Tartu laululaval toimub homme popkooripidu ja seda juba teist korda. Tartu laulukaare alla on oodata üle 5000 laulja, lisaks solistid ja bigbänd. Selline popkooripidu on muutunud juba traditsiooniks. Ürituse üks peakorraldaja Ants Johanson Ideaalis ta võikski muutuda traditsiooniks, tõsi, neid suurpidusid, kus eestlased või ka eestimaalased kõik saaksid koos laulda on ju päris mitu, kas neid on liiga palju. Ma arvan, et, et neid neid pidusid võib olla mitu või palju, aga, aga võib-olla igal peol saabki olla natuke oma nurk. Omalaadne muusika ja popkooripidu on selline. Ja ongi popmuusika, laulupidu, mida, mida näiteks päris laulupidu ei ole ja ei ole ka tihtipeale need öölaulupeod, et need on selliste ühiste tuntud väga tuntud ja ühismälus olevate laulude laulmine, siis popkooripidu laulab neid laule, mida on vaja meelde tuletada või mida võiks meelde tuletada. Millised on need laulud ja mida on vaja meelde tuletada ja võiks meelde tuletada? Tänavu? Ja neid laule on tõepoolest palju ja selle selle peo idee autor Mikk Targo on, on need laulud koos oma kolleegidega välja valinud ja, ja see valiku aasta tagasi sellel esimesel peol oli see jutt, et seda valikut teha on ikkagi pööraselt raske, et neid, neid väga ilusaid ja, ja põnevaid ja kaasa laulda vaid, ja, ja väga meloodilisi ja väga südamlikke laule ja väga karme laule ka, et neid on nii palju, et nende vahel valida on, on tõeliselt raske. Aga printsiip või põhimõte on see, et nad on ikkagi läbi mitmete aegade läbi meie popmuusika ajaloo ja et tänasel põlvkonnal oleks paarikümne 30 aastased aastaste lauludega tagant midagi avastada proovinud nüüd ilma, et mul arvutiekraani ees oleks manada mõned laulud, mida sel aastal lauldakse näiteks vennaskonna Pille-Riin. Kui hästi mõelda, siis kui kui neid sõnu kuulata siis see on väga ilus poeesia. Nagu üks kolleeg ütles, kes on kirjastaja. Kui me selle peo üle arutasime, oli selline arutelu, kas on vaja seda või kas tänapäeva noortel on seda vaja. Siis ta ütles väga ilusad sõnad, et, et kui noored ei loe luulet, siis siis popkooripidu annab võimaluse küll laulusõnade luulet aga ka reaalselt näha, sest et need pannakse lauljate jaoks kirja õppimiseks ja publiku jaoks kirja, et nad saaksid kaasa laulda ja pannakse Iraanile, et neid saaks kaasa laulda. Ma võin omaenda käest tuua näite, et eelmisel aastal neid sõnu ritta pannes avastasin värsse ja ridu mida lihtsalt niimoodi raadiost taustana kuulates ja kunagi mitte neid ise päriselt läbi laulnuna ei tea. Et sa, et sa avastad mõnes mõttes eesti luulet, kuigi laulu luule ja, ja nii-öelda esiluulena esitatav luule on, on erinevate nõudmistega ja erinev erineva moega, aga siis laule veel võib. Jalgpall on parem kui seks, siis on, tuleb kordusele uuesti möödunudaastane, üks kõige populaarsem selgus palmisaar Karel, mida Henry Kõrvits Genka eest laulis, siis sel aastal on veel Ülo Vinteri mu kodu. Kui kaugemale minna ajaloos mõtlen jah, et neid laule nii palju, et, et kui see niimoodi esimese hooga küsid, ei suudagi seda kolmekümmet laulu kohe ette lugeda. Eelmisel aastal toimus esimest korda see popkooripidu Tagasiside on olnud väga positiivne ja, ja see kiirus, millega koorid hakkasid registreeruma sellele popkooripeol, oli pööraselt suur. Üks aga, et kui koorid tulevad, siis, siis nad tulevad nagu eri erinevate argumentidega, miks nad tahavad tulla, osatavad, lihtsalt lustida osad tahavad ise laulda, aga on, on kindlasti noortekoor ja lastekoore, kes tahavad nende tuntud solistidega just ennast ühel laval olla, ennast ennast sedapidi hästi tunda. Et aastal neid laule Arraniseerides või paludes neid Aranseerida. Me arvestasime rohkem sellega, et kuna nüüd ei ole ainult lastekoorid vaidlevad, siin on noorema vanus, vanema vanuserühma koorid. Et koolidel oleks rohkem teha kui olla nii-öelda popsalistidele taustalauljad. Ja, ja kindlasti ei ole see ainult nagu korraldajate küsimus, vaid see on see, kuidas koorid iseennast laval tunnevad, kui, kui kõvasti nad võtavad seda rolli ja kindlasti ka publikuosa on suur, et, et kas jääda imetlema ees laulvat solisti või teha kõvat häält ise ka, kui palju koore tuleb tänavu nad koorilaulupeole ei julge seda numbrit täpselt öelda, aga, aga see number on poolteist, 100 koori suurusjärgus ja ja nagu öeldud, ettekandele tuleb 30 parimat Eesti laulu ja, ja neid parimate laulude lauljaid sellest pooleteistsajas kooris on siis 5000 ringis. Erinevalt tantsurahvast on koorirahvas selline isepäine rahvas, et, et ka laulupeol me päris laulupeol me võime öelda. Laval peaks olema nii palju inimesi, aga tegelikult võivad osad olla kuskil põõsa all head ja paremat nautimas. Ja teistpidi on lavale roninud neid inimesi, kes pole üldse registreerinud ja laulavad kohutava rõõmuga kaasa, nii et et see number on viie, 5000 juures ja koore on tõepoolest nagu Hiiumaast kuni Haanja, nii et neid on väga-väga suur rõõm on selle üle, et nii palju nii palju nagu selle muusikahuvilisi tahab kaasa laulda. See on üks üks pööraselt tore müüt, et eestlane laulurahvas, ma arvan, et venelane on venelane, on laulurahvas, on need lätlane, vaatame Lätti, Lätti kooride kvaliteeti ja tippkooride kvaliteeti, lätlane on laulurahvas, ma arvan, et kuulates leedu Sutartiinese monotoonset mitmehäälselt pole foonilist laulu, siis leedukad, leedulased on laulurahvas. Ma vaatan põhja poole Soome, ma ütleksin, et soomlased on laulurahvas. Muide, ükskord tuleb ka Soomest registreeris väga ruttu Kuopios tuleviks ekskoor. Tartu juhtus nii, et ma arvan, et laulurahvad oleme me kõik, aga meil meie puhul see müüt, et meie oleme just see laulurahvas ja me laulsime ennast vabaks, et see muidugi meie enesetundele aitab pööraselt kaasa ja eestisse suhtumisele positiivsele suhtumisele aitab see pööraselt kaasa. Aga selles mõttes on tõsi, et, et nendel neid suuri laulmise, mis me jutu alguses rääkisime, neid toimub palju ja, ja kui vaadata, vaadata selle suve nagu suur kontsertitel toimuvate kontsertidega toimuvat, siis ma, ma julgen arvata, et eestlased eelistavad tulla ise laulma, kui, et tingimata minna näppu viskama lava peal esinevatele kaugetele, kallitele külalistele, et, et see suvi päriselt näitab seda. Et eestlane vajab seda oma ja tuttavat ja turvalist. Ja see võib meile mitte meeldida, me tahaksime võib-olla tõepoolest midagi elitaarsemat ja midagi põnevamat ja niši nišimuusikat, kui ta midagi väga huvitavat. Ma tea Islandilt ja kuskilt, aga tegelikult eestlane vajab oma oma ja head muusikat ja seda pori popkooripidu. Küll saab pakkuda. Lisaks kooridele on laval bänd, solistid. Jah, et juba teist suve on, on selleks bändi või selleks selleks instrumentaalseks mootoriks on Estonian Dream Bigbänd ja, ja on terve hulk vägevaid dirigente. Vastne kooriühingu esimees Raul Talmar siis meie oluline selle korralduse juures on olnud Lauri predasid samast Tartust. Tomi rahula juhatab Janne Frido Lin Kuldar Süts, Siim Aimla ja solistid ja nagu generatsiooni mõttes on nagu seinast seina, et ühel pool on ühel pool võime öelda, et on Maarja või noorematest siin Ines, Kaire-Lea Liitmaa, aga päris päris nagu teenekates tegijatest jälle Boriss lehtla on ja rääkimata Voldemar Kuslap-ist ja Ele Kõlar Mart üle aastate lavale ka palmisaart laulma teevad, seda koos Inesega enne, enne kui Genka oma rea üle võtab, koos kooridega Bonzo neid neid jälle jälle rõõm. Rõõm näha, et, et inimesed on valmis olnud tulema laulma koos kooridega, Pearu Paulus samamoodi. Ja on selliseid üllatusi, et kuidas seda, kuidas see laul kõlab või kuidas seda esitatakse. Jah, see, see kindlasti on meile üllatus, aga ma arvan, et kui kui ma eelmisel aastal oli mul mahti mäeveerel istuda ja sealt kaasa laulda, siis, siis ma pean tunnistama, et see kaasalaulmise tunne on nii. Kui sa ikka ise hakkad laulma, siis võtab su nii kaasa. Ja mis täpselt see bändiseade on sealjuures või kuidas see solist seal ees laulab? Et sellel ei olegi sel hetkel vähemalt ei ole suurt tähtsust, et sa, et sa lihtsalt ise lõugad nagu lustist kaasa, et selliseid muusikaliste kvaliteetide või muusikalisele kvaliteetidele omadustele tähelepanu pööramine ei olegi nagu selle peopeo eesmärk, et see ongi nagu heade laulude ühislaulmine. Ja, ja kui me ütleme, et, et Eesti raadiokanalites on eesti muusika osakaal on kümnendik, siis seda ei ole väga palju, et see on nagu üks popkoori eesmärk ja ma arvan, et see on ka Miku üks või Mikk Targo üks üks selliseid eesmärke mitte ainult et Eesti Autorite ühingu kaudu autorid saaksid rohkem autoritasu, vaid et eesti muusika prevaleeriks väljamaise muusika üle. Aga eks meis väiksel rahval või meil väiksel rahval on alati see teatav väljamaale vaatamise kihk olnud ja nüüd me oleme siis üheksa kümnendikku vähemalt oma raadiomuusikast ära andnud muule muusikale ja endale on meil jäänud praegu 10 kuise popkooripidu, suudab seda teha siis võib-olla see järgmisel aastal, see protsent võiks olla 11 protsenti Eesti raadiotes mängitavast eesti muusikast, et see on selle peo eesmärk paljuski. Aitäh Ants Johanson selle intervjuu eest ja ootame kõiki 29. juunil väga palju üritusi toimub Tartus 29. juunil Tartu linna päev ja väntorelifestivali lõpetamine aga õhtul siis kõigil seada sammud Tartu laululavale, kus toimub teine tot koorile laulupidu. Ja ma teen veel siia ühe ühe vimka lõppu, et, et kui sajab vihma, siis on olemas keebid. Ja, ja ma arvan, et saab mõnus suvevihm olema, aga hoiame alati meeles, et kui sajab, siis on võimalik laulda vähemalt endamisi singi kindel vein või lauldes vihmas, et see on. See on üks Eesti suve ilusamaid asju, on, eks üks soe vihm ja tatkooripidu algab kell seitse.