Kirjutamata memuaare Viktor Palm Tutvustava triaad Eesti Nõukogude entsüklopeediast. Eesti Nõukogude keemik, keemiadoktor, professor, Nõukogude Liidu kommunistliku partei liige Lõpetas 1952 Leningradi ülikooliaastast 1952 õppejõud Tartu riiklikus ülikoolis aastast 1960 sealsamas orgaanilise keemia kateedri juhataja. Käesoleva aasta tegi täienduse Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondent, ent liige keemia alal. Järgnev jutuajamine on lindistatud Tartu Ülikooli keemiahoones ja nüüd, mil see saatena valmis võiksime panna alapealkirjaks kujunemisaastad. Öelge, palun, kas teil on elus olnud inimesi, kellele te olete jutustanud oma elulugu? Ja väga raske öelda, ma kardan, et nii mitteametlikus korras vist eriti ei ole. Ametlikult vahest on tulnud jutustada, ega siis juba hulgale inimestele korraga. Aga noh, muidugi jah. Kui rääkida nüüd oma perekonnast, siis loomulikult midagi, räägitakse teineteisel, aga see on natuke vist teistmoodi lugu, nii et seda siia rubriiki isaks vist kanda. Ühistel puhkustel või matkadel või või komandeeringutes mõne lähema sõbraga. No episoodi jah, tavaliselt on siis, kui midagi naljakat meelde tuleb, siis, siis neid meelde ma ei tea. See on nähtavasti iseloomu küsimus, mul nihuke eriti istu nisukene ennast pahupidi keerama hakata, nii et praegu ma ka ennast päris väga hästi, seda raskem roll praegu minul muidugi. Nojah, teie ülesanne jälle see kinnas tagurpidi välja tõmmata, aga. Missugused tegurid on määravad saatuse kujunemisel? No ma ei tea, mul on nüüd siin kaks niisugust asja kokku panna ja see võib olla juhus, väga suur juhus ja ja ma ei tahaks eriti vastutusrikkalt rääkida sellest, aga võimalik, et on hoopis teisi variante. Protes klapivad minu isik puht isiklik seisukoht, lappivad kaks asja kokku. Loogide üldistused, mis minu dile tantsude puhul näib, et on tehtud mitte väga ammu selle kohta inimene kujuneb välja vähemalt oma väärtusorientatsiooni, see, see vist ongi see saatus kuskil alla kümmet eluaastat vähemalt võib-olla isegi veel varem. Ja tähele pannudki, et minu isa, kes oli ise pedagoog, tegeles minuga sihikindlalt, nüüd ma tagant kergotsustan, siis ma muidugi seda ei saa otsustada. Ja minu arvates virtuaalne juhuslikult alates sellest vanusest, kus ma ennast mäletan. Ja ma arvan, et sellega vist edaspidiseks oli kõik määratud ja ma arvan, et tõesti kui ma oleks temast ilma jäänud mitte 15 aastaselt, vaid k 12 aastaselt või 10 aastaselt see enam vist suurt midagi muutunud. Missuguses ümbruses te kasvasite, kes oli ameti poolest, ei saa? Minu isa oli algkooli õpetaja ema läks meie juurest ära, kui ma olin kahe poole aastane, tähendab, minu isa kasvatas mind ainuisikuliselt, tähendab, ei olnud teist isikut veel, kes oleks pääle tema mind. Vot see selline tagantjärgi tuvastatav pedagoogiline kogemus, olles ise objektiks, on minule hiljem avaldanud väga sügavat muljet, tõsi küll, ma sain sellest aru, nähtavasti õige rida aastaid päris sügavalt aru pärast isa surma saanud juba loomulik, eks ole, sest et siis tollal analüüsida ei oskanud, mul oli lihtsalt tohutult huvitav. Ja noh, niisugune orgaaniline teadus ja kõige suurem v-olla isaga koos temaga rääkida, kõigest tema käest midagi saada, kuulata tema seletusi ja nii edasi ja nii edasi. Kooliminek oli ka niimoodi, jah, tänu juht isale, tähendab isa pitser käis sellele peale, ma ju esimeses klassis ei käinud. Ta oskas kuidagi niimoodi asja seada, niimoodi üles kasvatada. Et mul oleks olnud alaväärtuse kompleks, kui ma niisugustel aladel, mis minu poisikese seisukohalt pälvisid tähelepanu, järelikult ei käinud käekirja kohta, see ei käinud joonistamise kohta ja nii edasi see need ei olnud, tehke Broadwayl laulmine, aga kui näiteks võtta ana alguses looduslugu päras seal bioloogias, matemaatikas ajalood, kõik niisugused nii-öelda vaat seda tüüpi asjad, et kui ma nüüd oma selles klassis, kui ma käisin, kuul klassi õpik oleks veel lugemata olnud lõpuni siis kuma klassile hääl siis oleks mul olnud teatud mõttes alaväärtusega. No näiteks ma ei taha seda rääkida, et minul oleks mingeid erilisi anded teinud, aga see on nähtavasti võimalik üldse huvitav, kui tõesti kogemus. Ma olin kolmeaastane, täpselt mäletan omiku, mina läksin isa juurde voodisse sooja ja siis ta võttis ette esimese klassi matemaatikaõpiku ja sellest sai võetud üks jupp läbi ja see oli minu tooks mingisugune noh, niisugune erakordne mäng või nauding, tähendab mitte mingi sugu sundus, mitte mingisugust raskust. Vot selliselt tema oskas seda asja teada. No küsimus on muidugi selles, et ta ilmselt Leidis minu jaoks aega oluliselt rohkem rohkem kui ja tähelepanu just ja ta võib-olla psüühilist nihukest potentsiaali kui tavaliselt inimesed on suutelised nii ühe konkreetse lapse mõninga ainuke ta muidugi teemadesse omistada. Nii et selles mõttes ma olen tema tehtud. See on, nagu ma teist aru saan määranud vähemalt selle, et te olete teaduse ka tegelev inimene. Muidugi, loomulikult tähendab see on nüüd üks asi, aga ma arvan, et see Tartus orientatsioon, mis tema poolt on pärit just tema kaudu. Et see on mul siiski säilinud siiamaani kogu elu ega ühte niimoodi ja selles mingisuguseid muudatusi pole toimunud, võivad konkreetsed asjad muutuda tähendab ümber hinnata midagi mingisugused konkreetsed objektiivsed tegelikkuse nähtusi või midagi nii aga väärtusorientatsiooni sisuline osa, vot selle ta oskas sisse panna kuidagi nii väga varakult. Kas isa sellises väga osavuskasvatuses esines ka suhtekujundamine ühiskonda? Jah, see oli, ma ütlen, et vot kolmeaastaselt ma mäletan vot neid matemaatika tundi ja ma mäletan, kui mul oli kolmeaastane sünnipäev, siis ta mäletan täpselt, mis temalegi kinkis mulle niisugune väikene mängumaja, kas selle ümber olid laevad? Majaka peal oli punane lipp ja siis ta seletas ära, kes me oleme temaga, et me oleme temaga punased kommunistid. Aga sellest tuleb vaikida dolla, konspiratsiooni ja muide huvitav, kuidas ta poisikesena saavutas, aga võib-olla see on ta loomulik ka sellise konspiratsiooni, et mina teda üldiselt siiski noh, igasugu särplemistes ja kõigis muudes asjades teiste poistega välja ikka lõpuni ei annud. Noh, aga ei siiski nii olid. Vahest oli küll selle ääre peal, oli, see oli nüüd teatud niukene asi. Nii et see on pärit kõige, kõige kõige ma nii-öelda nooremast vanusest. Seda ta tegi ka siis, tähendab täiesti nii. Nähtavasti niimoodi nagu tavaliselt seda siiski ei tehta. Tähendab see kõik, mis puudutas üldse igasuguseid teadmisi, Ükstaskõik, milles sellel teemal oli kogu aeg juttu, teda kargas mulle edasi andma nii kaua. Ma mäletan, ei ole, Marek mäletaks vuta alates, kui ma olin kümneaastane, ihakas muga millestki rääkima. Ei, ma ei mäleta ühtegi asja kunagi algus, millal ta hakkas rääkima, sest et see kuhugi läheb sinna juba nii mälupiirini välja. Kui vana te olite 1940. aasta suvel? Siis ma olin kolmeteistaastane 11. aastani ja need päevad on muidugi väga hästi meeles. Seepärast, et siis Olid niisugused erutavad sündmused ja sündmused, mida minu isa ja mina koos temaga olime kaua ootanud, ütleme niimoodi, eks ole. Ma olin väga vastuvõtlik just kõikidele nendele sündmustele väga nii teravalt reageeriv ja seepärast loomulikult siis. Ja ise kõike hästi meelde. Kus möödesse suvi, olite te siis juba esimeste pioneeridega kusagil pioneerilaagris? Pioneeri 40. aastal ei olnud nii, et 40. aastal pioneer ei olnud, seal oli hoopis see asi teistmoodi. 40. aastal. Ma olin tõesti laagris jah. Julgen olete sellepärast, et ma olen näinud vanu ringvaatepalu 40.-st aastast, mäletan, seal mingisugune vanade poistelaager, tehti kusagil koitjärvel, tehti ümber ja tuliuued kontingendid. Ja seal ma olingi, jah, mind koristati sinna jalust ära. Sest et mina käisin kogu aeg alguses komsomoli keskkomitee, siis linnakomitees kõrget poliitilist tööd nõudmas. Poisikene. PÖFF läheb lõpuks haigus niimoodi lahti. Saadi laagrisse, nii et sinna laagrisse läksime. Seal olid skaudid, olid ees, see oli kotivale laager on Jesaja nelijärvel, eks ole, on ju nii, et see on sihuke sama laager, seal oli skautide laager, Reese, siis skaudid olid veel seal selle me tulime ka sinna. Ja siis oli väga pinev nisugune õhkkond, seal oli töölisnoortelaager, oli see nimetati väga pinev õhkkond oli õhtu oli lõke, see suur ja siis skautide, mis nad olid. Seal oligi, kuidas need nimed siis nemad seal õhtu pakkusid välja niisukese lahendused, Al skautide organisatsioon tervikuna astub pioneerid, eks ma mäletan, siis kasutasin selleks kümmekonda palju, neid oli kõrgelt klassi teadlikult seda küsimust ja leidsime, et ahaa, vaat see on nüüd see nõks, millega tahetakse alt tõmmata, et mitte mingil juhul. Ja siis esinesime väga resoluutse vastu asja. Tegelikult olid nii, et kui ka teised seal 13 14 15 aastased poisid, nii et see oli sellel tasemel, aga ma väga hästi mäletan. Ta on vot seda momenti, kui siis niisugune salakavale Trooja hobuse sissetoomise plaan meile esitati meie teda siis seal nii-öelda väga teravalt, need, kes seal olid, siis vastad. Ja järgmine suvi 41. 41 oli, hakkas väga ilusti peale, sest tol ajal oli see nüüd on teda raske modelleerida praegusele inimestel. Tollal oli see niisugune noh, erakordne asi, Krimm esiteks oli niivõrd kauge, niivõrd soe maa ja seal kasvasid viinamarjad ja viinaharja. Ma ei tea, kas ma olin söönud, tol ajal ei olnud, ma mäletan, räägite toosis vähemalt viinamarju, kaasavat suunati meid esimesi 25 Eesti pioneeri ja kes need olid, suunati Artekki. Ja siis sõitsin kah nendega koos. Sõitsime Artekki, parajasti jõudsime sinna ja laagri avamise päeval algas sõda ja laagrit ei avatute ametlikult. Niisugune väga rabav ja ootamatu oli see asi seepärast, et noh enne seda, kuna mina olin väga poliitiliselt püüdsin olla aktiivne, siis. Mul oli just enne vaidlusi ajalehtede toetused, et mingisugust väljavaadet ohtu selle kohalt, et neil sõda tuleks, ei ole ja, ja mingisugust niisugust psühholoogilist ettevalmistust absoluutselt ei olnud. Ja ma mäletan, kuidas mu isa lõi käega, kui räägiti, et kuidas sa saadad ikka poisi nii kaugele neid praegu ära. Vot niisugune ärev aeg on, et mis juhtub. Kuulge, mis mitte midagi nihukest olla ei saa, nende selge ja minul oli ka täiesti Ena. Selle kohta isegi isegi mõte sinnapoole ei liikunud ja väga paljudel inimestel oli see muidugi ootamatusse meelega. Laagrielu muidugi siis sellisel kujul enam ei jätkunud. No vot, seal oli niisugune ebamäärane olukord alguses, kui võtta, et laagrid küll ei avatud, aga laagrid ära ka ei lõpetatud ja ära sõitsid need, kes olid kuskil kaugemalt, aga rindeäärsetest vabariikidest kedagi ära ei saadetud, sisuliselt nagu Artekvel töötas paar nädalat Krimmi, nagu oleks seda jäänud, kui ei oleks seda ees, olid seal me käisime isegi valvel seal, et vaadake, vallalaevad kuskilt ega nende kaljude alt üle üles ei tõuseks, ei kaljude kõrval ja nii edasi. Niisugused asjad olid, aga olid ka, eks ole, ekskursioonid ja nii edasi, ühesõnaga laagrielu jätkus, pärast meid muidugi evakueeriti. Alguses evakueeriti Moskva lähedusse seal sõõri mõis, Lermontovi, kunagi mõnede niuksed, ajaloolised kohad, seal olime natukene aega, siis evakueeriti meid Stalingradi, elasime seal ühes koolis ja Stalingradis, siis evakueeriti meid edasi. Oli Volga ääres üks inimene puudu ja niinimetatud ja vot säält ma läksin ära, sest ma sain teada, et mu isa oli, tahtis tulla läbi mind ära võtta. Stalingradis tagada jäi tee peal väga rasked liiklusolud, olid teda üldse, oli muidugi väga nii idealist selles mõttes ja naiivne, kuidas ja mis moodi need asjad käivad ja nädalate kaupa jaamades ja jäi Rekilise soetõppe võeti rongi pealt maha ja sulineeribaskunzakis ära. Ja vot sealt ma sõitsin siis Nižni Pascali Tšaki. Teie oma isa enam ei näinud keegi, siis. Millega tegeles teie vanune sõja aastatel? Kool käis edasi? Ei kooli käinud, mul tekkis kooli mingisuguste olnud, aga no siis, ühesõnaga kui midagi ei ole istunud igal juhul sisse õppimise Hinn, vot see läks üles, nii et ma kuskilt muretsesin. Vahetaksin osta veel ehitasin, mõningad õpiraamatud olid Molopitud seal matemaatikast ja nii et ma püüdsin ise nii-öelda õppida, kuidas võimalike niisi Boscantšakis olin, ma tahan isegi pool aastat kaheksandas klassis käia, aga siis tuli sõjaväkke minek muidugi korpuse tagavarapolku Uuralisse polgu koorigu konkreetselt räägida. Polgu kool on koht, kus õpetatakse välja seersanti jaokomandör. Veel aasta otsa, umbes 43 44. aasta kuskile sinna oli, ma ei mäletagi täpselt. Septembril, kus me siis tulime juba, muidugi. Olime vahepeal Leningradi lähistel, alguses see loosse isolopuljes, läksime metsa, tegime seda oma. Kui Narva lahingud käisid oma elasime seal onnides. Ja siis tagasi tulime, kui Narva vabastati Narva sisse polgukool lõpetati kiiresti teda tehtimist, lahinglaskmisi mõned korrad ja moodustati marsruudi sellepärast, et Saaremaal käisid väga vihased lahingud ja siis täienduseks. Vaat siin oli siis niisugune episood, mida tagantjärgi vaatab ühtemoodi ja mis siis oli hoopis teise pilguga, tähendab siis oli niisuguse pilguga, et mul läks väga kehvasti. Me olime juba kõik oma poisid, olime jaamas, ootasime ešeloni, ootasime üks päev, teine mäletan, seal olid kastid kapsapeadega soldati asi muidugi me kyll oli, seal vaadati neid yld asjaga, me pistsime ikka üle poolte neist nahka. Ja ei tulnudki ešeloni ja siis meil viidi isegi tagasi kasarmutesse ja siis järsku teatati, et tuleb uus täiendus neile. Võrumaalt Võrumaal vabastatud juba. Muide tulid mehed, kes nii-öelda olin enne olnud Saksa sõjaväes ja sealt putku pannud ja siis jäeti meist neli tükki 150-st maha sinna jao komandörid, eks see oli väga suur roopiastatud ikkagi aasta otsa ja sõjaväetingimustes ini noored poisid, noh, nii üksteisega, niisiis elevus ka krundile minek ja kõik nii edasi. Järsku niisugune hooped nüüd jääd maha ja ma olin väga nördinud ja ja tol ajal oli just meile polgu, tähendab, olgu tabu aset, poliitalal oli erist tarkpea, tema oli enne, seda oli just komsomoli keskkomitee sekretär ja tema oli, tema tundis mind siis ma käisingi just tema juurest nõudmas tööd, kuna Dament kõndisin, ma käisin tema juures protestimas ikka, et kas tema ei saaks ikkagi nii aidata ja siis ta väga resoluutselt ütles, et on vaja ja nii jääd siia. Ja ma kardan, et mitte päris ilma tagamõtteta, seda kui tagantjärgi mõtelda ei teinud. Ja nii ma jäingi sinna ja siis sisuliselt tähendas see muidugi elu kinkimist, seepärast, et meie ruudu poistest väga vähe väga vähe tuli tagasi. Kas on võimalik küsida või kas on võimalik leida mingit säika, mis määras teie kitsama erialakeemia? No seda võib leida küll, aga see on niisugune väga Uibori koomiline mõnevõrra ja noh, seal tavaliselt ikkagi inimene kui ta on noor ja kogenematu ja nii, noh niisugune otsustab seda, mis ta siis hakkab tegema, kui ta on juba aastat perekond, eks ole, ja siis pärast enam ümber teha ei saa. Noh, minul oli alguses ütleme kui nii võtta muidugi teaduse tegelemise vastu, orientatsioon oli nii selges, oli isad pärit, selles mul endal teened otseselt ei ole. Aga kuna isa oli nii oma huvide poolest Loogia poole pealt, siis minul oli ka alguses nisugune orientatsioon selgelt bioloogiasse. Vot sõja ajal mäletan täpselt seda momenti, kus oli isegi Stalingradis. Tol ajal oli põhiline elamus ikkagi, mis oli pidev kõik moodulid, ülenejad oli see, et kõht oli tühi, eriti noortel poistel tüdrukutel, nagu me seal olime. Siis nisukene tusk näed, vaat nüüd, kui on põllumajandusega midagi kehvasti jõudvat, nüüd enam süüa ei saa. Vaat kui hea oleks, kui saaks seda teha. Kunstlikult tehases kee järelikult keemiliselt veel, oh ahah, see ongi asi, millega tasub tegeleda, keemiaga tegeleda ja siis nihukesed tehase tulles, mis hakkaksid siis kunstlikku toitu tootma ja muidugi siis ka isegi elus elavalt silmasid kostitanud need nalja, niiet konservipurgid, kuhu millegipärast nii-öelda väga kanamuna voodi. Ja palgid seal kunstlikud ja noh, siis sai niisugune orientatsioon võetud ja kord juba sisse programmeeritud, et nüüd on vaja seda ja ja nii ta jäi. Et kui ükskord saabus aeg sisseastumiseksamitele minna, siis oligi otsus ikkagi keemia. Keemia jah, oli kogu aeg nii-öelda, see oli selge, nii et ma valisin vastavalt muidugi sisseastumiseksamitele minek oli võrdlemisi. Determineeritud, ega seal valikuid eriti ei olnud sõjaväes siis tol ajal oli üldse niisugune oma Armodi laadid, tüüpsoldat teid. No neid oli teatud protsent, kelle põhimine tegevus oli see, et kui vähegi saab õppida, katsuda, lõpetada keskkool lõpetamata keskkool, siis katsud üles ka juba soldatena näiteks polütehnilises oli õige ikkagi õige mitmed ja mitmed mehed, kes sinna käisid, soldati, pagunite ja nii edasi, kes hüppeskis niisama, kes kuidagi ja katsusid õppida, maksku mis maksab, seepärast, et no see oli niisugune olla või mitte, olla selles mõttes küsimus, eks ole, et kas saad haridust või ei saa. Sõjavägi ei tea, kui kaua kestab, kuidas asi on ja pärast on juba hilja. No vot, no olin ka siis nende seas, kes siis sõjaväes püüdsid? Kõigepealt katsuda, kui võimalik vähegi õppida. Leningradis olime, polk oli vahepeal seal sadamas tööl, Leningradi sadam oli täis reparatsiooni Rootsi import digikaupa, tegime seda puhtaks laevadest, tselluloosi ja paberit ja masinaid ja kõik seda. Leningradis oli õhtukeskkool. Ja siis mu nähkeldasid ennast kuidagi sinna sisse, mismoodi need paberile, kuidas käsitsi oli väga kahtlane kõike, kuidas nad üldse uskusid, et ma üldse kuskil õppinud enne seda. Ühte, ma mäletan jah, et muus asjas ma sain hakkama ka vene keeles vene keele ja nii-öelda kirjandus ja mis seal oli, kui seal oli tööd vaja kirjutada siis igal juhul selle punasealt minu sinist lilla tint. Aga seda sealt küll näha ei olnud, aga kolmenaadika vedasid mul alati välja, sest vastaste lõplik see kõik asi kätte. Ja no vot niimoodi siis see asi käis ja Tallinnas oli võimalik hiljem Tallinnas juba. Siis oli mul natuke lahedamad võimalused ja siis ma sain ikka õppida ka. Ja siis sai lõpetada keskkooli polütehnilise instituudi ettevalmistuskursused olid noh ja siis seal keemiamäeteaduskonna, loomulikult siis oli see mul ainuke valik, võimalus, tähendab keemia siis Kreeka ees sinna astuda. Aga teadupärast lõpetasite ju Leningradi ülikooli. Leningradi lõpetasin jah, sellepärast et polütehnilises instituudis ma sain käia. Vaevu poolteist aastat Soldottena, nii kaua, kuidas seal õnnestus nii-öelda esimest kursust esimesena Eesti sai ka ära tehtud, eksamid teise sisse on Eestil, mul õnnestus tee mobiliseerida ja siis. Statsionaalseks üliõpilaseks 47. aastal sain aga Holland seal kuni 47. aasta lõpuni seepärast, et oldud nähtavasti liigselt aktiivne komsomolitöö alal. Ma olin siis juba partellidega sõjaväest saadik ja siis partei keskkomitee tee suunas mind komsomoli keskkomitee selganne keskkomitees üliõpilasnoorsooosakonna juhatajaks, seongaanindliku mõtelda, teise kursuse tudeng üliõpilasnoorsooosakonna juhatajaks, dolla näitab seda kaadritega olukord, mis moodi see asi siis seal käis ja kes ja kus oli, kuidas tol ajal oli ja siis muidugi tuli statsionaarne õppimine polütehnilises pooleli jätta. Aga tollal Leningradi ülikoolis mittestatsionaarne keemia Maison ennast sinna siiski üle minna, sessioonidel sa ei saa ka käia ja nii sai sinna kanda kinnitada, nii et pärast pooleteistaastast tööd komsomoli keskkomitees mul õnnestus sealt siiski siis jälle vabaneda ja juba siis Leningradi ülikooli jätkata, statsionaarset õppis ühesõnaga ikkagi kolm kursust olen ma ülikoolis täiesti statsionaarselt Leningradis õppima. Väliskolm neli, viis. Diplomitöö oli küll, no kuidas seda öelda, ma võin öelda tema nimetusega. Aga see vaevalt et minule kuulajale midagi ütleb. Aga diplomitööga oli mul nisukene, jah. Raske olukord. Ma olin ikkagi teatud mõttes aeti väga vest, väga põikpäine olevus ja mul oli kange tahtmine ikkagi midagi nii ise ja olulist teha ja. Taigen tudengina paar aastat püüdsin sünteesida, tollal oli see esimene tuberkuloosivastane vahend, mis üldse oli kevadel Jaapanile paramiino salitsüülhapet ja siis selle analoogi kua inimkonda tuberkuloosi pääst valmis mõni diskuteerinud ikkagi. Aga siis selle sünteesimise käigus mulle sai nii oma naha peal selgeks, kuivõrd kunst see süntees on selles mõttes, et noh, ütleme teoreetilise aluse võimalusi ette näha, arvutada on vähe võimalusi ja tuleb nii-öelda noh, kõik empiiriliselt ja nii puht kogemuslik on ajalooretseptide järgi, ühesõnaga et ta on väga empiiriline. Ja siis mul toimus nisukene võrdlemisi terav väärtuste ümberhindamine. Ma mäletan väga hästi ja ma ütlen, et nooruses on esimene, mina vist eriti olin seda väga nii kategooriline oma otsustustes, kõik on väga selge, mis on õige, mis on vale, see on iseenesest mõistetav ja need ei ole niisugune ettekujutus. Teoreetiline keemia, mis asi, õnneteoreetik, keemik, see on nisukene Alturssikest tööd ei taha teha, et Cemicum loomulikult tegeleb eksperimendiga ja peate sünteesime või tegema vajalikke aineid praktikale ja nii edasi ja nii edasi. Ja vot oli Leningradi ülikoolis üks professor suka Row, tuntud professor, kes tegeles mott perioodilise süsteemi teooriaga. Ühesõnaga, teoreetik, keemik ja vot tolle aktsiad olid minu silmis Meie madalad, et mis mees see on, tema tegelen eksperimendiga üldse teooria ja nii edasi ja nii edasi ja vot nii, tõusin siis tootmispraktikale keemia, farmaatsiatehas, farmako. Ja siis seal anti konkreetne ülesanne, no ei hakka demogeenilisi suht rääkima, kui oli vaja midagi selgeks teha, mis on mis ja kuidas. Ja siis ma hakkasin alguses vaatama, et kuidas pildistada, kuidas tehases tehakse ja siis aga selle aja peale oli meil juba ühteteist loetud nii keemilisest termodünaamikast, geneetilisest, teoreetilisest keemiast, meil olid küllaltki head tolle aja kohta vähemalt küllaltki head õppejõud keemiateaduskonnas Leningradi ülikoolis ja nii ühte teist oli siis juba nii ka kõrva taha kogunenud ja siis järsku läksid silmad lahti, et kuivõrd üldiselt tavaliselt ebaefektiivne nõme on just see empiiriline, see puht eksperimentaalne tee nii-öelda kohe vahetult vaadata ja praktilisse nii-öelda kasussemine tee. Et sellisel teel ei saa seda praktilist kasutajatele seal seal oli niivõrd selge näidet, vot just nii teda kätte ei saa. Et tuleb praktiline efekt kõrvale jätta absoluutselt ja hakata mõõtma lihtsalt protsessi ennast, tema parameetrid vaatata, kuidas ta kulgeb, ajas missugune ta tasakaal, sõltumata sellest, milleks seda kõike vaja vahetada. Ja pärast, kui see on kõik tehtud, et vot siis välja arvutada ja tõesti oli võimalik ka see ülesanne isegi praktika käigus tänu niisugusele lähenemisele, mis nüüd nende õppejõudude loengute ja minu meelest oli seal isegi fakutatiiv kursused, loete torankin, olime niisugune sarja puhmakin, termodünaamika väga hästi luges ja nii edasi, vot see selline mõju. Ja siis toimus see ümberhindamine 180 kraadi, et et teadvusest tuleb ikka eeskätt tegeleda teaduse enda loogikast tulenevate probleemidega ja mitte midagi paremat kui hea üldine teooria. Midagi praktilisemat ei ole just praktika seisukohalt ainult vahetu praktilise eesmärgi saavutamine. Kitsas ja üheks korraks nisugune tähendab ümberorientatsioon ja siit ma sain siis ka diplomitöö teema sellest farmakonist. Aga juhendajad, kes olid võimalikud ülikoolis, tegid hoopis teiste asjadega ja siis ma sain ka juhenda, tema pakkus teise tema välja. Esimene mäletan väga hästi, mina oskasin sellel teisel teemal kaks nädalat niimoodi. Et Eiki Poolt antud tööd mitte midagi välja ei tule. No ja siis ma punnisin midagi, tegin valmis. Leningradi ülikoolist siis oli just siin. Võib-olla lisaks oli selleks, et tol ajal just nüüd kadunud sõdurit, lävend, professor prement tol ajal just üks aasta enne seda tuli siia rektoriks. Ta teadis, Karl pane oli tol ajal seal füüsikas Me samal kursusel olime füüsikas ja siis selle kaudu teadis ta minust. Ja nii see oli kah siis seal mingi. Ühesõnaga suunati siia suunamiskomisjonist ülikooli ülikooli ja orgaanilise keemia kateedrisse, samas kus ma praegu ta Ja olemegi jõudnud selle reani märksõna järel, Viktor Palm, mis enes on kirjas nõnda aastast 1952 õppejõud Tartu riiklikus ülikoolis aastast 1960 sealsamas orgaanilise keemia kateedri juhataja ja edasi töid peamiselt orgaaniliste ühendite omaduste ja struktuurivahelistest kvanditatiivsetest seostest orgaaniliste reaktsioonide geneetikast, mehhanismist ja tasakaalust. Nõustugem seal, kus algab keemia, kui teadus, lõpeb ajakirjandus poolest ajakirjanikud on palju kirjutanud teemal keemia rahva heaolu teenistuses kuid on kirjutanud ka keemiast, keskkonna, saastajana ja teadlase vastutusest. Üks asi on vahend ja teine on, kuidas seda kasutada, ei saa esitada küsimus, kas kirves on hea v halb? Alist kivikirves ja keemia ei erine selle koha olnud mitte millestki kivikirvega ligemisele pähe virutada, siis ta võib olla halb, aga kui temaga puid raiuda või mingisugune Hosmikul üles ehitada, no vot siis on ta hea, täpselt samasugune lugu, ükstaskõik, missuguste vahel mitte ainult teadusega, vaid üldse juttu on ju mitteteadvusest kõigepealt tehnoloogiast, teadus ei saasta, loodust ei paranda loodusteadused ja mitte midagi. Saladus ainult anna uusi teadmisi. Või ütleme nii loob reaalsuse mudelid täiustab reaalsuse mudelit, mis on tegelikkuses olemas objektiivsed teadmised reaalsuse kohta. Vot see on teadvuse funktsioon, kui puhas teadvust võtta, eks ole. Keemia täpselt annab meile samuti teadmisi selle kohta mikspärast, ühed ained erinevad teistest ja kuidas nad juhtideks muutuvad jagu juba targemaks saame siis kui kiiresti ja missugune tasakaal tekib ja missuguseid aineid võiks veel sünteesida, kuidas neid teha ja või kuidas analüüsi teha või? Võikujus, kuidas vaadata, et kui inimesel maxaiuned, mis tal siis veres on või nii edasi ja nii edasi. Milleks neid teadmisi kasutatakse, seda määrab ära tehnoloogia ja vot tehnoloogia on alati olnud nii-öelda kahe kuu aega õieti kolme poolega loogia esiteks positiivne külg, mis kindlustab tsivilisatsiooni inimkonna üldise eksisteerimise kui inimkonna hõima, tehnoloogiat, inimkonda ei ole. Tehnoloogia tase määrab lõppkokkuvõttes siiski väga olulisel määral ka ühiskonna kui niisuguse sotsiaalse struktuuri, eks ole, ta ei saa olla meelevaldne. Ta peab vastama ikkagi või tähendab, ütleme nii, mitte ei pea vastama, vaid tal on teatud võimaluste diapasoon antud tehnoloogia raamides kuni rangem olla. See on üks asi, no see on ilmselt positiivne ja kui tehnoloogia praegusel ajal ei ole võimalik ilma teadvuseta, siis selles on siis teaduse üks võimalik kasutanud positiivsest. Jah, nagu nüüd tehnoloogia võib olla ka niisugune näiteks ilma mingisuguse keemiaga. Me tõmbame kuskil poolkõrbes naha. Ma külvame sinna midagi peale, laseme lambad peale ja siis pärast seda tulen liivatorme sinna, tekib sahara ja on nüüd väga diletantaga niisuguseid jutte, näiteks Sahara tõesti on nii tekkinud. Võib-olla see ei vasta väliselt veel Agavi, muist kõrbesid küll siis näiteks oleks see siis nüüd teha koogi ja mittesoovitav efekt, on ammu tuntud asi, et inimesed planeerivad lähemad eesmärke. Aga on tagasiside kaugemate nii-öelda tagasi möödus või kui ta ette ei nähta, kui need mitte ettenähtav, võib-olla lõppefekt negatiivne tehnoloogiline efekt kasu suhtes ei kaalu üle. Kõrvalefekti kahjuks. See on igasugusest tehnoloogiast raiuda metsi maha või siis, kui me kasutame keemilisi aineid. Vot seda, mitte arvestamata, aga see on tehnoloogia, küsimus tähendab tehnoloogia kõrvalefekt. No aga see kehnoloogia kõrvalefekt, temast on väga palju viimasel ajal juttu looduses, ütleme sellest on väga palju juttu ja see on kõik õige ja see jutt on väga vajalik. Ainult et aitab siin ainult teadus antud ja eriti keemia, keemia, teadus võib midagi anda või bioloogiateadused midagi anda, selleks et niisugust tehnoloogiat rakendada või välja töötada, mis ei saastaks. Kui me keemiateaduse maha matame, siis matame, ta haavas üldse igasuguse tehnoloogi või siis jätame just alles selle tehnoloogia, mis olemas on ja mis just saastab. Et teadusel ei ole sellega mitte mingisugust pistmist üldse. Aga paraku probleem on palju raskem ja hullem saastamine. Suhteliselt on siiski teisejärguline häda meie elus seepärast, et on veel üks tehnoloogia olemas ja mida võib ka teaduslikule alusele saab parandada. See on tehnoloogia, kuidas hästi kiiresti, hästi efektiivselt, hästi palju hästi suurel territooriumil inimesi korraga maha materdada. Sõjapidamistehnoloogia ja paraku selles tehnoloogias kasutatakse kõiki teadusi, sealhulgas ka keemiat. Aga nüüd, et niisugune tehnoloogia seksist häirib ja et seda tehnoloogiat arendatakse ja ta paratamatu teatud ajaloos on, see ei tulene välja ju mingisugusest konkreetsest teadmisest, ei füüsikast, Keemikast ja selles mõttes teadlaste vastutusest rääkimine on siin võimalik ainult teatud niisukese piirini. Ei saa panna vastutust, teadvustada selle peale näiteks füüsikutele ja keemikutele, Nad mõlemad võtsid sellest osa, et on aatomienergia olemas. Aatomipommid. Teadvuse teatud arenguperiood oli niisugune asi muutub võimalikuks, kui miski asi on võimalik teada, kuidas teha siis varem või hiljem ta realiseeritakse, see võimalus, teine asi on, kuidas seda kasutatakse, näiteks kas aatomienergiat kasutada võtan pommi tegemiseks või mitte, see oleneb mitte keemiast või füüsikast või tuleneb hoopis sotsiaalsetest faktoritest. Järelikult mingisugust vastutust selle eest nii-öelda panna keemikutele füüsikutele, kes töötavad teatud sotsiaalsetes süsteemides ja küllaltki determineeritud ei saa. Kui üks või teine või kolmas või 10 tükki sellest lahti ütlevad, siis leidub ikkagi keegi statistika, töötab, jaotused on olemas, statistiliselt alati tehakse see asi ära. Nii et küsimus on ikkagi selles, kuidas mismoodi tehnoloogiat kasutada. Muidugi võivad esineda sellised juhuslikud efektid, no näiteks tuuakse niukseid näiteid fantastilist keelatud, eriti keegi arendab mikroobi uue, seal liigi ja see siis läheb käest välja, vot tema vastutustunde pärast tekib niisugune katastroof. No sellised situatsioonid on muidugi mõeldavad, aga sellised situatsioonid, On halvasti prognoseeritavad. See on teadusliku tehnoloogia, kõrvalefekte, mitte ettenähtud inse tehnoloogial kõrvalefekt olemas, eks ole. Nii et kui ette on teada, et vot siit nüüd niisugune asi tuleb, no siis on väga lihtne olla vastutusrikas, eks ole, ma siis seda ei tee. Aga kui arvata, et mingisuguneteaduslik suund kui niisugune, näiteks. Praegu ilma sajuta, et vot see tuleks panna keelu alla veel kuidagi keelustada selles suhtes, vot niisugused nõudmised on absurdsed. Ja nad peegeldavad võib-olla nisukest, et ma ei tea, on niisugune. Mõningates kohtades moodne filosoofia. Antisse intis. Tvat teadusest tulevad kõik hädad või midagi teadlastest, noh, see on niisugune, mitte päris harilik tutt ja mitte päris teadusega kursis olevate, mitte päris intelligentsete inimeste filosoofia. Ma arvan, et see on üks moodusid nii-öelda sotsiaalselt tingitud muidugi üks viise, kuidas alaväärtuskompleks ennast avaldab, anekdoote ise ei pea, jaga, ei saa teha. Vot näed need kurivaeva Remar peade 1000, mis need on kõiges süüdi, ütleme need maha. Näiteks või midagi niisugust. Nii et kui midagi kuskilt loota, abi, kui rääkida niukses globaalsetest probleemidest Lumite globaalsetest ja siis ilmselt saab abi siis ikkagi, kui meil on teadmised olemas. Põhjustest kui meil on teadmised vahenditest olemas objektiivset ja mitte veendumused, mitte uskumused, mitte mingisugused niisugused ideed viiksid mitte isegi väärtushinnangud, välja arvatud üks väärtushinnang, et teadmisi tuleks kasutada inimkonna ja enamiku ja inimeste ja üldiselt töötavate ja loovate inimeste huvides, aga mitte vastu. Noh, oli see negatiivne tehnoloogiaga lõpuks olemas, eks ole, siis ikkagi ainult teadvus annab neid teadmisi ja mujalt neid saada, kuskilt ei ole.