Tere õhtust, kell on saanud kuus ja uudistetoimetus võtab kokku neljapäeva 12. septembri sündmused. Mina olen Mari Rebane. Tallinna lähivaldade mitte parteilise valimisliidud rõhutasid ühisavalduses, et paljusid probleeme on võimalik lahendada ainult koostöös Tallinna linnaga sest enamik lähivaldade elanikke käivad tööl just Tallinnas. Samad kritiseerisid praegust Tallinna linnavõimu, mis üritab valimisliitude hinnangul saada elanikke linna registrisse. Ebaausate võtetega. Praegu kooskõlastusringil olev dokument kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 käib muuhulgas välja idee, et täiskohaga töötava kõrgharidusega kultuuritöötajate palk peaks tõusma vähemalt Eesti keskmise tasemele. Riigikogus oli täna esimesel lugemisel Keskerakonna fraktsiooni eelnõu, millega tahetakse keelustada lastele suunatud energiajoogi reklaam. Täna kohtunud Eesti ja Bulgaaria presidendid väljendasid toetust Ukrainale. USA välisminister John Kerry ja Vene välisminister KEI Lavrov arutavad Genfis võimalusi Süüria keemiarelvade vallutamiseks rahvusvahelise kontrollile. Jõgeval avati uus keskkonnasäästlik lasteaed karikakar uus 12 kohaline lasteaed peaks lahendama ka Jõgeval. Järjekordade mure. Kevadel asutatud Rakvere Võrkpalliklubi peab nädalavahetusel Tartus esimesed kontrollmängud meeskonda sisuliselt komplekteeritud. Viimasena lisandub leegionäri sidemängija ilmast ka see tuleb öösel ja homme päeval peamiselt sajuta. Sooja on öösel viis kuni 11, homme päeval 18 kuni 23 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt. Harjumaa mitme omavalitsuse mitteerakondlikud valimisliidud tegid ühisdeklaratsiooni, mille eesmärk on rõhutada omavahelist koostööd. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Tegemist on esimese korraga Eesti poliitika ajaloos, kus kuue omavalitsusega parteiliselt valimisliidud teevad säärast koostööd. Kohaletulnute sõnul seob neid kaks asja. Nad on nimelt vastu erakondlikule ainuvõimule ja nad näevad, et ilma omavahelise koostööta pole võimalik Tallinna ümbruse valdade põhimuresid enam lahendada. Tallinn on niivõrd suur magnet, et näiteks Maido Pajo Jõelähtme valla valimisliidust ühendatud jõud tunnistas, et vanaviisi enam edasi ei saa. Vallas pooled inimesed käivad Tallinnas tööl, hooned, lapsed käivad Tallinnas koolis ühistranspordiküsimused ja ütleme siis ka muud küsimused, kaasa arvatud seadmed Iru soojusjaam, kus on energiakolmandiku võrra odavam kui meie vallas. Nii kummaline kui see ei ole, tähendab, me arvame, et siin on nagu neid koostööpunkte väga palju, kus saab koostööd teha, aga noh, praegu on täiesti ilmne see, kus Jõelähtme vallas teostab ainuvõimu Reformierakond ja Tallinnas on võimul erakondade parteilast pasa sees nii suured, et tegelikult ei ole võimendatakse reaalselt neid probleeme lahendama, mis inimesi huvitavad, vajavad lahendamist. Kui aga Tallinna lähivallad oma probleemi ise lahendatud ei saa, kas poleks siis mõttekas Tallinnaga ühineda. Aavo sipelgas Harku valla kodanike ühenduste liidust ütles, et põhimõtteliselt võiks seda kaaluda. Ka Harku valla jaoks saue ei mängi absoluutselt mingit rolli, Keila natukene vähem, seal võib olla, Türisalu kant jookseb sinnapoole. Aga peamine suund on ikke Tallinnasse tagasi. Ehk et teatud tingimustel, kaaludes kõiki poolt- vastu asju, võib-olla isegi see on mõte, aga ma ei ütle praegu, et see on kindlasti selline asi, mida tuleks kohe hakata juurutama või ellu viima. Karli Lambot Vaba Tallinna kodanikust aga ütles, et pealinnas on ühe erakonna ainuvõim ning see võim pole koostööst huvitatud. Ja seetõttu võiks seda suudlarina ideed ka kaaluda mitmest aspektist. Üks on kindlasti niisugune administratiivne jaotus, aga tegelikult seal taga on ju see, et me ilmselt rohkem rakendada tahame, et kohalikud elanikud saaksid kohalike asjade otsustamisel kaasa rääkida. Ja me kindlasti näeme seda Tallinnas eeskuju seda probleemi, et see võim on koondunud Tallinna kesklinnavalitsusse ehk siis Vabaduse väljakule peaaegu ühte kabinetti. Et Tallinna linnastakse võimsaid tsentraliseeruma. Linnaosadel peab olema suurem otsustuspädevus rääkides õigus, aga samamoodi ka kohalikele elanikele. Deklaratsioonile alla kirjutanud rõhutasid, et küsimus pole konkreetses erakonnas, vaid pigem selles, et parteilased, omavalitsused ei lähtu nende sõnul mitte avalikust huvist, vaid pigem poliitilisest diktaadist. Augusti lõpus toimunud ametiühingute, tööandjate ja valitsuse kohtumise järel oli ametiühingute juht Peep Peterson häälestatud üsna pessimistlikult. Tänane kohtumine nii nukraks ei kujunenud. Kohal käis Margit visak. Ametiühingud ja tööandjate esindajad jätkasid täna ühise lahenduse otsimist muuhulgas streigiõiguste vallas. Ametiühingute juhi Peep Petersoni sõnul oli töölaual lausa kuus teemat. Olid siis sektori lepingute teemad, kus mulle tundus, et oli lähenemist, oli teema selles, et kuidas streikide miinimummahtusid kokku leppida, kus meil tegelikult mõtted liikusid ühes suunas, et minu arvates seal täna kokkuvõttes hea päev. Viimastel kolmepoolsetel läbirääkimistel koostööandjate ja valitsuse esindajatega oli ametiühingute juht selgelt pessimistlikumad meeleolus kuid ka täna avaldas ta arvamust, et toetusstreike puudutavates ühistes seisukohtades ollakse veel üsna kaugel. Iseenesest on tööandja positsioon saadav see tööandja, kes otseselt konfliktis ei osalenud, miks tema peaks nagu kannatama, aga, aga me, me näeme, et ühiskonnas tegelikult täna häid seda suhtelist rikkumisi siiski on. Aga me jätkame otsinguid homme meilivahetuse ja telefonivestluste teel ja esmaspäeval on meil ka ametlik kohtumine, kus võib-olla siis sünniks mingisugune kokkulepe nendes punktides, kus kokkulepe on võimalik. Mis te arvate, teie välja käidud tähtaeg, et kõik nüüd need läbirääkimised nii tööandjate, ametiühingute kui valitsusega saaks tehtud enne kohalike omavalitsuste valimisi? See on ametiühingute suur huvi selles valguses, et meil oleks selgus majas sõna paigas ka valitsuse poole pealt, aga ma olen veendunud valitsus, tegelikult sellist nii-öelda lubadust või sellist kokkulepet sõlmida ei taha. Ütleme me meie töötame selles suunas ja avaldame omalt poolt survet ja selleks ilusad tsiviliseeritud, aga kas tegelikult realiseerub, me praegusel hetkel ei oska öelda? Ametiühingud lubavad oma ettepanekud valitsusele esitada õigeaegselt, see tähendab 16.-ks septembriks. Teenistujate ametiliitude keskorganisatsiooni esimehe Ago Tuulingu kinnitusel on see seaduseelnõude menetlemise loomulik protsess. Et kui üks pool esitab juba sellise algvarianti, mis kõikidele sobib see kõige parem variant, aga minu oma kogemuse baasil võin öelda küll. Alati tekib küsimus, kas teatud terminitest, kas teatud sidususest teiste seadustega, kas tööturu ühiskondliku keskkonnamuutuste arvestamise Saktsepteerimises ka täna ei olnud meil mitte mingeid vastuolusid jäänudki olulisi vastuolusid isegi valitsusega provolatsiooni täpsuses, et seadus töötaks mitte täna vaid ta töötaks noh, aastaid või aastakümneid isegi. Mõni aeg tagasi otsustati, et kultuurirahvaesindajad, eesti kultuurikojast ja Kultuuriministeeriumi esindajad hakkavad regulaarselt kokku saama, et arutada hetkel kultuuri vallas aktuaalseid teemasid. Täna toimus esimene selline kohtumine, mis nüüdsest hakkab toimuma kord kuus, jätkab Kristi Sobak. Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 on praegu kooskõlastusringil ja tänasel kohtumisel arutati sellega kaasnevaid muudatusi. Muuhulgas on käidud välja idee täiskohaga töötava ning kõrgharidusega kultuuritöötajate palk peaks tõusma vähemalt Eesti keskmise tasemele. Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Ragnar Siil. Erinevate loomaalade, see helitud kultuurivaldkondade sees on palgad ju väga erinevad, et siin riiklikes muusikakollektiivides on natukene kõrgem kõrgemad kui näiteks muuseumide puhul, nii et ega see ei ole ka väga ühene see kindlasti palju raha ja kas me selleni jõuame, tähendab, ja kuidas ja kui kiiresti me selleni jõuame, sõltub muidugi ka riigieelarvelistest võimalustest. Aga ma arvan, et Kultuuriministeeriumi poolt need eesmärgid peavad olema piisavalt ambitsioonikad, et kui me ei lähe seda proovi välja ütlema, siis meile ei anta sellest vähemalt. Asekantsler kinnitas, et kultuuritöötajaid peaks ühiskonnas vähemalt õpetajate ja haridustöötajatega samaväärselt kohtlema ning nende palgad peaksid olema samas mahus. Täna on selge, et õpetajad ja haridustöötajad saavad rohkem kui kultuuriinimesed ega õpetajad ei saa, palju. Eesmärk on siis, et vähemalt aastaks 2020 vähemalt aastast 2020 peaks olukord on saavutatud. Kultuuriinimesi esindava Eesti kultuuri koja juhatuse liige Peeter Jalakas leidis, et on hea, et lõpuks on välja käidud mingi kindel number ehk eesmärk tõsta kultuuritöötajate palk Eesti keskmiseni. Ja kui seal vähemalt sellisel moel sõnastatud on noh, iseenesest tõdesime me ka seda siin kõik üksteisele ikkagi kuidagimoodi tuleks sõnastada, aga see, et me kõik peame enesestmõistetavaks vajalikuks, seda kultuuri osakaal riigieelarvest suureneks, et noh, mis ei pruugi tähendada automaatselt mõistagi raha suurenemist, aga lihtsalt iseenesest võiks tema osakaal olla suurem. Sedagi arutasime, et kuidas sõnastus võiks üldse olla ja mis asjaga teda üldse siduda. Üldjoontes arutati kohtumisel, kuhu mitmete kultuuri vallas oluliste teemadega praegu on jõutud. Näiteks räägiti ka sotsiaalsetest garantiidest, mis on põletav probleem just vabakutseliste loomeinimeste jaoks. Veel kord Peeter Jalakas. Seal on tegelikult juba täna selles faasis, et see on kõigile osapooltele arusaadav probleem ja on juba ka mõningad lahenduse variandid olemas. Kuna arutelud on veel pooleli, siis mingeid konkreetseid lahendusi kumbki pool praegu välja. Ta ei soovinud Täna Tallinnas kohtunud Eesti ja Bulgaaria presidendid keskendusid ühe põhiteemana Ukrainale. Riigipead väljendasid toetust Ukraina lähenemisele Euroopa liidule ka olukorras, kus endine peaminister Julia Tõmošenko endiselt vangis istub. Krister Paris räägib pikemalt. Ukraina on ühtäkki Euroopa kaardil jälle ahvatlevaks muutunud. Äsja demonstreeris Venemaa, et võib piirikontrolli tõhustamisega Ukraina kaupade ekspordi Venemaale praktiliselt halvata ja Kremli ütles tavatu avameelsusega välja, mida ta ootab, et seda Õhtuks. Nimelt ei tohi Ukraina sõlmida vabakaubanduslepingut Euroopa Liiduga. Küll on olemas alternatiiv tolliliidu näol, kuhu kuuluvad juba peale Venemaa, Valgevene, Kasahstan ja kuhu on astumas peagiga Armeenia Venemaa surveavaldus, jäädes aga ebamugavasse olukorda Euroopa Liidu. Ühest küljest on ühendus olnud siiani ei mõista, et igasuguse edasise lähenemiseeltingimuseks on, et demokraatlik protsess, mis tõlgendab otsesemalt väljendades ekspeaminister Julia Tõmošenko vabastamiseks teisalt ise Ukrainat Venemaa rüppe lükata, poleks ka kasulik. Sama mõtet väljendasid täna ka Bulgaaria ja Eesti presidendid. Syndinud nudum ümbrust, ees võimeid, Ehindrummatik, mis teeks? Ma arvan, et nii Euroopa Liit kui kõik liikmesmaad teevad tohutu vea, kui nad praegu suure venna surve alla sattunud Ukraina hülgavad, kommenteeris Bulgaaria riigipea Rooserplevne liider. Viimase kuu või kahe surve näitab, et kui me ütleme riigile nagu Ukraina, et teil on probleeme ja me teid ei võta, siis neid probleeme ei lahendata kunagi, sekundeeris talle Toomas Hendrik Ilves. Proua Tõmošenko ei pääse kunagi vangist, ütleme praegu Ukrainale ei, mitte iialgi. Muudel teemadel, tutvustas Eesti Bulgaariale oma e-riigi kogemust. Bulgaaria on laga Indias idabloki riikide seas huvitavaid kogemusi, võimu ja rahvavahekorrast. Nimelt on juba aasta algusest saadik käinud pealinnas Sofias ja igapäevase protestid, mis ulatuses suvel kuni 10 tuhandepealiste massideni läbivaks teemaks võimu võõrandumine rahvast. Mingi hetk toetas proteste kuni 80 protsenti Bulgaaria ühiskonnast. President Plevleri väljendas ta lootust, et ehk suudab tärganud kodanikuühiskond muuta midagi ka poliitikute mõtlemises. Rahvusliku häbiga, kui lasta kodanikuühiskonnaenergiale rentslist alla minna sõnasta kui ehitada seini kodanikuühiskonna muutuse vajavate inimeste ja poliitikute vahele, kes pole valmis muutma oma mõtlemist ja mentaliteeti kui ka usuliste kõik on positiivne inimese protesteeri vaka tulevikus ja see on hea. Bulgaaria president ongi asunud varjamatult protestijate poolele ja läinud seega teravasse vastuollu praeguse valitsusega. Ja tänastest välisuudistest teeb ülevaate Janek Salme. USA välisminister John Kerry ja Vene välisminister Sergei Lavrov arutavad täna Genfis võimalusi Süüria keemiarelva tallutamiseks rahvusvahelisele kontrollile. Mässuliste Vaba Süüria armee teatas, et keeldub kategooriliselt Vene algatusest. Nende esindaja teatas maailma liidritele suunatud avalduses, et nood ei tohiks rahulduda üksnes keemiarelva äravõtmisega, mis on vaid kuritöövahend ning kuriteo sooritaja üle tuleb kohut mõista rahvusvahelises kriminaalkohtus. Opositsiooniline Süüria rahvuskoalitsioon on algatuse tagasi lükanud, teatades, et tegemist on poliitilise manöövriga, mille eesmärgiks on võit aega president Bashar al-Assadi režiimi jaoks. Briti välisminister William heik teatas, et mis tahes kokkulepe Süüria keemiarelvade allutamisest, rahvusvahelisele kontrollile ning hävitamisele peab olema usaldusväärne ja jõustatav rääkis sellest Briti parlamendis. Ta lisas, et Suurbritannia toetab põhimõtteliselt seda ideed, kuid algatuse korralik täitmine saab praktikas olema väga keeruline. Egiptuse ajutine president aadli man suur pikendas täna kahe kuu võrra eriolukorda. Ametliku avalduse kohaselt arvestati otsuse langetamisel arenguid ja julgeolekuolukorda riigis. Eriolukord Egiptuses on kehtinud alates 14.-st augustist, kui politsei ajas laiali kukutatud presidendi Mohamed Morsi poolehoidjate kaks laagrit Kairos ja surma sai sadu inimesi. Europarlament andis heakskiidul süsteemile, mis viib umbes 150 euroala suuremat panka alates tuleva aasta septembrist. Euroopa keskpanga järelevalve allasüsteem, mis on kohustuslik euroalaliikmetele, on avatud ka teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Samuti antakse Euroopa pangandusjärelevalvele ülesanne arendada väljatavad, mida liikmesriikide järelevalve asutused peaksid järgima. Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehn ütles Riias toimunud eurokonverentsile, et eurole üleminek ei ole ja seetõttu on oluline, et Läti jätkaks tervet eelarve poliitikat. Tema sõnul on samuti oluline, et Läti kasutatakse makromajanduslikke vahendeid pangasektoris mittekodanike hoiuste kasvuriskide vähendamiseks ning jätkaks struktuurireforme, mis tagaksid eduka osavõturahaliidu tegevusest. René avaldas lootust, et ladus korraldus eurole üleminekul avalikkuse teavitamine ja head uudised euroalast suurendavad Lätis avalikkuse toetust ühisrahale, nagu seal on toimunud Eestis. Lätti läheb eurole ülejärgmise aasta esimesel jaanuaril. Ja tagasi Eestisse Riigikogus oli täna esimesel lugemisel Keskerakonna fraktsiooni eelnõu, millega tahetakse keelustada lastele suunatud energiajoogi reklaam, jätkab Kristi Sobak. Keskerakonna fraktsiooni liige Yana Toom selgitas, et energiajoogi reklaam ei tohiks näidata teles nii-öelda laste ajal lastele mõeldud üritustel lehtede esikaantel ja laste ning noorsoorubriikide lehtedes ja meediaväljaannetes. Energiajoogid on lastele kahjulikud ja see on Jana Toomi sõnul ka tõestatud. Küll oli see vastuargument eelnõule mõlemas komisjonis sotsiaal ja majanduskomisjonis see, et uuringuid energiajookide kohta see vastab tõele külla con uuringud kofeiini kohta ja kuna tegelikult ainuke tõhus aine energiajoogis, mis aitab ärkvel olla, ongi kofeiin ja teine asi on väga suur suhkrusisaldus, siis me ma öelda, et just kofeiin ongi see halb asi, mis tekitab sõltuvuse, mis tekitab kõikvõimalikud kõrvaltoimed. Tervise arengu Instituudi vanemteadur Eha Nurk rääkis lähemalt, kuidas energiajoogid lastele mõjuvad. Energiajookide tarbimisega seostuvad uneprobleemid, keskendumisraskused, laste puhul rahutus, närvilisus, need on nagu sellised otsesed probleemid ja ütleme, et sagedase tarbimise puhul ka ülekaal, et kuna nad sisaldavad väga palju suhkrut, seetõttu nad saavad sealt suure osa oma toiduenergiast ning see tuleb nagu teiste toitainete arvelt, et nad pigem võivad vajada alatoitunud nagu toitainete suhtes. Põllumajandusministeerium on tellinud tervise arengu instituudilt ka uuringu energiajookide kohta. Jana Toomi sõnul on reklaamipiirangud praegu esimene samm. Tegelikult ta ei, uuringust tuli selgelt välja, et 86 protsenti lastest on ise selle poolt, et oleks keelatud lastele energiajookide müümine. Aga see on järgmine samm. Eha Nurk on nõus, et energiajook ei ole laste jaoks. Ma ei näe põhjust, miks laps peaks energiajooke tarbima, nii et seal ei ole ühtegi positiivset asja, mis võiks energiajook lapsele kasu tuua, et sellepärast ma olen täiesti seda meelt, et, et lapsed ei peaks tarbima energiajooki. Jõgeval avati uus keskkonnasäästlik lasteaed karikakar hoones kasutatakse päikeseküttesüsteemi, mis peaks kombineerituna kaugküttega oluliselt kahandama tulevasi küttekulusid. Ühtlasi peaks 112 kohaline lasteaed lahendama Jõgeva lasteaiajärjekordade mure. Lasteaeda käis vaatamas Piret Heeren, Preis. Päeval on kõigil Jõgeva karikakra lasteaia lastel tõepoolest põhjust jooksuga lasteaeda tulekuks, sest kaks aastat oodatud uus maja on lõpuks valmis sama koha peal, kus vana, kuid märksa avarama hooviga ning huvitavama ruumilahendusega. Küsisin avamisel esinenud liblikate lepatriinude rühmade lastelt, mis uues majas vanaga võrreldes teisiti on. Seinal on teistmoodi ilus ja teistsuguseid värvi uksed, sellel nii palju mänguasja. Vana lasteaeda oli valge, aga uus lasteaeda pruun, nii et ootate väga siia. Lasteaia katusel kiiska päikeseküttesüsteem, mis peaks oluliselt vähendama ruumide küttekulusid, rääkis lasteaia juhataja Mare Suviste. No me saame siis suvel endale sooja vett ja sügisel ka varem põrandaküte tööle panna, enne kui tsentraalkatlamaja töösse läheb sees loovuse tuba on meil, kus saavad lapsed siis rühmadega käia, kas siis joonistamas voolimas see avardab nagu seda tegevuse võimalusi ja rühmades on ka väga huvitavaid vaheseinad, kus saab teatrit teha, me oleme sellised teatrilembelised. Uus lasteaiahoone on Jõgeval mitmes mõttes ainulaadne. Tegemist on esimese hoonega, kus kasutatakse päikeseküttesüsteemi. Samuti on see esimene hoone, mille ruumilahendus leiti avalikul konkursil. Hoone valmimisega peaks linnapea Mihkel kübara sõnul olema lasteaiakohtade probleem Jõgeval mitmeks aastaks lahendatud. Jõgeva linnas selle lasteaia avamisega peaks olema igale lapsele tagatud lasteaiakoht, olenevalt muidugi ka aastast, ütleme, sõimekohtadega võib veel natuke, aga üldiselt peaks olema nüüd aastateks mure lahendatud. Mõni aasta tagasi renoveeriti Jõgeval teinegi lasteaed, toona püüti vanale majale uut nägu anda. Miks otsustati karikakrahoone päris algusest peale uus teha? Mihkel Kübar. Eelmise lasteaia renoveerimisega püüti sarnast hooned, need mõlemad lasteaed, et 85. aasta ehitus- ja püüti renoveerimisprojektiga minna, seal pidime ehitajat vahetama, ühe peatöövõtja ka veel kohtus käima, mis siiamaani on lahtine ja selles kogemuses suutsime kiirelt õppida, et sellise tehase ehitatud hoonete puhul see renoveerimine võib osutuda veel vaatajad kallimaks kui uue ehitamine, et see oli selline valus õppetund, kus me võtsime õppust. Karikakra lasteaias jätkub kohti 112-le lapsele. Hoone läks maksma 2,6 miljonit eurot, millest pool tuli leida Jõgeva linnal. Rahastamisel oli abiks nii keskkonnainvesteeringute keskus kui ettevõtluse arendamise sihtasutus Piret Errbreis. Tartu. Spordiuudised võtab kokku Taavi Libe Kevadel ellu kutsutud Rakvere Võrkpalliklubi peab nädalavahetusel esimesed kontrollmängud, kui osaletakse turniiril Tartus. Meeskond on sisuliselt komplekteeritud, esimese võõrleegionäri liitus klubiga mitu hooaega. TTÜs mänginud Moldova nurgaründaja Deniss Sintovi peatreeneri Rainer Vassiljevi sõnul tuuakse välismaalt meeskonda ka sidemängija. Sidemängijaga jah, piiri tagant siin juba pikka aega tegelikult otsinud ja on siin erinevaid variante olnud, aga nüüd põhimõtteliselt oleme jõudnud nii kaugele, et loodame selle nädalalõpp siin lepingule allkirjad alla saada ja lähitulevikus on ka siis Eestisse tulemas üks sidemängija hetkel veel nime ei tahaks öelda, et kui oleme allkirja näinud, et siis on nagu natuke kindlam öelda seda. Eesti viimaste aastate parim pikamaajooksja Tiidrek Nurme kavatseb lõppenud hooaja järel põhjalikult analüüsida, kuidas sportlaseteed jätkata. Lõppenud hooajal Nurme MMi normi täitnud hooaja tähtsaim jõuproov Kaasani universiaadi 5000 meetri jooks ebaõnnestus terviseprobleemide tõttu. Kevadel poolmaratoni Eesti rekordile lähedale jõudnud 27 aastane maanteejooksjaks siiski veel ei kipu. No ütleme, mu täielik südamesoov, seda täna ei ole, et kindlasti ma usun materjali võin väga hästi joosta. Nüüd vaadates seda poolmaratoni peale, kus natuke reguris puude, aga samas ma tunnen, et mu staadionil asjad pooleli, et et Eestis seda teadmist on nagu ka vähem ja vähem on olnud need tippmehi, kelle pealt õppida, et et kõik see paneb veel, me ütleme, et kõik see kogemus ei tahaks nagu lihtsalt minema visata tahaks ikka mööda paar aastat realiseerida seda teadmist, mida me oleme omandanud. Korvpalli Euroopa meistrivõistluste F-vahegrupi avamängus kaotas Soome Horvaatiale 63 88, Soomel on grupis ja kaks kaotust, Horvaatiale kaks võitu ning üks kaotus. Täna kohtuvad veel Kreeka ja Hispaania ning korraldajamaa Sloveenia ja Itaalia. E-vahegrupi eilses hilisõhtuses mängus sai Leedu 76 62 jagu Prantsusmaast. Selles vaheldus, mis on Serbia kolme võiduga liider Leedule Prantsusmaal on kaks võitu ja üks kaotus, Lätil ning Ukrainal üks võit ja kaks kaotust ning Belgial kolm kaotust. Austraalias alanud autoralli MM-etapil on kahe 1,6 kilomeetri pikkuse kiiruskatse järel juhtimas norralane Andreas Mikkelsen. 0,9 sekundiga kaotab Krismic 1,4 sekundiga Jari-Matti latvala. MM-sarja üldliider Sebastien Noshee kaotab 1,5 sekundit ja tema neljas homme sõidetakse Austraalias kaheksa kiiruskatset. Ja ilmast räägib nüüd Merike Merilain, tere õhtust. Tere õhtust, Venemaa kohal püsib kõrgrõhuala veel vähemalt kolm ööpäeva ja seetõttu pole meil erilist ilmamuutust oodata. Ka need tsüklonid, mis on praegu Islandi kohal ja teine siis Kesk-Euroopas ei tule meile sugugi lähemale. Ja saabuval ööl on vähese pilvisusega selge ilm. Mitmel pool tekib udu, puhub valdavalt idakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis, õhutemperatuur langeb viie kuni 11 kraadini. Rannikul on sooja kuni 14 kraadi ja homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub valdavalt idakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ning sooja tuleb 18 kuni 23 kraadi. Aitäh kuulsite Päevakaja number 19128 ja mina soovin kaunist õhtu jätku.