Kell on saanud üheksa ja alanud on saade Oma ja ehtne. Stuudios on Maie Viilup. Tänase saatega läheme külla Tallinna Salme kultuurikeskuse lauluklubile laulurõõm kasutajaks ja juhatajaks on selle loomisest 73.-st aastast kuni tänaseni Ahto nurk. Ja seega on lauluklubi juba tegutsenud veerandsada aastat. Ja nüüd on ka juba uus hooaeg. Järgneva saatetunni jooksul kuulete rahvalikke laule, mis pärit lauluklubi repertuaarist. Ja samas kuuleme ka jutuajamisi, mis lindistatud viivadki toimunud klubiõhtult eelmisel pühapäeval, neljandal oktoobril. Nii et head kuulamist Ahto nurk, kuidas sai alguse lauluklubi? Kui lauluklubi algusest rääkida, siis tuleb tõesti rääkida natukene varem kui tähendab rohkem kui 25 aastat tagasi, sest see oli veel kaks aastat varem, kui tolleaegses Mustamäe mängude majas sai algust tehtud lauluklubiga kuna oli vaja leida nagu uusi klubide vorme ja siis kutsusime ellu seal lauluklubi. Kuna ma ka sain selle laulu kui ka kaks hooaega seal teada, sest ma tulin tööle siiasamasse majja, kus asus tol ajal ametiühingute kunstilise isetegevuse maja. Praegune Salme kultuurikeskus ja lasid Salme kultuurikeskus oli juba siis ka Salme kultuuripalee, aga siinsamas majas saime leidis ruumi ka ametiühingute nõukogu kunstilise maja, kes siis teatavasti tegeles Ametiühinguklubidega. Aga miks üldse särje klubi tekkis selline lauluklubi, kas oli näha ja kuulda, et on vajadus sellise kooskäimise vormi järele, mis ei ole ju mitte laulukoor, mis ei ole ka mitte lihtsalt huvialaklubi jagaks päris omanäoline nähtus. Klubi töötajatele ma olin enne nii-ütelda loenguid pidanud sellel teemal, aga ise nagu otseselt ei proovinud, et et noh, nagu vanasti pakuti ütelda massilaule ja ja noh, sealt võib-olla kuigi palju ande mõte alguse saanud. Ja siis saigi propageeritud just kultuurile, sättele, tehke oma kohvik-klubides ta ühislaulu, et oleks lõbusam ja siis Siis alustatud nii et käia, kuna ma tulin siia majja sisse. Ajaline selle maja kunstiline juht Linda Teder ütles, et miks mitte proovida ka selles majas siin lauluklubi. Ja nii saigi ellu kutsutud siin ja, ja nii paljudki enne Mustamäe mängude majas olnud lauluklubi. Seal oli selline probleem, et klubi natukene jäi seal soiku selle tõttu, et nad ei lähtunud sellest põhimõttest, et kõik laulule sõitudes seal arvati, et noh, et mis me ikka laulame, teeme vahepeal tantsu ka ja kuulutati niimoodi välja ja siis oli ükskord nii, et tantsiti ja vahel ka laulgi, aga siis oli juba publik selles mõttes reisiseltskond lõhenenud, et et osa tulid sinna tantsu pärast ja väike osa siis laulupäraseid ja nii kahjuks seal lagunes klubi ära. Kas te mäletate, kes need inimesed olid, kes viisakas selles klubis käima? Nurillad muusikahuvilised, kindlasti ka lauluhuvilised vähemalt ja kindlasti, sest see on kogu aeg olnud, tähendab meie õhtulehes kuulutasime, et alustab tööd lauluklubi ega me ei pannud mingeid tingimusi, et me kedagi seal üle kuulama või vali Mäelde järgivaid. Muidugi algselt tulid küll mõni tõsiselt, kas on vaja niimoodi ette laulda ja mõned küsisid, et kas koori ka teeme ja. Ma siis selgitasin ära, mis, mis me siin teeme ja siis sellega rahule ja ja siiamaani me ei ole kedagi niimoodi ei tavaliselt üle kuulanud ega ega mingeid tingimusi neile esitanud, nii et kõik täiesti vabalt, kes tunneb ennast siin hästi, on siin lauluklubis ja laulab kaasa ja oskate te öelda, palju tähtsaid inimesi on olnud, kes on nende aastate jooksul üksiklaulu pubist läbi käinud ja kas on veel ka neid, kes toona alustasid ja nüüd siiamaani ja ja vaat meil siin raamatus on kirjas, neil on üks kümmekond vist vaat siin samal lauaski on. Erich hoovus on, on üks selline, kes on algusest peale ja ja mitmed on siin algusest peale, aga muidugi vähe on neid päris algusest peale olijaid aitab üks kümmekond, aga seda rahvahulka paljusid läbi käinud on? Vaat seda nüüd ei oska küll mina ütelda, ma ei tea, võib-olla kindel. Ja, ja 500 kindlasti 500 kindlasti. Siinses laas Eva linna kaevasin kraave. Üla. Ja on kuuldate, tegelikult pole klubil on ka midagi enamat kui lihtsalt kooskäimine laulmine, seal on omad traditsioonid ja räägime neistki natuke. Ja traditsioonid on meil jah, juba päris. Ma ei oska nüüd ütelda, kas me olime kuskil kolme või olime viie aastased või tekkisid juba kindlad traditsioonid nimel, et iga suvel no kujunes välja nagunii-ütelda hooaeg, mis algas siis oktoobrisse ja lõppes maikuuga ja aga nagu välishooaeg, kus siis toimusid laululaagrid ja sellised ja, ja me oleme käinud küll küll laevadega sõitma, siin tol ajal olid. Lainelaev ja ja mitmed teised laevad, kus, kus 200 inimese oli laeva peal ja sõitsime marsruudil näiteks Tallinn-Riia-Roomassaare-Tallinn Roomassaare sadamasse. Sadamast kohtasime Albert uus tundiga ja käisime Abruka saare laeva seal kohtusime nende selle Abruka valtsi autoriga ja kanis, kindral. Ei, mitte ei sõitnud ja ei käinud kindlasti lauset. Loomulikult ikka kogu aeg käis, kõik need päevad olid täis laulu ja ja, ja need traditsioonid on meil siiamaani ja nii nagu te kuulsite, meil on välja kujunenud juba viimased kolm aastat üks kindel koht seal Kaisma järve ääres on Pärnumaal Järvakandi lähedal ja, ja siin Pärnu-Jaagupi tubli isetegevuslik helilooja Jaagup Kaunissaare on, on sellest ka laulu kirjutanud ja nii et need traditsioonid jätkuvad suvel kokku tulla ikka niimodi. Laupäev. Pühapäev, kolmepäevane laululaager. Lauljate. Suurus väga palju laule te olete aastate jooksul läbi laulnud üle üle 1000, siin vist peaks ka olema kirjas üle 1000 igatahes. Nii-öelda laugumi oma raamat ja 25 aastat. Näete siin kirjas on 1089. Kindlasti selle hakkavad isa ja see on selle aasta 10. jaanuari seisuga. Nii et. Kõik edetabelit ja meie lähtusime ka sellest nii-ütelda oma tippmeloodia ja hakkasime meie ausaltöelda, nagu selgitame parimad laulud välja kaks korda aastas üks kord hooaja parim laul ja siis teinekord juba kas detsembri lõpus või jaanuari Aluks siis sellel aastal numbri sinna langeb nagu kaks hooaega või niimoodi. Nii et me põhiliselt siia oleme pannud selle aasta parima laulu, aga me selgitame iga kord ka hooaja parima laulu välja. Kolm parimat, see parim laudas rohvika, seda lauldakse ja see satub siia, näete siia raamatusse, siin on kõikide nende 25 aasta kolm parimat laulu sees. Kiivas. Armastan Christian. Kauguste kutset kui seemi raamatust. Selles on Mary. Sell. Armastan päikest ja. Sinust. Ei tohi ala. Otse su p koguine. Riide koogilinas, q allurents. Ja tuu suur maantee ka. Sina ja meeri. Üks meeskond mad. Armastan päikest. Siin nõust ma uurimistalva. Seina. 25 aastat koos käidud, aga ATK tulevikuplaane või mis edasi? Ma arvan, et nii kaua, palju või, või all on lauljad ja soovijaid ja kui on edasiviijaid, siis lauluklubi läheb edasi. Uusi liikmeid näiteks sellel hooajal on siin ja on küll, on küll, meil on täna teine, teine lauluklubiõhtu selle loo ajal, aga eelmisel korral tollal oli juba siin. Ja, ja rahvast oli kuskil kümmekond uut uut lauljat. Annetega tähistate mõtte sünnipäev, jah, päevitage nagu lobitegevuse. Siin on niimoodi, et tähistame kuu esimese poole sünnipäevalapsi, õnnitleme sellel nii-ütelda teisel pühapäeval yhe ja neljandal pühapäeval, siis kuudel ja poole me palume sünnipäeva lapsed. Nii me teeme ka täna, palume nad lavale. Laulame nendele sünnipäeva laule ja õnnitleme neid ja nendel on võimalus omasoodu soovi avaldada, et nende auks siis terve lauluklubi laulab nende soovilaule. Kas alati on teie lauluklubiõhtuid ootamaski pillid ja on küll, iga nimetatakse ka või on need iga kord erinevad? Ei ole, meil on küllaltki stabiilne. Mõni on lihtsalt ära jäänud ja järjest on muidugi siis ka uued pillimehed välja valitud ja ja, ja täna on meil siin külaliseks, eks, eks, endine pillimees praegune tuntud mees Indrek Kalda, kes mängis meil viiulit ja, ja täna me nagu kutsusime teda siia, kuna me jätkame seda 25. aastapäevapidamist veel. Ja seetõttu siis peame meeles ka endiseid pillimehi. Hea võimalus küsida, Indrek Kalda mängis siin lauluklubi rõõmuks 20 aastat tagasi ja nüüd jälle. Kui nüüd vaadata selle pilguga, siis milline see klubi oli siis, milline ta nüüd välja näeb ja kostuks? Ma arvan, et põhi põhijoontes on ta samasugune, aga ma ei oska, nüüd ma ei mäleta enam, see distants on päris suur, et et kas ma ise olen vanemaks jäänud või on klubilise teadnud koos minuga vanemaks või midagi on natuke teistmoodi, aga üldiselt paistab, et kogu see asi on väga range ja korrektse traditsiooniga tänapäevani, vähemalt see 20 aastat. Mis mina nüüd, mis mind lahutab selles eelmises kohtumises, selle rahvaga on väga sarnane. Tihti nii, et seltskondades rahvas nii üksmeelselt kaasa laulab, nagu siin. Ei sellist asja muidugi ei ole ja. Vaadake ka neid, selliseid klubisid kahjuks ju kuigi palju ei ole. Need on, meid on ikkagi miljon, aga lauluklubides me näeme siin ka paarsada inimest ja need on siis need inimesed, kes seltskonnas võtavad laulu üles, laulavad sellega lõpuni. Sellepärast et nad teavad ka kolmandat väljendubki salv. Erinevalt teistest Eesti rahva ehk laulurahvaesindajatest, kes alustavad ainult esimese salvi algusega tavaliselt. Ja selle selle klubi mõte ju ongi osata laulda ja tunda seltskonnalaulu ja käia siin klubis koos ja minu meelest see on väga tore. Ka mujal maailmas on sellised lauluklubid olemas ja tegutsevad loomulikult ja mitte ainult lauluklubid ka, vaid ka kõiksuguse pilli mängib mängijate klubid. Sellepärast et noh, siin ja üks, üks väike söö yldiselt sellel meie elatustasemele olnud, et, et see on üsnagi kallis lõbu, on käia koorides klubides. Kui on siis tegemist juba sellise, et saab kaasata professionaalne Le õpetajaid ja mängijaid ja, ja noh, võib-olla meil see asi areneb ja rahvas muutub siis ise Kaltimaks kaasa lööma toibudes siis hakkab asi veelgi areneda. Ei saa öelda, et haigus meil kadunud on, siin on täiesti kõige paremas mõttes, see on Barry parimas mõttes taidlus etalon. Aga millega võiks seletada nii pikka aega püsimist sellisel tuvi? Ju siis inimesed saavad sellest rahulduse ja neile meeldib siin koos käia ja omada ühist harrastust ja miks mitte väga vahvat. Kurgiviilu nii. Juust. Ma olen nüüd nii habras. Või mis köitis mind? ÄRA elf poogus täiorite laulu Club esimene president oli küll ja millised meenutused-mälestused on teil, kobi nendesse aegadesse. Väga tore siis oli, ei olnud nagu kusagil laulda. Ja Ahto Nurga laul lubiskulise täitsa juhuslikult. Ja tuli niux õhta sinna laulma ja hakkas nii meeldima. 25 aastat järjest laulu. Mina olen tegelenud muusikaga ja laulmisega juba kuueaastaselt. Et minul on meeldinud pillimängija laul, kogu aeg ole laulu truuks jäänud. Nurga laulu krõbinat hoiab inimesi. Ahto Nurk on väga energiline. Ta jõuab kõikjale, aga ta juhatab laulukoori, juhatab orkestrit, meil on siinsamas kultuurikeskuses on meil olemas šansse niisu, rahvamuusikaorkester. Mina mängin ja mida juhatab Ahto nurk? Väga edukalt olme käinud Inglismaal esinemas ja ja laulu lubihing on meil muidugi, Ahto Nurk. Kema toob järjest uusi laule meile iga lauluklubi üritusega top kolm uut laulu kaasa, mida me õpime ära ja kordame manu. Võimalik igal korral uued laulud ja niimoodi tema saladus, kus ta välja koogitleid. Aga ta on niivõrd eriline mees, et kusagilt välja koogid ja väga toredaid laule. Kõige rohkem meeldib see, et laule on nii meie hästi lauale meie emadest, esiisadeaegseid kui ka moodsamaid. Kui ka moodsamaid laule laulan kindlasti päris oluline ja kõige tähtsam osa. Hingele väga suur rõõm ja annab toonus. Laulmine ei ole ainus tegevus, mis rahast kinni hoiab, kui vaadata neid toredaid pilte ja see on ka seltskondlik tegevus. Kuna meil on siin näiteks nelja lauluklubiga, on meil sellised ühised lumised, iga iga aasta üks lauluklubi, teised kolm kohkunud kohtumisõhtud, mis on väga toredad Haapsalus, Märjamaal või siis samad laulud, on samad ja on ka erinevaid muid Ahto nurk juhatab neid kõike. Pärnusse popist on Jakob Kaunissaar. Kes on ka väga tore muusik ja hea pillimees ja laulumees Müügivad kõrts. Soojaks. Ajame juttu, kuidas on teie nimi ja ka olete teie siin juba lauluklubis tegev olnud? Minu nimi on ene Oskvene ja ma olen laulnud üle 20 aasta. Aga nord tuli kunagi Kirovi kolhoosi lauluklubi juhendama ja siis me läksime kõik sinna, need inimesed just, kes laulab, armastavad, aga kes kuskil koorimise käia. Ja siis niiviisi me tõesti ta on nii energiline olnud ja nii hästi võluvalt kõike seda asja teinud, et me oleme nii kaua koos püsinud tänu temale. Valitsusele kohtlemise vormi tähendab mitte laulu koorivaid auruklubi, millised on lauluklubi helised? Lauluklubi on just see, et Me võime laulda siin igasuguseid laule ja, ja teha natuke seltskondlikku tegevust ja käia koos ja käia teistel külas ja kutsuda omale külalisi ja ja käia ekskursioonidel ja, ja laulule laagrites igal suvel vaba aja veetmise vorm ja hakata täiesti inimesed, kes on juba aastaid siin käinud, neid on ju nii palju. Näete täna palju tulvil täis. Nii et see on ühest küljest loogiline, aga teisest küljest ka midagi rohkemat, midagi enamat, kindlasti jõudega tunneta neid inimesi juba, kes siin on ja aastaid koos käinud ja see on lihtsalt üks suur suur sõprusringkond, kellest on lihtsalt kahju koguda. Kõik tulevad ikka ja jälle tagasi, vägagi, mis ei ole ka laialt puudujaid, kui on need laulupeoga õhtul, siis on ikka enam-vähem see rahvas siinkohal ja olemas ja kõik on kohal. Karjuda. Või luu külmal ajal sinu sees liiva, aga. Või. Ka seda ja teist ei armasta. Võin vaiksel rannal ka Isamaa siin nutta. Mina olin, keerame kolhoosis lauluklubi president 76.-st aastast kuni kuni 88.-ni. Teie nimi on marjad saab tegelikult ju see Tallinnas tegutsev Ahto Nurga lauluklubi, mitte ainuke, ei vaidle sinuga, rohkem ei ole ja neid on peale meie salme lauluklubi veel kolm Märjamaa, Haapsalu ja Pärnu-Jaagupi ja te olete ka vist need, kes nendega omavahel tihti kokku saada. Ja me meil on traditsiooniks saanud, et iga klubi üks kord aastas võtab vastu teisi klubisid, nii et need neli korda rästas, saame nendega kokku. Aga kas need teised klubid on arvuliselt samad, suured kui see siin Hoiei, seal on ikka väiksem, meie oleme kõige suurem, ütleme üle 100 inimese, meie laulupeopere, kogu aeg, aga ühiseid laule, mida laulda leiab. Ja eks see repertuaar on millele sama, mis siin siis, et Ahto Nurk on see, kes vahendab nii neid kui neid ülejäänud Klubi, see tähendab tema on see, kes siis sõidab mööda Eestimaad erinevatel aegadel, siis kohtume erinevate kruvidega, jahvatab neilegi laule. Ja ja mida siis kujutavad endast need kokkusaamised erinevate laulukruvidega? On jällegi noh, niisugune nagu ütleme, sünnipäevapidu, ütleme, kui külalised tulevad või külaliste vastu võtta. Nii et see on niisugune väga meeldib. ERR-i. Koor ta. Sul köigil, ta, sul. Et milline peaks olevaks õige lauluklubi laul, mis klubis kindlasti peale läheb, rahvale laulda meeldib? See laul peab olema väga ilus meloodia, lõivad olema südamlikud sõnad, sest enamus publikut, kes siin käib laulmas on üle kesk ja, ja tal on väga palju ilusaid nooruse mälestusi. Ja nooruse mälestused on alati kõige ilusamad ja sellepärast, et me hindame kõige rohkem neid laule, mis tulevad ja lähevad südamesse. Aga palju üldse neid laule on palju siin õhtu jooksul jõutakse läbi laulda. Et see oleneb ja sellest, kuidas me jõuame esimesed laulud selgeks õppida ja kui palju on ka sünnipäevale laps igal sünnipäeva lapsel on, on kingitus ka sellel õhtul, see on seest see laul, mida tema tahab, et kõige rohkem lauldakse ja me kõik laulame temale selle laulu, mida tema on välja valinud meie repertuaaris. Aga see, teie report paar on päris suur, tegelikult siin on kaks paksu raamatut järjest need laulud tulevad. Ja muidugi sõnad ilmselt kõigil peas ei ole või juhtub ka nii, et mitme laulusõnad juba meelde jäänud ja neid laule on rohkem kui need kaks paksu raamatut. Meil on need laulusõnad veel eraldi köidetud eraldi mappi ja peale pelgalt trükitud laulud ja kui te vaatate neid, neid toredaid inimesi nende toredate silmadega naerate silmadega, kes praegu lähevad koju, nad on saanud suure ja hea potentsiaalse laengu siit meie klubist. Nii et see on selge, sellist klubi ja sellist kooskäimise vormi on inimestele vaja. Ma arvan, seda on hädasti vaja seda vaja just nii meiesugustele või meie-ealistele inimestele, et on üks koht, kuhu sa tuled, kus sa saad olla, kus sind mõistetakse, kus sa ise saad ennast väljendada ja kus kõigil on hea. Kuulookleva. Jalg. Siin on meeles ja Viimas söögi unustas. Metsas käin mureta, ees on muuseas ja sul nopin siis. On ja nii ta kui helmed Tuvast kiires. Eliise neiuna. Niidab. Mõrsja pruudid et saadil Aga tea meelespea, millest kõik algas kord ja kuis kaadris, kui siis. Kui siis Aga pea meelespea, millest kõik algab kord ja kui eskaadris Võtmed on metaani. Aga pea meelespea, millest kõik algas kord ja kui sa siis Need on need saalil Kust tulevad igal kordaja ja need uued laulud, siia on ju teada, ega Eestis uusi laule iga päev ei kirjutata ja, ja tegelikult ongi ju täitsa probleem, uute laulude loomine ja leidmine, aga siin teie klubis on väga palju selliseid laule, mida üldse varem ei ole kuuldud kuskile? Jah, asi on lihtsalt selleks, see minu teha ongi, et otsida uusi laule. See kõige raskem on laulu laululoojaid, tähendab Eestis on siis selliseid isetegevuslikke laululoojaid. No ja nii-ütelda kõrvaid lahti ja kõrvad lahti ja, ja tänu ka teile, mis raadiost tuleb laulu leiame sealt ka, mis nii vähembon kuuldud ja, aga kui suur on see teie autorite ring, kes teile laule kirjutanud, ega meile ekstra keegi ei kirjuta, aga ma ütlen, et üks on Jaagup kaunissaare Pärnu-Jaagupis, siis on meil oma siin lauluklubis Elsa neyland, kelle toredaid laule me laulame. Ja, ja nüüd oleme sealt Võru kandis saanud haarab Anderil seal paar laulu ja niimoodi me vähehaaval oma repertuaari täiendama. Silver oli juba juttu sellest, milline üks laul peaks olema laulja pilgu läbi, aga nüüd lauluklubi juhend ja millise, millised nõudmised kriteeriumite seadmisel laulule, mida nüüd klubi laulma hakkab, milline see laul peab olema, esiteks ta peab olema väga meloodiline, lihtne ja muidugi sobivad sõnad ka. Sest no ma veel kord ütlen, et minu töö teeb raskeks see, et ma teen nagu omamoodi timaatilise õhtu. Mul peavad need kolm laulu olema nagu ühele kindlale teemale allutatud ja seetõttu ma siis valin siit ja sealt just. Vaat selle teemaga haakub vastavate aastaajad ja tähtpäevad ja needki ja kui me oleme käinud näiteks Soomes, et seal, kui need rahvamuusikud Pilimannid on koos, et siis seal ka on, on selliseid eestvõtjaid, kes laule laulavad, nendel on kohe laulikud trükitud ja, ja lauldakse siis just nendel puhkudel, kui Belymanid seal koosolek. Ja, ja nüüd siis on vähemalt teada, et Eestis on siis selline nii-öelda Ahto nurga lauluklubide võrk, võib nii öelda, et neid, et see ei ole mitte siin Tallinnas ainuke, eks ma olen püüdnud abistada, ega, ega ma kõigi igale poole ka ei jõua, aga nõu ja jõuga on abiks olnud ja praegu on, ainukene on Haapsalus on lauluklubi, mida ma siis käin, üks kord kuus seal juhendamas siin Tallinnas oli ikkagi esimene ja siitsaadik sest nagu eeskuju ja loomulikult hea. Suur aitäh teile kogu nende laulude ja jutu eest ja siis ühesõnaga jätkamegi nüüd lauludega. Tutaks. Oi ei satu saada adru, see. Nüüd. Ja suvi on või uurinud siis emad. Töötu. Hinga, müütsatuureldu ei hüüa viilu. Ma ei ta. Halba. Igapäevatööd ja uusmaa tooma. Siis. Taga uuriskambriks. Nii. USA-s ei. Tööta seal kell. Võis hõisata adrusiil. Kus la? Kõrge seega Põlvamaa ja ma Kui. Palju tube ei? Mängi silma. Et. Mis mul neist? Seisab ta hinges. Noorepõlve. Steri. Jälle ka. Ta. Juba pikki aastaid öödale. Ja. Ega me. Lapse Eeveega ega.