Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb ülevaate kolmapäeva 11. septembri sündmustest minale Mall Mälberg. Homme lõpeb riigikogu esimehe Märt Raski üheksa aastat kestnud ametiaeg. Tartus algas tunni aja eest riigikohtu üldkogu pidulik istung, kus Rask andis riigikohtu esimehe ameti üle Priit Pikamäele. Kohalike omavalitsuste võimekuse edetabeli esikolmikus on tänavu Viimsi vald, Rae vald ja saue linn. Kolm viimast on põdra la Peipsiääre ja Õru vald. Uuringuga tavaliselt on oma positsiooni parandanud need omavalitsused, kes taristu asemel investeerivad rohkem teenustesse. Riigikogu infotunnis kinnitas peaminister Andrus Ansip, et tõmbekeskuste projekt ei tähenda kohalike omavalitsuste sundliitmist ja maavalitsuste rolli vähenemine ei tähenda maakondade rolli vähenemist. Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso rõhutas oma aastakõnes europarlamendis, et tuleb kiirustada pangaliidu loomisega stabilviseerimaks ühenduse rahandussüsteemi. Uut suurt visiooni Euroopa tulevikust sellest sõnavõtust ei selgunud. ÜRO inspektorite raporti järgi on Süürias toime pandud vähemalt kaheksa massilist tapmist ja vaid ühe puhul ei ole korraldajaks valitsus. Eestis kirgi kütnud kohanimede muutmine on eelkõige ajendatud sellest, et viienimede kõnekeelne kasutus vastavusse kirjapildiga ning eristada näiteks ühes külas asuvaid samanimelisi talusid hädavajalik ase operatiivteenuste jaoks. Koordist. Kaido Höövelson ehk Baruto teatas täna, et lõpetab oma sportlaskarjääri. Höövelson ütles, et see oli tema enda otsus, kuigi treener soovitas tal jätkata. Homme on kergelt pilves ilm, sooja tuleb 17 kuni 21 kraadi. Homme on riigikohtu esimehel Märt Raski viimane tööpäev riigikohtu esimehe ametis. Reedest on Eesti kõrgeima kohtuastme esimeheks Priit Pikamäe. Pidulikul ameti üleandmise tseremoonial käis Mirko ojakivi. Märt Rask on nõukogude okupatsiooni järel esimene Riigikohtu esimees, kes jaksas ära oodata oma üheksaaastase ametiaja lõppu. Raski eelkäijad Rait Maruste ja Uno Lõhmus lahkusid riigikohtu esimehe ametist enne oma ametiaja lõppu. President Toomas Hendrik Ilves tänas ametivahetustseremoonial peetud kõnes Märt Raski ennekõike selle eest, et ta säilitas kohtuvõimu sõltumatuse. On kiiduväärne, et riigikohtu esimehed on olnud väljas kohtu vaimse ja ainelise sõltumatuse eest, see töö on kandnud vilja. Märt üheksa aastat Tartus riigikohtu esimehe ametis on mööda saamas. Mina ütlesin siiralt selle eest, et sa ei ole viinud kohut Tallinna, nad ära sind asjatundlikku ja sõltumatu tegevuse eest kohtusüsteemi juhina. Märt Raski enda sõnul suutis ta oma ametiajal säilitada riigikohtu just sellisena, nagu see talle Uno Lõhmuse poolt üle anti. Arvan, et selle üheksa aasta jooksul ma ei suutnud seda kohtusüsteemi ära rikkuda ja kindlasti ta arenes omasoodu koos ühiskonnaga ja ma arvan, et Eesti kohtusüsteem on usaldusväärne, oma rahvast teeniv õiguskorda kindlustab ja kindlasti põhiseadust. Märksõnad võib-olla, mis kõiki meid ümbritsevaid riike iseloomusta ja tähtsamast tähtsama loomulikult õigusemõistmise sõltumatus. Raski sõnul on tal õnnestunud ka riigikohtus endas säilitada see, mis oli enne tema saabumist lõplikult. Rask Riigikohtus asju veel ei paki, sest vähemasti aastavahetuseni on tal plaanis olla riigikohtu üldkolleegiumi liikmeks ja puhata. Märt Rask. Aga pensioniiga tuleb jah, mul detsembris juba ja, ja maa praegu esialgu kalda kaldun küll arvama, et et see aeg, kui ma olin avaliku elu tegelane, pidin kõikvõimalikele ajakirjanikele vastama, on nüüd läbi saamas. Küll aga algab rambivalguses uue riigikohtu esimehe Priit Pikamäe ametiaeg, sest juba tuleval teisipäeval on riigikohtu üldkolleegiumi töölaual kaasus, mis puudutab apteekide asutamispiirangud ning tõenäoliselt tuleb Pikamäe lähiajal koos teiste riigikohtunikega asuda õigust mõistma maadevahetajate üle. Priit Pikamäe. Ma kasutaks juhust ja Tänakse tunnustaks Samueli, Märt Raski suure töö eest, mis ta on ära viinud kohtusüsteemi arendamisel ja pikalt. Aga siin atra seada ilmselt ka ei anta, sest juba järgmine teisipäev riigikohtu üldkogu avalikul istungil arutab õiguskantsleri taotlust ravimiseaduse teatud sätete põhiseaduspärasuse kohta. Asju, mida meil tuleb hakata siin veel sel sügisel lahendama. On nii mõndagi ja need on keerulised huvitavad asjad. Mirko Ojakivi, Tartu. Siseministeeriumi tellimusel viiendat korda koostatud kohalike omavalitsuste võimekuse tabeli tugevamad on Tallinna ümbruse linnad. Vallad. Tabeli lõpus on Kagu-Eesti vallad. Omavalitsuste võimekuse kaardid näitavad, et väiksema võimekusega piirkonnad on järjest laiemad ning omakeskusi kaotamas. Marta Peril Graubergi jätkab kõige võimet. Rikkamad omavalitsused on uuringu kohaselt Viimsi vald, Rae vald ja saue linn. Kolm viimast on põdrale, Peipsiääre ja Õru vald, kes on viimasel positsioonil olnud tere. Ääremaade mahajäämus on uuringu kohaselt mõnevõrra vähenenud, seda peamiselt tänu euroraha abile. Oma positsiooni on kõige rohkem parandanud need omavalitsused, kes taristu asemel investeerivad rohkem teenustesse, märkis uuringu üks koostaja Rivo Noorkõiv. Saue vald on hea näide, ei ole enam mujale nii palju betooni panna, sest inimene ei ela selleks, et, et oleksid asutused. Inimene elab selleks, et oleksid seal teenused, mida ma saan tarbida, kvaliteetset jääda, sulle kättesaadavad. Saue vald, kes aastatel 2005 kuni 2007 jäi võimekus tabelis kolmandasse 10-sse, on kahes viimases tabelis kindlalt 10 esimese seas. Võrreldes varasemaga on oma positsiooni kõige rohkem parandanud aga Kihnu vald ja kõige rohkem on langenud Vasalemma vald. Rivo Noorkõiv märkis, et mida väiksem on omavalitsus, seda lihtsam on talle oma võimekust tugevdada. Piisab, kui näiteks ühe teenuse asemel hakatakse pakkuma mitmekümnekohaline langus. Võib aga tulla sellest, kui omavalitsusest on kadunud mõni suur tööandja, näiteks laevatehas, Loksalt vangla Vasalemmas. Murelikuks teeb noorkõivu see, et nõrgema võimekusega piirkonnad on järjest laiemad ning keskused hakkavad sealt kaduma. Küsiks, et kas need, et me teatud asju edasi lükkama teevad olukorra paremaks või halvemaks see, kui ikkagi suured territooriumid hakkavad välja langema kasutusest siis me saame rääkida sellest, et jah, see on ka uuspotentsiaal metsamarjakorjamiseks näiteks taga. Nüüd on küsimus, et see, et et kas me tahame niimoodi, et Eesti on teemapark. Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul kannatavad keskuse nõrgenemise tõttu ka tagamaa elanikud. Omavalitsused peavad hoidma kokku, peavad saama aru, et need piirkonna huvid on ühesugused ja et keskus ja tagama kooskeskus jäetakse nagu omaette ilma tagamaad, siis keskus, nõrge, keskus nõrgeneb, siis ei kannata mittekeskuse elanikud ainult vaid täpselt samamoodi selle tagama. Elanikud. Võimekuse määravad Siim Kiisleri sõnul kolm peamist näitajat suurus, asukoht ja otsused. Omavalitsused võiksid end võrrelda eelkõige omasugustega. Küllalt kasvõi sedasama Taheva väikesi tublisid omavalitsusi, kus omavalitsusjuhid on teinud õigeid otsuseid ja, ja suudetakse inimestele ikkagi neid võimalusi rohkem pakkuda kui mujal. Saaremaa keskus, Kuressaare on omavalitsuste võimekuse tabelis 10. Saare maavanemale koidu gaasikule teeb aga muret, et Orissaare on oma tähtsust keskusena kaotamas. Eks me lähiajal ikkagi peame otsustama ära, et kuhu me suuname rohkem investeeringuid, kas tugevdame oma keskkondi aktiivsemalt või on meie keskel Pärnu, eks ole, kui me Kuressaare nõrgaks laseme, et siis on suhtelise Saaremaa ühe veel kiiremini. Kohalike omavalitsuste teemat käsitleti ka riigikogu infotunnis. Uku toom käis kuulamas. Keskerakondlane Tarmo Tamm päris peaminister Andrus Ansip pilt, kas valitsus on juba midagi otsustanud kohalike omavalitsuste ühendamise osas tõmbekeskuste ümber. Peaminister oli kategooriline. Ei ole vabariigi valitsus seda arutanud ja heaks kiitnud ja selleks pole ka eeldusi. Teatavasti liberaalidena reformierakondlased toetavad vabatahtlikku liitumist ja me kindlasti ei ole valmis toetama kohalike omavalitsuste sunniviisilist liitmist. Seepeale tunti huvi, miks IRL selle projektiga üldse vaeva näeb. Ega ei ole mina aru saanud sellest tõmbekeskuste reformikavast, nii et ainus liitumisalus oleks sunniviisiline liitmine. Praegu kohalikud omavalitsused peavad läbirääkimisi, meil on kohalikke omavalitsusi, kes on vabatahtlikult juba praeguseks liitunud, hetkele peaks alles jääma siis neid praeguse teadmise juures 215 kohalikku omavalitsust. Ja Ma usun, et see protsess jätkub ka tulevikus. Sotsiaaldemokraat Neeme Suur küsis, kas olukorras, kus haldusreform tegeleb eelkõige tõmbekeskustepõhiste omavalitsustega ja on jätnud tähelepanu alt välja maakondliku taseme, võivad maakonnad Eestimaa kaardi pealt kaduda. Maakonnad olid, on ja jäävad Eesti kaardile. Aga kui te maavalitsuse või maavanema olemasolu ja nende tegutsemist praegustes funktsioonides samastate maakondade olemasolu Eestis, siis selles samastumises võib näha noh, ilmselgelt suuruse hullustust ei ka siis, kui maavalitsuse üleüldse ei oleks maakonnad Eestisse jääks kindlasti alles, aga mina ei näe ka põhjust, miks me peaksime üle päeva hakkama siis näiteks maavalitsusi kaotama. Maavalitsuste funktsioonid taas on väga olulisem. Kahanenud maavalitsustelt on ära võetud riigikoolide haldamine, sotsiaalhoolekandeasutuste haldamine, muuseumite haldamine, maavanematelt ära võetud. Kõik nendel on jäänud teatud ülesandeid, mida riik nagunii peab täitma, sõltumata sellest, kuidas ta neid konkreetseid ülesannete täitjaid nimetab, peksis maakonna planeeringulised ülesanded, detailplaneeringute üle järelevalve teostamine, kohaliku omavalitsuse üksikaktide üle, järelvalve teostamine. Need jäävad riigi kohustuseks nagunii maakonna tervikliku arengu eest. Minu hinnangul võiks tulevikus märksa enam vastutada kohalike omavalitsuste liidud. Kohalike omavalitsuste liidud võiksid võtta märksa tugevama ühistegevusliku rolli või need praegused roll on. Täna esines Euroopa Liidu Komisjoni president José Manuel Barroso Euroopa Parlamendi avaistungil kõnegamist rõhutas poliitilise liidu loomise olulisust ning Euroopa üle uhke olemise vajalikkust. Johannes Tralla annab kõnest ülevaate. Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso aasta ilmselt oodatuim kõne algas küll emotsionaalselt, aga jäi kokkuvõttes pigem ettevaatlikuks. Uut suurt visiooni Euroopa tulevikust sellest tunniajasest sõnavõtust ei selgunud ja eks see ole ka kokkuvõttes aus. Roosu ametiaja lõpuni jäänud kuudel ei õnnestuks Euroopa Komisjonil ka parima tahtmise juures ühenduse kurssi ümber pöörata. Seega midagi nii bravuurikad nagu idee rahvusriikide föderatsioonist, millega Barroso tuli välja gaasitänases kõnes ei peitunud. Barroso rääkis peamiselt protsessidest, mis juba käivad. Peamiste prioriteetidena nimetas ta pangandusliidu kiiret töölehakkamist samuti võitlemist tööpuudusega. Barroso rõhutas täna korduvalt, et eurooplased peaksid Euroopa Liidu üle uhked olema, nimetades seda ka üheks kriisist väljumise teeks. Uhke on põhjust olla juba seetõttu, et euro ka Euroopa Liit pärast ränki kriisiaastaid ikka alles on. Mitte nagu euroskeptikud ennustasid. Osa on näiteks uhke, et G20 kohtumisel ei tulnud ükski riigipea ega valitsus juhtuda õpetama, kuidas eurokriisiga toime tulla. Iseküsimus on, kuidas kümneid miljoneid euroopa töötud sellest rõõmsamaks peaksid saama. Rõõmustamise asemel võivad nad masendusest anda hääle kodus parteile, kes lubab Brüsselist ja Berliinist juhitud kasinuspoliitika viivitamatut lõpetamist. Poliitiline ebastabiilsus ongi saamine Euroopa Liitu ohustav tegur, tunnistas täna Barroso. Selleks, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted hakkaksid tööotsijatele uksed avada, peab eeskätt Lõuna-Euroopas paranema ligipääs krediidile, toonitas Barroso taas. Tegemist pole uue tähelepaneku, küll aga ilmselt ühe olulisema Lõuna-Euroopa konkurentsivõime parandamisele tööriistaga, mida pole tänaseni korralikult toimima saadud. Euroopa peab olema suur suurtes küsimustes ja hoidma tagasihoidlikumat joont väikestes asjades, toonitas Barroso ja pälvis sellega parlamendisaadikute Klausi, kel küllap käisid silme eest läbini õige pikkusega kurgid kui euronormidele vastavad oliivõlipudelid. Rääkida suurtest asjadest sisenimetanud Barroso täna küll rahvusriikide föderatsiooni, küll aga toonitas, et Euroopa liit peab liikuma poliitilise liidu suunas, kasutades Euroopa Komisjoni presidendi sõnum. Me oleme kõik samas paadis olla nii, et üks paadiots vajub vee alla. Peame seda paati hoidma koos vee peal. Rahvusringhäälingule raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel. Veel välisuudiseid ka jore. ÜRO inspektorite aruande kohaselt on Süüria valitsusjõud peaaegu kindlasti vastutavad kahe maikuus toimunud massimõrva eest, milles hukkus, kus 450 rahulikku elanikku. Kokku on täna avaldatud dokumendis juttu kaheksast massilisest tapmisest, millest ainult ühte ei ole toime pannud valitsusüksused. Aruandes tõdetakse, et nii valitsusjuht kui ülestõusnud on sooritanud sõjakuritegusid mõrvanud, võtnud pantvange, tulistanud tsiviilelanikke. ÜRO Komisjoni ei lubatud Süüriasse kohale peale 20 uurijat viisid läbi üle 250 intervjuu põgenike ja üle jooksikutega ja selle põhjal panidki kokku oma aruande. Venemaa on esitanud USA-le oma kava Süüria keemiarelvavõtmiseks rahvusvahelise kontrolli alla. Vene allika teatel peaks kava arutlusele tulema homme Genfis Venemaa välisministri Sergei Lavrovi ja USA välisministri Junckeri kohtumisel. Jaapanis Fukushimas on radioaktiivsed riitiumi Tase põhjavees tõusnud tuumajaama kraator. Debko tunnistas esmakordselt juba eelmisel nädalal, et viimase suurele ja tagajärjel võib ka põhjavesi saastunud olla. Eile põhjaveest võetud proovis olid riiki, mida see 15 korda kõrgem kui pühapäevases proovis. Augustis lekkis jaamast välja 300 tonni saastunud vett. USA-s mälestatakse 11. septembri rünnakute ohvreid, New Yorgis loevad ohvrite omaksed ette maailma kaubanduskeskuses hukkunute nimed. President Barack Obama osaleb mälestusüritusel Pentagoni juures, aga poliitikute kõnesid plaanis pole. Pennsylvanias sängswellis meenutatakse kaaperdajatele vastupanu osutanud lennuki meeskonda ja reisijaid. Tänu neile ebaõnnestus rünnak, mille sihtmärk oli tõenäoliselt valge maja või kongressihoone. 11. septembril 2001 hukkus terroristide rünnakus kokku ligi 3000 inimest. Aastaid uue hoone ehitamist oodanud Eesti kunstiakadeemia on sammukese uue maja ehitamisele lähemale liikunud. Eile otsustas valitsuskabinet uue aasta riigieelarvet arutades, et põhimõtteliselt toetatakse akadeemia uue maja ehituse rahastamist. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul teab seda, kuidas hoone ehitamist rahastatakse ja kuhu ning milline hoone tuleb kõige paremini. Haridusminister Jaak Aaviksoo. Viimane ütles intervjuus Mirko ojakivile, et need otsused langetab akadeemia ise. Haridus teadusminister ja ka valitsus on kogu aeg väitnud, et kunstiakadeemiale luud oleks vaja ja kunstiakadeemia hoone igal juhul ehitatakse. Kui see projekt Tartu maantee üks ei realiseerunud teadaolevatel põhjustel, siis sai see välja öeldud ja selles mõttes mingeid uusi otsuseid. Valitsus ei ole langetanud, küll aga eelarve läbirääkimiste käigus kritiseerisime rahastamisskeeme, mis on praegu vanasti vettpidav. Ma arvan, et konkreetsed otsused puu ja mida ja missuguste tähtaegadega, et see peaks siin lähikuudel selginema, aga selle ettepaneku saab teha ikkagi kunstiakadeemia ise. Rahandusminister Jürgen Ligi ei eitanud, et üks võimalus on akadeemia uue maja ehitamise rahastamiseks kasutada riigile kuuluva kinnisvara müügist saadud tulu. Samas lisas Jaak Aaviksoo, et lootused on uue hoone ehitamisel pandud taas Euroopa Liidu tõukefondidele, kust eelmisel korral oli akadeemial õigus 112 miljonit eurot. Akadeemia uue hoone ehitusmaksumust on hinnatud 25-le 30-le miljonile eurole. Jaak Aaviksoo. Põhimõtteliselt on paika pandud rahastamisskeem, et see ju jaguneb mitme aasta peale ja osa nendest vahenditest tuleb eeldatavasti struktuurfondidest, kuigi struktuurfondid juriidilises mõttes ei ole veel veel pitsatitega paber, nii et natukene on siin ka ebamäärasust, aga no väga suure tõenäosusega see niimodi realiseerunud. Kuigi uue Euroopa Liidu rahastamisperioodi puhul on räägitud, et kõige optimistlikumalt saab tõukefonde kasutama hakata 2015. aastal loodab minister Aaviksoo, et kunstiakadeemia võiks raha saada juba 2014. ehk järgmisel aastal. Millal see täpselt avaneb, on spekulatiivne, aga ma siiski loodan, et meie, Euroopa otsustajad, kui täiesti otsustajad jõuavad nii kaugele juba 2014. aastal seda raha saab kasutamata. Mirko Ojakivi, Tartu. Lisame siia, et kunstiakadeemiast öeldi, et akadeemia teeb oma ettepanekud uuel nädalal ning siis räägitakse oma plaanidest lähemalt. Maa-amet asus korrastama Eesti aadressiandmete süsteemi, mis on paksu verd tekitanud ajalooliste kohanimedega. Taluomanike seas jätkab Mari Rebane. Maa-amet sai mõne aasta eest ülesande korrastada Eesti aadressiandmete süsteem. Nii peaks lõppema olukord, kus ühes külas asub mitu samanimelist talu või maja aadressiga tutterma kolm tuleb Luterma tee asemel otsida hoopis selli tee äärest. Kuna töö on mahukas, otsustas maa-amet analüüsida kohanimesid ka seadustest lähtuvalt, jätkab maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja Mall Kivisalu. Probleem tekibki sellega, et meil kehtib eesti kirjakeele norm ja keeleseadus kohanimeseadus ja ametnikud on lihtsalt ära märkinud need nimed, mis ei vasta nendele nõuetele. Ja nüüd omavalitsuste ülesanne on leida lahendus, et nad vastaksid siis nõuetele või siis teine variant on muuta neid nõudeid. Aga enne, kui nõudeid muudetud ei ole need märkused üleval. Ühtekokku said märke külge 30000 aadressi, millest pooled on praegu juba lahendatud. Kogu potist moodustavad kohanimed vaid kümnendiku, jätkab Mall Kivisalu koha aadressil. Aga kõige suuremad probleemid on selline numereerimise küsimused, et niukesed, tehnilised küsimused, kuidas mingisugust sõna tuleb kirjutada kokku-lahku suure väikse tähega jätta ära liigsed numbrid, liigsed parasiitsõnad ja nii edasi seda massi annab, annavad sellised vead, mis tegelikult ilmselt inimestel väga kirgi ei küta aga siis osa on siis sellised, mis on murettekitavad rohkem on siis tuhatkond seda vana koha ime vanas kirjaviisis ja siis veel võib-olla et kus on siis ka tegemist mingite võõrkeelsete või võõrapäraste nimedega, mille puhul tuleb anda põhjendus, miks see nimi, linon? Kohanimeseadus kohustab nimesid kirjutama lähtuvalt õigekirjareeglitest ning soositud pole ka võõrapärased nimed. Kuni on põhjendatud, miks just seal kohal on selline nimekuju on mure lahendatud kuid seal on väike, aga Eesti keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Pälli sõnul on eesmärk viia kirjapilt vastavusse tegeliku nime hääldusega. Kohanimed on minu arvates küll sellised, mida me peaksime natukene rohkem kaitsma kui isikunimesid, ehk siis neil on suurem ajalooline ja kultuuriline väärtus. Kogu selle parandamise mõte on tegelikult see, et see nimi saaks kirja sellisel kujul, nagu teda rahvasuus kasutatakse. Kui me seda nime moonutama kirja pillimates, siis ta ei käibi enam korraliku nimena, ehk ta siis loonud tegelikult selle nime saad arusaamise ajalugu. See on tegelikult muidugi vaieldav koht. Ma saan aru, et võib arutleda selle üle, et kas nimi kirjalikul kujul on tähtsam kui nimi suulisel kujul. Lausa elutähtsaks küsimuseks võib nimekirjapilt osutuda aga siis, kui kiirabi või päästeteenistus talu kohta taga otsib. Kuid telefonis kuuldu, näiteks kaardil kirjas olev, teineteisega ei kattu. Maa-amet loodab aadressiandmed korda saada aastaks 2020 et järgmine rahvaloendus toimuks juba registripõhiselt. Spordiuudistega jätkab Juhan Kilumets. Eesti ainus profisumomaadleja Kaido Höövelson ehk Baruto teatas ootamatult, et lõpetab sportlaskarjääri. Põhjusena tõi eestlane välja põlvevigastuse, mis ei lubaks enam täisjõuga maadelda Barutaga, rääkis Indrek Kiisler. Oh, eks ikka põlvetrauma ei andnud loodetud tulemust. Ja treeneriga käisin rääkimas ja noh, see oli rohkem nagu minu otsus, kui selline otsus, et lõpetame ära. Mina jaapanlased pressikonverentsil teile ütlesid selle ootamatult. Peale kõik oli kurb meel, aga minu otsus ja nad austavad mind. Ja minu otsustas sellepärast et üks eluetapp sai läbi. Mis te edasi teete? Ei oska, ei oska praegu midagi öelda. Mõtleme, istume maha, mõtleme rahulikult. Võtame aega, olen Eestist peale kahekümnendat septembrit täpselt paigas ei ole, ma olen suht veendunud, et 27. septembril loen, olen oma ema, ema, puhkemajas on meil üks üritus ja seal ma olen kindlasti kohal. Eesti jalgpallikoondis kaotas eile õhtul Budapestis maailmameistrivõistluste valikmängus Ungarile üks. Viis, Eesti ainsa värava lõi 48. minutil Tarmo Kink. Juba mõni tund pärast kohtumist koju saabuma pidanud koondis on lennuki rikke tõttu jätkuvalt Budapestis ning peaks Tallinnasse jõudma. Täna õhtul. Sloveenias toimuvatel korvpalli Euroopa meistrivõistlustel alistas Läti esimeses vahegrupimängus Ukraina kindlalt 85 51. Laari vormel üks meeskond kinnitas täna soomlasest eksmaailmameistri Kimi Räikköneni palkamist kaheks hooajaks. Ferrari teatel asendab 33 aastane Räikkönen võistkonnast lahkuvad Felipe Massa ja hakkab sõitma samas tiimis Fernando Alonso. Räikkönen sõitis Laari roolis ka aastatel 2007 kuni 2009 ja teenis debüüthooajal oma karjääri seni ainsa maailmameistritiitli. Ja ilmast räägib nüüd Ülle Jõemaa. Ööl vastu homset on ilmselge või vähese pilvisusega ja sajuta, kohati tekib aga udu. Puhub idakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhusooja on kuus kuni 11, rannikul kohati 15 kraadi. Päeval tekib pilvi rohkem tuleb vahelduva pilvisusega ning kohati sajab hoovihma. Puhub idakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja tuleb 18 kuni 22 kraadi. Reedel ja laupäeval päeval on ilm vähese ja vahelduva pilvisusega, olulise sajuta öö ja hommikutundidel on aga paiguti udu. Puhub valdavalt idakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on üsna kõrge, öösiti seitse kuni 12, rannikul kuni 16 kraadi, päeval 18 kuni 23 kraadi. Aitäh Ülle Jõemaa, te kuulsite, 11. septembri Päevakaja. Mina olen Mall Mälberg, kena õhtut.