuesti tagasi minna, et seal need esinejad on, need, kes õpivad rahvamuusikat, antud juhul siis teisel kursusel ja Priit Moppel ainsa mees esindajana õppuritest on siis nüüd juba lõpukursuse kursusel võiks küll vast öelda et, et seda õpetust, kuna nüüd saavad siin nii sina kui ka teised õppejõud, et on, on püütud siiski läheneda sellest vanast baasist sest need laulud, kas siingi kõlavad need pillilood? No siin on enamus natuke need, need pillilood, mis kõlavad tuule all, need on vanema vale maja teadaolevat rahvamuusikalood, seal mängivad siis meile tuntud pillid nagu hiiu kannel, setu kannel ja nii edasi viiul. Aga uuemad lood on, on siis Peebul kolm laulu siin peal, mida me kahte me juba kuulsime, on, on stiliseeritud selles mõttes, et nad ikkagi on Eesti rahvamuusika meloodika peal, aga, aga siis ütleme, et autori autoriviisid aga raudselt olevat äratuntavad, et nad on ikkagi, see on üks päris eesti asi. Ja loomulikult On rahvamuusikul selles mõttes rahvaliku muusika esitajal ühest küljest käed väga kinni, kui ta läheb konkreetse rahvamuusika ajastu ja stiili juurde, aga kui ta mängib üleüldiselt rahvalikku muusikat, siis on tema käed palju vabamad kasutamast kasutamas väljendusvahendeid. Kuulakski siis veel nende esituses mõnda pillilugu. Ülemehelikult huilgama hiidu, terve taevas on täis kelles torme on toodud ja viidud tunge mäslevaks päis kellest luidete laulavad, liivad vargsi virgunud jõul kellest katsudes murduvad tiivad. Hullult julgete tõul, kes kord triljoneid veepiisku purskab vastu kaljut ja kaid. Teisal tolmunud pilvedest purskab mööda metsi ja maid kelle pillavast lahkusest lahtub iga seiskunud hõmm kellest oleneb jäiseks, kui jahtub meie elu või kõng kisu ihult meilt kõik meelepetted, mida higistab vaev. Et saaks ilmuda, ilmsime ette, purjes Valendav laev. Mullast võetu, kui mulda taas siirdub, sulgub täiuslik ring. Taeva tuulest on toodud ja viidud iga viimne kui hing. Kolledžis on õpetatud rahvamuusikat, nüüd juba siis seitsme kaheksas aasta läheb sina tulid õpetama veidikene hiljem, paar aastat hiljem, aga nüüd on, kas sul on piisavalt pikk juba siis taas. Ja sa oled märganud, mis on saanud nendest, kes on juba lõpetanud. Kuidas sa hindad nende lõpetajate tegevust Eestis? Noh, see aeg on olnud tegelikult üsna napp, mis seda õpetust seal antud seal Viljandis ja ja eks ta kasvas välja kultuurikoolist ja, ja seal õpetatud rahvamuusikast ja. Jaa, jaa see tase on ajapikku pidevalt tõusnud niimoodi, et et päris objektiivselt nüüd võrrelda nüüd neid, mis on nende erinevate aastatega lõpetajatest saanud ei saa, sest et üldiselt on väga erineval tasemel olnud sisseastujaid, kuna. Kuna ei ole ju veel sellist populaar Kaarsust sellel erialal ja, ja võib-olla ei teatagi veel täpselt, mida seal õpetatakse, kuidas asi käib ja nii et meiel sisseastujad on erineva ettevalmistusega, sellest johtuvalt, kui õppeaeg on ikkagi ainult neli aastat on ka lõpetadesse tase erinev. Aga kui me mõtleme nii, et enamus enamus diskole, siis rahvamuusikat õppinutest suudavad siiski oma erialal tööd leida ja populariseerida rahvalikku pillimängu ja rahvamuusikat ja teevad seda minu arvates väga edukalt. Kasvõi siis niimoodi, et, et kooli ajal tekkinud mõnes novembris nagu ütleme siin untsakate poisid ja ja, ja nüüd on nad ju tööle asunud ja kuuldavasti on neil juba ka jüngreid, õpilasi ja niimoodi, et ma arvan, et, et see töö on siiski kandnud vilja ja paistab, et see asi on arenemas. Oleme tähele pannud, et kas Untsakategi näide üks pillimees Margus Põldsepp on tööd leidnud ka teatris Ugala ja on ka seal mitmeid muusikalisi kujundusi teinud ja enamik on neid ikkagi niiska seotud ühel või teisel viisil rahvamuusikaga ja tean ka teisi inimesi, kes on siis kas õpetajatena, nagu sa ise Tseelia roose ja ilmselt mõned teisedki, kes on ka ka teatrites juba leidnud mingi mingi rolli ja, ja rahvamuusika vastu huvi on nagu laienenud ka teistele kunstialadele tegelikult. Miks ka mitte, aga mis puudutab seda teatri ka koostööd, siis jah. Et kui ikkagi lavastatakse rahvalikke tükke, siis ka käib sinna juurde ka siis ütleme siis suhteliselt autentne, rahvalik muusika ja ja selle tegijaid Viljandis küll leidub. Nii et kui on tegijaid, siis ilmselt on ka võimalust leida endale tööd ja leiba praegusel Eestimaal. Jah, ma arvan, et tegelikult tööpõld on suur, lai ja see ikkagi sõltub isiksusest endast, kui palju ta suudab olla huvitav ka õpetajana, kui suur on tema kui ja ema kvalifikatsioon, eks inimesed tunnevad selle varem või hiljem ära ja sellest johtuvalt on sellel maastikul oma kohta leida kas siis kergem või raskem oleneb sellest tasemest. Aga kui nüüd veel minna uuesti muusikute juurde ja, ja muusika tegijaid on nagu iga igal maal on ka Eestis väga erinevaid stiile ja žanreid ja ja, ja nii pillimängijaid kui ka lauljaid. Kuidas sulle hetkel mulle tundub, on ka suvi mõnda rahvamuusikaprojekti teha, kasvõi Viljandi festivalil on nagu suurenenud, et iga iga iga mees või iga muusid tahaks hetkeks proovida hammast rahvamuusika kallale, kui kuidas sulle tundub? No mulle tundub, et huvi on täitsa olemas, aga näitlejaprojekt on ju tehtud ja ja tehakse ilmselt edaspidi ja ja tore on, et olla, eks olemas vähemalt üks selline koht, kus kus neid ette kanda, aga siin tekivad jällegi ka igasugused Volme ja majanduslikud probleemid, sest need suured projektid nõuavad ka eelarvet ja nii edasi, eks ole. Et. Võib-olla isegi sellist institutsiooni, kes, kes eelnevalt vaataks pakutud projekti üle ja ja võib-olla isegi mitte, et et peaks nagu pakkuma esineja, kui leidub ikkagi professionaale, kes tahaksid midagi huvitavat teha, siis võib-olla festival või mingid fondid keegi paneks selle projektiga majanduslikult püsti ja siis võib-olla siis oleks veelgi huvitavam. Tähendab, et see tegelikult see võiks olla isegi mingi mänedžer, kes märkab, et on jõudusid, kes võiksid midagi teha ja kes hakkab, siis kirjuta projekti kokku, taotleb rahad ja, ja läheks. Nonii, ma näen seda asja, sest meil seda nõndanimetatud välismaa sõnaga Management ju tegelikult praktiliselt veel ei ole ja ja ilma selleta, organiseerimistöötaja, kui keegi proovis, rahuldaks sellega kogu aeg tegelema pidevalt, siis me näeksime neid vilju ka nagu, et et me saaksime kaasata professionaalseid tegijaid rohkem siit Eestist ka, eks ole, mitte et, et kui on korralik festival, mida kahtlemata Viljandi festival on, aga et seal on siis ainult paar ütleme, siis loetud professionaal ja need, kes on üsna hästi makstud ja keda tuuakse Euroopast või siis ükskõik millisest maailmajaost. Ja ülejäänud on ikkagi asjaarmastajad, et noh, see võiks tasemeks ühtlustada, aga siin oleks jällegi just see, et meie oma tegijaid võiks toetada pisut selliste projektide läbiviimisel. Kui sellest festivalist veel rääkida ja taseme ühtlustumise, siis ma arvan, et tal on piisavalt hea niisugune nagu niisugune tipunäitaja, et kuhu võib välja jõuda ja ma usun, et Eesti rahvamuusikutele ka noortele õppijatele on see niisugune hea heaks võimaluseks ennast näidata, püüda kõrvale asetada, et noh, kus mina siis asun. Vaadake, siin on jällegi teine nüanss ka aastat. Et ühest küljest kahtlemata peab olema kõrgpilotaaž võimalik näidata veel korralikul festivalil, aga see samastumine harrastajatel toimub ikkagi mitte päris tipp-professionaalide, kas sinna ei hakka nagu oma hammas peale, aga kui kui on selliseid tegevuslikul tasemel esinejaid, siis ka publiku hulgas alati leidub neid plokkflöödimängijaid või, või ükskõik millise mandoliini või mõne pillimängijaid, kes ise oleksid peaaegu pea peaaegu samal tasemel ja siis see asi, nagu leiab, leitakse ühine keel pareminigi veel kui lib professionaali jälgides. Ka, et siis kuidas sa arvad, millele siis võiks põhineda kas selle professionaalile või siis laiemale? Need võiks olla ikkagi mõlemaid mõlemaid, aga just ma mõtlen selles mõttes, et, et Eestist oleks, siis proovisin kuulsaid muusikuid rohkem näha ka rahvamuusikafestivalil. Aga noh, see on ju vana teema, et et kui, kui kasutataks sõna professionaal reaalsus, siis on ju võõrsõna. Aga tegelik tähendus on ju selles, et et kui, kui professionaal mängib, see tähendab seda, et kapitalismi tingimustes saab seda oma mängi mängu pidada elukutsena see on siis mingi teatud kvaliteedi pilte ja et ta suudab seda elukutsena teha, mitte ta ei ole asjaarmastaja niimoodi, et näiteks meil on see kõik veel nagu lapsekingades kogunetud, need arusaamad ei ole välja kujunenud, aga aga välismaal käies on küllalt ju näha, kui lähed kasvõi rahvamuusika festivalile või, või ükskõik millisele muusikaüritusele. Ja seal on ju esimene küsimus, kas sa oled professionaal? See tähendab seda, et, et siis on nagu, ütleme, lääne inimesele või korraldajale on, on teatud kvaliteedilatt üles seatud, kuid ma ei, ma ei ole mitte asjaarmastajat, ma käin tööl, ütleme, autojuhina või kellena ja siis rajal mängin nagu sa oled professionaalselt elatud, sellesse, et see juba tagab teatud kvaliteedi, järelikult asjaarmastajate festivalil sind kutsuda ei saa, sest sulle tuleb selle töö eest maksta, kuna et kui ta need asjad on väga selgelt paika pandud mujal maailmas. Et isegi see küsimus, see tähendab seda, et kõik on selge selle korraldaja jaoks et millise tasemega esineb esindajaga, on tegemist enam-vähem ja, ja kuidas need asjad käima hakkavad, sest et on ju maailmas tohutult palju eriti Euroopas, festivale, kus inimesed ju maksavad peale esinemise eest, see on loomulik, sest seal harrastuses on tore harrastus ja see on omaettekultuur. Aga meil on ju elatustase selline, et väga palju ikka peale maksta ei jaksa esinejad esinemise eest etta, vot selles mõttes ongi meil tunduvalt keerulisem, sest et ega ühegi reklaamiga ega ühegi kampaaniaga ei tõsta ju rahvas rahva elatustaset. Ja kui vana plokk just just, ja kui sellest professionaali teemat sellest teemast veel midagi öelda, siis tegelikult noh, professionaal on see, kes mängib võimalikult hästi, laulab võimalikult hästi ja sealjuures ei ole ju tähtis, kas ta on seda õppinud või koolis või andes ise õppinud. Ja kool, kool annab võimaluse, annab võimaluse, aga, aga noh, elu näitab ju seda, et väga paljud tegijad ei olegi kasutanud kooli teenuseid, aga see on jällegi lavalauad on väga halastamatut. Seal loeb see, kuidas see asi toimib ja kas ta toimib või ei toimi, seal ei loe, kui palju on dokumente lava taga kohvris. Ja kui veel seda teemat jätkata minnes nüüd järgmise plaadi juurde. Nimelt Eesti mängud, pulm, mida on juba ka piisavalt palju vist Eesti raadios mängitud. Kahjuks küll Eesti teatris või valikus nägi seda etendust tehti Von Krahli teatris küll väga vähe. Et seal on siis koos nii-öelda õpin professionaalid tähendab koolis õppinud professionaalid, näitlejad, pillimehed ja, ja iseõppinud professionaalid. Setu laulikud. Mis sa selle kohta ütled? Huvitav huvitav kooslus ja ja mina olin ka kuigivõrd seal tegev selle asja juures ja huvitav oleks üldse nüüd tagantjärgi mõelda, kuidas see kõik sai tehtud. Praegu oli ju ka veel selline seal mitmeid aastaid tagasi, kui kui see tehnikaali palju kehvem kui praegu. Aga sai ju tehtud niimoodi, et lindistasime üles kultuurimaja lava peal Värskas setu naiste laulud. Ja pärast ehitasime stuudios sinna ümber ümber sellise sousti, ütleme siis niimoodi. Võib-olla kuulaks sealt lõigukese süsteeme, millest rääkida? Ja siis oli see etendus Eesti mängud, pulm koos Värskas edudega. Noh, seda, kui etendusest rääkida, siis peaks seda küsima Peeter Jalaka käest rohkemaga ja natuke sealt selle muusika tegemisega ja mina ütleks selle kohta nii, et see oli järjekordne järjekordne Peetri eksperiment, kuhu ta kaasas mind ja Toomas luulet. Ja eks siin selle muusika juures on kuulda tema seda lavastajakätt tema, temal oli nägemus muidugi mingi olemas sellest, kuidas ta mismoodi see asi tegelikult välja võiks kujuneda, sest alguses algas ju niimoodi, et et mõned laulud ja võib-olla natuke saadet ja hakkasime muudkui järjest tegema, ehitama, siis lõpuks oli terve. Ma ei tea, kas 40 minutit või kui pikk seda muusikat muusikat sinna ja siis sai ka vahetükid tehtud niimoodi, et et see on, see on jällegi üks võimalus, mida muidugi pannakse ka mõnes mõnes kohas pahaks, selles mõttes, et on inimesi, kes tahaksid säilitada ikkagi ainult muuseumile seda ütleme seda setu laulu. Aga võib-olla ei olekski mõistlik üldse vaielda või arutleda selle üle, aga aga no nii eriline see eesti rahvas nüüd ka maailmas ei ole, et, et meie peaksime täiesti teistmoodi oma asju ajama kui muu maailm, sest muu maailm proovib ikkagi arendada ja, ja, ja integreerida kaasaega ja nii edasi, eks ole igatpidi eksperimenteerida, kasutada ära seda oma tohutut pagasit, mis on olemas mitte hoida seda seitsme luku taga, ainult siis ütleme, teadustöötajate tarbeks tarbeks seal ikka meie rahva ühine vara, seda võiks ühiselt ühiselt kasutada. Kui palju nüüd sul on olnud Zetodega juttu sellest, mis nemad sellest arvasid? Seal oli ka mitmesuguseid arvamusi ja eks eks vaadake, rahvas on väike ja veel väiksem on setu rahvakild ja, ja eks kõik need väiksed rahvakillukesed jagunevad oma rühmadeks veel ja ja küll, aga need, kes kaasa saanud lüüa sellistes projektides, suhtuvad vägagi vägagi toredasti ja positiivselt ja huvi. Aga ilmselt on ka neid, kes, kellele ei meeldi, see et oma maalt välja viiakse, näiteks sellest. Ma arvan, et see ei tee mitte vaesemaks, vaid vaid rikkama kui oma oma kultuuri saab tutvustada kasvõi põhjaeestlastele ja siit edasi kasvõi põhjaameeriklastele ja nii edasi. Tundus küll seda etendust vaadates, et setu naistelehe endale väga meeldis, Nad lustisid ja, ja nad on lavaga harjunud, sest ega neil väga palju võimalusi noh, ütleme Mu muid võimalusi siin eelnevalt oli juttu rituaalidest ja, ja, ja, ja mistahes, kus võiks kasutada oma muusikat ning võimalusi enam ei ole. Tänapäeval setu pulm ongi enam ei ole ainult mängu pulmad. Aga ometigi naised on ja laulda nad tahavad ja väga hästi oskavad ja ja nemad nautisid seda tõesti heal meelel. Ja see oli tore, minule meeldis ja kuulda on et Peeter kavatseb ikkagi seda asja veel elus hoida niimoodi, et et võib-olla tuleb see asi veel uuesti kunagi lavale. Võib-olla vähe, mõnevõrra muutunud kujul, aga, aga see setode laul, see jääb ikkagi, jääb alles. Nii et teda on tulemus, ma arvan, veel. Seda on tõesti tore kuulda ja, ja tahaks ka väga loota, et Põhja-Eestist etendus mingil viisil jõuaks ikka Lõuna-Eestis ja eriti just Setumaale sest seda oleks küll hea teada, mida arvavad siis setud setomaal, ma mõtlen ka noored ja lapsed, kui nad tuleksid kooli diviisi vaatama ja ja äkki näevad niisuguses võõrandunud. Võõrandunud moel oma kuulu samas nii-öelda kõige kaasaegsema tehnikaga rikastatuna või kõrvutatuna või, või vastupidi, et see seto laul, seda rikas, rikkaid võimalusi rikastab. Et mis sa arvad, kas setu poisid siis tahaksid olla setud julgelt ja ka omi laule, tantse veidikene paremini. Või enam teha kui seni või, või, või mis? No vaadake, see tundub, et me elame küll väga huvitaval ajal väga huvitaval ajal, aga, aga üks, üks selline esimene laine, seda läänestumise laine ja selline pseudoõnnestumine, see on, see tähendab siis nüüd kogu käitumismalli ja, ja riietust ja toidukultuur ja kõik, mida tuli äkki läänest, kuidas alates popcorn koka koolast Hamburg järjest ja ja siis läikivate stressidest kontserdisaalis see aega hakkab üle minema ja selle ajaga käiska koosse rahvuse lavuselise identiteedi kadumine reaalselt, et häbeneti häbeneti nagu tõsimeeli oma oma rahvust selles mõttes eripära. Noh, seda, seda on näha erineval tasemel Tallinnas erineval tasemel Tartus ja siis ka Setumaal, aga ma usun, et see hullem aeg on möödas, et nüüd on selline. Ja nagu noh, ütleme, kui vaatame siin Võru Instituut tegeleb ja, ja setud ikkagi oma asja ajavad, et see enam häbiasi olla ei ole siis rahvakillu esindaja niimoodi, et. Ma arvan, et see peaks toniseerivalt mõjuma ikkagi kaasajal ka noortele lõunaeestlastele või kagueestlastele ja ja, ja, ja sellist asja teha ja tore muidugi oleks näha seda etendust kunagi, kui ta peaks veel tulema seal Lõuna-Eestis, sest et nagu me teame, no ei ole ju võimalik sõita memmedel Värskast ja Obinitsas teisest teisest Eesti otsast siia Tallinnasse mingil ajal kuhugi seda etendust vaatama. Et võib-olla kunagi tuleb selline võimalus, seda mängitakse seal lõunas, kunagise plaan oli, aga aga need on jälle seotud tohutu mõlagemendiga ja nii edasi ja nii edasi. Oleks siis veel mõnelo, kuulaks. No see oli nüüd rahvamuusikalugu või õigemini laulmis oli seatud, et sinu ja Toomase poolt no mis sa arvad, millised põhimõtted peaksid olema aluseks, kui võtad ühe rahvamuusikaloo või laulu ja, ja hakata sättima no kuhu tahes etendusse või, või, või lavale või, või kuhu tahes. Eks need kõik olevat on kõik, need on erinevad muidugi selles mõttes ta on ikka spetsiifiline, nagu ta kuskil etenduses või kui ta ei ole eraldiseisev lihtsalt üksusega. Aga eks igaüks valib oma sellise kontseptsiooni, aga mida meie siin ilmselt tähtsaks pidasime, oli ikkagi see, et et kordamise efekt minimalism, et ei tapaks siis seda ürgset ja autentset laulu ära. Seepeale see ehitus, see on nagu väga oluline, et kui sellega liialdada, sest ma kardan, et et võib liiga teha sellele laulule endale ja ja nii me proovisime ka teha ja, ja üldiselt spetsiifilisest poolest see, et siin on ju olnud väga keeruline, sest et või setu koor laulab ikkagi oma oma voodi nii nagu nemad tahavad, nii nagu neil see asi välja tuleb siis masinaga sinna juurde mängida oli ikka väga raske, ta tükk tükk lõikamist ja ja janditamist sellise asjaga näiteks konkreetselt on, aga tähtis on ikkagi see, et hoida, hoida mingit joont, hoida mingit stiili, eks ole, ja, ja, ja, ja see on tegelikult väga delikaatne teema, eks ole, jaa, jaa. Ja eks eks need latid erinevad valulävi erinevad, kuidas keegi suhtub, kui palju siia juurde võib, kas üldse tohiks seda asja segada ja nii ja naa, aga augu teda juba teha siis minu arvates ja pieteeditundega. Meie oleme proovinud nii teha. Kas see eeldab ka rahvamuusikastiili tundmist, kui sellist? Noh, parem ikkagi oleks, kui, kui midagi teha, siis ikkagi asja tundes. No kindlasti on see parem, aga kui nüüd noh, eelnevalt oli juttu, et Eestimaal on huvi rahvamuusika vastu ja rahvamuusika on väga lai mõiste, eks igaüks mõtestab seda enda jaoks nii nagu oskab. Ja on ka tehtud erinevaid noh, rahvamuusikalugusid või rahvamuusikale põhinevaid lugusid. Kas sa oskaksid ka välja tuua kedagi või midagi niisugust toredat ja, ja võib-olla rahvamuusikastiilile lähedast mõnda ansamblit või, või üksikisikut, kes on sellega rinda pista julgenud. No on olnud läbi aegade väga huvitavaid, huvitavaid tegelasi. Häid bände, siin, roki bändidest on ju olnud hõim ja ja, ja. Henry Laks laule, siis on minu meelest väga huvitavalt ühte motiividega kaasa tehtud laulurahva rahva eesti rahva teema peal ja ja oi, neid on ikkagi olnud läbi aegade ja väga huvitav oli ju oma ajastus? Kollaaž väga huvitav. Ja selles mõttes nemad käisid ju päris ajaga sammu, sest et sel ajal oli, oli selline muusika seal on kogu maailmas džässi, džässi ja sellise laulu võtmes, nagu nemad tegid eesti rahva laulus oli väga huvitav kahju, et teda ei ole kuulda kaasajal enam. Ja, ja Pole neid neid rahvamuusikakasutajaid olnud ja kas või umma muud nendel õnnestumise küllalt. Aga ilmselt ikkagi on need siiski üksikuid ja kuigi praegu on nagu suurem huvi siukest järjepidevust sellega tegelemisel ei ole noh, kui nüüd võrrelda, kas iirlastega, kus on kogu aeg see rahvamuusikapõhi Või lased on aru saanud, et maa on neil üsna üsna vähe viljakandev ja üks põhilisi artikleid ongi maailma nendelt rahvamuusika ja ja huvitav on see, et, et nemad käivad ka üsna vabalt ringi oma oma rahvamuusikaga, ei ole sugugi nii väga kiivalt, ei hoia kinni seda ajaloolist, ainult arendavat sellel najal lasevad liugu ja õnneks väga hästi, aga kenasti. Aga mis on siis saladus, mis teeb need siis iiri muusikaga tegelejad? Loome nii-öelda äratuntavalt iiripäraseks, et mille puhul me tahaks kõrvale öelda, et me tahaks ka, et Eestimaal on neid muusikuid, kes suudaksid siis kas seada või ka siis ise luua rahvamuusika põhjal äratuntavalt eestipärast muusikat. Äratuntavalt Eesti pärast muusikat spetsiaalselt tuua ei ole vajagi, ta kukub nagunii välja, äratuntavalt eestipärane, aga nüüd, kas ta teiste jaoks on teiste maailma rahvaste jaoks eestipärane, see on iseasi kui palju meil üldse teatakse, eks ole, ja aga mis puudutab iirlasi, siis nendel on lihtsalt meloodika ja ja kogu see rahva rahvamuusika ja kogu see kultuur on üsna üsna kopsakas ja selle pealt sealt annab ikkagi töödelda küll ja küll ja kuidagi need tantsud, mis nende rahvatantsud on, on kuidagi oma meloodikalt ja rütmi tal selliseid, mida, mida on väga tänuga väärne kuni rokini töödelda, sellepärast on ka see rohkem ekspluateeritud maailmas ja ja nii edasi ja nii edasi. Nii et meil on tegelikult olukord palju keerulisem, meil niisugust oma tantsumuusikat eripärast ju ei olegi, see on ju kõik Euroopas eriti Saksamaalt tulnud. Meie oma muusika on nii-öelda see vana regilaululine muusika ja, ja sellega on nüüd nii-öelda polkast rokini ümber käia, on päris keerukas. See on väga-väga keerukas, sest et just nimelt sealt, kus algab polka seal ja sealt edasi juba enam päris eestlaste ei olegi. Enne polkat on meie meie runud, eks ole. Mõelda on palju ja, ja tegemist on palju nendel, kes on selle tee valinud kas pikemaks või, või ainsaks teeks või siis ka korraks teeb kõrvalhüpped rahvamuusikasse. Aga kui nüüd kokku võtta seda saadet, siis no kuidas sa oskaksid prognoosida uues sajandis, kui meil on siin nüüd rahvamuusika õppimisvõimalus Viljandi kultuurikolledžis, kus õpetajateks on tõesti Eestist, nüüd siis kõik võimalikud inimesed kohale meelitatud? Kellel veidikenegi pistmist rahvamuusikaga on, sest Eestis ei ole ju olnud eelnevalt niisugust võimalust seda õppida ja selle tõttu on ka õpetajaid väga raske olnud leida. Nüüd on tekkinud mingisugune koolkond, mingisugune kooslus, mingi mõtteviis, mis ilmselt toidab juba päris suurt hulka inimesi ja mis on ka väljunud nüüd kolledži raamidest. Et kui nüüd prognoosida selles keerulises situatsioonis nüüd uut sajandit rahvamuusikat selles just viidates sellele, et meie oma muusikapõhjast on küllaltki keeruline tänasesse muusikapilti midagi tuua, mis sa julgeksid öelda? No ma arvan küll, et vaatamata sellele hirmulikkusele keerulikkusele midagi ikkagi midagi ikkagi toimub kogu aeg ja ja, ja näen mõtet ikka selles, et rohkem õpetada ja laiemaks seda põhja saaks kuidagi neid mängijaid rohkem Eestisse ja ja, ja kvaliteetselt mängima. Siis on ka 21. andil, uurijatel, mida uurida, muidu võib tekkida, et rahvakultuurirahvamuusikauurijatel ei ole enam millestki rääkida, sest kui ehk kõik see teema ammendub, et peaks ikkagi see kõik asi arenema ja, ja loodetavasti see ikkagi nii toimuga Nii et peale selle uurijate ikkagi huvitaks ka see, et inimestel endil on võimalik kuulata Jah, tuleb ikka rõhku panna ikkagi sellele, et ikkagi oskaks ka reaalselt reaalselt mängida. Siis, siis, siis läheb asi edasi automaatselt. Nii et aitäh sulle ja, ja loodame, et ka sinu abil, juhatusel ja osalusel. Rahvamuusika jätkub Eestimaal ja, ja on võrdväärne partner kõigile teistele muusikavõimalustele. Ja lõpetuseks siis lugu selles plaadilt. Jah, seal ule lumma laul. Moos langeb nagu keele, nii meid sinna ka keele, lastalviaci, Queeni. Luht fosfairepaal keele, mustale ja pal keele help ju kõigi halvale ja. Luht laula akul õlgede sil meiegi nisul keedes, kui küll saadma. Tei. Ärade silm Ella. Lub koos viib meid leegi võtta kaasaveelegi näitaablaya eel. Kui Nuias sil. Lummus nõiarubla hingedes olla helltöödes päägee pri, otseede ekseensi. Langeb laukele viib meid sinna kaugele lase temal viia siin. Kui aga on meen