Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Euroopasse pürgivat Türgi teaduste ja uuringute nõukogu ehk Tübitak lõpetas vaid neile teadaoleval ja ülejäänutele spekuleeritavatel põhjustel evolutsiooniteemaliste raamatute kirjastamise ning olukord pole ju ka palju parem Läänemaise eliidi seas. Nagu näiteks massaaz ameti juhindub progressiivsem maailm senise ja tulevase eluslooduse arengu mõistma. Mis seal just sellest pooleteise sajandi jooksul jätkuvalt proovile panduna ajaproovile vastu pidanud arusaamade kogust Darwini algatatud maailma arengu mõtestamise viis on võlunud sel määral isegi omal ajal Darwini suhtes äärmiselt sallimatult käitunud inglise kirikut. No te esitasite loodusteadlase 200 päeva puhul ametliku vabanduse, milles tunnistavad ebakristlikku ja rumalat suhtumist, mida nad kahjuks levitasid ka teistele. Aga nüüdseks on nad evolutsiooniteooriaga leppinud. Viis, kuidas elu on kohanenud oma elukeskkonnaga moel, tänu millele õnnestub viljastada Jan kasvatada muutuvates tingimustes üha uusi Põlvkondi toimib hästi miljonite, isegi miljardite aastate sügavusest tagasivaates. Aga kas evolutsiooniteooria suudab kirjeldada meie edasist arengut ehk tulevikuinimestest? Kosmonaudid on põhimõtteliselt samasugused nagu tänased esiisad. Või on neil olnud põhjust ühineda masinaga, sünnitades jõuliseid robot, inimesi võik Borge. Aga järsku otsustatakse mõne IT-lahenduse kasuks eksportides inimteadvuse digitaalsesse keskkonda, milles simuleeritakse kõiki kehalisi aistinguid, jättes siis virtuaalse mulje elavast kehast. Terlased Karl puusse, naiselik koldanthildelt argumenteerivad omakorda Darwini seletus, toimi bot teatud inimarenguetapil, mille jooksul edastada. Tib pärilikku infot vertikaalselt ehk villakatelt edukatelt vanematelt siis lastele, kuid paljud organismid kombineerivad oma pärilikku infot sõna otseses mõttes kõrval asuvatel naabritelt, hoidmaks entsis muutuvates tingimustes elujõulistena. Tegemist ei ole mitte lorilugude naabrimehe või postiljoni fenomeniga, kuna sellisel puhul edastatakse ju õhupuhasti. Geenid sündi pole lapsele, pigem vaadake ringi ja te märkate inimese käitumises püüdlusi teha sama, mida bakterid ehk siirduda uute geenitehnoloogiate abil oma elu jooksul olemasolevatest geenidest pokkeriga, sekka edukamate mängijate kaarte. Ja kui nii hakkab juhtuma, siis sünnib küsimus looduse valikust ja selle rollist inimese edasises arengus. Ehk kui inimese arengus on seni vaja läinud mitmete Põlvkondade jooksul suhteliselt muutumatut looduskeskkonda, mille vastu siis sündide ja surmadega valitakse, parimaid kohane jäid siis edaspidi pole looduse käest nõusolekut vaja saada, kui geene hakatakse kokku sobitama mingi inimese suva järgi. Looduse rikkus. Populariseerimise eestsööri tiitli saanud sadade dokumentaalfilmide kaudu üle kogu planeedi tuntud söör David Attenborough'i arvab aga omakorda, et inimese areng ongi seisma jäänud, kuna oleme end looduslikust valikust lahti ühendanud. Seda peamiselt siis läbi tehnoloogilise arengu. Söör David ei pea uut olukorda iseenesest halvaks, vaid konstateerib seda kui asjade seisu. Siin pole ka kedagi süüdistada, sest areng on toimunud läbi ühiste, kuid hajutatud ja pisikeste ning enamasti positiivsete sammude. Nagu näiteks lapsevanemate soov kõik sündinud lapsed üles kasvatada, kaitstes neid kõikide olemasolevate arendatavate vahenditega. Nüüdisolema. Tänu tehnoloogilisele arengule lähenemas juba mainitud võimalustele kujundada elu jooksul oma DNA moel, mis hoiab inimest endisest elusamana vastavalt. Kultuuri, kuid mitte looduse normidele. Ja lisaks geneetilisele infole pärandame. Järgnevatele põlvedele või olemasolevale pikaks venitatud tavale põlvkonnale üha rohkem kultuurilise sisuga elu kujundavaid programme. Televiisorid, internet ja muu tehnoloogia areneb tohutu kiirusega, mille kõrval peab söör David inimarengupotentsiaali liiga aeglaseks ja ta ei pea inimkonna lähiajaperspektiivi sega kuigi heaks. Kasvab ju nii inimeste arv kui lõhet bioloogilise keha ja kultuuri vahel mistõttu ressursi kasvav puudus muudab inimese lähiajaperspektiivi kehvapoolseks. Inimene ei sure kindlasti välja, aga võimalik, et peab piirama populatsiooni juurdekasvu mis toob meid positiivse sõnumi juurde. Et täna elavad inimesed on teatud mõttes õnneseened.