Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Eestist välismaale lahkujatele lisandus suve hakul uus võimalus. Sellega põhjustab kindlasti naabri kadedust, sest võimaldab reisida oluliselt kaugemale kui näiteks Uus-Meremaa võit. Tšiili. Käesoleva aasta aprillist kuulutati välja konkurss võimalusega osaleda uue asumi rajamisel Marsile. 2011. aastal kokku tulnud algatusrühma käivitatud projekt näeb ette reisikotid valmis panna aastaks 2023 peamiselt hollandlastest ühest ameeriklasest kanadalased ja India alamast koosnevalt. Tuumikrühmal õnnestus esimese aastaga koguda piisavalt sponsoreid tänu millele alustati Maalt Marsile kolida soovijate kandidaatide otsingutega. Sponsoritele rääkimiseks polnud vaja kuigi palju muinasjutu ja õhku oma lubadustesse panna sest vajaminev tehnoloogia kohalesõiduks ja asumi rajamiseks on praktiliselt täna juba olemas. Põhiliseks elemendiks teel Marsile olid ja on raha ning vabatahtlikud asunikud. Plaanide järgi inimesed esimese reisiga kaasa ei sõida, sest esmalt vajab asumipaik. Tehnilist ettevalmistust, seda teevad siis peamiselt robotid, mis saadetakse teele koos ehitusmaterjalidega. Seejärel lähevad teele esimesed asunikud, kelle ülesandeks on esmalt ise kohaneda ja seejärel valmistada ette platvormi eksponsiooniks sest kahe aasta pärast saadetakse Maalt Marsile järgmine grupp koloniste. Kokku luuakse vabatahtlikest. 10 neljaliikmelist tiimi, kes läbivad seitsme aastase ettevalmistuse. Lõpuks saab siis üks tiim esimesteks inimesteks marsil ja pikk treening vajalik lisaks tehnilisele ettevalmistusele harjumaks ka mõttega, et tagasi maale enam küüti ei saa. Sest kui oled kohal, siis sinna ka jääd. Lohutuseks vast niipalju, et teoksil olevate plaanide järgi laieneb internetti leviala peagi avakosmosesse. See tähendab, et Marsil ei pea netti võõrutusnähtude all kannatama. Just äsja lõppes internetis viis kuud kestnud kolonistidest kandidaatide sooviavalduste vastuvõtmise etapp millele esitas oma andmed 202586 vabatahtlikku 140-st riigist. Praktiliselt veerand kandidaatidest tulevad USAst kümnendik soovijaid pärineb Indiast, kuus protsenti Hiinast ja nii edasi. Kümnete ja kümnete riikide kaupa, siis tuhandeid vabatahtlikke. Eestlased eelistavad ilmselt rohkem Soomet, Iiri või Inglismaad ja ilmselt ka võimalust siis koju tagasi sõita, kuna meilt on end üles andnud vaid neli inimest. Üheksateistaastane Aleksandra, 24 aastane Risto, üheksateistaastane Mati ja kolmekümneviiene Peeter. Iga kandidaat pidi esitama lühikese motivatsioonikirja milledest võib lugeda näiteks Alexandra deviisi joosta jalad veriseks päikese järele. Võib-olla ta mõtleb pea ümber, sest Marsi suund viiks ta Päikesest kaugemale ja teiste motivatsiooni lood pole sugugi kehvemad. Kuid ärge võtke seda irooniana. Kõigil ülejäänutel on nüüd võimalus oma argust häbeneda ja meenutada astrofüüsiku Steven hookingi sõnu mille järgi oleme arenenud ahviliik, kes elab keskpärase tähelähedasel planeedil. Kuid samas oleme erilised, kuna saame aru kogu universumist tulevikku Julgete päralt. Seda enam, et Osama hoking peab tõenäoliseks koduse planeedi potentsiaalset muutumist haua kambriks kui tehnoloogia arengu sünnitatud keerukus röövib inimeselt suutlikkuse olla oma eksistentsi peremees ja mõne vale nupuvajutuse või heas usus käivitatud protsessi. Tulemusel hävitab oma koduteadlane, on korduvalt soovitanud otsidagi maalastele kosmosest uus elukoht. Meie kandidaadid saavad siis aasta lõpuks teada, kas nad jõudsid järgmisesse ringi. Kokku on valikuetappe kolm ja reisitreeningute alustajad peavad olema selged aastaks. 2015. Olgu need siis maalejääjate lohutuseks öeldud, et. 3000 teadlase küsitluse baasil aastaks 2015 kogutud IBM-i ennustuste järgi ei pea siis planeedi päästmiseks olema teadlane. Inimene muutub nutitelefoni abil siis oma asukohast andmeid koguvaksanduriks, tänu millele on võimalik keskkonda paremini rollida. Ja seda loomulikult juhul, kui ameerika ja Briti suured vennad interneti enne ära ei riku.