Tere, hea vikerraadio kuulaja, rahva teenrid on teie ees 14. septembril ja täna oleme siin koosseisus Külli-Riin, Tigasson, Eesti päevalehest, Sulev Vedler Eesti ekspressist ja Lauri Hussar vikerraadiost ja tänases saates räägime loomulikult kohalikest valimistest, need küsivad KM eetri ja leheruumi ja lõppev nädal on toonud siia ka teravust ja intriigi. Aga juttu tuleb ka meie kohalike omavalitsuste võimekusest ja Geomedia vastavasisulisest. Uuringust räägime ka peibutuspartidest ja ühest peaminister Andrus Ansipi väljaütlemisest, aga juttu tuleb ka Euroopa liidust millega me täpselt 10 aastat tagasi otsustasime liituda. Ja ma tahtsin alustada Eesti meedia teemadel, rääkida hästi lühidalt on sellest, milliseid muutusi see nädal on toonud Eesti meediasse, aga Sulev suutis enne saadet intrigeeriva teema veel sõnastada ja räägime selle siis kohe ära et täna rulliti lahti punane vaip ja suure pauguga avatakse, eks, eks riidepoode ja see tekitas sinus väga-väga elavaid mõtteid. Tallinnas avatakse HM pood ja ma tõesti vaatasin hämmastusega uudiseid, et mõned inimesed olid läinud juba sinna natukene pärast südaööd ehk tõsiselt kella nelja ajal olid ini esinesid inimesed kohal, et mulle tundus see natukene nagu hullumeelse sõna. Ma saan aru, et sajaeurone, selline tasuta kaart, mida antakse siis esimestele külalistele peibutab paljusid inimesi. Aga reklaamikampaania, see on võimas. Et need reklaamid, mida H ja M on avaldanud siis lehtedes või ka pannud Tallinnas Radissoni hotelli külge need ikkagi nii pimestavad ja teevad pika puuga ära kõikidele valimisreklaamidele, et hetke hetke kampaania võitja on selgelt see poegit. Ja ja mind paneb hämmastama, et kui, kui Eestisse tuleb mingi selline suurettevõte missugune kisa ja kära käib selle juures, et viimane kord oli näiteks saab vei nimelise võileivaputka avamine oli selline, pärast kirjutati mitu lugu, et kui hea või halb see siis on, mis need hinnad on ja ja kui kaua tuleb istuda või seista järjekorras? Tundub mulle natukene nagu selline. Imelik. Täitsa huviga ootan, et mis siis juhtuks, kui Eestis avaks esimese poe IKEA või Starbaks või. Aga mina, mina võtan seda asja pisut teistmoodi, et kui me oleme siin juba pikki aastaid Euroopas reisinud ja igal pool näeme HM poode ja siis meile tundub, et see on nüüd selline euroopaliku kesklinna sümbol ja, ja staatuse sümbol, et meil ei ole seda HM ei olnud, et kui ta nüüd meil on olemas, et siis me oleme veelgi ühe sammu Euroopa poole astunud, täna Me hakkame Euroopast veel kord rääkima. Kindlasti. Kindlasti oleme see, aga ma vaatan, kuidas meedia reaktsioonid on. Näiteks aastaid tagasi kirjutasid naisteajakirjad kogu aeg, et kuidas tuleb vaja minna ühte konkreetsesse sellisesse seebipoodi. Kui lähed välismaale, siis mine sinna seebi ja kosmeetikatarvete poodi, siis kui see keti ilmus Eestisse, siis need lood lakkasid. Millegipärast alati olid, käid Helsingis sealiku, käid Stockholmis, keiser, aga nüüd nüüd kui käid Tallinnas, siis astu sealt läbi, selliseid asju enam ei olnud. Ma arvan, et see HM vaimustus mingil hetkel kaamel katked, meil muutub lihtsalt. Tavaliseks elu osaks noortele inimestele suusatajate kiirmoekett, tõenäoliselt keskealised ja vanemad inimesed sinna väga tihti oma teed ei leia. No riided on seal tõesti nagu üpris üpris soodsad ja kui see on tõesti nii nagu sa Sulev ütlesid, et need esimesed ootajad saavad selle 100 eurose kinkekaardi, siis võib-olla inimene mõtleb, et ma siis seisan seal viis tundi ja palgitasu ei olegi nii väga väike. Palgataset arvestades on see täitsa mõistlik seista seal mõned tunnid. Aga see on muidugi huvitav, et mis nüüd riieta hinnata, hindadega hakkab juhtuma ja, ja kuivõrd palju hakatakse, hakatakse riiete puhul jälgima seda hinnataset teises poes ja kas see toob ka siis riiete hinnad või ka kingade hinnad alla, et, et see on omamoodi omamoodi huvitav, huvitav jälgimise koht kindlasti? Ja järgmine küsimus, et mis hinnatasemel see Haaemmelds Eestisse siseneb, sellepärast et on võimalik ka igas riigis erinevad hinnad. No te saate Helsingi hindadega hakata võrdlema nii, et see võimalus on olemas. No samas, ega see, kui sa rääkisid siin tuleb sellest, et see on nagu vapustav see, mis, kuidas inimesed lähevad sinna nagu varem kohale ja seisavad seal sabas. Et siis ega Eesti ei ole nagu ainus koht, kus selline asi toimub HM ümber, et ma kunagi olin tunnistajaks, ööbisin ühe HM lähedases hotellis üks kord, kus siis hommikul saabus müüki üks ühe mingi tippdisaineri toodang ja seal ka inimesed oli näha juba hommikul kell seitse seisid seal ukse tagaukse taga, olid siis punased vaibad ja mingi Librees härrasmehed, kes siis jagasid inimestele soov mingeid sedeleid kellaaegadega, mil on siis nemad võisid minna sinna kaupa ostma niisugust nagu noh, tunglemise ja sellise näilise defitsiidi loomist toimub ikka ja inimesed lähevad sellega. Aga jätame nüüd selle hulluse, kus see ja teine ja hakkame rääkima asjast. Hakkame rääkima kõigepealt EM-ist ehk Eesti meediast ja see nädal on toonud siis meile uudise selle kohta, et Eesti meedia kuulub jälle Eesti omanikele. Omanike ringis on kesksel kohal meditsiiniärimees Margus Linnamäe. Aga omanike ringis on ka Eesti meedia sisuline juht Mart kadastik. Ja, ja kui me Margus Linnamäest ei tea väga palju ja neid pilte, mis Eesti ajakirjanduses tema kohta ma saan aru ajalehtede fotoarhiivides on, siis neid on, neid on ühe käe sõrmedel võimalik üles lugeda, et ega väga palju pilte pole ka temast eesti ajalehtedel olemas ja, ja ta ei ole ka väga palju öelnud. Olles nüüd väga mõjuka meediat ettevõtte omanik, siis avalikkus ootab temalt kindlasti palju. Avalikkus võib oodata ja kui see surve läheb piisavalt suureks, eks ta siis ka esineb. See tavaliselt on niimoodi teistpidi jällegi kui isegi meedias töötades, muuseas võib inimene jääda märkamatuks. Pank kui palju inimesi teab, kes näiteks on õhtulehe peatoimetaja? Kui palju inimesi teab, kes on Postimehe peatoimetaja? Esinemisi praktiliselt ei ole näha. Nii et isegi meedia sees on võimalik, keda sa mõtled, Postimehe peatoimetajana? On siis proua kopli. No selge, ma mõtlesin, et sa mõtlesid, Anvar Samost, et näed, seal on selline vastutaja. Okei. Väino Koorberg, Õhtulehe peatoimetaja, kes üldse meedias väga sõna ei võta, aga nad on kõik väga toredad inimesed ja juhivad oma omaettevõtteid väga hästi või neid ütlemistoimetusi. No härra linnamäega ilmus sellel nädalal üks intervjuu Postimehes, et tuleb tunnistada, et ega see nüüd nagu tema vaateid ka väga-väga põhjalikult ei ei avanud. Aga see oligi selline intervjuu, mis ilmub puhul, kui, kui temast saab omanik, et nad miks me oleksime pidanud sealt ootama mingit erilist teravust, sest ollakse või, või siis laiemad seletama seda oleks võib-olla teinud mingi teine teine väljaanne paremini, ma eeldan. Aga no samas või sealt ikkagi välja lugeda, et ta saab väga hästi aru, et milline peaks olema see omaniku toimetus, vahekord meediaorganisatsiooni puhul. Me püüdsime siin enne saadet Suleviga kokku, leiad, milline on Mart Kadastiku ehk siis Eesti meedia senise, väga pikaajalise sisulise juhi osalus selles uues ettevõttet see sealpool kuulub siis Margus Linnamäele pool kuulub ettevõttele nimega Tamm meedia ja, ja ma saan aru, et Tammedia juhtivpersonal Mart Kadastik jätkuvalt, et et kui, kuivõrd me võtame nüüd need osalused arvesse, kas me saame siis mingisuguse mingisuguse pildiga selle kohta, et milline Mart Kadastiku osalus kogu selle Üheksa protsenti, siis selles kontsernis kuuluks talle ehk 50 80 protsenti siis sellest teisest poolest pisut alla kolmandiku. Jah, aga see on piisavalt suur osalas jääkse riskele ka. No päris suur, et meediaettevõtetel ei ole väga hästi läinud viimasel ajal. Kanal kaks on tootnud kahjumit ja Postimehe tiraaž on alguses üsna järsult kukkunud sellel suvel. Omanikele uutele omanikele sätib see sellise päris kõva surve, aga nad on seda kontserni juhtinud ikkagi aastaid ja aastaid, nad tunnevad teda läbi ja lõhki. Ma arvan, et sa saad päris huvitavad ajad ees olema. Aga Eesti omanikku ei tasu karta, et mina olen töötanud 200 kontserdi seal selles samas Postimehes olema ka kunagi iidsetel aegadel olnud üle juba 17 aastat järjest saama Ekspress Grupi sõnad, mis kuulub hansa luigele. Minu meelest Eesti omanikuga on päris hea töötada. Millised need eelised on? Eesti omanik tunneb eestlasi. Ja mõnikord esitab päris nutikaid mõtteid. Noh, muidugi on ka, ütleme sellisel suurel-suurel meediakontsernile on palju plusse, saad alati alati käia kuskil sellise välismaal küsimas, et andke palun nõu, kas seda tasub teha või mitte teha. Mis see kogemus on, mister Bonnieri Alt töötades aita, et mina olen, ma olen lühidalt rääkinud Emmdeegee kogemusest, mis ma Emmdeegees töötades sain, aga aga see oli paar saadet tagasi, aga mis kogemused välisomanike all töötades saite? Mina küll sealt mingit kogemust, vabandust, ma sain ühe teome, mõned õlid ja, ja siis oli see minu jaoks oli see kõik, et noh ma ei mäleta, et oleks nagu erilist. Pigem on hea, et ta on Eesti omanike käes, ettevõte. Ei, no igasuguseid omaniku kohalike mõistlik olema. See on kõige olulisem see, et NATO ei kurnaks seda ettevõtte taga välja, tal ei oleks mingeid ebareaalsed ootused, see on oluline minu meelest, kas nüüd Eesti oma või välismaa oma, see ei ole nii tähtis. Aga teatavasti kõikidele rahvastele meeldib, kui mingi ettevõte on rahvusliku kapitali käes. Postimees on selline, ütleme, vana väärikas kaubamärk ja. Et nii-öelda edasi osteti tagasi Ma vaatasin postimehega seoses, sellel nädalal jäi jäi silma veel üks uudis ja Postimees ja tema peatoimetaja jäid ette peaminister Andrus Ansip Neile kes ei olnud rahul sellega, et meedia tegeleb peibutuspartide teemaga, aga sotside valimisreklaamipettusega ei tegeleta ja mainis siis Andrus Ansip selles intervjuus isikuliselt Postimehe vastutavate jadana Anvar Samostit ja ta ütles, nii et ma ei näe seda, et uuriv ajakirjandus oleks teemast haaranud. Ma ei ole lugenud ühtegi Anvar Samosti selleteemalist juhtkirja, ma ei näe seda, et ajakirjandus oleks tõepoolest objektiivne, aus ja püüdleks tõe poole. Ja ma küsisin pärast Ansipi, kes elatas, mida ta mõtles ja peaminister ütles, et tal ei olnud kõige parem sõnastas tunnistas, et head Eesti Ekspress on kirjutanud sotsidest ja nende rahastamisest mitu, mitu lugu selles mõttes ta tegi natukene ajakirjandusele liiga. Aga tõsi on ka see, et ega Postimees ei ole sellistes teemades kinni arad viimasel ajal. Ja peibutuspartidest rääkides noh eks see olnud ka selline väike vihje presidendile, kes selle teema esile valt ise, kes tegelikult ise on gabar kordne peibutusspordina kandideerinud ja pärast ta lapsest teiste juurde ütleb, et kuulge te ei tohi peibutuspardina siis esineda. Kusjuures omaette küsimus on see, et need, kes on peibutusparte, kes ei ole, et inimestel on alati võimalik ümber mõelda. Mäletate, melon, see on tegelikult nagu Mihhail Kõlvart valiti Riigikogusse. Ühel hetkel ütles, ma ei taha riigikogus olla, ma tahan olla hoopis Tallinna abilinnapea. Kui Edgar Savisaar kandideerib, kastan peibutusparte ei ole. See on väga raske küsimus, eks, et näiteks riigikogu valimistel, kui ta nüüd võidakse, ta saaks peaministriks siis me ütleme, et ta ei ole peibutuspart. Kui ta jääks Tallinna linnapeaks, siis justkui nagu oleks peibutuspart väga-väga raske küsimus igale inimesele, jällegi teistpidi on õigus olla valitud osaleda valimistel. Et kui, kui seda õigust ei ole ära võetud, siis miks inimene teised õigust kasutada. Mina ma, ma siiski näen ma seda asja natukene teises valguses, et mis puudutab ühelt poolt sellist laia kriitikat ajakirjanduse aadressil, et ajakirjandus ei ole sotside teemaga tegelenud, siis me oleme sellest rääkinud siin rahvateemadel Ta saates ja ma olen käsitlenud seda saates ka saates uudis pluss ja kindlasti see teema on olnud fookuses ja see, see teema on leidnud käsitlemist, aga nüüd on küsimus selles, et kui riigikogu juures tegutsev erakondade rahastamise järelevalve komisjon tegeleb selle teemaga edasi ja peab seda peab, seda hakkame arutama, siis, siis on oodatud, mis tulemusele sealses jõutakse ja tõenäoliselt seal seal mingisugustele tulemustele ka seoses kogu selle kogu selle teemaga jõutakse. Sotsiaaldemokraatlik erakond on mingisugused selgitused andnud, aga need selgitused ei ole ilmselgelt piisavalt, nii et siin on vaja veel veel kindlasti juurde küsida. Minu meelest peaminister ütles, et neil on uurimisorganid, on natukene sellektiivsed. Jutt käis ühest Tõnu kuju nimekirjast, mees, kellest mina oma kolleegiga kirjutasin Ekspress päris pika loo sellel kevadel. Ja tema oli triatloniliidu presidente, virutas lihtsalt triatloni liidust raha ära. Ja annetas selle raha sotsidele. Täpselt samal ajal annetas sotsidele, tähendab, kuidas seda nüüd võtta siis et et virutab triatloni liidust raha, aga raha parteile annab justkui nagu oma vahenditest. No tee mis tahad, aga jääb mulje, et sotsid on kasutanud lihtsalt kuritegeliku raha. Ja nende poolest oleks täiesti aus see kuritegelik raha tagasi kanda riigieelarvesse. Ja mis imelik oli, et selle asja peale ei algatatud uurimist? Et sa väidad, et see on kriminaalne ja, ja selle põhjal oled varastatud Rainalasi varastatud raha. Parteile andmine on kriminaalne. Kriminaalon juba see, et keegi varastab ära triatloni liidust raha. Triatloni liit sai selle pärast tagasi sellepärast et üks härrasmees, üks ettevõtja maksis selle raha tagasi selle selle sotsi eest. Selles mõttes kahju ta ei saanud, aga varguse fakt jäi. Ja millegipärast uurija leidis, et see ei ole uurimist väärt. Et kui, kui üks triatloni aktivist tegi politseile avalduse, palun uurige seda, siis teatas politseinik talle tema pealekaebuste ka ei tegele. Täiesti absurdne. Sots nagu võiks varastada. Aga samas ma siiski vaatan, mis Ansip kirjutab, Ansip ütleb, et ta ei näe seda, et ajakirjandus oleks tõepoolest objektiivne, aus ja püüdleks tõe poole. Kui sa nüüd ütled, et ta heidab ette midagi uurimisorganitele, siis see ajakirjandust Mina lugesin vähemalt sellest uudisest välja, ta heitis ette selektiivselt uurimist. Jah, ja ta tunnistas ka, kui mina küsisin ta käest seda, mis endale kõige parem sõnastuse vaata meie esinemine siin otse-eetris ja mina olen tüüp, kes tavaliselt kirjutab ja ma ei oska siin võib-olla nii hästi esineda, et ma jätan ka mõned aspektid aeg-ajalt kahe silma vahele või unustan öelda, et jah, see ei olnud tal kõige paranesid. Okei, aga ma võtan selle presidendi presidendi poolt öeldu siiski veel kord fookusesse, kui president rääkis peibutuspartidest, siis isegi, kui ta kunagi on peibutusspordina üles astunud, siis siis see küsimus, et kuidas peibutuspartide küsimus lahendada, on jätkuvalt õhus, sest kui me hindame nüüd olukorda Tallinnas on meil 35 riigikogu liiget, üheksa ministrit, kes kandideerivad kohalikel valimistel ja, ja me näeme, et nad on valdavalt nimekirja eesotsas Sabeliga esinumbrid, nad on, ka plakatitel kutsutakse, tulge, valige neid inimesi, nendel on mingeid lubadusi, et nad hakkavad midagi tegema Tallinna inimeste jaoks ja ma nüüd küsin sinu käest, et aga mida nad siis tegema hakkavad, kui nad üleüldse sinna Tallinna volikogus ei lähegi. Et kui nad on midagi lubanud, inimesed hääletavad nende poolt, aga nad saavad hoopis mingisuguse Ivanovi või Sergei või, või tamme või kellelegi neljanda, eks ole, kes on kusagil hoopis millegi muuga tegelemas, keda, kellest inimene ei tea mitte midagi. Ta ei tea, milliseid väärt tõsi, millist maailmavaadet võib olla maailmavaate osas on asi pisut selgem, aga siiski et ta ei tea ju mitte midagi, mida ta tegelikult saab. Nonii omas poliitmisse usalduse, poliittehnoloogiliselt võib öelda, et see ikkagi inimene valib põhimõtteliselt seda ühte erakonda ja need inimesed, kes seal erakonnas puudutavad ju omavahel kokku ja näiteks kas või piirkonnaorganisatsioonide kaudu, kui, siis arutatakse läbi mingit, et teemad, eks ole. Aga noh, see ei tähenda seda, et ma iseenesest ka nagu kiidaksin heaks seda, kui seal valimistel kandideerivad inimesed, kellel tegelikult ei ole nagu reaalselt ei ole reaalselt kavatsust minna minna. Aga mis, mis on see reaalne kavatsus, võtame näiteks, võtame sotsi, näiteks Andres Anvelt, Riigikogu liige, tema on sotside linnapeakandidaat Tallinnas. Kui ta linnapeaks ei saa, siis ta jääb ilmselt riigikogus, aga kui ta saab, ütleme, sotsid võidavad valimised, siis ta hakkab linnapeaks. Kas neid on peibutuspart? Ei ole. Jah, nõus, et seda piiri on nagu väga raske siin tõmmata. President pakkus ja teise variandi ka välja. President ütles, et, et aga, aga sellisel juhul, kui, kui te tahate kandideerida siis kaaluge seda varianti, et riigikogu liikmed võiksid osaleda kohalike volikogude töös. Et kas ja kas see on siis vastav põhiseadusele või ei ole või kas selleks tuleks midagi muuta või midagi ümber teha, et siis on ka veel teistsugune variant olemas. Et, et seda varianti ma olen kuulnud küll mõne üksiku riigikogu liikme suust, et nad ütlevad, et jah, me võiksime seda asja kaaluda, aga mingisugust laiapõhjalist arutelu ei ole samuti toimunud. Ehk siis riigikogu liikmed ei ole mitte midagi ette võtnud selleks, et seda olukorda lahendada. Aga samal ajal, kui tulevad valimised ja Tallinna linnavolikogusse pääseb jälle inimesi paarikümne häälega, siis kas see on hea lahendus? Ei ole ju? Jah, aga seda otsust riigikogus ei saa nii kiiresti vastu võtta. See on tuleviku teema minu meelest hulga olulisem. See teema, mida president ütles ka kõigi pea teatas meile nimelt, et ärge andke välja lubadusi, mida te ei suuda täita katteta lubadusi. Vot see on minu meelest hulga hullem. Kas sa jagad inimestele lubadusi? Räägi neile igasugustest pudrumägedes, piimajõgedest ja pärast ei tee mitte midagi. See on minu meelest hulga hullem see, sa eksitud täielikult eksisite oma valijaid. Või veel hullem on see, kui antakse välja läbimõtlemata lubadus ja seda ka siis hambad risti täidetakse, nagu me oleme läinud Eesti poliitikas. No pikka aega ma olen näinud vähemalt koalitsioonivalitsuste ja kohalike koalitsioonide puhul seda, et lubadused on, on võimsad, aga siis kui ühel hetkel koalitsioon moodustatakse, siis öeldakse, et kuna meil on koalitsioon, siis me ei saa neid lubadusi täita ja, ja see on väga hea põhjendus, miks ei ole võimalik oma valimislubadusi ellu viia. Ja aga Tallinna puhul näiteks meil on üks, üks erakond, eks see võimul Keskerakond, sotsid olid neil seal väikseks vennaks, minge. No Tallinna linn ütleb, et nende valimislubadus ma ei tea, kas, kas oli üldse valimislubadused tasuta transport on tehtud ja ongi kõik. Ei, see ei olnud valimis, ei olnud üldse valimislubadus, see on mingi valimislubades, mina lugesin nädala alguses valimislubasid kokku, mõtlesin lihtsalt Keskerakonna manifest ette. See oli 18 lehekülge pikk, seal oli linnaosade kaupa, mida lubatakse teha ja siis valdkondade kaupa. Aga sissejuhatuses oli seitse teistilisest rasvaselt välja toodud. Lubaduste ja mõne puhul ma hakkasin tõsiselt naerma, see meenutas natukene nagu sellist ulmeromaan huumorikogu. Sain aru, et viis tükki, meistri on täidetud seitsmeteistkümnest ja aga selliseid asju ei olnudki muuseas mõtet täita, sellepärast et nad, kui sa lubasid kellelegi sõidusoodustusi, aga, aga pärast kehtestasid tasuta ühistransporti, siis noh, see oli sellega juba täidetud. Jutud igasugusest, näiteks seal Tallinna Helsingi tunnelist tuli, ostame Tallinna vee tagasi. Need on, need on lihtsalt absurdsed, praegu. Nii et Keskerakond, arvestades, et nad võivad olla valimiste ainuvõitjad Tallinnas, et nad peavad väga hoolikalt kaaluma oma lubadusi, et mitte olla nelja aasta pärast silmitsi Sulev Elleri järjekordse vastavasisulise artikliga, ma sain aru. Minu artikkel minu artiklis aga ka oluline on see, et nad et valijad peaksite vaatama järgi ja ka meedia ülesanne on tegelikult vaadata, et kuidas neid lubadusi täidete, et selles mõttes muuseas on valitsus on vähe paremas seisus, et meie valitsusel on ka noor seitse eesmärki. Ja seitsmest kolm on ka reaalselt mõõdetavad igal aastal siis valitses bankeeriad, kas ma saime sellega hakkama? Ei saanud, et kas meil seal tööpuudus suutsime vähendada või suutnud ja kas. Ja kuidas eluiga meil kasvas, ei kasvanud või vabandust. Eluiga on ka seal, üks nendest näitajatest aga iive kassiive tõusis, oli tõusnud, nad osad on seal nagu väga kiiresti mõõdetavad. See läheb ka muuseas riigi aastaaruandesse kirja. Aga Tallinna linna puhul sellised, et nad oleme võtnud eesmärgiks sellised sellised asjad, et kas täitsa mitte seda ei ole. Üks asi, mis silma hakkab seoses kohalike valimistega, on seotud teerijate arvuga, et meil on siis registreeritud kohalikel valimistel nüüdseks juba üle 14. 1000 kandidaadi seal lukku löödud, see vist on läbi aegade kõige suurem number? Ei eelmine kord oli üle 15000, noh siis, aga samal ajal, kui me vaatame, kuidas erakonnad on esindatud, siis erakonnad on, on väga jõuliselt välja tulnud ja rohkemates omavalitsustes kui kunagi varem. Ja kui me vaatame ka neid nimekirjade pikkusi, siis nimekirjad on, on väga muljetavaldavad ja siin, kui me kas või kõige suurema omavalitsuse Tallinna näiteks toome siis üle 400 kandidaadiga nimekirjad on välja tulnud, Reformierakond ja Keskerakond, Keskerakond on siis kõige rohkemate kandidaatidega väljas. Aga ka sotsiaaldemokraadid ja isamaa ja Res Publica Liit. Ja, ja väga palju maha, aga, aga jah, ka nendel on üle üle mitmesaja kandidaadi väljas erakonnad üritavad seekord lüüa suurusega ja mõneti, kui vaadata nüüd nende kandidaatide hulka, siis, siis pisut on arusaadav ka see mäng, mida mängitakse seoses erakonna liikmete arvuga. Kui, kui me siin mõnda aega tagasi rääkisime sellest, et käib suur võidujooks Eesti suurima erakonna tiitlile, siis ka see kandidaatide arv mõneti on on kantud samast vaimust ja vaimsusest, et või, või vaimustusest, et milline võiks siis olla Eesti kõige suurem erakond. Noh, võib-olla Sonny, ega mina olen aru saanud, et tõsi on natuke teistmoodi, et pigem need nimekirjad on pikalt seetõttu, et iga ajal on arvel ja sa tead, et kui, kui sul on kandidaate rohkem, siis on suurem tõenäosus, et ka nende pereliikmed või sõbrad või tuttavad lähevad kõik siis valima ja tõenäoliselt annavad siis selle oma pereliikme sõbra tuttava ajaks hääle. Ja see hääl kuulub siis kas erakonnale või valimisliidule vägagi ära. Pigem põhjus seal Oled sa kindel, et see annab midagi juurde, et kui kui täiesti mittemidagiütlevad nimed kandideerivad ja me teame küll neid juhtumeid, kus inimesed on saanud üks või null häält, on, on ka selliseid inimesi kohalikel valimistel aga üks läbi jooksnud. Et, et kui nüüd neid kandidaate tuleb väga palju ja ühel hetkel kandidaat ei anna ka iseendale häält, siis me võime olla pärast kahekümnendat oktoobrit olukorras, kus meil neid inimesi, kes saab valimistel null häält, on mitte üks-kaks, vaid neid võib olla oluliselt rohkem. Ja aga üks seal on ka ikkagi tunduvalt parem tulemus kui null. Ja see üks hääl on ka vajalik neist vaatanud, eelmine kord oli 15322 kandidaati, sellel korral 14818. Ma saan aru, et siin nimekirjad ei ole veel lõplikud, et siin on võimalik teha veel taganemisavalduse, et eks ta siin natukene hõre ka. Et on inimesi, kes, Samas erakondade nimekiri on rohkem, eks ole, või erakondade nimekirjad nende suurte erakondade nimekirjad on pikemad. Ja erakondi on erakonda rohkem, valimisliit lihtsalt seekord vähem. Meil on üle 30 valimisliidu vähem üle hästi. Ja Keskerakond on ka, muuseas kui eelmine kord oli 204. omavalitsuses oma nimekirja, kes seekord 192. teistes teised parteid siis valitsusparteid ja sotsid on, on jõuliselt oma tegevushaaret laiendanud ja ja on siis oma nimekirjadega tunduvalt rohkemad rohkemates omavalitsustes väljas. No nii, räägime sellest konfliktist ka, mis praegu on sealses kohas valimistega avalikkuse ette jõudnud ja, ja kui ikka räägitakse ka valimistega seoses sellest kesksest konfliktist või arutelu kohas, siis see nädal on toonud ühe väga terava konfliktina esile Isamaa ja Res Publica linnapeakandidaadi Eerik-Niiles Krossi ja Edgar Savisaare terava vastandumise ja loomulikult siis väljakutsuja ehk krossi poolt initseerituna, kes kõigepealt jõudis Tallinna linna valitsuseta plakatitega milles ta teatas, et Savisaare korruptsioon röövib igalt Tallinna perelt 1000 eurot aastas. Üsna pea. Mupo viis need plakatid sealt minema, öeldes, et need ei olnud, et nõuetekohaselt vormistatud ja seal parkimiskohtadel need treilerid seista ei tohtinud. Siis sõitis Cross ringi jalgratastega, millele sarnaselt plakatid taustaks ja asi järjest siis neljapäeva õhtul Tallinna televisiooni saates linnapea tund ja mis selle nimi, kus siis saate ajal ilmus akna taha droon või või kaugelt juhitav helikopter, ma ei tea, kumb ta siis päris on, millel oli samuti siis seesama plakat külge riputatud, et et selle kohtadeni ajakirjanduses öeldud, et et valimiskampaania on tõusnud seninägematult uutesse kõrgustesse. Seda küll, aga droonitulekule suhteliselt nadi selles mõttes, et mina vaatasin seda pärast Youtube'ist järgi ja plakat jäi kuidagi linnapea selja taha, et teda ei ole nagu hästi lugeda. Ei saanud teda juhitud hästi, ta oleks pidanud natukene nagu kõrvale sõitma, siis oleks paremini näha olnud. Ta see efekt ei olnud nii head drooni juhtimises, jäingu oli, oli teatavaid puudujääke ja muidugi see on lõbus, eks ju. Ja mida Kross teeb täpselt samu nippe kasutad, mida on Keskerakond kasutanud. Mul on meeles, kuidas Ekspress kunagi avaldasime loo, et kas Keskerakonna liige oli aval avanud internetisaidi nimega Isamaaliit punkt komm, kus tuli räiget pornot. Edasi hakati seal siis üles lugema IRL-i patused. Kui me võtame lahti näiteks kesknädalas, tuleb pidevalt lugusid, kuidas IRL on igast sigadusega hakkama saanud, mida teeb krossitütrelt samade nippidega, võitleb vastu. No mina ausalt öeldes ei nimetaks selliseid krossi kampaaniavõtted otseselt nagu samadeks võteteks nagu sigadus, et see on väga, ma arvan väga nagu vaimukas ja hea ja hea hea lahendus kampaanias. Kas nagu Keskerakonna senisel aktsioonid olla? Ja ma arvan, et see on selles mõttes nagu hea, et et põhimõtteliselt selline nagu korruptiivsus ja nii-öelda euroop valikus poliitilisest kultuurist, nagu mitte lähtumine on põhi põhilised Ta on üks põhilisi asju, mille tõttu üldse nagu keskerakonda, nagu ma arvan nagu rünnata staabelt, kui, nagu mõelda, siis mis nad on Tallinnas teinud, et ega nad otseselt nagu sisuliselt midagi nagu halba ei ole ju teinud, ütleme, siin ehitanud neid munitsipaalmaju, mis tegelikult on üsna euroopalik lahendusega küsimusena, et kuidas, mis skeemi alusel seda on tehtud, see ei ole enam nagu kasulik remontinud koola siin on ka taaskord, et see skeem, kuidas seda tehtud, on, et see on olnud nagu halb või noh, ka nende selline valitsemise stiil, et kuidas nad kasutavad avalikke vahendeid enda erakonna nagu isiklikuks kampaaniaks, et see ei ole ka elulised söögi. Mitte ilusaid, see võib juba olla halb. See on põhiseadusega, ma arvan, ei ole nagu põhiseaduse väärtustega kindlasti kooskõlas, mina nimetaks seda halvaks, see on, jah, see on, see on varastamine ütleme otse. Ja jah, see on nagu põhiline, nagu mille alusel see Keskerakond ja saab nagu tegelikult süüdistada ja ma arvan, et see, kui nüüd keegi arvutab välja, et see võtab nagu inimesed nagunii ja naa, palju raha, et tavalised inimesed suhtuvad sellesse korruptsiooni niimoodi, et et see ei, ei puuduta nagu mind otseselt. Ja ma arvan, et kui Kross seda niimoodi siin näitab Te olete, te olete kindlasti kursis sellise sõnaühendiga nagu hea valimistava või valimiste hea tava ja Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liit on selle teemaga tegelenud juba mitmetel valimistel ja alates järgmisest nädalast. Nad jälgivad hea valimistava järgimist ka meie kohalikel valimistel ja hea valimistava valvurid on meil päris palju ja, ja seetõttu loodetavasti ka see meie valimiskulptuur paraneb. Mis puudutab nüüd seda head valimistava, siis mulle varem väga palju ei meenu, et Keskerakond oleks oleks hakanud rääkima sellest, et mis asjad sobivad ja mis asjad valimiskampaaniasse ei sobi. Ja kui ma nüüd näen, kuidas nad on reageerinud nendele krossikäikudele, siis esimest korda nad räägivad sellest, et milline paania on sobilik ja, ja milline mitte. Ja ma arvan, et siinkohal oleks täiesti paslik võtta ette hea tava põhimõtted hea valimistava põhimõtted ja vaadata, millele see siis vastab ja millele ei vasta ja millele vastab Keskerakonna hea valimistava ja milline mitte nimelt on siin neli põhimõtet. Ja mis ütlevad niimoodi, valimiskampaania rahastamine, läbipaistev, avaliku võimu ei kuritarvitata, valimiskampaania keskendub sisulistele küsimustele ja kandidaatide poliitilised vaated ja seisukohad on avalikud. Ja kui ma nüüd võtan Eerik-Niiles krossi kampaania ette siis ja ja hindan, hind on selle kampaania vastavust heale valimistele lavale, siis siin on teatavaid küsitavusi ja, ja mõned mõned võiksid võiksid tulla arvesse ka siis, kui, kui tõesti hinnata ka seda, kas kas see kampaania on hea valimistavaga kooskõlas või mitte. Nimelt. Ütleb hea valimistava, siis nõnda rahaliselt hinnatava valimislubaduse puhul tuuakse välja nende maksumus ja rahastamisallikas. Et kui seda mõtet natukene laiendada, siis kui Kross ütleb, et Savisaare korruptsioon röövib sinu perelt 1000 eurot aastas siis kui me võtame umbkaudu arvesse, et Tallinnas võiks olla siis 100000 perekonda siis me siis me saame selleks summaks 100 miljonit eurot, mis natuke 100000 perekonda. On natukene vähem. 10 miljonit sellel juhul 1000 her ei vabalt sadamale. 100 miljonit miljonit ehk 1,5 miljardit krooni, Tallinna linna eelarve on siis viis korda suurem, aga ka täna ehk siis kui üle üle 500 ei ole, ütleme neli jah, ütleme seal kuskil 500. miljoni euro juures ehk siis viis korda suurem. Ehk siis krossi väide on, on see, et üks viiendik Tallinna linnas eelarvest läheb korruptiivsetele asjaoludel kuhugi kõrvale. Ja, ja minu jaoks on küsimus selles, et kuidas ta seda arvutust põhjendab, mina ei ole seda arvutused teinud ja, ja, ja, ja millised on need need lahendused, mis siis nii-öelda sellega seoses nagu nagu võiksid, nagu aset leida, kus, kus, kus nii-öelda on see kontseptsioon, mille põhjal te niimoodi väidab ja mina ei ole seda näinud. Et hea valimistavaga võiks olla, koos, võiks koos käia siis ikkagi nagu viire sellele, et, et kuidas, kuidas raha korruptiivselt niimoodi kõrvale kõrvale läheb. Ma just meeleheitlikult üritasin siin veebist otsida seda sellel ajal, kui sa rääkisid, ka minul tuli pähe, et ma ei ole kuskil seda näinud, et see arvutuskäik peaks olema kuskil selle avalik teiste inimeste süüdistanud nii räiged kuriteos. Kurb, kurb, see on Eestis teatavasti kuritegu. Siis peaks olema ka ära näidatud. Nojah, et ootaks nagu arvutisega, samas noh, korruptsioonile on ka palju niisugusi nagu kaudseid kulusid ühiskonnale, et see õõnestab usaldust, halvendab majanduskliimat ja nii edasi, et. Pannud sinna numbri juurde, siis võiks olla see arutluskäik ära toodud. Hea valimistava ütleb ka seda, et valimislubadused on seotud valitava esinduskogu pädevusega, keskenduvad Ena plaanitavale poliitikale, mitte mõne konkreetse isiku või grupi headele või halbadele omadustele. Ja kui me vaatame, Kross kasutas Edgar Savisaare identi, tegi vastava lehekülje, kuhu ta riputas siis üles kõik korruptsioonile viitavad tiklid siis ühelt poolt artiklite kogum on lubatud aga sellisel kujul inimese identini kasutamine ja vastavasisulise lehekülje tegelemine tegemine. Kohus leidis, et seda sellisel kujul ei oleks tohtinud teha. Sellel asjal oleks pidanud olema teine nimi. Nii niimoodi seda ei oleks tohtinud teha, ehk siis väga selgelt isiklik rünnak mina kohalike valimiste kontekstis vähemalt kohtu hinnangul selliselt ei oleks tohtinud teha. Jah, aga Lauri, sa võtad ette ainult Eerik-Niiles Krossi? Ma võtan Keskerakonnaga pärast, et olge rahulik. Öeldakse ka Keskerakond. Ei, ma räägin seda küll, aga, aga räägime. Räägime kõigepealt üles, siis räägime teisest. Ma tahtsin rääkida, noh, see ei ole kõige parem kampaania olnud, aga ega siis alati ei järgitagi häid tavasid. Heade tavade järgimine on täiesti vabatahtlik ja kui mõnikord on vaja teha selliseid sigadusi, muuseas ka ajakirjandus teeb ju aeg-ajalt sigadusi, korraldab eksperimente tavaliselt ajakirjandusülesanne, ei ole mängida kedagi teist, aga mõnikord, kui kui lihtsalt enam muud võtted ei aita. Pluss kiiruse, ajakirjanik kellekski teiseks. Ja võtan mõne inimese vahele paljastanud mingi sigaduse sellel juhul noh inimesed mõistavad, et nüüd on nagu see piir käes, et tuleb vaja teha sellist asja. Peaks ütlema, et mina ei näe nagu selles krossikampaanias nagu mingit tohutu suurt tohutu suurt nagu mingi konflikti, nagu sellise ütleme mis nagu võiks olla hea, hea tavaenne valimisi, kui me mõtleme näiteks Eesti põhiseaduse vaimu, et põhiseadusest võib nagu peamiselt välja lugeda ikkagi selle, et et sellega on nagu kõige suuremas konfliktis see, kui parteid, kes on võimul, kasutavad midagi avaliike eelarveid endale kampaania tegemiseks, see on nagu kõige suurem rikkumine, mis üldse saab olla, kuna põhiseadus ütleb, et Eesti on demokraatlik riik, võim kuulub rahvale, valimised on vabad ühetaoliselt ja nii edasi, see tähendab seda, et kõik, kes kandideerivad valimistel need peavad olema nagu võrdsed šansid või võrdne ligipääs ressurssidele. Ja kui nüüd need, kes on võimul kasutavad muid vahendeid kui iseenda, nagu erakonnavahendid, mis on siis saadud kas siis liigemaksetest või riigieelarvest, kui nad hakkavad kasutama neid avalikke eelarveid kas endaga mingi linnaga või ministeeriumidega seotud asutuste eelarveid, selleks, et teha nagu endale või oma kandidaatidele kampaaniat. Vot see on nagu rikkumine ja see on vastuolu põhiseaduse vaimuga, kuna see nagu vähendab teiste erakondade võimalusi ja see tähendab nagu šanssi, et, et võim vahetuks ja see sillutab teed nagu totalitarismi. Ma tooks ühe näite, et et Saksamaal oli 77. aastal jõudis koguni konstitutsioonikohtusse, kes, mis oli siis ajendatud sellest, et mõned ministeeriumid olid tellinud reklaame ja mingisuguseid trükiseid, kus siis näidata ei nagu valitsus edusamme ja seal olid juures ka nende nagu valitsuse liikmed, mingid fotod. Ja see jõudis nagu kõige kõrgemasse kohtusse ja seal pandi väga selgelt nagu kirja, et selline asi on nagu lubamatuid, see on vastuolus põhiseadusega. Et avalikud asutused riigiasutused võivad teha PR-i avalikkussuhete tööd, et kuna nad peavad ikkagi kodanikku informeerima sellest, mis toimub. Aga nad ei või nagu astuda üle sellest piirist, kus nad hakkavad nagu ühte konkreetset erakonda, siis võimu erakonda ja, ja selle nagu kandidaate kuidagi nagu niimoodi pretessenteerima ja esindama nagu nende huve, seal sõnastati kõik need põhimõtted väga ilusti must valgel kirja ja kirja must-valgel ära ja ja ma arvan, et see oli nagu hea, et see jõudis nii kõrgele tasemele ja nüüd nagu kõik erakonnad teavad, et mis on nagu lubatud See võiks ka Eestis niimoodi olla, kui me vaatame, mida Keskerakond praegu Tallinnas avaliku rahaga teeb, siis üsna pea peaks käivituma laste mänguväljakute reklaamikampaania maksumus 72000 eurot, kui ma ei eksi, siis asja me nägime, linnapea kepikõnnireklaami maksumus üle 50000 reklaami. Paneme siia veel kõrvale, nüüd need paljuräägitud Kutseri ja Tammemägi plakatid siis noh, see hind seal ütleme 500 euro juures, et see on ikkagi väga väike summa võrreldes kõige muuga. Kui me nüüd siia kõrvale paneme veel kõik Tallinna linna meediakulud ja vaatame, kuidas linnameedias tehakse linnavalitsusele ka linnapeale Endalegi keegi tõi siin välja roheline pealinn numbri, kus oli seitse, ühes numbris oli seitse Tallinna linnapea Edgar Savisaare pilti siis mis asi see on? Kui me räägime sellest, et on olemas Tallinna televisioon, mille eelarve on üle kolme miljoni euro ja mis teeb täiesti jõhkrat Keskerakonna reklaami? Muuseas, eelmisel nädalavahetusel täpselt nädal tagasi näidati ka Keskerakonna kongressi kolm pool tundi selles telekanalis. Vaatame, et selle teleajakirjanik, telejaama, ajakirjanikud, kandideerivad kohalikel valimistel Keskerakonna nimekirjas siis see, mis kõik nii-öelda kogu selle meediamaastikku ja nende kulude ümber toimub, see on väga jõhker avaliku võimu kuritarvitamine ja sellega eksitakse väga mitmevalimiste hea tava punkti vastu. Muuseas, ma meenutan veel ühte asja, et 2009. aastal Keskerakond ei allkirjastanud valimiste hea tava lepet, kõik teised erakonnad andsid toona sellele leppele allkirja. No mina ootakse ausalt öeldes, mitte sellisel puhul mitte ainult seda, et ütleme, need Nad mõistetakse lihtsalt võib-olla suuliselt nagu hukka või siis meedia kritiseeris neid väga, ootaksid selle asjaga mindaks nagu kohtusse ja miks mitte kasvõi siis lõpuks nagu riigikohtuni välja, kui, kui Saksamaal mindi lõpuks konstitutsioonikohtusse täpselt sellesama keissiga. Et kes nagu teostab Eestis põhiseaduslikkuse järelevalvet Kohus on väga tore, aga mulle meeldiks muidugi, kui inimesed jõuaksid enne kohut arusaamisele, et nii ei tohi teha, aga ma ütlen, sulle jõudnud ei olegi, mis sa teed siis on väga vastik, mitte teede ära, aga ma olen kuulnud ka vastupidisest näitest nimelt saue vallast, kus saab kus siis ka on oma selline vallalehte seal otsustati, et ei tee sellist propagandat, et ei hakka üht, ühte või teist valimisliitu parteid promoma kaks kuud enne valimisi teemasid totaalse bloki, aga valla juhtkond ei tohi seal siis esineda oma piltidega. Ja nüüd on selline olukord, et ei olegi midagi ilmunud, aga natukene on nagu ka elanikud mures, sest nad ei täpselt ei saa aru, kes, mida öelda tahad, kuidas neid valitseja tahab, et nad peavad siis lõpuks ikkagi mingid valimisreklaamid sisse panema, et inimesed saaksid aru, mida tahetakse, et kuskil peab olema mõistlik. Seal on mindud natukene nagu, ei seda küll, aga kui sa teed seda iseenda raha eest või nii-öelda riigieelarvest saadud toetuse eest või inimesed panevad rahad kokku, teevad reklaami, on kõik okei. Aga kui seda tehakse avalike vahendite eest ja, ja ainult ühe seltskonna huvides siis see on, see on selge korruptsioon. Ärge ei ole mitte korruptsioon, vaid see on, see on ikkagi, see nihutab Eestit nagu Saamukese nagu demokraatliku riigi poolt mingisuguse nagu teise riigikorraga. Nüüd mõelge seda, et ma üritan kaitstud. Tallinnas toimunud minu arust ongi totaalne segadus ja ma väga eeldaks, et kui mõni teine partei juhtub Tallinna linna valitsemise, lõpetaks selle ära. Mulle tegelikult meeldiks, kui Keskerakond Tallinna jääb valitsema. Lõpetaks sellise asja ära? No kahjuks ei ole muidugi nüüd noh, Keskerakonnast teinud nagu kõige suuremas mastaabis, aga samas ikkagi ka nii mõnigi teine erakond on siin kerega asja kuritarvitanud, et ma meenutaksin neid reformierakondlaste portreefilme, mida tootis nagu isa, et see oli nagu väga-väga piinlik. Aga ma meenutaks, et see, et sel nädalal tuli ka üks huvitav ettepanek Erik-Niiles Krossi oli siin taaskord välja nagu ettepanekuga, et kuidas, nagu selliste olukorda saaks nagu vältida, et neid avalikku raha kasutatakse ühe erakonna huvides ja ta ütles, et seda võiks nagu otseselt kriminaliseerida. Aga noh, ma isiklikult arvan, et see ei pruugi olla tingimata nagu õige ja hea lahendus, kuna no ma ei, ma ei ole nagu jurist või mingisugune suur õiguse asjatundja ka, ma arvan, et siin peaks hakkama kuidagi siis nagu igal sammul, mingite konkreetsete isikute nagu süüd tuvastama. Aga kui terve see nii-öelda organisatsiooni kultuur on nägu nii mäda kes siis on nagu see, kes neid lõpuks nagu peaks nagu ütleme, trahvi maksma või vangikongi minema, et kui me võtame, et kui Tallinna Televisioon teeb mingisuguseid propagandasaated, et noh, et kes see on, siis nüüd, kes sealse reaalsed, nüüd siis nagu vastutab selle eest, et ma arvan, et parem oleks ikkagi kui, kui selle asja, et mis on nagu lubatud avalikest vahenditest suhtekorraldustöö raames ja mis mitte, kui see ikkagi nagu pandaks paika, miks mitte ikkagi nagu kasvõi siis kohtus, kes hindab selle asja põhiseaduslikku. Kas ma räägin natukene kampaania tehnilisest poolest ja siin olles natukene rääkinud kampaania ekspertidega ja vaadanud ka kaasaegseid kampaania käsitlusi, siis ma saan aru sellest, miks Eerik-Niiles Kross on, on seda teed läinud, ühelt poolt on Eerik-Niilese puhul olnud ikkagi nime tuntuse probleem võrreldes mõne teise kandidaadiga väga selgeks probleemiks, pärast seda nädalat enam seda seda muret ei ole. Nüüd küsimus on selles, et kui see jääbki ainult troonide treilerit põhiseks, välireklaamid keeratakse muidugi alates järgmisest nädalast ära, nii et välireklaami enam teha ei saa noh, tõenäoliselt mingisugused kõrval uksed on ikkagi ehk siis kui sealt ei tule nüüd järgnevat sammu ehk siis sisulist sisulist arutelu, debati seisukohti ja nii edasi, siis, siis on kogu see varasem pingutus olnud mõttetu, sellepärast et see ei ole viinud inimesi arusaamisele, et millega on tegu ja, ja mida see inimene tegema hakkab, nii et kindlasti ootaks sisulisi sõnumeid. Aga mis muidugi veel huvitav on, see on, on, on seotud huvitava vastu vastasseisuga meie valimistel, mida me oleme siin siin väga mitmetel valimistel näinud ja alati on omavahel väga jõuliselt debateerinud Reformierakond ja Keskerakond, kes on püüdnud üksteisele vastanduda. Me mäletame seda linnukeste kirjutamist ja nii edasi siis nii palju, kui mina kuulnud olen, siis Reformierakonna kontoris ollakse pisut pisut närvis, sellepärast et et praegu on Eerik-Niiles Kross kutsunud Edgar Savisaare tantsupõrandale, Edgar Savisaar on ka tantsupõrandale tulnud ja, ja nüüd on Reformierakonna probleem, et kuidas ise muutuda Edgar Savisaarele vastandajaks ja, ja samal ajal kross on kross, on krossil on väga selge avangu eelis. Ja üks huvitav nüanss on veel, et kui me vaatame, kuidas kampaaniates on Edgar Savisaar käitunud, siis reeglina kui kasutada siin tenniseid termineid, siis on olnud ta reeglina Serbia ehk siis tema sele servi teele pannud ja teised on olnud sparringupartnereid siis krossi puhul on olukord muutunud, kross praegu servi, Savisaar on see, kes lööb oma palle tagasi. Ja see võib tõesti näha, et Kross oma kampaanias ei olegi üldse nagu üritanud alustada mingisugust sellist, viisakat viisakat sellist mingit poliitilist arutelu nagu poliitika, nagu sisu oled, on üles ehitanud selle nagu puhtalt mingisugusele nagu kuvandiloomele ikka, me võtame neid pilte, mis on need välireklaamid või siis noh, tõsise viimane aktsioon, et see on kõik niisugune nagu noh, ma ei tea, nagu mingisugune Tseem spondiliku kuvandi loomine, et kes siis nagu ründab niisugust nagu paha korrumpeerunud võimumäge. Türa rünnatakse samamoodi vastu ka ja siis jääb pigem mulje, et tegemist pulli vennaga. Et kelle all ütleme Tallinnas oleks kindlasti palju nalja ja võib-olla elu oleks kirevam ja ägedam. Aga kui nüüd mõtlema, et kas ta ka reaalselt oleks parem, et mina lugesin IRL-i sellist manifesti Tallinna valimisteks ja seal oli väga palju väga mõistlikke lubadusi, aga kuskohast tuleb raha nende Nende ideede teostamiseks, seda ma sealt küll, see tähendab, et kas see ongi see 100 miljonit krooni, mis siis kokku hoitakse korrosiooni arvelt. Ma ei ole ka tegelikult kindel, et see nagu valijast on naas, nagu väga töötab tingimata selline ühe inimese isiklikule kuvandile toetuv kampaaniasse äratab tähelepanu. No ma ei ole kindel, et see on nagu kõige tõhusam, et kui me mõtleme nagu seda savisaart ja keskerakonda, siis tegelikult inimesed nagu teavad, mis sealt nagu on oodata nagu. Ta on ettearvatav, prognoositav ikkagi mingil määral lugejad, need mingisugused nagu korruptsiooniasjad on küll teinekord olnud nagu üllatavad, aga noh, inimesed teavad, mis sealt on nagu oodata. Aga kui. Tegelikult, et väike korruptsioonil ka olemas No inimesed teavad seda, et see kuulub nagu jah, aga, aga kui nüüd möödusid näiteks seda krossi nagu kampaaniat, et ta noh, ta ei ärata nagu inimestes niisugust. Sellist. Ei ole nagu kindlasti niisugune nagu sellist selline kuvand, mis võib-olla oleks seotud mingisuguse prognoositavusega ja ettearvatavusega, et see on hoopis nagu teistmoodi strateegia. Turvalisust seal nagu väga palju ei paku, sa tead, et midagi võib järsult muutuda, täpselt, mis muutub, ei tea, eks, ja kuigi see tõesti see nende valimisprogramm tunduvalt rahulikum. Aga kui nüüd mõelda nagu nendele valimistele sellele, mida me siin praeguses saates oleme, räägime, mis üldse on meedias olnud, et tegelikult tõesti noh, tundub, et nagu põhiaur on taas kord läinud nagu mingile sellistele formaalsetele asjadele nagu kampaania siis selle rahastamine, see, kas järgitakse head valimistava või mitte, et me oleme kahjuks tegelikult nagu palju vähem kuulnud nii-öelda sellest nagu sisu poolest ja ma arvan, et samas, et need kohalikud valimised on praegu nagu erakordselt olulised Eestile üle kogu Eesti. Kuna me seisame nagu Eesti seisab silmitsi ikkagi tohutu probleemiga, milleks on rahva lahkumine, väikeste kohtade tühjaksjäämine. See on tegelikult Kui sa nüüd seda mainida ja võtame veel aluseks ka sellel nädalal avalikkuse ette jõudnud Geomedia uuringu, siis nendele küsimustele ma ei ole näinud, et mitte ükski erakond ega ka valimisliit ei ole tahtnud seoses eelseisvate valimistega mingisuguseid lahendusi pakkuda või isegi teemat tõstatada, mitte sellepärast, et kui me oleme silmitsi selle olukorraga, kus ühel hetkel seal meie omavalitsused lihtsalt ei olegi võimelised enam mitte midagi tegema, kuigi jah, Geomedia uuring ütleb, et on natukene tänu eurorahale, on olukord paremaks läinud, aga samal ajal tuuakse välja, et meil on selline piirkond nagu Valgamaa, kus ühel hetkel Leino ma isegi see tõmbekeskuste reform ei lahenda olukorda sellepärast et, et see Valga või, või ka teine linn tõrva, et need ei tõmba enam, et inimesed inimesed juba tõmbavad kas Tartu poole või üle Tartu Tallinnasse, aga, aga enam enam see Valgamaa tõmbekeskuste probleeme ei, ei, ei ole, ei ole lahendus. Okei, ehk Valgamaa sisse mitteametlik slõugan, tõmba lesta. No Valgas muidugi täielikult nagu eriprobleemid ka, et seal on ikkagi ju viimase 20 aastaga on lahkunud umbkaudu kolmandik inimesi, paljuski investorid, keel siis nagu endised endised, ma tea, seotud sõjaväega või siis või siis raudtee ka. Aga noh, tulemus on olnud nagu see, et tekkis nagu hästi palju tühje kortereid, mis tähendab, et seal ei ole, tekkis nagu korterite üleküllus, mingid majad hakkasid siis nagu pooltühjaks jääma jussist, nagu puumajadest koliti sinna kortermajadesse. Kinnisvarahinnad on kohutavat all, mis tähendab, et seal ei ole nagu üldse isegi saanud eriti toimuda mingisugust nagu kaasaegset uusarendust ja see omakorda me ei peaks seda probleemi nagu alahindama, et et noored spetsialistid, ütleme, arstid, ka õpetajad, et inimesed võib-olla tahavad nagu elada. Kohas, kus on ikkagi mingigi ligipääs nagu kaasaegsele heale elamispinnale. Aga see on igal pool maailmas niimoodi juhtunud. Aga meil ei ole igal pool maailmas niimoodi juhtunud. Sulev. Me teame Ameerikas, kui palju on olemas siis näiteks nii-öelda kummituslinnasid näiteks olnud mingi kaevandust Ei no Valgana päris kummituslinn ei ole. Aga meil on näiteks Ida-Virumaal siiski mingid kohad, mis objekt lüüakse. Ja aga, aga ka need linnad ikkagi, neil on seal ikkagi elavad lapsed, seal elavad inimesed ja neil on ikkagi vaja arstiabi, neil on vaja õpetajaid, aga asi ongi selles, et nad ei, Nad ei suuda enam meelitada neid noori spetsialiste, muuhulgas ka sellel põhjusel, et inimesed ei taha võib-olla elada nõukogude aegsetes paneelmajadesse, kõik võib olla, kes lähevad sinna tööle, ei taha tingimata ka nullist peale oma maja ehitada kohta, kus kinnisvarahinnad on nagunii maas, et selles ei ole mingit nagu mõtet. Muidugi, kui sul on paneelmajast, ütleme, välja kolinud pool inimestest või, või lausa kaks kolmandikku skeemi, kuidas kütad eksima. Aga ma nüüd ei tahaks, et me valime just sellest konkreetsest linast nagunii sünge pildi, et ma kevadel oli mul võimalus integreerida Volga linnapead kole märkige, seadis küll nagu erakordselt pühendanud ja oma tööd südamega tegeva inimese mulje, kellel, kes ikkagi kujutab ette et nad võiksid kasvõi siis linna rahadega renoveerida neid vanu, praegu tühjana seisvaid maju, kuhu siis noored spetsialistid saaksid elama tulla, et ta ikkagi nagu seal oli vähemalt nagu Atutud selle probleemi tõsidust ja tegeletakse sellega, ma loodan siiralt, et et see nagu jätkuda Mis kasu sellest on, et kohapeal asutakse probleemi tõsidust, kui riik ei tegele selle probleemiga ja kui meil on, kui me oleme olukorras, kus riik tahab hoida omavalitsusi võimalikult lühikese keti otsas, tal on ta on huvitatud, et olekski palju omavalitsusi, et olekski üle 200 omavalitsuse, kes siis kõike tegutsevad nende ülimalt kitsastes raamides neil ei ole iseotsustamisõigust väga paljudes küsimustes nendes küsimustes, mis, mis neil on suurel osal ei ole selleks ka üleüldse mingisuguseid vahendeid, ehk siis nad ei nad ei, nad nii-öelda ongi mingisugused sellised kogukonnakeskused, mis arutavad, tulevad kokku, arutavad teemasid, aga neil ei ole mingeid hoobasid, et seda lahendada, ettevõtlusega nad eriti tegeleda ei saanud, seda näitas ka Geomedia uuring ettevõtlust toetada, väiksemates omavalitsustes praktiliselt võimatu või mingit töökohti seal luua või, või ka tingimusi, töö töökohtade loomiseks luua ja nii edasi. Ehk siis kõik taandub ikkagi sellele, et milline see riigi poliitika on samal ajal riik ise. Antud juhul Reformierakond on seda väga selgelt välja öelnud, me ei tahagi siin midagi muuta, las omavalitsused liituvad vabatahtlikult, aga kui omavalitsused ei liitu, siis ei, siis ei toimugi mitte midagi. Siis siis toimub seisak ja taanlane Aga ka siis, kui nad liituvad, võib teinekord nagu toimude seisak ja taandareng. Aga sellepärast tulebki viia läbi riigireforme ja jagada ja jagada uued ülesanded, kas anda, vaadata riigi ülesanded, läbi, vaadata omavalitsuste ülesanded, läbi vaadata, kuidas see võiks toimida, kuidas võiks kogu see infrastruktuur ja tegevus toimida niimoodi, et ühel hetkel rahvastiku paiknemist me ei suuda nii kiiresti muuta, aga me suudame muuta neid tingimusi, mille raames hakkavad tekkima kas töökohad, kuidas ressursse jaotatakse ja nii edasi, seda on ju võimalik muuta. Jah, aga kui ma vaatan seda tulemust, seda Geomedia uuringu tulemus siis ikkagi kõik on siin Tallinna ümber see, muuseas eelpool mainitud saue vald paistab see tõesti silma. Temal on viimastel aastatel toimunud järsk tõus, seal on elu paremuse poole läinud, aga muidu on kõik siin siin niimoodi Tallinna ümbruses ongi kõik meie paremad vallad, et me muutumas selliseks suureks linnriigiks. Ja Tartu ja Tartu võimalused ning Tartu olemine Lõuna-Eesti tõmbekeskusena on, on täiesti omaette teema ja sellest me hakkame ka edaspidi rääkima, aga siinkohal peame täna rahvateenrite saatele punkti panema ja täna olid siin stuudios Külli-Riin Tigasson. Sulev Vedler ja Lauri Hussar.