Külaline, kes meil juba siin stuudios istub, on kuidas seda nimetada, uudisteankur Kerli, Dello tere, Kerli. Tere. Tere. Kelly. Alustame kõigepealt sellest, et sel nädalal oled sa Eesti mängus olnud üliedukas oled kolm mängu juba kinni pannud, et oled sa selline kõva mälumängur üldiselt või. No ei, ega ma nüüd mälumängur mulle meeldib jälgida selliseid saateid ja kaasa mõelda küll. Ja ristsõnu olen ma kunagi lahendanud tohututes kogustes, aga jälgides seda saadet raadiokuulaja, kes ilmselt seda saadet jälgis, saab aru, et ega ma mingi tarkpea nüüd küll ei ole, seal peab ikka täri veerema ka hästi. Ja sedakorda on see õnn mulle naeratanud. Kuidas valmistasid sa kuidagi ette ka enne, kui sa sinna saatesse läksid, et lugesid mingeid entsüklopeediaid ja tuletasin asjad meelde või lihtsalt nagu vana rasva pealt lased? Ei, ei, ei, ma tõesti noh, sest see on selline hästi laialivalguva teemade ringiga saade, et see sinna minnes kuidagi valmistuda, no mai tea, mis peaks tegema, ma tõesti ei tea, et seal on ju küsimusi sellest laulust nimega Leto Svet või, või siis samas vabadussõjast, eks ju. Et see on, see on nii laialdase teema ringiga saadetega sinna valmistuda vist väga võimalik ei olegi. Täna õhtul näeb sind ka, hoiame sulle pöialt siis, et see oli ikkagi hästi, läheks. Aga lisaks sellele, et sa nagu seal mälumänguga tegeleda, näeb sind õhtuti ka AK stuudios uudiseid lugemas. Oled sa üldse puhata ka saanud? Sügisest kevadeni, sa oled iga hommikul terevisioonis eetris ja nüüd võiks ju arvata, et sa võiksid natukenegi puhata, aga ei, õhtuti kell üheksa oled jälle platsis. Nojah, ma tavaliselt armastangi puhata vahetult enne uut hooaega, paljud armastavad kohe pärast hooaega, et kõik on väsinud, siis lähevad puhkusele, mina lasen nagu sellise minnalaskmise tujuga ilusti edasi, kuni ma siis enne uut hooaega puhkan endale ette nähtud päevade ära. Et ma sel aastal ei ole veel puhanud, tõesti, pead vastu ja muidugi ei mulle vabu päevi olnud, vahepeal oli neid suisa 11. Et mul on lihtsalt vabu päevi olnud. Aga kindlasti sa oled pidanud sellele küsimusele väga palju vastama, aga, aga tõesti iga hommik olla eetris kuus, 55, ega see naljaasi ja ju ei ole, et mis kell sa õhtul magama lähed ja mis kell sa tõused, palju sul neid unetunde tuleb tavaliselt kokku? No ma tahaksin minna, ideaalis ma tahaksin üheksa-kümne paiku kuskil üheksa oleks vaata ta ka ära ja, ja siis lähed rahulikult magama, aga tavaliselt see ikkagi üldse ei õnnestu. See ei õnnestu juba sellepärast, kui sul on kodus kaks teismelist tütart, kellel õhtul kell 10 selgub, et emme, kuule, mul oleks vaja see linik homseks lõpuni heegeldada. Kuule Kossa, saad heegeldad siis kood soki lõpuni ja siis otse tööle. No ei, ma ikka mõned tunnid magan, aga ärkan ma tavaliselt, kui ma olen hommikul tööl, siis neli, 20. See on ju keset ööd? Ei sanhommik. Kell neli, 20 on ikkagi, nagu ma arvan, et osad inimesed pole siis veel magamagi läinud. Ja selliseid, selliseid kohtab tänaval ka, kes ei ole veel magama läinud eriti sellisel soojal ajal veel, et noh, et ehk siis sügisel hooaja alguses või siis hooaja lõpus, kui on juba kevad ja päike käib kõrgelt ja ööd on valgemad ja kella nelja ajal viie ajal, noh ma lähen tavaliselt ära, soojal ajal lähen rattaga tööle ja siis ma lähen natuke enne viit toast välja ja siis on igasuguseid seltskondi tänaval näha, kes siis saabuvad kusagile ja alles selle hooaja lõpus oligi üks tore seik kus kaks noormeest Torupilli Selveri juures, mina tulin Lasnamäelt rattaga, niimoodi torupilli Selveri juures seal õhutüdrukud, kuule kuule, saada neile ratast anda, Mei Okso enam minna? No poisid, vaadake, et noh, see on ilus ja uus ratas ja me ikka väga nagu ei tahaks anda mul vaja tööle ka veel jõuda ja meil on nagu väga ei tahaks. Kuule, ei jaksa enam käia, ausalt, ei. Jaksuna räägin taga, et nad mingi taksoga, mis te siis taksoga ela? No meil ei ole sularaha, Ma räägin, siin on sularahaautomaat, võtke välja. Võtame juba, vaatasime, mõtlesin, hea küll, poisid, teeme niimoodi, ma annan teile 20 eurot. Annan teile taksoraha, sõitke koju ja kui teil kunagi meelde tuleb või kui te, kui te heaks peate, siis jumala eest võite selle mulle ka tagasi anda, aga aga oma ratast ma hea meelega teile ei annaks. Poisid olid väga rahul, mina olin väga rahul ja kõik läksid oma teed. Aga raha oled tagasi saan, ei ole. Siin ongi hea, hea, hea võimalus meelde tuletada, poisid, kui te seda saadet kuulata, siis Kerli, ootava kahtekümmend eurot ei, nad ei pea, aga noh, see oleks neist ilus. Aga neil ei olnud õrna aimugi, kes sa oled, arvasid lihtsalt, et mingi tüdruk sõidab keset ööd ringi rattaga. Iseenesest vist oli juttu, nad vist tundsid mu ära küll sellest vist oli põgusalt juttu, aga ma ma täpselt ei mäleta. Ja ei, oli muidugi sellepärast, et nad ütlesid, et nemad tunnevad Katrin Viirpalu tütar. Jah siis neil peaks olema ometi lihtne sind kätte saada, nii et kui vähegi südametunnistus nüüd hakkas piinama neid poisse, siis ah, noored poisidega kulub mujale, ka? Gerli Dello on meil täna siin, me oleme saatnud. Ühes külas rääkisime juba sellest, milliseid sekeldusi tal on olnud, kui ta hommikul pärast neli 20 ärkamist tööle jõuab. Aga Kerli, mitu aastat Sults oled terevisioonis uudiseid lugenud, on ikkagi juba kogunenud vist päris palju. 10 Wow ja pead ikkagi veel vastu nagu, et kas sellist nagu noh, kõrini. Kõrini ei ole saanud korrodakivai. No selle hooaja lõpus ma tundsin esimest korda, et nüüd nüüd vist on aeg, oleks aeg hakata tegema midagi muud ka. No ma teen midagi muud ka üsna üsna tihti teen muid asju, suuri ülekandeid seal siis ma jään alati sinna kaadri taha, mulle meeldib väga teha neid asju ja. Vot ei ole kaadri taha mul meeles mingisugused, kas maratoniülekanded No Tartu maratoni tegin sel aastal tõesti ja see oli minu esimene selline reporteritöö nii-öelda otseülekande ajal kusagil vaheajapunktis oli väga lõbus, hirmutav minu jaoks ka, sest ma ei olnud omas elemendis sealsamas Eesti mängus. No see ei ole minu keskkond, on televisioon, kõik on sõbrad, mul seal kaamerate taga valguspulti, ta kõik on ümberringi sõbrad. Aga see ei ole minu keskkond ja ma ei tunne ennast seal ikkagi väga mugavalt. Praegu ka mul käed täiesti higistavad, et okei, ma olen eetris, olen raadioeetris olnud aastast 1994. Et aga ikkagi see ei ole minu keskkond. Et siis ma lähen natuke närvi, aga see, mis sa nüüd küsisid, ma unustasin ära. 94.-st aastast oled sa siis raadios, raadios alustasid, jõudsid edasi telesse, et räägi, kuidas, kuidas sinu selline karjäär üldse alguse sai? No see sai alguse niimoodi, et 93. aasta aastavahetusel kohtasin mina Rakveres elades noorena Rakveres sõitis mingi kolmeteistaastane või ei olnud, ma olin siis. Ma olin siis 16, kohtasin ma Kuuse all sellises lõbusas peotujus, mitte mina, vaid nemad selle kohalikke raadiotegijaid, noh, väike linn, kõik teavad, kõik tunnevad ja küsisin, et kuulge, et aga miks te üldse noortele saateid ei tee, noh tol ajal oli see veel niimoodi, et kõiki kõigile olid need grappideks nimede crap oli seina peal, mängis ühte kanalit nagu midagi vahetada, lihtsalt kinni lahti keerata. Ja et miks teil üldse noortesaated ei ole, noh, need muidugi haa. No tule tee, mõtle välja, tule tee. Mõtlesin kuu mõtlesin kaks. Ja, ja läksin siis sinna stuudiosse ja ütlesin, et vaadake, et minul on selline mõte selline idee teha selline noortesaade, räägime noortele nende asjadest, eks ju seal alustades seksuaalelust lõpetades igasuguse riietumise tüdrukute jaoks meigimisega kutsuks külalisi, noh, selliseid erinevad teemad. No olgu, no proovime, teeme, saate linti, tegime linti. No tegime teise, testime 10. ka, et sealt sealt sai alguse, siis ma läksin raadiosse, hakkasin juba õige pea iseseisvalt tegema ka hommikuprogramme. Et ega ma kohe uudiseid ei teinud, aga ma pean tunnistama, et et sel ajal näiteks kodus niimoodi mõni loeb Petsus ajalehte või lahendab ristsõnu, minu isast olid ajalehed vetsus pidevalt ja siis ma istusin kedagi kodus, ei olnud kõva häälega, lugesin uudisnuppe, selliseid harjutasin. Mitte et ma oleks teadlikult tahtnud. No ilmselt ikka tahtsin ka võib-olla alateadlik ja et ja et ma loeks kunagi kusagil uudiseid, et see oli selline, siis ma juba harjutasin ja sealt sealt hakkas kerima, kerima, kerima. Vahepeal ma sünnitasin kaks last ära. Ja siis ma olin teise lapsega kodune, kui helises minu telefon. Võõras number noormees räägib tervist, helistan teile teevee ühest minu nimi, Viktor Saaremets, et oleme kuulnud, et noh, et te teete raadios asju, et teil on väga hea hääl ja asjad, et sporti teete ise ja tunnetan nagu sporti hästi. Et vot meil siin teeveeühes oleks nagu spordi sporditoimetajate lugejat vaja. Ma mõtlesin, keegi teeb nagu ikka väga halba nalja, minu kulul sporti ja spordiuudised ja televisioon ja see on nagu halb nali ja tuli välja, see ei olnud nali. Ma sõitsin Tallinnasse, oli laupäevane päev päev täiesti ihuüksi rongiga, sõitsin Tallinnasse, otsisin selle TV1 majaüleselt Pirita teelt, läksin sinna, anti mulle Kadri Hinrikuse üks pintsak selga, pandi eetrisse lasti, anti mingid lood pihku, et näed, teeme kohe nagu uudised. Lugesin siis ja siis küsiti, et no et kassa oleksid nõus esmaspäevast tööle tulema. Ma olin, ma olin maadel harjunud rakma, elasin tegelikult Tamsalus, isegi ma olin maatüdruk mulle kaks väikest last, üks veel täiesti niuke titt, see lutipudeli otsas. Sõnad, aga, aga see oli elu võimalus, ma ei saanud seda käest ära lasta. Nagu oleks ma ära öelnud, noh, ilmselt ei oleks ma täna sinuga siin kindlasti mitte. Et see oli see võimalus ja siis ma läksin koju, ütlesin mehele, et vot nüüd tuleb minna. Kuidas mees reageerisid sellele, et, Mehel nagunii olid juba mingit ka tööotsad, vist Tallinnas sõbratsin, töötasid, üürisid kortereid, kortereid ja siis üks sõber ütles, et noh, hästi, et nad ei julge praegu siis minu juurde, kuhu sa kolid, päevapealt, niimoodi. Tulge siis praegu minu juurde ja me kolisimegi Lasnamäele sõbra üürikorterisse saime ühe toa, sealt endale läksin kohe marssisin sinna maja kõrval olevasse lasta mõelda, et kas ma Saksamaalapsed sinna panna ja suurema võite kohe tuua, väiksem. Tooge sügisel. Siis ma leidsin väiksemale ühe toreda hoidjatädi veel, kes kodus korraldab sellist lapsehoidu asja. Nii et kõik käis nagu väga-väga õlitatult ja siis ma alustasingi seal tööd mais. Jaa, aga oktoobrist läks kahjuks telejaam pankrotti ja minu väga pikk seal seal ei olnud, ei olnud ja siis tuli mõelda, et noh, mis nüüd edasi saab ja üks sealne, ta oli küll monteerija, aga, aga tema kuidagi leidis kuskilt üles, et Eestis on telekanali STV. Ja see on küll vene kanalaga, ringhäälingu seadus nõuab eestikeelseid uudiseid ja nendel on vaja neid tootma hakata, nad otsivad kedagi, kes teeks, kuule, lähme teeme, et koos toimetame, et sina loed eetris. Nuia küll läksime sinna, tegimegi jube niuke raadio tegemine oli, ega seal võtetel ei käidud väga, et mingeid arhiivipilte Tanel kuskilt oli, niuke aga tegime. Ja siis juba helistas keegi mul StarFM-ist, et, et nemad on kuulnud, et vot ma siin olen nagu Weili põld ja niimoodi, et nendel oleks, tuli suvi peale juba suveks asendajat vaja uudistesse. Hästi asendus siis Läks pikalt. Et ma jäin sinna ikka mõneks ajaks. Vahepeal ma olen jõudnud isegi ka Sky plussis Rain kelgule puhkust anda suvel, et ma olen ka Sky Plusi eetris olnud power Hit Radio eetris olnud StarFM eetris Raadio kahes eetris ei ole küll ja ja ma küll kandideerisin pärast TV1 pankroti siia raadio kahe uudiste toimetaja kohale, aga Uku toom oli tol ajal seal selle raadio kogu selle uudistetoimetuse juht, temal oleks olnud nõus mind võtma. Aga ma ise arvasin, et ma ei saa sellega hakkama. Et see on minu jaoks liiga kõrge pilotaaž, et me hinnanud ennast nagu üldse kõrgelt ja ma ja ma ei, ma loobusin. Ja siis tuligi STV ja need asjad, no ja siis ma sain StarFM-ist lasti mind lahti. Mille pärast, millega sa hakkama said, Kerli? No ei, ma ei saa nendele inimestele mitte midagi ette heita, et tegelikult tegid nad mulle suure teene, aga, aga seda saan küll ette heita, et seal ei tolereeritud, et sul on lapsed ja et nad võivad ka vahel haiged olla ja et ma ei saanud lastega koju jääda ja vot siis ma hakkasin jalgu trampima, et kuidas on võimalik, et noh, Mul on lapsed, haiged, mu kolme kuue aastane, helistab, et emme õde oksendas, õde oli kolmeaastane, õde oksendas. Ma pesin kausi ära ka. Ma hoidsin kaussi. Vot siis ühel emal löövad lihtsalt lained pea peal kokku, et nad, kuidas ma ei saa töölt ära jääda, kuidas teil ei ole kedagi teist panna. Et mul on lapsed haiged ja siis ma natuke paugutasin uksi ja siis mulle öeldi, et nad ei vaja mu teeneid enam, et ma lihtsalt paugutan uksi. Aga, aga noh, eks ma natuke olin, kurb küll, et noh, ma ei teadnud, mis edasi teha. Ja siis ma lihtsalt kõndisin Kuku raadiosse, et vabandust, et kas teil on kedagi vaja, et näed siin nüüd siin olen niimoodi nad ja meil oli juba eelmine nädal kedagi vaja, et kas sa saaksid tulla kohe. Aga kuna StarFM oli nagu selline Nad maksid mulle kuupalga veel ette, et mul oli ju palk oli saadud ja ma ei pidanud väga kiirustama, siis ma võtsin nädalakese puhkust rahulikult ja läksingi kukusse tööle. Tundub, et sul on olnud igatahes väga palju õnne õnnetööde otsimisel. Kuulame vahepeal ühe muusikapala, mille sa oled välja valinud, seal full Scardeni Lemon süüa, siis räägime juba Gerli Dello ka juttu edasi. Kerli Dello on meil täna saates külas ja jõudsime tema karjääris sinnamaale, et Kerli läksid Kuku raadiosse pärast seda, kui sa olid juba praktiliselt kõik raadiojaamad läbi käinud enne. Ja ma jõudsin Kuku raadiosse, see oli väga tore aeg selles mõttes, et noh, see oli see, kus ma tundsin, et noh, nüüd ma hakkan nagu kuhugi jõudma, sest kuku raadio uudised on alati olnud väga tõsiseltvõetavad ja, ja, ja see oli, see oli hea seltskond ja see oli hea, hea töökoht, mulle väga meeldis ja siis ma lugesin ühel hetkel ajalehest, et Marite kallasmaa läheb aktuaalsest kaamerast ära ja Kadri Hinrikus, kes tol ajal hommikul uudiseid luges, läheb tema asemele. No ja mina siis mõtlesin, et aga huvitav, kes hommikul siis lugema hakkab seal noh, ma olin ju teles olnud ka natuke aega küll, aga helistasin aka toimetusse Andres Kuusele. Et tervist, et mina, see ja see noh, Kuku raadiost ütleme hääl oli mul juba ju tuttav. Et seda häält isegi tunti juba sel ajal juba poes ära, niimoodi või, või tänaval. Aga noh, nägu väga ei olnud ja siis Andres Kuusk ütles, et noh, me ei tea veel, et noh, ilmselt me kuulutame välja konkursi, aga et noh, vaatame võtame ühendust. Ja siis ühel hetkel, augustis mulle helistati, et äkki prooviks, proovisime Maritega kahekesi, noh, teised ka seal tehniline personal AK stuudios Mariita, kas nad tegid mulle igasuguseid trikke, mis võib kõik tele-eetris juhtuda? Browder kaob ära, sul ei ole midagi, selliseid asju lõid araks ka, siis oli see hirmus eks esimene proovimine ikka oli hirmus muidugi oli, et sa oled selliste inimestega seal koos. Marite on minu jaoks suure algustähega daam suure algustähega, inimene oma oma oldud ametikohal, et temaga koos selliseid asju teha oli ka U. Ja siis siis tekkis jälle vaikus, mingi hetk ja siis mulle öeldi, et vahetult enne hooaja alguses ma mõtlesin, et ju sealt ei tule midagi, et noh, et mitte kellelgi olnud juba palju, vaid see kuupäev oli juba et juu ei tule midagi, siis mulle öeldi, et noh, et tule, et räägime lepingust ja et sa sobid meile noh, siis ma hakkasin oma aegusel, klapitame, me Monika Tamla koos tegime seda, neid hommikuid seal alguses Monikaga oli väga hea teha, sest noh, kõik oli väga paindlik, et mina sain ka kuku raadiot samal ajal teha, ma olin ikkagi põhikohaga ikkagi veel kukkus seal käisin siis korra või kaks nädalas. No ja siis läks moniga kaasa ära ja siis tuli Meelis Kompus minuga ja nüüd me oleme siis meilis ka eelmisel hooajal juba ei teinud, nii et ma jäin päris üksi, aga uuest hooajast ma ei ole veel 100 protsenti kindel, aga võib juhtuda, et ikkagi ma ühe päeva nädalas ei tee. Seal on lihtsalt vaja hommikut, et puhata või, või, või on sul mingeid muid tegemisi nii palju tulnud kõrvale? Ei, mul on muid tegemisi ka sügisest. Sügisest tuleb Eesti televisiooni ekraanil reede õhtuti hakkab olema uus liiklussaade. See on liiklust. Teema on seal kuidagi väga nagu hinges, et kus sul selline huvi üldse on tekkinud? Tänava ristlejaid sa tegid ka? Ja tänaval istlejates olin mina selle saate toimetaja ja see, kes siis muretses kõik need autod ja rasketehnika ja kahurväe ja lennukeid ja kõike, mis vaja oli ja, ja kõik need asjad, see oli väga tore tegemine ja need inimesed, kellega seda teha, oli ka väga tore, sest täpselt need maanteeameti ja politsei inimesed, kellega me koos tegime lihtsalt ongi seda tüüpi inimesed, kes muretsevadki, sellepärast et meie teedel oleks ohutum, et me saaksime näidata ära mingid noh, ühesõnaga kuusel saate kontseptsioon oli neile ka nii tähtis ja nad panid mind, nad suutsid mind seda usku ära pöörata nii-öelda seda hea liikluskultuuriusku. Ehk et minu, mina ise arvan ka, et meie enda kätes on nii palju, me saame ära teha ja kui me näitame teleekraanil väga konkreetselt ära mingid teatud sündmused, asjad, siis see võib mõjutada ka teisi inimesi. Ma olen selles üsna veendunud. Aga tuleme nüüd selle uue saate juurde tagasi, et et see on noortele või lastele suunatud liiklus saada, siis. Ja seekord vabandust, seekord on see suunatud üheksa kuni 12 aastastele lastele ja ta on no põhimõtteliselt ikkagi nagu viktoriini vormis, et me esitame neile küsimusi mängida saab internetis meiega kaasa ja me loosime välja hooaja lõpus, siis mängijate vahel, kes on siis aktiivselt mänginud õigesti mänginud loosime välja uhke jalgratta ja, ja me teemegi seda ka osalt internetis, sellepärast et noored nagunii kasutavad väga palju internetti, nad veedavad oma aega seal ja ilmselt seda ei ole meie võimuses väga vis kallutada, et ärge istuge seal lihtsalt meie sõnum on neile, et nad kasutaks seda aega siis targasti, nad võivad kasutada abivahendeid, vanemad võivad neid aidata sealt kõrvalt, aga peaasi, et nad nagu kaasa teevad selle ja nad saavad aru, et kuidas liikluses oleks siis õige käituda. Septembrist siis reede õhtuti on see saade eetris ja ma ei tea täpselt kuupäeva veel praegu, mis, mis ajast saade eetris olema hakkab, aga mina olen selle saatejuht ja toimetaja, stuudios on lapsed, kodudes on lapsed ja tänaval oleme me käinud siin me oleme suve jooksul salvestanud väga palju asju, et meil on kaks tegelast nimega rula ja ratas kes on sellised natuke ulakat, aga, aga tahavad väga liiklusest teada kõike ja neid me oleme pannud siis sellistesse liiklussituatsioonidesse nagu tänavaristlejateski olid inimesed sellistes liiklussituatsioonides ja vaatasime, kuidas nad siis välja ujuvad, kas nad teavad või tea, kas nad oskavad ja kutsusime spetsialiste appi seletama, kui ei olnud nagu väga kindel, kuidas, kuidas mingis olukorras käituda, et meil on see rula ja ratas, on kaks tegelast, need on näitlejad, vennad, kiusid, väga tore on nendega koos teha ja need ja need klipid, need asjad on väga toredad. Me oleme juba sõitnud auto uksi maha keset Raua tänavat siin? Jaa. Jaa, jaa. Ja noh, ikka ikka väga palju asju on toredat tehtud. Kerli köhatasid enne, mis noh, lihtsalt tulevad nagu pildid silme ette on ju ette otse-eetris juhtunud võib igasuguseid rumalusi sellest kevadest on vist kõigil nagu meeles lehtede lehvitamise, kus sa siis saatsid kedagi kuhugi, aga on sul veel selliseid totraid nagu asju ette tulnud, et kus võib-olla on mingi sõnavääratus Ta tuld ja või, või ei ole see eetris saanud naeru pidama või midagi sellist? Ja muidugi, sest kui sa teed 10 aastat otse-eetris peaaegu igal hommikul, siis loomulikult juhtub asjad, noh, ja see ongi see otsesaate võlu tegelikult, et noh, kui see, kui see läheb väga hulluks ära, eks ju, kui see ole tahtlik, kellegi kuhugi saatmine või mingeid siukseid asju, et et aga aga see ongi muidugi naer tuleb peale niimoodi, et. Ma pidin ükskord tooli pealt alla kukkuma, sest ma ja uudis oli riigieelarve, seepärast oli see väga raske see masu aeg. Ivari Padar oli rahandusminister, see riigieelarve koostamine ja oli väga keeruline protsess. Igal hommikul need uudised, uudised vahetult enne eetrit oli teinud üks operaator mingi nalja, mingi suvaline nali ja no mina naeru pidama ei saa ja lõpuks ma pidin lihtsalt vabandama televaatajate ees, vabandust, mitte uudis ei ole naljakas, vaid kolleegid märganud. Ja noh, muidugi ma olen ka haigena tööl käinud, mul on väga halb olla olnud. Ma olen sellise kõrge palavikuga, lihtsalt oled, oled, oled ühel hetkel ma tundsin, et minestan ära, nüüd ma minestan ära ja ma mõtlesin päris tõsiselt, kuidas ma seda teen. Kas ma, kas ma teen efektselt lihtsalt kukungi ära, et seda saaks siis nagu aastalõpusaadetes korduvalt ja korduvalt näidata, eks ju, Youtube'ist kõik saaksid vaadata, kuidas hull lihtsalt ära kukkus, võima ronin sealt, noh, mul on kõrge tool või ronin sealt tooli pealt alla, lihtsalt viskan pikaajaliselt, mul oli väga halb olla, mulliga hakkas pilti taskusse viskama ja mis siis sai? Kuidagi elasin selle üle. Ma kuidagi kuidagi täiesti niimoodi, aga ainus asi, millele ma sel hetkel mõtlesin, oli tõesti, kuidas ma ära minestan. Aga on üldse mingisugune varuvariant olemas, et tõesti, kui sa tuledki tööle hommikul, sa oled haige, nagu sa ütlesid, et juba mõtlesid sellele, kuidas nagu ära minestada, siis kas on võimalik, lihtsalt jäetakse uudised ära, ka on seda kunagi juhtunud? Minu ajal ei ole, muidugi on ka sisse magatud, ma eelmisel hooajal sain kaks korda tunda seda, et voodist koos hambapesuga voodist Krimmi toolini kulub üheksa minutit. Et ma olen kaks korda eelmisel hooajal magasin ikka täiesti totaalselt sisse. Aga, aga ma ei tea, jah, ei no ilmselt siis tuleb ära jätta, sest või, või noh, kes sealt ikka ma elan tegelikult ilmselt nendest, kes võiks mind asendada nendest kõige lähemal, et noh, seal võib-olla esimesed uudised siis jääks ära, aga on käinud ka mõnikord see oli, see oli neli aastat tagasi, äkki mul ei, tohutud peavalud kogu aeg, mul olid jubedad migreenihood ja, ja siis ma käisin neuroloogi juures ja kõik selgitati välja, jah, mul oli seal probleeme, asju ja siis oli, kedagi ei ole jälle ju võtta ja siis ma läksin hommikul tööle ja tunnen, et see hakkab tulema, see hakkab tulema. Aga üks asi on see, et sa suudad selle peavalu nagu kontrolli all hoida ja ära lugeda, teine asi on see, et kui minul migreenihoog tuleb, siis mul tekib. Mul tekib kõnedefekt ehk et keel läheb paksuks, midagit kõnedefekt ja ma ei näe enam, silme eest kaob ära, et ehk et ma ei saa ikkagi siis lugeda. Ja siis oli niimoodi, et kui kolmas kord sama kiirabibrigaad väga lühikese aja jooksul tuli mulle hommikul süsti tegema, et ma püsti seisaks, siis see kiirabiarst lõpuks ütles, et kuulge, lõpetage ära, palun, te peate kodus olema teki all, praegu mitte tegema. Muisso. Oled sa olnud niimoodi pikalt haiguslehel ka, nii et sa tõesti oled siruli maas ja sa tõesti ei, ei, ei ole tööle tulnud. See juhtus ükskord, kui me Mehlis kompusega kahekesi tegime, see ei olnud küll siis haigus oli see, et mul oli hambaga inimesel luugasin all mingi probleem, ma läksin hambaarstile ja ma teadsin, et mul järgmine päev on vaba, et et ükskõik mis ma pean alati arvestama sellega, et noh, et mis, mis asju ma teen, et ma pean eetrisse jõudma, et ega ma tohiks ka oma lemmikspordiala, võrkpalli õhtuti harrastades sa kunagi ei tea, kas keegi sul nagu palliga nina siniseks lööb või silmad, et noh, et see on natuke ohtlik ja siis mul oli hambaga mingi jama, ma käisin hambaarstil ära ja siis selgus, et seal oli suurem jama, kui, kui ma arvasin ja mul ei need mälumis lisa sellele niimoodi kinni. Et ma ei saanud suu lahti teha, ma ei saanud rääkida. Ja siis Meelis Kompus ja Monika Tamla kahe peale jagasid siis selle nädala ära, sest mul nädal aega olid lõuad kinni ja lahti ei tulnud ja ma ei saanud rääkida, et see oli selline pikema ja siis ükskord oli ka see, kus ma olin saanud mingi ilmselt viiruse või kõhutõve või ma terve öö oksendasin näost roheline, oksendasin peakausis ja kella neljaks hommikul ma sain aru, et noh, et ma mõtlesin, et okei, et ma oksendan ära, et mul hakkab kergem ja kella neljaks hommikul ma sain aru. Ta ma ei loe, tänama ei loe. Jumal tänatud, sai telefonikõnehommik. Kui seal oli telefon sisse lülitatud avalistabani selle hääletu peale, tal oli õnneks telefon sees, sest noh, siis me juba koos nagu väga ei, ei töötanud väga palju ja siis ta võis juba rõõmuga oma telefoni sisse jätta ööseks, sest ta teadis, et ma talle ei helista. Aga tookord ma helistasin sellepärast, et mul ei olnud mitte midagi teha, ma olin näost roheline ja ta pidi lugema minu eest. Sa juba ennist mainisid siin, et sa tegeled võrkpalli ka kuskil võib-olla ei peaks seda tegema, sest et vigastus ei hüüa tulles. Aga millega sa veel, millised su hobid on, millega sa väljaspool tööaega tegeled? Nõuab palju aega veedan tegelikult kodus, et ma olen üsna kodune tüüp ja mulle meeldib siis nokitseda käsitöö kallal, kududa, heegeldada, tikkida kõiki selliseid asju ma teen väga laane, laste käsitöötunnid, asjad siis teedki, päriselt ära. Nende õpetajad ei kuule. Me teame, eks ole, nemad kuulavad Kuku raadiot üsna tihti ja. Aga sporti, võrkpallile lisaks ka veel midagi? No ei, ega ma ei, ei tee ja nüüd mul on üks sõber, kes sõidab palju rattaga. Ma hirmuga mõtlengi, et ma pean ikka vist endale uuesti mingi maastikuratta ostma, et mul on selline udupeen naiste linnaratas. Aga mõist rattaga sõidaks küll rohkem, jah. Aga selle võrkpalli juurde tagasi tulles, et võrkpall on üldiselt pikad, inimesed, Kerli, sina oled ju vaid 59. Et kuidas sa selle nagu üle võrgupalli viskamisega. No servid on mul tugevad ka siis, kui see võrk on kõrge. Ma olen. Me osalesime rahvaliiga turniiril möödunud hoo realzin ERR-i võrkpallitiimiga ja siis läksin mina ükskord mööda meeste riietusruumis pärast mängu ja siis kuulsin sealt kommentaarina. Ma kuulsin, et räägiti minust. Muidugi ma aeglustasin natuke sammu ja siis kuulsin, kuidas meeste riietusruumist tuli täitsa. Kus sellel on servid. Et noh, võiks jõuda, võib-olla natuke on, aga ega ma, ega ma sealt üle võrgu ei hüppa küll niimoodi, ja. Aitäh sulle, Gerli Dello ja edu sulle tänaõhtuseks Eesti mänguks, aitäh. Siin Tallinnas raadio kaks.