Kell on saanud üheksa ja alanud saate oma ja ehtne veedame täna koos leigaritega tähistas ansambel ju alles hiljuti, 14. märtsil oma kolmekümnendat aastapäeva. Ja mitte palju aega enne seda sai teoks leigarite kontsertreis Jaapanisse. Kõigest sellest algavas saates, mida toimetab Maie Viilup. Jutu teemegi. Stuudios on külalisteks leigarite kunstiline juht Kalev Järvela juhatuse esimees Tõnu linna ja kauaaegne leigar ansambli asutamisaegadest Sirje Männik. Saate muusikaline osa on leigarite pillimeestelt Jaan Sommeri juhtimisel ja muusikaga alustamegi. Kuidas möödus sünnipäevapidu, mida peeti täpselt õigele päeval, 14. märtsil? Sünnipäevapidu möödus väga soliidselt, me pole varem korraldanud pidulikke üritusi ainult oma tegevliikmetele, vaid tavalised on pidu olnud külalistele. Seekord tegime bioiseendale aga täpsemalt korraldamiseks Tõnu rääkida, sest tema on peo korraldamise taga. Peo organiseeris juhatus, noh, kuivõrd juhatus on valitav organ, siis on iga kahe aasta tagant uus juhatus ja sellele juhatusele need praegusele, mida mina esindan. Satuse, see õnn või õnnetus, et tuleb töine aasta ja 30. juubelihooaeg läbi viia. Ja, ja siis me mõtlesime, et miks mitte number suur ja teha rahvale rahvale oma pidu, mis oleks nende jaoks lõõgastav meie jaoks teine, nii nagu peabki ettevalmistamine olema ja vist tuli hästi välja, vähemalt tagasikajad on head. Organiseeritud oli üritus uuel tänaval muusikamajas ja. Pidulikuna mitte mitte sellisena nagu olemas, harjunud 11 nägema trennis lühikeste pükste ketsidega või muru peal rahvariides. Oli päris meeldiv näha seltskonda, kes kuidas tualetis lipsustatuna pikad tualetid, musta ülikonnad. Ja nii et vahva vaheldus. Ja palju oli siis koos neid, kes võisid nimetada ennast leigareid. Kas see oli tegev leigaritele üritus? Need praod on need, kes täna nimetatud tegev leigariteks üritusel umbes 80 90 täpselt ei lugenud. Ja kutsuda oli tunduvalt rohkem saadetud, kes, mis põhjusel, kes oli kodunt ära väljamaal või mingid tööasjad ei saanud tulla pisikesed lapsed või? Aga need, kes läbi aja leigariks ennast võib nimetada, mina pakuksin välja, neid on üle 1000. Ja üks nendest leigarite algusajaolijatest Sirje Männik. Kuidas nüüd tundub aastate tagant tagasi vaadates seda aega? Kui siis leigareid lood ja kui noh 30 aastat tagasi sai alustada, siis ei mõelnud ju sellega, et noh, nii kaua veel tantsid ja vastu pead ja, ja, ja siis olid ju eeskuju või noh, olid ju ainult lavatantsud olid ju sõprus ja kuljus ja ja nisukest folki Roosed tantsu, mida meie alustasime, Christian meile õpetas, oli hoopis noh, ilmselt tema jaoks uus ja meile kõikidele uus ja, ja mis seal praegu väga hea, et meil tulevad, et meiega kohe kaasa ja nad kasvavad selles keskkonnas ja, ja nad näevad ja kuulevad, kuidas need emad-isad, need laulavad ja tantsivad ja, ja nendele hakkab see ja vot sellepärast on kolleegiatel ilmselt niisugust tugevat järelkasvu, et ei ole iga aasta sellist vajab mitu kuud aastas kutsuda, näiteks esimesel aastal oli kutsuti ju mitu korda tantsima ja, ja väljalangemine ja kas puudus huvi selle vastu või, või pettusid võib-olla olid näinud kõik ainult seda suurt lavatantsu ja seatud tantse, et võib-olla pettusid selles meie labajalas. Aga nüüd meil läbi aastate on väga püsiv koosseis. Kas see oli Kristjan Toropi idee luua selline rahvakunstiansambel? See oli Freederoutbergi ideed, kes oli sel ajal Tallinna puhkeparkide direktsiooni direktor. Praegune osutus on AS lauluväljak, selle järglane ja Fredo Raudbergi idees oli ja see ansambel pidi hakkama vabaõhumuuseumis esinema. Turisti turistidele. Ja nüüd siis hakkasin tulema päris ohtrasti, iga kontsert, viis-kuussada inimest, poisid olid, ummistasid muuseumi värava ära, Igaljuhul. Selleks ajaks juba oli loodud leegahjus. Leega just loodi minu teada pärast leigareid, seda hiljem sentimendist kuidagi niimoodi Igor Tõnuristi käest peaks täpsemalt küsima. Aga igatahes on vist see küll nii, et leigareid on seni vanim teadaolevail andmeil tegutsev rahvakunstiansambel. Jah, kes tegeleb folklooriga, ütleme niimoodi rahvakunstiansambli nimetust on teistel kollektiividel ka, kes tegelevad lavatantsuga. Aga kas leigareid on oma tegutsemisaja jooksul ka muutunud? Ei oskagi nüüd öelda, eks midagi ikka muutunud. Eks Kristiangi muutis muutus oma tegutsemisaja jooksul, nagu Sirje ütles, eks ole, et ega alguses Kristjan ka õieti ei teadnud, mille, millega ta tegelema hakkas ja eks õppides inimene ikka muutub. Ja eks mina Kristjani kõrval puutusin ja eks pärast aga ise natukese muutunud jälle ja. Muutunud muutumisele peab olema. Peab olema aldis muutuma. Põhijoon on jäänud ikka samaks. Põhiosa makse, millel me oleme, põhi on jäänud samaks, aga, aga pealispind ikka natukese muutunud. Kogu aeg ajas, aga kas saaks sõnadesse panna kuidagi neid põhimõtteid, mis on siis kindlasti? No ma tegelikult mõtlesin enne aastapäeva nagu kolm aastakümmet, et äkki kümnete aastate kaupa midagi panna, et võib-olla siis niimoodi esimene 10 aastat oli nagu eneseotsimine iseeneseõppimine. Ja siis teine aastat võib-olla oli nagu selle asja väljapoole pakkumine rohkem ja teiste kaasahaaramine siis hakkasid Baltika liikumine. Tegelikult tuli kohutavalt palju teisi folklooritrupi hakkas tekkima nagu seeni metsa all. Ja nüüd see kolmas aastakümme, selle ma paneksin. Kui see kunstiline pool oli paigas juba teise aastakümnega, siis kolmas aastakümme tegelikult läinud seltsi ülesehitamisele, et saaks ühest tantsuansamblist korralik selts koguma seltsielu seltsi tegevusega. Ja mida see seltsitegevust siis endast kujutab, kas see tähendab ka ikkagi kontsertide andmist esinemist? Loomulikult see kõik on jäänud alles, aga see moodustab umbes poole kogu tegevusest. Tingimustele seltsi tekkimine, miks see nii on ja kas peaks olema siis tänapäeva rahvakunstiansamblist seltside näol? Võib-olla ei pea, aga meie leidsime selles ainukese väljundi, sest puht materiaalsed, olgu materjal, on olukord sundis selleks. Me pidime saama ennast oma rahadega ise hakkama või toime tulema ja oli vaja kõigepealt juriidil nihi kasutada. Puhkepargid nagu ütlesid meist lahti. Ja siis sealt pealpi seal pinnalt asi hakkaski pihta. No milline on siis see tänane leigarite argipäev, kui sellest rääkida? Lõigerite argipäev on selline, et põhirühma tantsijatel on kaks korda nädalas tantsutrennid pluss üks laulutund. Lisaks ürgleigareid teevad kui tihti üle nädala, üle üle nädala, pühapäeviti ühe korra saavad kokku, lisaks on lapsed, kes kolm rühma lapsi, kes käivad koos erinevatel aegadel. See on selline töine suviti esinemised, laupäevad, pühapäevad on korralised esinemised vabaõhumuuseumis. Lisaks need tellitud esinemised, mida turismifirmad meilt tellivad. See kõik on siis pool, teine pool on see, mis on iga mingisuguse paarikuise intervalliga, tõenäoliselt on sellised seltsi üritused aastavahetuspiduloomapidu, sellise sellised üritused, mis on nagu seltsi enda liikmetele, nii nendele, kes trennis käivad, kui ka nendele, kes mingil põhjusel on pausi pidanud, aga loevad ennast siiski veel seltsi liikmeks. See vist ongi mingisugune vahed leegarit, tantsuansambli na või leigareid seltsina. Selts on ikka laiem mõiste, seltsi võivad kuuluda isegi sellised inimesed, kes ei ole kunagi tantsinud leigareid, nad võivad olla leidurite fännid, toetajad, kes iganes. Ja kui neile see tegevus meeldib, siis miks mitte nii, et kaks poolt on üks, on see ansambli poole siis tegevus, mis on väljaspool seda tantsimist. Aga leigareid olid ja on ka jäänud tantsuansambliga, kuigi on aegade jooksul olnud ka laulurühm ja pillirihma ju niikuinii. On siiamaani siiamaani lauljad, tantsijad kõik ja kõik on siiamaani. Võib-olla jah, selles on nüüd küsimus, et tantsijad universaalsemat tantsijad ka laulavad. Suhteliselt palju sellepärast käivad, kui kusagil on jutul Heigaritest, siis ikka tantsimise koha pealt. Samas nad laulavad ka kui nüüd võtta ainult arvuliselt tantsijaid, lauljaid, tantsijaid muidugi, mass võrreldes pillimeestega. Keda on noh, nüüd on juurde tulnud. Pea, pea 10 võib olla selliseid, keda keda aeg-ajalt näha saab. Aga lauljaid on jah, mõned sellised, kes on siis käivad kontsertidel ja võtavad eest laulu üles. Selliseid spetsialiseerunud lauljaid on vähem ja kuivõrd nad ei ole nii universum, tavaliselt kui tantsijad tantsiksid sama reipalt kõik trennid, aga siis nad oleksid rohkem. Võib-olla fookuses. Laulu kõrgugaadinedega kaarige ideedega kaanige Eime sõsarpuuga. Laulu tardugazine tööga kaanige laulnud advokaadi ideedega piiride pannile Tiidadega kaanige. Kaanide Paanovi päeval ajad on ka kaadige. Ega ka õige, kui ei lase, laula mõõdega, lange, ei lase. Laad, kaanige Vainime Divillumedega. Mis kuulub repertuaari leigaritele praegu? Kas seesama, mis on kõik see 30 aastat kuulunud põhi on sama ja ehti ehk leiab teiste aeg-ajalt natukse juurde. Need on needsamad vanad laulud, pillilood, mängud, tantsud, mida kunagi on tantsitud ja muutmata kujul või no selles mõttes on repertuaaris on teisi ka, et me ikkagi osaleme tantsupidudel, kus on autoritantsud ja õpime neid ka. Ja õpime veel ka näiteks Christian hakkas meile õpetama Jurg leidurites saksa tantse, taani tantse, siis noh, mida tema ise, mis tema oli nagu üles kirjutanud ja Norra ja Rootsi ja noh, me neid nagu proovime seal nagu endale puuks ja vahelduseks neid praktiliselt esinemise jaoks ei lähe vaja. Aga lihtsalt omal on vaheldus. Jah, ta ei ole tavarepertuaari, aga nagu siingi sai tehtud, ükskord see oli eelmine aasta, tegime kava, kus võrdlesime teiste rahvaste tantse eesti tantsudega et leida ühiseid jooni meie naaberrahvaste tantsudest. No need olid nii nagu kangakudumine, nad on kõikidel põhjarahvastel, aga igalühel on väike erinevus, kõikidel on üks ja sama tants, kangakudumine. Ja kas selline tore nähtus, nagu need ürgleigareid teil on, kas on ka pidevalt tegutsev tantsul? Selle asutas või kutsus kokku veel Christian oma oma eluajal, nii et kui oli meil 25 25. aasta juubelipidustused, siis oli esimesed need endised tantsijad, nemad ise panid omale nimi ürgleigareid ja nemad esinesid kontserdil, nii et enne seda See oli minu meelest vist, kui ma ei eksi, kui hakkasid nad koos käima. Mis oli paar aastat enne 20 viiendat aastapäeva, kas on seitse, kuus, seitse aastat. Jah, vast, sest noh, mina liitusin sinna vähe hiljem. Ja, ja see on nüüd pidevalt koos käinud, kuigi meie koosseis ka kord jälle keegi läheb nagu juurde ja, ja siis jälle mingil põhjusel ära ja aga üks mingi põhituumik kuskil 10 kuni 14 inimest, see on, kes pidevalt käivad. Aga ürgheegeldanud on see põhimõte, sinna võib kuuluda ainult kunagine leigar. Sinna ei saa kõrvalt tulla, enne peab olema põhirühma läbinud. Oli juba mainitud ka teie pikka reisi Jaapanisse, kuidas see möödas? Jaapani reis läks edukalt vastu võeti meid väga hästi. Mõtteliselt oli tegemist nagu kahe üritusega algselt kutsuti meid. Taotlesime Internationali poolt, see on turismifirma, kutsuti sinna nagu messile või festivalile või oli see hoopis Eestit tutvustav üritus. Täpselt ei saanudki aru, vähemalt minuni seeläbi tõlkide õieti jõudnud üritusele tutvustama Eestit potentsiaalsetele jaapani turistidele ja, ja sealsele rahvale. Ja kuna see satuse vabariigi aastapäeva loba lähistele, siis anti meile võimalus tulla sinna varem, et aastapäeva vastuvõtul esineda saatkonnas. Ja vahele jäi siis ka veel neljapäevane sõit Hokkaido-le, kus tegutseb jaapani Eesti sõprusühing. Seal on lausa selline registreeritud ühing. Nad on täielikud eesti fännid. Kõik on jaapanlased, kes on ühe eestlanna tuv saanud tuttavaks eesti kultuuriga, on kõik käinud minu teada Eestis ja võtavad vastu kõiki Eesti gruppe, eestlasi, kes Jaapanisse satuvad, võõrustavad neid ja. Näitavad oma oma maad ja oma kultuuri. Selle sõprusühingu esinaiseks on vist kirjakaadaks, on ka meie saatekülaliseks kunagi olnud. Ja tõesti ei ole esinaiseks demon konsultandiks peasekretäriks on Sirje abikaasa joyszi ogada. Ja kuidas siis õnnestus leigaritel sealisti rahvakultuuri tutvustada? Tundub, et päris edukalt, sest Me Hokkaido päevad olid niimoodi, et löök löögi, järelprogramme jooksis kiiremini, kui me ütleme programmuks, see, see meie järel jaapani tempoga jaapani tempoga käis seal ja ja mis puutub Tokyo laevades Tokio festivali reisi lõpuosas, siis Tal olid pikad kontserdid, endal aega palju kontsertide vahepeal. Aga noh, see on nagu lava taga istud tund, kaks ootaks, millal jälle järgmine kord peale lähed, et. Ja seal olid esinemised nelja paariga suure spordisuurel spordiareenil kuhu oleks võinud teha suuri väljaku jooniseid. Ja kuidas võeti vastu siis seda eesti tantsu seal, kas see mõjub väga eksootiliselt? Eksama eksootiliselt neile, kui nendega on meile ja aga proovisime neid õpetada neile siis päris kenasti tuli välja. Nad tabasid päris kiirelt, minu arust isegi üllatavalt kiirelt. Ja nende jaoks täiesti võõras tantsuliik neil endal sellist paaristantsu traditsiooni ei ole. Et jah, väga-väga kiirelt tabasid ära siinsed inimesed. Kui publiku hulgast võtta suvaline esimene ettejuhtuv, heidab ma tavaliselt nii kiiresti. Et eile siis langeks, langes osaks n-i ja Eesti kultuurikaugele. Aga kas seda juhtub tihti, et leigareid välismaal esinevad viimasel ajal? Ei, viimasel sa väga tihti ei juhtu. Võta nüüd selle aastaga siis viimase aastaga, siis no võib öelda küll, et jube palju, et suvel oli Ameerikas kaks nädalat, nüüd Jaapanis kaks nädalat, aga ega sinna vahepeal rohkem ei olegi midagi. Ja siin paaril aastal ei käinud mitte kusagil. Kuid Tõnu mainis moka otsas ühte esinemist kuhu meid kutsuti sinna Eesti vabariigi aastapäeva vastuvõtule. Korraldas saatkond siis esinemine osutus meil väga lühikeseks. Eesti saatkond, Eesti saatkond Jaapanis, kes korraldas aastapäeva vastuvõtu teistele saatkondadele, kes Tokyos asuvad muidu Eesti sõpradele. See esinemine osutus meil väga lühikeseks, kuna härra suursaadik ei tahtnud millegipärast, et mis seal esinesime. Kolmanda numbri pealt esinemine katkes ja poole numbritelt tuldi ütlema. Rahvas ümberringi vaatab ja kuulab ja nemad ei saanud aru, milles küsimus. No ja see oli siis, see oli selline oli siis Eesti vabariigi aastapäev jaapani moodi. Aga kui palju saab leigareid kuulda ja näha siin Eestimaal, kui tihti te siin kontserte annate? Eelmisel suvel oli ütleme, suve 100 päevaga oli Eestimaa pinnal natukese kasvõi 104 kontserti. Kas see on iseloomulik just suveperioodile just suveperioodile? Ja see vist tähendab ka neid muuseumis. Just muuseumis kontserdite tellitud kontserdid, jaanilaupäev läheb sinna hulka kõik kolm võtame tavaliselt nädal, mai lõpust ja nädal septembri algusest ja kõik need kolm suvekuud seal, et see on see kõige aktiivsem periood. Ja kaua olete vabaõhumuuseumis juba sellist ülesastumisviisi harrastanud? 69. aasta suvi oli esimene suvi. Vesuuvi hakkas augusti alguses istuli, esimesed esinemised, mis tuli minule, on nagu üllatusena, sest ma ei mäletanud, ma teadsin, et Me käisime proovis muuseumis ja noh, oli ju tantsupeo või laulupeol esinesime. Esimene esinemine muuseumis oli, see tuli mul pärast arhiivist välja, et see oli augustis läks terve augusti kuue septembrisse, tunduvalt kauem, kui nüüd, me olime ikka kauem. 69, oli esimene sassi Ani. Ja see oligi, see on meie põhiesinemine, nüüd on nagu jäänud teine hoov meile. Aga kuni Sassi-Jaani põlengu nii olime kõik, suved olime ainult sassi Anjovil. Kui ma hakkan praegu mõtlema, et 15 15 aastat olime sassi Jaanile 15 aastat köstriasemel 15. juubeliga asjani pandi põlema. See oli 15. aastapäeva kontserdipäeval. Ja kes on olnud seal publikuks teie ülesastumisi jälgimas? Põhiliselt põhiliselt kaks kategooriat, ühed on need tallinlased või eestimaalased, kes lähevad värsket õhku hingama ja oma lastega sinna jalutama ja teine suur kategooria on välismaalased. Üllatav küll, aga noh, tundub, tundub, et vähemalt turismigruppe ei viida sinna vaid Rocca al Mare vabaõhumuuseum on baarnega üksikult sõitvate turistide hulgas näiteks just sealsamas saatkonna vastuvõtul Tokyos. Ma sain jutule ühe jaapani ärimehega, kes viibis kaks kuud tagasi Tallinnas ühel õhtul läbisõidul Peterburist Riiga, ööbis Tallinnas ja temagi jõudis ära käia. Andres, kuigi see oli talv. Õhtune aeg, et kõik muud eksponaadid olidki nii, aga kõrts oli veel lahti ja temagi nägi selle koha ära, kui tuli jutuks, et kus me esinema ja mida teeme. Nii et koht on populaarne välismaalaste hulgas. Umbes umbes pooleks, ma arvan, on eestlasi ja täis. Ja teine on siis olnud ka võimalust erinevate seltskondade proovida siis seda Eesti rahvatantsu ja laulu mõju. Milliseid tähelepanekuid olete nüüd niimoodi siin aastate värkel teinud? Mida rohkem lõunamaa rahvas, seda aktiivsem on ta kaasa tulema tantsima. Ja needsamad jaapanlased on siin ju väga aktiivselt tantsima, siis nad tulevad ja vahest ma olen näinud, et nad tulevad isegi nii, et nad tuled sinna meie tantsu, kus ei ole ette nähtudki, noh nagu publikud kaasa tantsima ja. Väga kas neile väga ootamatute neid moodi sinna tantsuringi kaasa haarata? Kuidas kunagi sõltukese grupi meeleolus, kes seal on ja ootamatusena ja tundub, et siuke põgenevad ära jätavad kunagisi idabloki turistid. Ilmselt ka mõni giid võib-olla öelnud, hoiatanud, kas hoiatanud või lihtsalt öelnud, et näiteks et kes tunneb selle vastu huvi, et noh, ma tean, et minge siis natuke, olge lähe malet või noh, siin pole aeda mitte teisel pool aega. Et on ju küll, kes on huvitatud kohe sellest meelsasti tulevad tantsima, aga noh, me ei tea, minna ja teiselt poolt aeda võtma neid. Kas on ka midagi eriti põnevaid seiku meenutada seoses nende muuseumis antud? Ma tuletaks muuseumis priodi üle, kõige värskem meenutus on Jaapanist, kus ühes restoranis, kui me tegime suurema kontserti, üks tantsupaar tuli ise meie kontserdi vahele hakkas kaasa tantsima. Tegime ringjoonel vaba koha talle, las tantsib. Aga kui tuli rühma grupitants, mis eeldas kolme paari-kolme paari osalemist tahtis hirmsasti osaleda, no sai kah. Pühi, tants tuli kiirel käigupealt ilma pausideta ja sa seisad niimoodi, et sai osaleda. Järelikult on siis Eesti rahvatants üks väga selline ligitõmbav? Jah, Eesti rahvatants, ma ütleksin, rahvatantsu ligitõmbav nähtus ja samas on igas rahvatantsus on ju oma improvisatsiooniline alge olemas. Aga selleks, et seal sees improviseerida, selleks peab teadma neid raame, mille mille piires võib improviseerida. Nagu tunnetamise küsimus. Aga kas läbi nende tegutsemisaastat on teie repertuaaris ka mingi selline nii-öelda kuldlugu või või tants, mis alati ja kindla peale. Ja neid on päris mitu. Siin on päris mitu õpikut publikuga nagu pikuti ja kolonntants on vist algusest lõpuni olnud. See on olnud ja väga kaua aastaid. Meie vana hea kaerajaan on olnud algusest lõpuni. Siis on kalamees, nägime kalamees. No viimased paarkümmend aastat sõrme lukurei lende. Oli kivikasukas poiste pulgatantsupulgad poiste. Oma hitid on olemas ja need laulumängud laevamäng? Jaa, jaa. Mainisid ja kangakudumine, siis meil oli kullimäng, aga mõningatel keeleliste põhjustel me pidime selle ära jätma. Väga tore mäng ise. Laulumäng. Ja lõiganud on ka praegu tegutseb lasterühm, nii-öelda järelkasv. Vanemate ja lasterõhk läheb kohe reedel laagrisse. See on ka niisugune seitse miljonit. Samas on laagris vaja õppida ka tantse. Ikka praktiline ja lõõgastav. Koos seal kolm päeva laagris õpivad tantsija mängivad, lõbutsevad ja peavad öödiskot ja kui suur on Kolme rühma jagu, kui ma ütlen pärasema, valetan. Üle 60 on nojah, 60 kolm-neli last erinevates gruppides kokku. Ja need lapsed, kelle vanemad siis on enamasti kõik leigareid Arnold või on ka praegu Ei pruugi olla niimoodi, aga kõigil leigaritel oma lapsi võimalik sinna viia. Praegu vist on enamus küll muid lapsi vist juba meie lapselapski seal mõni laps on küll jah. Kui palju ta kaasa teeb ta. Aga tal tuleb see tore julgus seal muuseumi muru peal olla, rahvahõives ja, ja mõningates tantsudes kaasa teha, see on niuke. Me pole kunagi keelanud lastel endal jalus kakerdada. Alati proovides võivad lapsed ringi joosta ja tantsija ülesanne mitte talle peale tantsida. Ja muuseumise väiksele lapsele rõivad selga ja sealsamas emme-issiga koos, miks mitte niimoodi vanade situatsiooni olid põlvest põlvepõlvest põlve ja ja vot see ongi see, mis selle kuiva trenni ja kuivaid esinemiste vahelduseks pakub ja see seltsielu, et inimesel peab olema tore ju ka. Ega niisama heast peast ei käida lisaks teist tööd tegemas ja see peab inimestele midagi pakkuma. Kindlasti. Ja aeg-ajalt on ka kuulda ja näha leigareid kuulutavad välja endale uute liikmete otsimise ja vastuvõtu mida te eeldate neilt uutelt, kes siis tulevad ja tahavad leigariteks saada. Seda, et nad tahavad leigariteks saada ja ongi kõik. Kas nad peavad enne midagi teadma, midagi tantsinud, laulnud, midagi teinud olema? Põhimõtteliselt on hea, kui nad on teinud, aga ei pea ei pea. Lavatants veel kahjukski. Tähendab niisugune koreograafiline trenn? Ei, ei lähe, alati ei sobi alati sellele, mis ta peab olema. Nii et nii-öelda puhas leht võiks samuti olla tulega, tahab leigariks saada. Põhiline on see, et talle endale meeldiks meie hulgas olla. Kui talle see meeldib olla, siis on kõik teed lahti. Ja on ka alati läbi aegade neid leidunud, kes on tahtnud liituda lõigaritega aastaid ka päris hulga. Ja kui nüüd vaatame natuke tuleviku poole, siis mis see eelseisev aastage nüüd toob, mis tõi kõigepealt kaasendale selle 30. juubeli aga mis nüüd edasi saab? Edasi lähimast tuleks kohe rääkida, siis kohe varsti on tulemas tantsupeo ülevaatus. Kas te seal osalete, noh, kindlasti tantsupeo teine ülevaatus esimese ülevaatuse või tegime jaanuarikuu sees siis on hakkamas meil muuseumihooaeg. Seega ja jällegi iga-aastane natuke muudame tegema, meil on kaks kava meile laupäeval üks kava peab veel teine kava. Et iseendale igavaks ei läheks. Ja siis tuleb kohe jaanilaupäev vabamuuseumis. Segan vahele mai lõpus, juuni alguses, käsitledes festival ja 30 inimest, sõidab sinna. Saksamaale tantsima. See on niisugune festivali koht, kus me oleme käinud 10 aastat. 10 aastane juubel on selle selle kontaktiga, et nemad on käinud meil, meie oleme käinud seal sünnipäevadel. Ja kui ainult läbisõitu ei lubata sõita läbi Belgiasse, kui peatuge sekeses. Ja. Ja on teil ka rohkem selliseid sõprusrühmi kollektiive? On ikka, aga noh, nii aktiivselt nii aktiivses suhet ei ole teistega kuigi päris mitmekordne. Kordse kontaktid on Belgiasse ning lasi linnarühmaga, aga siis on Saksamaal veel Tseefelyya Šveitsi rühmadega Soomega. Soomes on päris mitu rühma kohe ja Soomes võiks öelda isegi mitte ainult rühmadega, vaid üle Soomelist liitudega. Soome kaasandan siin ütlevad ja soome noor soliit, kes omavad, ütleme veerida on enamuse Soomes tegutsevatest tantsurühmadest rootsist, piitja, linna tantsurühmaga ja märsta linna Kassari. See on eesti tantsurühm. Eestlased Soomes on ju lasterühmaga? Jah, Ottawas kotkas, kotka ja vandangansandantsin ütlevad veele. Et võib öelda, et korter on selliseid tantsusidemeid üle maailma kindlasti. No ütleme, Euroopas ei, üle maailma ei ütle Euroopas. Aga kui saab läbi nüüd tantsupidu ja ka need suvised esinemised, kas see suvi toob ka pikemaid reise neile veel kaasa? Pikemaid reise ei too aga väga vastutusrikas ülesanne juhatusel. Sügisel eks ta muidugi see vastutusrikas ülesanne langeb ka minule ja tantsijatele. Sügisel tuleb siis kohalikum üritus 11. septembril juubeli tähistamine kontserdiga Draamateatris. Ja sinna on oodatud siis kõik leigarite sõbrad. Ja sellele järgneb siis pidu. Tõenäoliselt hommikuni. Aga kohtab veel täpselt, ei tea, võimalik, et Pirgu mõisas. Ja sinna sinna tulevad kamisega isakese sõbrad. Kas te ei karda, et see draamateatrisaal kitsaks jääb? Aga ta ei karda, ma arvan, et on paras, sest sellele seltskonnale oli muusikamaja saada seal paras, siis ma usun, et draamateatrisaal saab kaamera parajaks, seal ei ole probleemi, ma arvan. Ja, ja siis siis ongi Kaageesekese rahvas jääb vist nädalaks Eestisse, siis me võõrustame neid. Ja see on ka, see on ka meie suvise hooaja põhimõtteliselt selle muuseumis esinemise hooaja lõpp, siis septembri keskel. On juba teada, mis selle kontserdi kavas saab olema. Täpselt ei tea veel ise ka aga plaanid on olemas ja väga kõva häälega välja öelda. Sest nagu on, et kogu aeg on asi muutumises. Siis kui konkreetselt tegema hakkad, siis veel tulevad muutused sisse. Plaan, et äkki teha kontsert ka kevadel, aga siia sattusid nüüd nii paljud asjad korraga 105. märtsi. Simman, mida Kristjan Toropi mälestuseks tehakse, siis tantsupidudel vaatas, et milleks on vaja omaettekavasid õppida, siis Jaapani sõitmis võttis ka paraja ja maffia, siis ei jäänud nagu eraldi kava õppimiseks üldse võimalust ja aega. Ja mõtlesime, et siis see sobib sügisesse hooaja lõpetamisest ka veel väga hästi, et see on nagu ikkagi juubelihooaeg ja ei ole nüüd tähtis, kus see kontsert on, kas kevadel või sügisel. Ilmselt seal tuleb paremini välja. Aga need Eestimaa inimesed, kes ei kuulda ja näha tahavad saada, siis mida neile soovitate, kuhu tulla? Täpselt nii nagu 30 aastat siiamaani on olnud. Iga laupäev pühapäev suvel kell 11 Tallinna Rocca al Mare vabaõhumuuseumisse, millal see suvi algab? Teine suvi hakkab. Viimased pühapäevaga jah, täpselt nagu viimane pühapäev aasta. Et loodame, et teil seal ja ka mujal hästi läheb. Kutsume veetma jaanilaupäeva vabaõhumuuseumis. Aitäh teile leigareid ja nüüd saate lõpuni kuulama veel kahe leigarist pillimehe Toomas Toropi ja Jürjo Jaama viiulimängu, mis on lindistatud läinudsuvisel Baltica folkloorifestivalil. Nii mängisidki teile leigaritest pillimehed Toomas Torop ja Jürjo Jaama. Saade Oma ja ehtne on tänaseks lõppenud.