Eesti naislaulu selts tegi ühe väga ilusa kingituse Eesti rahvusraamatukogule. Mõneti võib seda nii ühelt kui teiselt poolt pidada tähtpäevaks. Viis aastat on naislaulu seltsi eestvõttel Estonia talveaias kord kuus, mõnikord harvemini toimunud kontsert, kohtumiste sari, kooriv, kolmapäev, need on kõik võetud videolindile ja magnetlindile. Ja videolindisalvestused kingiti rahvusraamatukogule. Kes on meil nüüd siis eksisteerinud juba 85 aastat. Estonia talveaia direktriss Viktoria Jagomägi, teie olite siis Eesti Naislaulu Seltsi esinaine, kui koorijuhi kolmapäev nii-öelda käima lükati 1998. aastal. 27 kuuri juhti rääkisid rahva ees oma elust sellest, mis tavaliselt publikuni ei jõua. Võib-olla küll koori lauljateni ja kuri või koorini, aga laiemale vaatajaskonnale mitte. Kes olid need 27 inimest, kes siin kohtusid publikuga? Esineja kõige tähtsam mõte oli, et püüame jäädvustada vastavalt vanusele. Etes palju on niikuinii kaduma juba läinud, et püüame omalt poolt midagi sele takistuseks teha. Nii et vanuseline eelistatus oli siin kahtlemata olemas. Teisalt oli see, et me ei tahtnud, kuigi me olime võimelised ütlema oma seltsi kakil, kes on meie kõige väärikamad, kellest peaks alustama. Ja tõepoolest esimesed kolm Kuno areng, Ene Üleoja ja Venno Laul otseselt, võib-olla neil ei ole naislauluga ju midagi vähemalt praeguses seisus tegemist, aga igaühel neil Kuno areng on olnud naiskoori dirigent Ene Üleoja on kasvatanud ja õpetanud kooli koorides. Eks ole, naiskoor oma olemuselt Venno Laul naiskoori partituuri oma poistekooriga ette kandnud, nii et kõigil meil on üldiselt oma tegemisi ja me oleme seotud omavahel, aga me küsisime edasi juba nõuandeid eesti meistrilauluseltsilt ka segakooride liidult. Millised on nende ettepanekud, kes võiksid meil siin olla nende dirigentidest, et me püüdsime nii palju kui võimalik olla, ühtlasi ka objektiivsed, sest koolijuht onju loomulikult palju rohkem, kui me saime siin haarata kaasa. Ja peab ütlema, et kah esinejad, kes meil oli haaratud sellesse tsüklisse õhtujuhina majja Kivita kes oli ju ka tuntud koorijuht ja Laine Karindi, kellest oli kui koorijuhist eraldi õhtu. Need ei ole enam meie seas, mälestasime neid ja see on nüüd see, et tänu taevale, et nendest on olemas ka nende tööliste tegemisest, on märk maas siin olemas. Kas kuuri sektsioonid on ka mõlgutanud mõtet? Võib-olla mitte nüüd enam sellisel kujul, nagu olid need 27 kohtumisõhtut aga kuidagi teise rakursi alt seda kooriliikumist ja koorijuhtide tööd ikkagi publikule lähemale tuua. On ju 12. detsembril maestro Gustav Ernesaksa 95. sünni aastapäev. Kui me vaatame kas või meie telekanalitelt kõikvõimalikke mälumänge, siis teinekord jääb hämmastuses suu lahti ja ei jõua ära imestada kuivõrd vähe, isegi kolmekümneaastased inimesed peavad meie kultuuritegelasi ja meie kultuurielust. Praegu on veel olemas terved põlvkonnad neid, kes näiteks kas või suudavad rääkida Gustav Ernesaksast. Varsti pole enam ka neid. Kas on ka olnud mõtteid selles liinis liikumas, et kuidas seda potentsiaalset materjali olemasolevat ringi liikuvat materjali praegu veel ära kasutada, kellel on mälu, mis ulatub aastakümnete taha? Ma saan esindada loomulikult ainult iseenda arvamust, siin praegu ükski tegu ei ole liiga suur ette sellel rajal midagi ette võtta, sest tõepoolest unustus on niivõrd mahukalt praegu kõige selle kallal, mis on tehtud küll, loomulikult saan ma aru, see on põlvkondade vahetuse aeg, aga kõik see tohutu hea, mis seal tehtud. Vot kuidas see anda teadmiste ja, ja, ja mäletamisega üle harmooniliselt praegu tegusale ja veel tulevasele põlvele. Hästi, see on tõepoolest ainult üks variant, aga küll oleme mõelnud, et võib-olla peaksid olema niisuguseid eraldi videoprogrammid koolidele, kultuuriloost, mida siis juba tõepoolest saaksid läbi arvuti noored kasutada siis kaasaegne väljendus. Aga mulle tundub ka, et praegu on kooriühing ja teisalt laulupeo sihtasutus saamas uue hoo sisse. Sellepärast et tuleb uus maja ja teetingimused paranevad. See on ka väga oluline. Ja laulupidu läheneb, joosta on alati kõigil aegadel olnud uute side või täiendavate lauljate tuleku initsiaatoriks koolidesse ja aitab väga palju kaasa. Nii et ilmselt see aasta on väga vajalik ja seda peaks ära kasutama niisuguse heasoovliku jaa, jaa, kõiki kaasa haarava või, või huvitatuse suurendamiseks laulu- ja nende inimeste vastu, kes teevad seda koorijuhi tööd, aga ka nende vastu, kes seal osalevad. Sest ei tohi unustada, et seesama taidleja olnud, olgu ta siis laulja või tantsija antud juhul me räägime lihtsalt koorimuusikast. See ohvrimeelsus ja, ja tahe kultuuris osaleda, mis on tänapäeva tööinimesel ükskõik, mis ametit temaga ei kannaks või minu pärast kasvõi sellel samal koduperenaisele, aga oma mehe hõivatuse tõttu kannatama palju raskemat koormat praegu. Ja vot see osalemine, see on siiski midagi muud. Ja siin on igaüks võib individuaalselt rohkem ühelt poolt iseenese eest väljas ja, ja võib-olla vähemalt seda massilisust selles mõttes, et koorid on väiksemad ja, ja võib-olla ka niisugune ühismõte on väiksem, seetõttu aga ometigi need inimesed, kes kuuluvad sinna koori, nende isiklik veendumus, on seda tugevam lihtsalt Eesti naislaulu selts on üldse meie rahvuskultuuripärandi väärtustamisega kuidagi väga jõuliselt teistest koorimuusikaseltsidest esile tulnud. Esimest detsembrit alustasite te siinsamas Estonia talveaias. Lydia Koidula mälestusõhtuga. Teadupoolest sil möödub 160 aastat sünnist Eesti naislaulu seltsi tööd juhib nüüd juba mitmendat aastat Kaie Kuslap. Milline on siis selle seltsi eelolev aasta, kui ütleme, sügisene algus on olnud nii võimas ja jõuline? See aasta on meil juubeliaasta, me selts saab kümneaastaseks. Aga kõigepealt juba järgmisel nädalal algavad advendikontserdid kõikides Eestimaa nurkades. Ja Tallinna koorid on võtnud nõuks pidada esimest advendikontserti kuuendal detsembril mis on juba traditsiooniline erinevates kirikutes. Seekord toimub Oleviste kirikus. Meie suhted on olnud Soome naislauluseltsiga väga tihedad ja juba järgmisel nädalal tuleb siia Soome naislaulu seltsi muusikatoimkonna esinaine kuulama meie naiskoore ja lastekoore. Samuti on Nendel plaanis kutsuda kaks Eesti naiskoori 2005. aastal toimuvale Põhjamaade naiskooridel festivalile. Nii et me oleme saanud juba väikese varba nõnda öelda ukse vahele, et kuuluda Põhjamaade naiskooride liitu. Aga nüüd meie oma plaanidest. Kõigepealt veebruaris vabariigi aastapäeva tähistamise kontsert Tallinna kooride osalusel. Märtsis on juba traditsiooniks muutunud Ungari rahvuspüha ja Eesti emakeelepäeva tähistamise koori kontsert. Aprillis toimub meie volikogu laulupeo ettelaulmised algavad juba märtsis-aprillis, nii et üldine valmistamine on ikkagi laulupeoks. Ja peab ütlema, et oktoobris toimuvale meie aastapäeva pidustustele hakkame juba mõtlema. Konkreetselt ei ole veel midagi valmis, aga mõtted liiguvad, mõtted liiguvad etteruttavalt veel seoses atrientidega ja üldiselt eesti kultuuriga. Me avastasime enda jaoks sellel suvel Haapsalus Cyrillus Kreegi poja, kes on saanud meie sõbraks ja kuna järgmisel aastal tähistab Cyrillus Kreek oma 100 viieteistkümnendat sünniaastapäeva, meie tähistame siis naislaulu seltsil kavas et kõik Eesti naislaulu seltsi, koorid, seltsi kuuluvad koorid, oma advendikontserdil, laulaksid ühe või kaks Cyrillus Kreegi laulu ja süütasid küünla selle tähistamiseks. Kulla daamid, aitäh teile. Ja ma soovin tere, ilusat advendikuud, ilusaid jõule ja tegusat järgmist aastat.