Kirjutamata memuaare autor tallinlane Rudolf keskle kelle mälestused selles saates ilmuvad pealkirja all partisanid, ei pidanud päevikut. Ja ega seal ei olnudki mõtet päevikut pidada, kas ei olnud isegi kasulik? Ei olnud, sellepärast igasugused dokumendid võib-olla kukkus kusagil vahel igavest dokumendid olid juba ohtlikud meil mitte midagi, absoluutselt mitte mingisugust dokumenti, siis kui tegutsesid vaenlase tagalas, jah, jah. Täpselt. Sellepärasega partisanielule niisugune. Iga öösi, iga ööbisime, rändasime päeval, siis magasime kusagil, kus oli metsas varjulises kohas ja siis iga öös igaveses ikka 35 kilohinnaga kolm kilomeetrit teise kohta jälle, nii et jälgi segada kogu aeg. Alustasime algusest, kus teie sõjasõit algas? Minu sõjasõit algas nagu suurem osa kõigil meil ikka Tallinnast mobiliseeriti 28. juulil 41. aastal hipodroomil ja siis läksime sadamasse, muidugi kui seal oli üks suur reisilaev, oli Stalin selle peale, mina ei mahtunud enam, siis magasime öö läbi, magasime veel sadamas ja siis hommikul üks mingise Läti laev oli, see numbri järgi olid need, mida oli 270 või 208, mis oli siis läksime selle peale siis sealt Leningradi, Leningradist, rongidega edasi. Soome laht oli rahulik, sel ajal veel või kuidas? Ei enam, täitsa rahulik ei olnud, ikka allveelaevad käisid ja siis meil visati need halve laevade pommisid, visati Merde lennukeid, käisid. Aga no siis olime, tead, nooremad ja poisid tegid nalja, et kui tabamuse pihtas amet, kes siis kõrgemal tähendab meil oli selles ahelas oli, olid just need mürsud kahurimürsud olid selles laevas, siis me nende mürsukasti otsas seal magasime. Tegid nalja, et kes, kes kõrgemal lendab, kui pihta saame. Sead, läksime rongide peale, rongiga jälle edasi, ikka Uurali poole. Täitsa uurisime, õela jõudmine, mina olin seal kambarkas, on üks niisugune väike linnakene või või kui hale või mis ta on? Noh, meil on siin, meil olid suured mehed nagu Ernesaks ja kõrveria kõrvits ja need olid kõik meil seal töö võttis ka päris tore oleks näha kunis voodi, vilk, püksid jalas, viisud jalas, käisime esinemas, Ernesaks tegi siis juba seal laulukoorimeestest meeskoori juba tööpataljoni päevi la jaajaa, võtan päev oli, suur koorse sai, siis? Ma ei oska täpselt öelda, seal oli ikka viis, kuus meest oli kindlasti, siis me käisime seal kamparkas esinemas. Ja vahest tegime omale ka, vot vanasti olid need kirevad, laupäeva õhtuti nimetasin kirjadeks laupäeva õhtul õhtudeks. Tegime seal omal zemljankades, meie elasime seal Minakades, tegime seal laupäeva õhtul ikka oma väiksed kontserdid ära. Kas te olete Ernesaksa juhatusel laulnud natukene ja mis häälerühmas maasid, sel ajal laulsin esimest tenorit. Nüüd on muidugi mis passiks läinud. No ja siis tuli see Eesti diviiside formeerimise aeg vist? Jah, siis tuli küll, siis mina tuli kevad ja tulid uued sõidud. Jah, ma läksin juba veebruarikuu ses veebruari algul õppepool, kus ma olin paar kuudis, sain olla, vaevalt siis kutsuti mind staapia küsitises sõtta tahad minna või? Surmakarvad või? Igaüks kardab surumis, ma ei peaks kartma. Hammakad minema, siis läksin siis meil vormeerida 25 kilomeeter edasi läksime sealt seal. Mida partisonilt nõuti, missuguseid omadusi kõige ennem pidi olema tervislikult täiesti täis terve peremees, kes tundis, et ta terve ei ole, kohe öelgu, Äradleb tagasisõit ei lähe. Sellepärast et eks see parts on elu ikka, erineb sellest rindeelustik selle pärast juba, et kui sa rindel saad haavata, siis on niisama hea, kui tükiks ajaks puhkust. Aga kui sa saad metsas avada, siis on, on niikuinii niisama aja kui tõmbad kriipsu peale elule. Mina sain ka avatama. Olin kolm kuud, olin metsas, Semjon hakkas, kaevasime, terved mehed kaevasid meile sügavasse metsa. Hankad, meil oli üks lahingulis, seal saime päris mitu meest sai haavata. Surma sai ka viis meest ja ja siis 10 meest said haavata. Kusagil suvilast sai tehtud sinakad metsa. Ja kolm kuud, siis olite seal? Jah, kolm kuud olin ja siis noh, siis varjul varjul nii-öelda jah, ja täpselt kolm kuud ei olnud, aga ikka nii peaaegu siis siis olin, paranes ära juba oli teil seal siis ka sanitare, kes hoolitsesite jest või, ja üks, üks õde oli Leningradist, üks noor tütarlaps oli saanid tarka. Ega rohkem meil kedagi ei olnud, see, see haiglamised, pala seal muldonnis oli siis lihtsalt keset sügavat metsa või kus ja ajada oli täitsa sügavas metsas siis terved mehed olid, külasin need nagu tõid meile varustuse toitu ja kaitse oli meil ka pandud, sinna ikka arsti ei olnud. Arsti ei olnud midagi, mis varsti. Side ja juut oli see ravim, mis seal olid. Aga mehed paranesid seal ja kõik paranes, pea kõik, kõik põrandale. Ühel mehel oli väga raske, ta sai kuuliga, sai, riivas pead, lõi siit pealuukillud, seitse kyll tuli peaajusse. Tema hiljem, kui see Leningradi rinne läbi murdis, ta toodi Leningradis, oli eraldi haigla pea haavatutele teised paranesid seal metsas kõik, aga see oli ka valmis mõeldud haarangu korraks, mida teha või kuhu minna. Ja meil oli üks pool oli mineeritud seal meie sellest selle onni üks külge teise teisest küljest siis olid oma needki terved, mehed olid seal külas. Nii et meil oli ikka enam-vähem juba teada. Ükskord oli küll niisugune lugu, et sakslased tegid haarangut muidugi, otseselt mitte metsa nad ei tulnud, nad ei teadnud meie asukohta sinna külasse, kus meil oli terved mehed, tegid sinna päris suure, kui ma ei tea midagi 1000 meest, sakslasi siis lahing käis terve päeva läbi ja meie olime seal haavatud seal punkris ja mitteid, Jaagumneid võidab ja aga siis õhtupoole poolikul päev läbi käis lahing seal kaugel külast. See oli vist üks üks neli viis klienti või niimoodi niietiga, kostis meile koostisse. Ja muidugi niisugune teadmata olek, kas need meie omad võidavad, võidavad nemad, see oli ka natukene närvis hoiu küll. Aga hiljem kuulsin, kui hakati hurraa hüüdma, siis saime aru, et meie meeldigi võidavad. Siis nad jah, lõi need puruks saksad ja siis said ühe tankidele kahuri sain. Ja need saksad panid ikka minema. Kui me hakkasime lendama, siis mul on meeles, kõigil oli nagu hästi ja, ja tuju orja. Aga kui juba läksime üle ülefrondi, läksime, nii 3000 meetrit, siis jäi äkki jutt jäi vaikseks. Tulid niisugune tunne peale tüüdist lähed ikka surmasid? Kas tulistati ka? Paaril korral tulistati küll, jah. Aga noh, see on kõrgel olema, siis saan suurt aru, ainult. Kuulsid küll, et paistis, lõhkesid kuulid lähedal, aga üks lennuk sai pihta, mitte see, kus mina sain. Seal sai üks mees sai haavata, sinna mineku, see viidi tagasi pärast, aga see lukus minema. Mina läksin, see ei saanud pihta. Meil oli niisugune niisugune Plaan oli meil või ülesannet, meie lähme algul, seal oli vene partisanid. Me läheme nende juurde nagu praktikale. Ja siis me pidime hiljem tulemiselt Mehikoormas pinduma üle üle Peipsi järve. Tookord oli see sõidusihtsaladus, nüüd võib ehk küsida, kuhu kantide alla hüppasite, mina hüppasin alla seal, kus luugaja Bliss ajal Pisa jõe ääres seal nimetati, seda metsa nimetati suruka või boor, tulin ma ilmatu suurmets, 40 kilomeetrit metsa puha. Sinna hüppasime. See just ennem seda, kui me sinna läksime, siis oli. Suvel oli sakslased tegid haarangu Luitsele partisanisalga seal Puparis puruks ja siis me läksime nagu neile abiks, toeks, täienduseks, täienduseks ja no mitte ei olnud küll, palju meil on siis kus oli 13 inimest ei saanud, aga no meil oli ikka vastava ettevalmistuse saanud, seal olid ju suurem osa oli ju neid sarnaseid, kes olid seal külas tulu külapoisid. Püssid olid lõigatud ära, niisugune eestlased arvavad säravilot taga. Sa võidad nagu suur mereröövli Brüsseli käes. Need ei olnud ikka niisuguseid erilist ettevalmistust saanud, meie olime sainike erilise ettevalmistuse, meil oli ikka kindel siduja ja salakirjad, kiki, millega pila, pidasime sidet. Guani öeldi suure maaga. Kirjeldage nüüd seda momente, seda jänesetunnet, kui te seisite lahtise lennuki ukse peal. Ei, ei oska öelda, mitmenda mehena hüppasid. Seda ma ka ei mäleta, kuna seal on niimoodi, et seal mõlemalt poolt lennukilt tehakse uks lahti, teine hüpoteese, poolid rutem saadud, mitte liiga laiali minna. Seda ma ei mäleta, mitmes ma olin, aga mis seal ikka ei mõelnud midagi muud, kui oli passoll, jah, tuleb linna valmis, kui kõrgelt hüppasid. Me hüppasime seal tagalas, hüpates madalalt üks 200 meetri kõrguselt 250 300 sellepärast kõrgemalt ei või siis läheb, viib liiga laiali. Asjal on tähtis, et kõik kokku saavad, satuvad hüppad välja ja vastavad maasta. Salk sai kokku kohe, kuigi ja, ja, ja ennem ei hakanud kusagil minema, kui kõigil koos. Ega muidu ei oleks palju aega ka, üks mees murdis oma reieluu pooleks ja me pidime seda otsima, vot see võttis palju aega. Tema oli jutuses nii mõõta, kukkus pimedas suure puu latva parasite kinni, sinna aga tema mõtles, katsu seal all oli päike põõsas, otseselt nüüd on, seal on mõni väike põõsas, aga tegelasi oli ka suur puu. Lõikas parasiidi tropid katki ja kukkus alla, kukkus üks vana, langenud puu oli selle peale reiega reisija pooleks, no mis ta ei saanud ära tulla. Hommikul hakkasime otsima, siis pärast pikka otsimise järgi leidsime ta kusagil puu alt üles muidu oleks ammu saanud minema minna, sellepärast et kõige kõige tähtsam on, mida rutem saad sealt kohapealt minema, sellepärast ei tea, kus, kus või kes sind jälgib. Kas langevari läks maasisse või langevarjud, mass suurem osa, mõtlesin maha ja osa andsime küla inimestele, lihtsalt Solsiidid, need. Aga siis palju läks neil sidemetes läks, meil sidemeid öeldis, haavatute sidemete jaoks läks, meil oli juba ennem olid need mehed, kes seal ennem koha peal olid, neil oli juba haavatuid, inimesi seal. Nüüd kasutasin igatpidi ära, mehed ootasid, tõid ja mehe tootsid noh ju need võtsid, neli kõlas vastu, sellepärast neil oli ju väga hea, kui uut jõudu tuleb. Jameeruline Neil on ma ütlen, et neid oli just ennem nuheldud natukene. Nii et neil oli väga hea meel. Ja teie tulite juba heade uute relvadega ja meelurdiku reload ja kus igal mehel oli automaat, igal mehel oli automaat. Ja mehed muidugi liikusid, ma usun vist tsiviilis ringi siis või kandsite vormi? Ei, meil mingisugust vormi ei olnud, meil oli täitsa erariided. Kunagi, ega seal pole tähtsust ka mingisugust. Kui sa käid, vahel olid erariietes ringi või sõdur riides, vahel olid sa ikkagi siin, aga meil olid erariided. Algul oli muidugi saime seal igavese mittu paarid pesusid ja ja pintsakud ja algul kaks sillakoti, üks oli ees, teine oli taga. Pärast vaatasid, ei aita, viskasime kõik minema, ajult jäi padruni ports ja, ja paar konservikarpi, ülejäänud läks kõik metsa. Ei jõudnud lihtsalt anda. Jõudnud asjade jõutastia, iga ööse ikka vähemalt 30 kilo saidi raamatud ära. Teil oli siis terve garderoob kaasas ja kaks ülikonda valiti. Pallid kulusid ära, Balid kulus ära ja, aga eks see oli ikka niisugune asi ka seal metsas, et meil oli kolme peale, oli üks palatkaski, magasime sügisel vihmasega, siis ikka pealmine ülemine kehaosa vahelisele Platgal, jalad olid ikka väljas, vihma käes. Õhtul oli niisugune niisugune asi, et keegi kõvasti rääkida ei tohtinud, tuld teha ei tohtinud. Siis me, kui me käisime rännakul, läksin mõnes külas, läbime, võtsime kusagilt mõne lehma kaasa. Tapsime selle maha, seal lehma, siis panime ämbri liha täis ja pool tundi keetsime. Kõva lugu nagu tardunud toores, peaaegu ei olnud aega, lihtsalt ei saa keeta. Siis oli samblahunnikul, tuli tegi maha, kui ei kuulda lennukit, tule, tegin mahe samblunik, Marek Sammul kõrval, kohe siis oli üks valvur oli, kui see kuulis lennukäeliselt voost uhja ruttu sammal Diaalsele tulele ja noh, kui lennuk läks minema, tõmbasid ära, ac tuli jälle uuesti põlema. Aga üldiselt ikka sõime peaaegu nii-ütelda toorest toores lihaseid. Ega muud ei olnudki süüa, kui ainult kartuli, liha. Ja metsamarjad. Jah, metsamarju oli siin siin sel sügisel oli küll väga palju ikka, kui, kui rännakul käisime, siis vahest valge valges oli rännak siis. Aga üks häda oli siis, et siis on nii väsinud, sa ei viitsinud neid korjama hakata, lihtsalt viskit, küljed ja vaata juba silmad kinni. Millest need rännakud, need 30 kilomeetrit edasi 30 kilomeetrit tagasi jälgedes jälgede segamiseks, jah, muidugi, ja seal oli niimoodi ka, et ega meil siis nagu võõrad, ega me ei oleks osanud seal jumal teab, kui kui orienteeruda hästi ka siis olid kohalikud inimesed olid, kes teadsid ära, kuhu minna, mis teha ja siis iga iga öös ikka sellepärast sel ajal oli veel, siis hakkasid väga-väga palju seal ümberringi ja lihtsalt, et jälgisid, segaduses. Käisime kord vähemalt üks, kord kuus, käisime raudtee lõhkumas. Siis meil panimiku seal kaks-kolm kilomeetrit raudtee taeva poole, nii et trumm mitu päeva seis ja siis need need ešelonis, mis sealt läbi saanud, need tulid jälle metsa meid taga ajama. Nii kauaks, kui raudtee korda tehti. Siis pärite metsa jälle nende jaajaa, ega meie otseselt ei saanud üldsegi. Seal 1000 mehe lahingud vastu ei võta, me olime ikka ainult öösel öösel tegutseme. Katsun, kuidas varas saime, lastrutan kaduda niisugused salajas või niisugused ootamatus oli meie meie eelis ootamatuks. Läksime, tegime kusagil suure ropsu ära, kadusem jälle. Individuaaltava küll ühte lugu. Ühte lugu aeti taga, aga noh, meil oli. Külades on, igal pool olid oma mehed, inimesed olid ees, kes teadsid ära täpselt, side oli meil olemas. Nii et neil eriti nii hirmu just selle koha pealt ei olnud. Millal oli esimene lahing, kas see tuli ootamatult või oli ettekavatsetud? Ei, meil oli see päris suurem lahingule, ikka ettekavatsetud oli meil suured maal tuli korraldus, üks plussa prissa jaam on niisugune, selle garnisoni pidime purustama siis raudtee silla õhku laskma, sellepärast siis võeti juba, võeti juba ühiselt kokku, mitte meie üksi ei läinud, aga siis läks juba üle, seal oli üle 100 mehe, oli üldse kõikuid kokku. No aga meie algul ei teadnud, kuhu me läheme. Läksime üks, kolm päeva mööda, mets, julkusi mulkusime ja, ja siis. Ühel õhtul võeti meid sinna metsalagendikul kokku ja vot niisugune ülesanne, nüüd see grupp 25 meest lähevad garnisoni aaret hävitama. 25 meest läksid silda õhku laskma ja 25 meest läksid siis raudteejaama purustama. Meie meie ülesanne oli garnison hävitada. Hiilisime pimedas sinna garnisoni lähedale ja seal garnison oli niimoodi kaitsta, oli suur koolimaja, kaks koolimaja, kaks maja, andsin oli okastraat ümber pandud suur tõmmata, nii et igaks juhuks, et kindlam oleks. Ja noh, me saime siis sinna päris okastraadi lähedale ja seal oli valve valve käis, valvur käis väljapool okastraati ja me pidime selle valvuri juba peaaegu kätte saama, aga ta märkas meid ja pani jooksu ja hakkas automaadist laskma. Siis meil ei olnud mitte midagi teha. Me pidime, pidime ka tule avama, muidu te oleksite läinud vaikselt, muidu oleks vaikselt läinud ja meil oli täpselt kellaaeg ette nähtud, kus kõik kolm kolm gruppi täpselt kella kolme ajal öösi pidime hakkama pihta. No aga meil läks nii, rabalased me neid avastine viis minutit või nii muidugi. Et läks siis juba see madin lahti seal. Aga siiski ikkagi me saime sinna garnisoni juure üks üks rikkanud oli üks mees ja Kruuse kaks kaks mees nüüd viskasin sinna garnisoni, hakkas, viskasid selle tankitõrje granaadi sisse. Terve sein kukkus alla kui majasein. Ja õnnetuses mõlemad jäid ise selle maja seina alla, nii et nad said seal surma. Kaugele te olite naistes? Mina olen päris ligidal, päris ligidal oli, seal ei olnud mitte ühes maanteed olid terve seal palju laiali, vaikselt majandus ka, nii et nad hakkasid vastu tulistama, see suur majandusgranaat sisse visanud, see läks põlema kohe see need kaks maja läks täitsa põlema, seal sai päris mitu, meil sai viis või kuus meest, sai surma seal. Ja siis mina olin. Meie läksime niisugune maantee maantee tuli seal töölisklassi, läksin maantee peal ja ja siis atradi ülem vehkis käega koguneda, mina olin tema käskjalg ja ma hakkasin, hüüdsin meistrile koguneda kogule taganeda, tähendab. Nojaa, aga mehed ei pannud tähele, seal suurel raginal mürinal seisis, tõusin põlvi sinna maantee peale ja siis, kui ma seal põlvili maantee peal siis mehed märkasid, ma vehkisin käega. Aga siis ma saan ise ka piraka pihta, siis ma kukkuse sinna. No see oli sügise aeg, see oli oktoobrikuu 18 oktoobril. Kraavide tööd käis, kukkusin, mitte sinna vee sisse ja siis minu kõrval läks üks minu sõber läks ka, vul läks vee sisse. Kuulipilduja, tema sai ka seal pihta ja siis ma jooksin, ikka hakkas sealt ära jooksma, jäin täitsa üksi. Kust ta sai, tahavad, et ma sain siit pehmest kohast läbi. Ja ma hakkasin ära jooksma, siis üksipäini ei oska minna ka kusagil nii hirmus, siis saad aja siinses hirmsa viha peale. Mõtlesin, nüüd ma küll laseks kõik maksast tuled. Siis staabiülem tuli ka, meie saab, ülem tuli sulle vait, karjud, jood ja siis võttis mu püssi, mõtlesin, ma ei jõua kanda oma automaati. Siis anna siia, võttis automaadi ära mu käest ja ja aga ma ikkagi nii nii palju verd kaotanud oli tarvis okastraadi alt läbi minna. Ma ei jõudnud enam okastraadi alt üles tõusta. Siis ma ikka kuidagi koperdasin seal metsa äärde välja, siis mehed tulid vastu, võtsid teineteiselt poolt kaelalt kinni, mind viisid mind sinna metsa, siis sellega ma nägin hirmust vaeva ja sellepärast ma olin kolm kuud metsas. Kõhuli, kogu ei saanud istuda ega astuda. Jah, see oli partisanielu tegelikkuses jah, see oli jah, tegelikult no muidugi on niivõrd palju mööda läinud, seda ei mäleta enam kõiki täpselt. Sakslased kogusid ju seda vilja ja liha ja sügisel maamehed pidid andma, meie läksime, võtsime need viljakoormad ära, jahukoormad ära ja andsime kirja, portsjonid on ära võtnud ja viisime külme, matsime maa sisse, sinna metsa ja külme, panime järve siis ja noh, ikka ühtelugu võtsime sügisel. Sakslased tulid oma normi võtma, põld enam juba ära võetud. Hoid tohutult palju jahu, matsime maha sisse, keset pärast infot üles kaevas või kas need leiti üles, ei teagi, lihtsalt, et ei satuks vaenlasega, et ei satuks jah, lihtsalt põrgestoneid. Me mõtlesime kõik maha siis, meil ei olnud nii palju millegagi midagi teha, nende sellega tohutult palju koormate viisi. Nojah, ega teil ei olnud muud kui hobused ja reed, eks ole jah, ega meil muud ei olnud mitte midagi. Kuidas neid siis varjati seal inimene võib õhtul vait olla, ega, ega hobusele ei ütle, et sai hirnu ja seda küll, aga aga eks hobused olid niimoodi ka, et viidi kusagil suurde metsa puude alla ja nad olid siis niimoodi lõpuks. No seal olid niisugust nooremat poisid pidid hobusele rohtu korjama, ei olnud kusagilt võtta midagi, aga need olid ka väsinud, ei viitsinud korjata siis lõbusalt nii väsinud, et vajusid lihtsalt kokku. Meil oli vot kui see üks mees, kellel kellel lühielu katki läks. Hiljem ei jõudnud, et asja, siis me tegime nisu sinna silka tegime ühe hobuse jaganderam, üks hobune oli Eesti taga. Ja ükskord just Me olime kusagil jälle olime laagris ja äkki sakslased tungisid, tulid, tulid neile laagril kallale ja me ei suure rutuga, panime nüüd oma kolud kokku ja see haige mees sinna raami peale. Aga tagumine hobu, hobune seal nihuke väike hobune ees oli suur saksa hobune, hästi suur. Ja see väike hobune oli niivõrd väsinud, et kui see esimene hobune hakkas minema, vajus koosti kokku niimoodi. Ja meil ei jäänudki muud muud üle, kui lõikasime need rihmad millega see kanderaam oli seal hobuse küljes ja ja siis kanderaami otsad olid mööda maad. Esimene hobune läks suure hooga, mees karjus dial kogu aeg. No võib arvata, mis valu tal oli, kui, kui üle kändude kivide läheb ja reieluu katki. Ja nad tulid ikka tavaliselt ikka nii. Muidugi kui me lõhkusime raudtee ära või midagi siis ešeloni saanud edasi minna ja siis terve suur ports mehise saadeti kõik metsa kammima. Siis meie olime nagu jänesed panime. Ega me ju ei tahtnud sugugi, seda meil ei olnud, ei tohtinudgi võtta mingisugust lahingut vastu selle, mis me, mis seal mõnekümne mehega teeme suured väeosale. Meid pommitati raudtee pealt pommitati kahuritest ja mets ragises, nii et puude ladvad lendasid. Nad lasid umbraksud, jaanalasid umbes nad enam-vähem aimu sotsiaalpool kusagil olema, aga, aga see meile mitte midagi viga ei teinud. Teie ülesanne oli ainult parkida ja meie ülesanne oli aasal sidet lõhkuda ja raudteed lõhkuda, sildasid, purustada, ühesõnaga häirida kogu aeg neid. Nii et neil pidi olema kogu aeg mehed seal varuks, et et mitte täitsa segamini. Aga hiljem hiljem oli niimoodi julgenud oma garnisonis välja tulla üldse enam. Sellepärast meil oli palju abistajad ikka kusagil külase läksid või siis kõik ja siis saaks seal saaks sotsiaalsakslast seal. Aga masendav pilt tuli küll, kui ennem seda, kui, kui saksa hakkas seal Leningradi oblast välja minema, põletasid kõik külad maha kõik viimaseni iga ööse vaatasid viis, kuus tulekahju iga ööse, siis nad hiljem ei julgenud enam jalgsi tulla, neid süütama. Lennukipommidega panid terved külad läksid. Kas partisanid kuidagiviisi takistada ei saanud, seal külades ikkagi takistasid mitmel korral külast välja ka, aga, aga siiski noh, kui tuli ka suur seal suur väeosa sisse, no mis sa teed seal 10 20 mehega. Aga me pidasime lahingut nendega mitu korda. Ja siis on, neil oli veel niisugune komme ka, et kui nad tulid vene külad, on maantee ääres palju maju ja siis nad tegid niisugused asjad, panid ühest otsast küla otsast maja põlema, teisest otsast maja põlema, nii et neid valgus ümberringi. Aga küla tulid, kõik olid maatasa, kõik maatasa, inimeste laske külalisMuldonnides metsas. Imelik oli vaadata, kui ainult ahi ja korsten oli püsti, siis käsiti leiva küpsetamisel ahjuse korstnas. Mu maja ei olnud üldse olemas. Ja kõik lapsed, kaasa arvatud kõik, kõik, kõik. Meil oli niimoodi, et kui see Leningradi front läbi murdumise pinne siis haiged mehedki, kes olid seal meie atraadi ülem, olisi aarde tema sai mõlemast jalast haavata läbi teda ja siis veel seal haiged mehed saadeti Leningradi läbi rinde. Meile anti ülesanne, et me pidime tulema siis üle Peipsi armeesse, meil jäi, jäi siis järgi 11 inimest, kaks naist oli ja üheksa meest ja ja siis me olime kolme hobusega saanidega olime, mina olin esimese hobuse peal saaniga ja siis olid kaks radist ja siis sai Tartul ka seal vee peal ja äkki tulid Saksa lennukid niimoodi. Meil oli natukene maad tarvis minna seda suurt maanteed mööda, muidu me ikka käisin metsa mööda. Natuke Maadoldori suurt maanteed mööda minnes nimetatakse Balzakaks maanteed kolm kilti, umbes. Siis me oleks keeranud paremalt Peipsi järve poole aga siis tuli üks lennuk, seal, Saksa lennuk, tuli, keerutas, kirjutas seal meie kohapeal, no meie ei teadnud ka, mis asi, mis ma ei tea, mida kohtu arvata. Ja läksin ikka edasi, aga eks see oli luurelennuk, mingisugune. Nii mõtlesin, mis ta ikka tiirutab, viilud on meil üks veerand tunni tarvis, siis läheme metsa, uuesaja, las ta tiirutab. Aga see oli tegelikult oli luure. Andis sealt tuli üks mingisugune eelsalk, tuli, läks Leningradi sellel puruks löödud rindele, läksid appi, abiväge läks sinna. Ja eks see andis lennukandis seal neile nendele teada, et niisugune kahtlased isikud tulevad sealt. Noh ja läheks, läksime, läksime juba peaaegu olime metsa keeramas, kui äkki sakslased olid võtnud sinna sa saada sisse, kuidas varitsus valitsus oli võtnud sisse ja nagu me saime hästi, ligi kub, pani igalt poolt, point tuli peale. Minul hobune ehmatas ära. Simmani maa hobune ehmatas ära või kahe jala peal püsti ja mina ei oska teda kahandada kusagil keerata, keeras paremale poole lume sisse. Ja siis ma vaatasin, tagumine mees, kes tagumise hobuse peal oli, see jooksis minu ees üks, viis, viis või 10 meetrit minu ees. See sai pihta, kukkus maha. Mina keerasin ringi, hakkasin tagasi, kus ma vaatasin, minu taga oli ka üks selle kolmanda hobuse pealt, see sai pihta, mõlemad said surma. Mina panin siis niimoodi otse edasi, külma jooksis, nii et õudselt jooksin, nii et mul süda oli nagu seest välja, kukkusin maha, pärast tundsin nagu süda ei oleks enam sees olnud südant nagu lume peal juba ja siis nad hakkasid mind taga ajama. No aga õnneks ei aja enam väga palju ei jooksnud, mul järgi ka, tulistasid, tulistasid pihta ka ei saanud ja ei pannud siis sihti mööda, vaid juba metsa mööda metsa mööda smaninaa metsaalust mööda metsaalust teha, seal on niisugused noored, männid olid nende noorte mändide vahelt, panin küll nad lasid tagantjärgi, aga aga mina ei saanud pihta. Ja siis ma jooksin ühte kohta suure kuuse alla, seal oli tuisanud, niisugune oli nagu oli, auk oli, läksin sinna auku ja kaua ma siingi olen, ei oskanud olla ka teised läksid kõik vasakut kätt jooksid mina meie kolmekesi jooksin paremat kätt. Ja noh, siis ma seal aukus olin natukene aega, mõtlesin, kus kaua ma siin olen, ma pean ikka kusagil minema, hakkasin välja minema ja siis tuli see luure uuesti autodega. Ja siis ma mõtlesin, et mind ei näinud, ma viskasin niimodi ennast lume sisse seljal ja aga nad ikkagi Marklast jälle tulid, jooksid minu poolakas laskma, ma panin jälle nagu irvmetsa ja siis nad palju minul järgi jooksnud natuke maad ja siis ma julgenud ennem minna üldse välja, kui läks pimedaks, täitsa siis pimedaga hakkasin üksipäini hulkuma, ei oskanud mitte kusagile minna. Pärast hakkasingi umbes sinnapoole minema, kus me, kus me tulime. No siis hommikupoole juba nii, et hakkas juba valgeks minema, siis ma vaatasin, tee, läksin mäest üles, ma vaatasin minu staabiülema, tundsin ära kaugelt, staabiülem oli, oli seal üks teine mees veel, siis nad viisid mind sinna zemljankades, seal olid need küla inimesed küla maha põletatud ränkades metsas, vii sinna. Siis ma sain kõhutäie supiga süüa ja viskasin põrandale maha magamas, nii kui sain vaevalt magama jääda, kui saaksid kiiresti üle ümbrusele. Ma panen ruttu minema. Siis me läksime ruttu sellest sime hakkasid minema ja sakilised jälle luurasid seal kusagil panid tule peal karis häält, partisan häält, partisan, no mis, meil polnud aega siis vajada midagi muud, kui panin igaüks, kus, kus aga juhtus. See kaks sõpra said mul mõlemad said, üks sai minu eessõnu tagasurmadest, minul millegipärast ei hakanud seekord. Aga noh, siis ma sain ikka oma oma sõpradega kokku ja siis me saime niimoodi minema, aga hulkusime üks kolm päeva uhkusega täitsa metsas ringi, niiet ei teadnud, kus minna. Paras, siis hakkasime Leningradi poole tulema. No me pidime minema tulema siia Eestisse üle Mehikoorma juurest üle pidin tulema, aga kuna kukk sa selle hariduse peale ja siis meil ühesõnaga kõik hävines, mitte midagi muud jäänud, kui ainult automaat, üks see disk, mis meil siis elamine, siis kutsuti meid tagasi, Packaotasite relvastuse relaadi kaotanud, otsisid aga, aga, aga padrunid, laskemoona kaudseme ja kõik meil oli seal, meil oli seal trükikoda ja meil oli seal raha, raha, möllata, seljakotitäied ja iga kõiki asjaga nii ootamatult see asi juhtus, et me kõik läks. Ja siis meil pole enam mitte midagi teha ja isegi isegi paarituda, selge, kas see oli juba teine retk siis vaenlase tagalasse või ikka sama sama retk sama rakkijaga ja jumal. Aga pärast teinekord ma küll pidin tulema ka Eestis märtsikuu sees üle Peipsi järve. Aga noh, selles ei tulnud välja midagi. Aga see jäi meil jah, niimoodi katki, et meie palitud selga minul kõik ära pandud, ilusilm oli kõik ära pakitud ilusti ja äkki niisugune prohmakas igalt poolt sakilised, juuksed kallaletulemist. Siis me läksime Leningradis seal Leningradi, siis suurem osa partisani tuli siia. Keskkomitee käsutusse, noh ja kuidas sõda lõppema hakkas, teile seda mina ei saanud sõjale lõpu kudeda mõnu tunda, sellepärast et mind määrati Saaremaa parteikomiteesse tööle. Muidugi sel ajal, kui seal Sõrves olid lahingud, siin maalin Kuressaares kellele te töötasite partega instruktorina. Ja siis ma just ma tean, ma olin komandeeringus Kuressaares, Kuressaare oli, oli komandeeringus üheksandal mail Tallinnasse, kui öeldi sõda lõppenud noosis, muidu mul ka hea meel oli. Arusaadav, siis ma olin juba rongi peal Tallinnasse sõiduks, täpselt seda mäletan väga ilusaid päiksepaisteline ilm oli, ilus ilm oli ja üheksas mai. Nii päris ootamatult tuli. Muidugi igaüks muidugi teadsid, vaata kunagi lõpeb, aga, aga ta nii järsku lõppes. Ühesõnaga, rongi istusite veel sõja ajal, aga Tallinnas välja tulite raua ja ja niisama ootamatult nagu hakkas sõda, niisama ootamatult lõppes. Ma mäletan seda, kui ta hakkas ka, see oli ka jälle tohutult ilus ilm, oli ma tulisest parasi maalt. Käsi tuttavate juures, maal või seina peal olid suured plakatid üleval, sõda on alanud, Saksamaa tungis kallale nõukogude liidule. Niisama, äkki ta hakkas siis alati lõpes. Kui niimoodi võtta, siis mina üldse teistesse disi kui teised, rohkem öösel pimedas öösel pimedas ja erariides ja erariides ja võta, kust tahad ja ela, kuidas tahad. Mõtted olid kogu aeg kodus, kuidas mul siin on, vaatasid tähti üleval taevas ja needsamad tähed paistavad sinna ka ja ikka niisugust mõtet tulid.