Ja järgnev tund pealkirjaga oma ehtne kuulub täna Mart Saarele muusikale dema põhjavaimule mille mõju on veel tänagi 115 aastat pärast tema looja sündi nii tugev. Tõi läinud nädalavahetusel Viljandimaale Hüpassaarde kokku suured rahvahulgad, kes laulsid ja kuulasid suure meistri, meie rahvusliku muusikastiili rajaja Mart Saare laule. Kuulasid keskmetsade rabade vaikust, helimeistri helisevad maailma ja mõtisklesin selle üle, kes oli ja on Eesti rahvale, Mart Saar. Ja millise pärandi ta meile jättis? Ajame nüüd juttu siin uuel Hüpassaare laululaval. Härra Vardo Rumessen, kust tuli mõte tuua laulupidu siia metsa? Vot Mart Saar on ju metsade laulik ja siit on kõik need tema laulud võrsunud. Ja mitte ainult laulud, vaid ka klaveripalad. Võiks öelda niimoodi, et kogu Mart Saare looming on pärit, hüppas saarest ja nagu Gustav Ernesaks kunagi väga ilusasti on ütelnud, et selleks, et Mart Saare loomingut mõista tuleb, ennem hüppas selles ära käia. Ja nüüd, kui meie uus turumajanduslik süsteem käivitus siis tekkisid passaares oht, et inimesed unustavad TEE ÄRA epassaarde Mart Saare juurde. Ja Mart Saare looming on jäänud viimasel ajal meie kultuuripildis üpris üpris tahaplaanile. Ja ma ei mäletagi, millal Estonia kontsertsaalis viimati kõlasid Mart Saare laulud. Ja see on kahtlemata väga kahetsusväärne. Ja kui nüüd lähenes Mart Saare 115-st sünniaastapäev siis Olev Oja ükskord minu poole pöördudes küsis, et mida tuleks teha, et rahvas hakkaks Hüpassaares käima. Ja varem oli passare perenaine Hilda Toomsaluga mulle kurtnud, et enam ei käi nii palju rahvast, et on suur probleem, et, et võib olla. Pärast teda tekib see olukord, kus tahetakse juba muuseumit hakata likvideerima. Ja siis ma ütlesin nii et ka siis tuleb ehitada Hüpassardi laululava. Et inimesed tuleksid siia, et koolidel oleks koht, kuhu tulla, kus laulda ja et inimesed tuleksid seda muusikat kuulama ja kooridel on, tundub tõesti hea meel tulla, hüppas saarde ja ma loodan, et edaspidi ka kõik laululaagrid ja ühiselt kokkutulekud ja kui koorid planeerivad, et kuhu võiks sõita, kus võiks midagi esineda, midagi teha, siis on nendel sellega koht loodud ja mul on hea meel, et härra Villu Reiljan keskkonnakaitseminister sai sellest probleemist aru ja oli nõus leidma vajalikud rahalised summad, toetused selleks. Ja ma imestan, et Viljandi kohalikud mehed niivõrd lühikese kiire ajaga suutsid selle laululava püsti ehitada. Ja nüüd siis plaani kohaselt Mart Saare sünnipäeval on nii palju inimesi siin. Aga see vist pole mitte esmakordne kooride kokkusaamine siin Hüpassaares. Ja muidugi kooridel on väga pikka aega juba traditsioon hüppascheres käia ja mina esimest korda sattusin Hüpassaarde ja siis, kui ma laulsin koorijuhtide segakooris, see oli kuskil 60.-te aastate alguses, siis kui Mart Saar veel elas. Jaa, korjutide koor pidas Pärnus siis oma suviseid kokkutulekuid ja tihtipeale Need lõppesid ikka passaares Mart Saare külastamisega. Aga mis on väga oluline, väga huvitav. Kui ma õppisin konservatooriumis, ega siis tol ajal see Eesti muusika nii väga au sees ei olnud. Ja minul arusaamine üldse eesti rahvuslikust muusikakultuurist ja see sai alguse siit Hüpassaarest tänu Johannes Jürisson neile, kes oli suur Mart Saare loomingu austaja ja ta oli meie õpetaja juba muusikakoolis ja tema organiseeris õpilastele ikka need Hüpassaare külastamisi ja palus ükskord ka mind siin midagi mängida ja siis ma hakkasin uurima Mart Saare teoseid, mida võiks mängida ja avastasin tol ajal siis täiesti tundmatud Mart Saare prelüüdi ligi 30 klaveriprelüüdi, mis oli minule täiesti ütleme sokk. Et midagi nisukest eesti muusikas on olemas, need olid Mart Saare järel jäänud käsikirjade hulgas kohvris Narva maanteel tema korteris abikaasa mulle, siis andis nüüd välja sealt siis ma kirjutasin nad ümber. Ja siis ma hakkasin neid mängima. Ja tänu Mart Saare juubelile 1920 282 õnnestus mul need isegi, vaatamata kõigele vastu seisudele need isegi heliplaadistada nii etet, prelüüdi, heli, plaadistatud üldse Mart Saare juubel 15 aastat tagasi, 1982. aastal oli üks, üks väga tore aeg. See oli võib-olla Mart Saare loomingu kõrgperiood. Tervelt aasta aega toimus arvukalt kontserte mitte ainult Tallinnas, vaid praktiliselt üle kogu Eesti. Ja suvel oli Viljandis Mart Saare nimeline laulu laulupäev lausa. Ja pidustused kulmineerus Tallinnas muidugi septembris 28. septembril oli pidulik kontsert Estonia kontserdisaalis. Ma mäletan nihukest toredat juhtumit seal. Meil oli kutsutud külalisena esinema Nõukogude Liidu rahvakunstnik Jevgeni direnko kes oli nõus tulema esinema küll Mati Palm teda kutsus, ma rääkisin matile, et meil oleks tarvis kindlasti saada mõni väljapaistev vene laulja siia Aganister, ent kui ütles, et tulen küll, aga et ainult siis, kui ma võin laulda neid saare laule eesti keeles. Ja ta tuligi ja kontsertsaalis laulis kolm Mart Saare laulu väga hästi. Ja mul on siiamaalasi meeles, kuidas ta neid esitas väga-väga sisukalt. Ja laulis eesti keeles ja minu ees istus kultuuriminister ott. Tolleaegne, kes oli, oli nähtavalt väga rahutusele järgi ja, ja küsis pärast minu käest, et kas siis tõesti ei olnud võimalik kuidagi neid laule vene keelde tõlkida, et miks pidi Nesterenkoneid eesti keeles laulma, siis ma talle ütlesin, et seltsimees Lott, et see oli Nesterinud, kui tingimusteta üldse siia tulid, jäid esitamata, tahtis laulda just nimelt eesti keeles ja aasta hiljem ta käis veel Eestis ühel kontserdil ja esitas ka eesti keeles. Sees tere aasta 1982 oli mõneski mõttes väga mälestusväärne ja ma kujutan ette, et väga paljud raadiokuulajad meenutavad seda aega veel hingesoojusega sest siis paljud koorid laulsid, Mart Saare laule ilmus mitmeid tuid ja noodiväljaandeid ja filme tehti, oli televisioonisaateid ja raadiosaateid. Ja oli kohati niisugune tunne, et see oleks nagu mingi uus rahvuslik ärkamisaeg peda lihtsalt rahva spontaanselt kasutas seda. Kuna saar oli selgelt, ütleme, rahvusliku suunaga helilooja. Ja ideoloogiatöötajatel oli jah, tol ajal päris suur mure, kuidas neid sündmusi hakata ohjama. Ja minul tuli kokku puutuda küllaltki paljudega koomiliste juhtumitega igasuguste keelamiste käskudega, millest võib-olla kõige iseloomulikum oli see olukord, et juubeli kontserdite kavasid ei tahetud kuidagi Kultuuriministeeriumi poolt kinnitada, kui seal ei ole vastav protsent Mart Saare nõukogude perioodil loodud laule. Et liiga palju on tema varasema perioodi laule, aga Mart Saar oli selleks ajaks, kui nõukogude okupatsioon algas juba üle 60 aasta vana. Nii et tema varasem periood oli kahtlemata palju kunsti väärtuslikum ja huvitavam ja loomulikult enamus laule oli sellest ajast. Ja siis selle probleemi sai lahendatud niimoodi, et, et saar väga palju laule kirjutas hiljem lihtsalt vanas eas ümber kergelt redigeerida, neid vahest või lihtsalt nooti kellelegi andes kirjutas ümber ja pani sinna oma aastaarvu ja need olid siis viiekümnendad kuuekümnendad aastad. Ja siis sai pandud nendele lauludele need kuupäevad jagu, sest arvud, mis näitasid, et nagu need oleks loodud sellel perioodil, tegelikult nad olid loodud juba 50 aastat, võib-olla varem. Nii et see kava ja üldse juubeli kontserdite haare oli küllaltki, võiks ütelda üldistav ja sai aluse pandud mitmetele noodiväljaannetele, kahjuks mõned nendest on praegugi pooleli. Kolmeköiteline klaveriteostekogu ei ole ilmunud veel täielikult on üks köide puudu ja soololauludest jõudis ilmuda ainult neli köidet, kolm köidet on praegu ilmumata. Tahaks loota, et kunagisi aeg tuleb, kui saare looming saab tehtud täielikult kättesaadavaks ja et see tõepoolest leiaks ka rohkem kasutamist. Praegu on jah, kahjuks niimoodi, et meie rahvuslik helilooming tundub, et ei ole mitte nii väga kuidagi populaarne ka au sees ja otsitakse igasuguseid uusi võtteid ja nippe, kuidas publiku tähelepanu köita. Ja oleks kurb, kui me unustaksime ära need juured mis on tegelikult kogu meie tänase muusikakultuuri aluseks. Aga milline on Mart Saare tähtsus eesti rahva eesti kultuuri jaoks? Mart Saar lühidalt öeldes on eesti rahvusliku muusikastiili rajaja. Me teame, et kõige esimesed heliloojad, neil, kes tegutsesid möödunud sajandi lõpupoole olid õppinud oreli erialal ja esimene professionaalne helilooja Rudolf Tobias elas valdava osa elust kas Peterburis või hiljem Berliinis. Kokkupuude eesti rahvaviisidega jäi küllaltki põgusaks. Tema roll oli vast rohkem teedrajav valgustuslik ja ta ärgitas palju tolleaegseid noori heliloojaid, kaasa arvatud Mart Saart otsima ja kasutama rahvaviise. Ja Mart Saar oli selle, kes oskas sünteesida tolleaegsed euroopalikud uuemad muusikavoolud eriti just impressionismi stiili Eesti rahvamuusika omastele eesti rahvamuusikale omaste joontega ja selle tõttu täiesti täieväärtuslikult. Me võime ütelda, et Mart Saar on eesti rahvusliku muusikastiili rajaja ja see teadlik enesepiiramine, et Mart Saar juhtunud ainult koorilaule, soololaule ja klaveripalasid. Selles peitub tema loomingu teatud võlu. Tema ei ole kirjutanud üldse suur vormilise helitöid, ei ühtegi oratooriumitega ega ühtegi sümfooniat ei ole ta loonud. Aga Mart Saare loomingu omapära on just selles, et ta on võrsunud siit sellest näilisest ühetaolisest passaare loodusest. Aga seda värvikam ja miniatuursed on see välja töötus tema koorilauludel, tema soololauludel ja täiesti häbenemata. Me võime ütelda, et Mart Saare need soololaulud koorilaulud, samuti klaveripalad, need kuuluvad kahtlemata mitte ainult eesti muusikakultuuri tippsaavutuste hulka, vaid see on 20. sajandi muusikaklassika. Ja võib-olla martsa nagu vaatas, kajas veidi ette, kuna just praegu ka vist mujal maailmas küll on pööratud suurt tähelepanu rahvaviisi kasutamisele muusikas. Rahvaviiside kasutamine oli sajandi alguses väga aktuaalne teema ja väga paljud heliloojad otsisid võimalusi ja teid, kuidas seda teha. Ja tavaliselt tehti seda ikka nende kooli harmooniatundidest teatud oskuste ja võimetega. Mart Saare omapära seisnes just selles, et tema oskas leida rahvaviisist üles ka selle iseloomuliku, milles tema kujundas välja rahva rahvaviisi töötlustele omase harmoonia, mis oli täiesti erinev sellest tavalisest. Ja nagu ma ütlesin, see süntees just kaasaegsete muusikaliste väljendusvahenditega oli see kusjuures väga huvitav on ka see veel, et Mart Saar tegelikult võrsusid. Ta hüppas saare metsade keskelt ja on lausa imekspandav, kuidas tolle aja tingimustes, arvestades neid võimalusi ja transpordivahendeid, kuidas siit üldse ühel noorel metsavahipojal tekkis mõte hakata heliloojaks ja minna Peterburi konservatooriumi, mis oli tsaaririigi pealinn ja ikkagi suur esinduslik muusikaline õppeasutus, Saar seda tegi ja juba alates oma kõige varasematest teostest suutis ta saavutada selle euroopaliku tasandi, veelgi enam ta oli mõnestki des uue suuna rajaja. Euroopalikus mõttes, kui me meenutame näiteks Mart Saare klaveripalas kits ja tema mõningaid varasemaid prelüüdi Atonaalseid prelüüdi siis need on loodud ennem Schönbergi Schönbergi peetakse Euroopa muusikas Atonaalsuse ajaks ja esimeseks tegelikult Mart Saarepalad on loodud paar aastat varem, ilma et ta oleks tundnud Sembergi loomingut ja muidugi ümbergi tundnudki Mart Saart. Aga see näitab seda, kuivõrd aldis oli Mart Saar omaaegsetele muusika vooludele. Ja kuivõrd andekas oli see noor inimene ikkagi kõigi nende uuemate suundumuste osas. Ja see on kahtlemata Eesti muusikas äärmiselt tähelepanu väärne nähtus ka Mart Saare varane impressionistliku suunaga helilooming, kus me veel rahvuslikku karakterit tihtipeale ei leia. Hiljem ta hakkab neid omavahel sünteesima. Aga need varaseid näiteid just eriti, mis avaldavad klaveri palades ma pean neid väga-väga suurepärasteks saavutusteks laiemas euroopalikus kontekstis. Ja on rõõm näha, vaadates, mis toimub siin täna, Hüpassaaresed Mart Saare muusika kõlab ka täna ja nüüd ja praegu. Jah, ma tahaks loota. Et see teatud mõttes võib-olla ületab selle teatud niisukese hirmu või kartused, et noh, need rahvuslikud heliloojad, et need on kuidagi vanamoodsalt või mõnegi arvates, et see ei ole enam populaarne, et see ei ole nii huvitav. Mul on hea meel, et tegelikult, et suurem osa rahvast siiski leiab teistmoodi ja et, et nii palju on siin entusiastlikke inimesi koos koore koos. Sest Mart Saar on meie koolikultuuri au ja uhkus ja, ja kui me selle unustame, siis me unustame üldse tegelikult, kes me oleme ja miks me oleme nüüd Euroopa liitu minnes, ma arvan, et sul peaks eriti aktuaalne olema just näidata Ta oma nägu, mille poolest eesti kultuur, eesti muusika erineb paljude teiste rahvaste muusikast ja mul on meeles väga tähelepanu väärne lause Mart Saare juubelikonverentsilt 1982. Leningradi konservatooriumi professor kolovski tegi ettekande seal Mart Saare koorilauludest ja ütles, et vene muusikas midagi niisugust ei ole. Et Mart Saar on nii suur kõrge tase et see ületab kõik selle, mis, mis on vene muusiks kooriloomingu alal. Nii et Mart Saare looming on leidnud rahvusvahelist tunnustust väga kõrgel tasandil, mul on ka endal olnud hea meel, et ma olen saanud Mart Saare klaveripalu mängida näiteks Rootsi kuninglikus muusikaakadeemias kontserditel mänginud neid ja neid on alati väga suure huviga vastu võetud, imestanud, et kust niisugune muusika üldse pärit on. Aga see on Eestist ja see on see, mis, mis on tegelikult meie vaimne potentsiaal, meie omapära, mida me ei tohiks mitte alahinnata. Ja mul on praegu mõnes mõttes nagu kahju sellest, et nii ametlikult poolt ei ole ka toetatud Mart Saare loomingu laiemat kõlamist. Veelgi enam, ütleme, Mart Saare monument Tallinnas on ju täiesti unustatud praegu, mis 15 aastat tagasi püstitanud Tallinna linnavalitsus peaks selle eest hoolitsema, aga need Teedundlik sammaldunud seal ja seal on peaaegu nagu täiesti unustatud ja samuti ka Estonia kontsertsaalis ja ei ole pikka aega Mart Saare looming kõlanud oleks praegu täiesti loomulik ja iseenesest mõistetav, et Eesti Kontsert oleks korraldanud Mart Saare loomingust üle pika aja Ühe suure kooride kontserdi kus oleks kõlanud Saare koorilaulude paremik. See oleks kahtlemata olnud nende otsene kohus ja see oleks olnud meie muusikakultuuris väga oluline ja tähelepanu vääriv sündmus. Kahjuks meie ilmselt jah, alahindame niisuguseid asju ja tihtipeale vaatame ainult selle rahalise kasuteguri peale. Aga niimoodi me ei tohiks oma kultuuriga ringi käia. Aga on tore, et see kontsert saab toimuma siin Hüpassaares ja sellel uuel äsja kerkinud laululaval. Aga mis saab edasi, kui siin need päevad nüüd läbi saavad? Laululava jääb ju siia edasi, kas ka hiljem koorid siin kokku saavad saama? Kogu selle ürituse hindeks on olnud Eesti kooriühing ja, ja Olev Oja oli üks, üks selle mõtte algatajaid. Ja ma tahan uskuda, et kooriühing ja samuti kõik eesti koorid ja koorijuhtide koor et nad tulevikus leiavad ikka jälle tee siia ja, ja mitte ainult niisuguste Mart Saarega seotud tähtpäevade puhul vaid ka lihtsalt koori kokkutulekute korraldamiseks, ühiseks laulmiseks ja koorilaululaagrite korraldamiseks. Nii et see ongi niimoodi mõeldud, et see laululava peab siia jääma statsionaarselt ja oleks väga tore, kui kõik koorid, kes ikka laulavad nii Mart Saare loomingut üldse eesti heliloomingut leiaksid ikka ja jälle siia tagasitee. Järgnevad laulud on lindistatud pühapäevaselt kontserdilt Hüpassaare laululaval ja et meie põhjamaine septembrikuu lõpu ilm oli juba sügiseselt jahe siis saadab otse laululava kõrvale süüdatud suure lõkke põlemise plagin kõiki lauldud laule. Dirigent Ants Sööt, mis on teie jaoks kõige tähtsam Mart Saarelauludes? Regilauludes on väga palju tähtsaid asju. Kõigepealt Mart Saare laulud on väga eestilikud laulud. Mart Saare laulud on olnud alati sellest üldisest taustast ja ajast, mil Mart Saar kirjutas tunduvalt ees. Nad on kandnud rahvusliku ja üldse eestluse sõnumit. Nad on professionaalses mõttes erakordselt meisterlikult väga väga. Laia teemaderingiga väga omapärase, kordumatu saarevikule iseloomulikku helikeelega äärmiselt avara koorikäsitlusega, äärmiselt huvitava faktuuriga. Nii võiks ilma ehk kõige otsesemalt ja kõige lühemalt nende laulude kohta öelda, kuidas annad laulda koorilauljale kerged või rasked. Põhimõtteliselt annavad kõik väga rasked laulud ka väga lihtsad. Saare laulud on rasked laulud ja ma arvan, eks Mart Saar on ikkagi suures osas veel täiesti avastamata sooja. Just tänu sellele, et need laulud on rasked. Aga On veel üks põhjus, miks need viimasel ajal on suhteliselt vähe lauldud. Ja see põhjus on selles, et Mart Saar on ju koori sümfonist ja ta on, kirjutame need laulud silmas pidades suurt koori omal ajal omalajal vetiku koorid olid ju vetika, oli üks tema esimesi interpreet need koorid, mis me, kellele saar siis kirjutasin, koorid olid kuskil 120 liikmelised või isegi suuremad. Ju ta siis ikka seda kõlapilti arvestas. See on nii, et me võime ju ka Beethoveni sümfooniaid väga väikese koosseisuga ette kanda väikese keepillide arvuga, aga see ei ole enamike Beethoven. Ja nii on. Ma arvan, et see, see vajab lihtsalt niisugust laulud vajavad tihedat tooni ja, ja nihukest kassi. Mitte just arvulises mõttes, vaid lokaalses mõttes nihukest jõudu ja pandlus. Ja vot see on see, see meie aja praegune puudus, meil on küll päris häid koore ja, ja, ja isegi Häid, aga nad on kõik väga väikesed. Ma isegi ei kujuta ette näiteks, et meie ainus professionaalne segakoor, moonia kammerkoor, laulaks Mart Saare siiam leelo linast toodu või, või seal ütleme Jaan läheb jaanitulele kindlasti laudad selle kenasti ära, aga, aga jääb puudu see, et, et on vaja suurt koorist. Aga mida võiks arvata tulevikult, kas festivale tulevad kunagi tagasi? Suured koorid? Raske on öelda raskem praegu prognoosida. See hetkeseis on üsna üsna niisugune. Madal. Ma küll tahaksin loota, et tuleb, tuleb neid suuri koore tulevikus juurde aga ma isiklikult arvan niimoodi, et praegu on meil kas niisugust eril, heliloojat eelkõige, kes koorimuusikas üldse eesti muusikas vääriksite nii-öelda elus hoidmist ka kõige raskematel aegadel, see on just martsa Saar ja Cyrillus Kreek. Ja kui meil Eesti Kontsert näiteks noh, on väga ettevõtlik olnud ja korraldanud paljusid suurvormide etega andeid, siis minu arvates võiks nüüd pöörata ühe lehekülje kanda samamoodi palgalise suure kooriga ette Mart, Saare ja Cyrillus kreegi. Nyyd hakkab bella kooriteoseid reeglid tulevad niisugused asjad nagu meie r siis magamatsikene, paljud teised, need on ikkagi väga suure kooriga ettekantavad laulud ja ma usun, et siis säiliks ka selle nende laulude esitamise traditsioon, sest et mina olen nüüd üks vanemaid koorijuhte, kes on omandanud, sest näinud ja kuulnud ja näinud nende nii-öelda tean nende noh, esmaesitajate ja autorite traditsioone, aga nagu ei olegi enam seda kellelegi jagada. Et eesti koorimuusikas oleks avastamata tahke äärmiselt palju ja arvestades kaasaegse interpretatsiooni võimalusi, siis ma arvan, et, et ikka võiks olla lausa lausa huvipakkuv kõikidele. Loodame portsaaregi muusika kõlab ka nüüd pärast siin neid päevi juba saares. Ma usun, et see annab lihtsalt innustust ja, ja kindlasti sellele saarele mõeldakse edaspidi tõsiselt. Edasi ajame juttu Mart Saare tütre Tuuliga. Mäletan oma ise ju väga hästi, aga muidugi vanematest taastutes juba, kuna ta oli. No mina olen hiline laps emale ja ega siis mul päris lapsepõlvest niimoodi kõik ei ole ka meeles, mäletan aga käisime väga palju siin passaares jalutamas rabades ja igal pool, kus ujumas ja väike Venetantsete. Ma arvan, et paljudel on vist koolis õpitust meelde jäänud see lause tuuli tuli sülle, mida see tegelikult Tähendas see tähendaski, seda mina seda ise ei mäleta, aga seda ma olen kuulnud oma vanematelt ja kõigiti et isegi nii sõpradega minema, neid saatma kuhugi Suure-Jaani ära ja teised ootavad tee nurga peal, tema millegi tuli millegi järgi tagasi siia koju. Ja. Ei tule, ei tule sõprade juurde tagasi ja lõpuks siis kui saabus, siis ütles, et ma ei saa saanud tulla, tuli tuli sülle. Eks ma siis olin väike ja ta väga hoidis muidugi mind. Ja ei saanud ära minna. Tütres süles hoidmine oli siis tähtsam kõigist muudest tegemistest ka, eks kindlasti oli ja ta hoidis mind. Kas tol ajal kõlas palju muusikat ja majas siin jaagul kõlas küll, las tema enda tehtud põhiliselt niimoodi ta ju kogu aeg töötas ja ta oli pidev hommikust õhtuni klaveri taga ja ikka oma tööd tegi, ta oli väga niisugune. Töökas. Aga siin Hüpassaaressiin just on ka koorimuusikat sellisel hulgal kõlanud. No tema eluajal käisid jo koorid siin külas ja pidevalt ikka oli seda kuulda, siin kõik käisid nagu külastamas muus, sel ajal ta muuseum muidugi ei olnud, aga lihtsalt käisid Mart Saarest rail külas ja siis alati ikka lauldi ja oldi koos. Kas teil on isa loomingust ka oma lemmikteos olemas? Minule muidugi meeldib väga see hällilaul. Kas on ka kuidagi isiklikult teiega seotud. Ma ei usu, et see minuga on seotud, see minu teadmist mööda enne minu sündi juba kirjeldatud ta võib-olla nagu siis esinenud sellest abielust lastega. Aga mina väga armastan seda. Aga kuidas oskate teie seletada seda looduse suurt osatähtsust Mart Saare loomingust? Ta oli üldiselt ja suur loodusesõber. Ja eks tema oma inspiratsiooni ja kõik sitt lootustest sai. Tema ei olnud niisugune rahva hulgas, liikuja ei tahtnud suurimasse ega midagi niisugust. Ja eks ta kõik ammutas oma viisikesed siit passare metsadest. Põhiliselt. Kas on siinsed metsad sisaldama ka midagi sellist erilist müstilist nagu tema loomingust vahel kuulda võib? Motiividest on kirjutanud ja palju ja ja need muidugi suurest Laanet siin olid varem ja palju suuremad metsad veel, kui praegu, need on ära laastatud. Andis põhilise kõik tema loomingus. Nüüd on minu vestluskaaslaseks Soomaa rahvuspargi direktor Tõnu Kütt. Kas seda juhtub tihti, et Soomaa rahvuspargis kõlab koorilaulja on koos, nii palju rahvast. No seda ei juhtu väga tihti selle nelja aasta jooksul, siis mina olen rahvuspargis töötanud, sellist suurt üritust hüppas, seal ei ole olnud. Kuigi ma olen kuulnud, et varematel aastatel on siin korraldatud selliseid kokkusaamisi ja seda viimati vist oli Mart Saaresajandal sünniaastapäeva. Aga muidu, kuidas koorilaul sobib siia rahvusparki? No mina arvan, et see on täitsa omal kohal, et koht on ilus ja, ja kui inimesed tulevad ja laulavad, et see on igati teretulnud Praegune aastaaeg vist ei ole küll enam eriti soodne rohketeks rahvakülastusteks siia, aga mis muidu üldse siin Soomaa rahvuspargis toimub? Varane töö ja praegu, sügisel ajal jah, vast ei ole rahvast enam nii palaga, suvitage meil päris palju rahvast. Ja kuna me oleme uus rahvuspark, siis selleni üritasin, praegu on ka reklaamiks meie rahvuspargile, nii et et inimesed saavad teada, kus kohas asub Soomaa rahvuspark ja ma loodan, et nad leiavad D siiani seda enam, et nüüd jääb ka see uus laululava ju siia paigale, kas siia saab veel kunagi rahvast kutsuda ja mingit kontserti korraldada? Nii palju, kui mina olen kuulnud, siis Eesti kooriühingule on kindlasti plaanisin korraldada kooride kogunemisi juba järgmisel suvel. Nii et on kuulda olnud, et segakooride naiskoorid tulevad siia suvelaagrit pidama. Kas ei muutu natukene tülikaks natuke hävitavakselane rahvuspargi vaikusele ja rahule? Selle kohta on palju, pole lemmikut olnud, et on poolt ja vastuhääli olnud, et jah, et see epassaaresega vaikne koht kogu aeg olnud, et et kuidas nüüd mõjub seal loodusele, aga ma arvan, et kui siin mõistlikum käituda, et muutu koormamaks, muidugi noh, inimesed peaksid teadma, kuidas looduses käituda ja ma arvan, et kui kõik normaalselt läheb, siis ta ei ole koormav. Aga mida te ise rahvuspargidirektorina hindate siin kõige tähtsamaks, milline on siin Sooma kõige suurem väärtus? Sama kõige suurem väärtus on ikkagi puutumata loodus. Et see on selline ala, mis on jäänud inimtegevusest suhteliselt puutumatuna. Kuigi jah, inimesi elabki Kunagisele territoorium elas, elas palju inimesi, aga aga nende aastatega on inimesed kadunud ja rahvuspargi üks eesmärk on ka see, et inimene siia tagasi tuleks. Kuigi see on väga raske. See protsess, peatus, on ka praegu palju elanikke kogu Soomaa rahvuspargi territooriumile, mis on nüüd 370 ruutkilomeetrit, elab 100 inimest. Et see inimasustus on väga hõre. Ja seda ei ole ka plaanis mitte tihendada. Nojah, ega inimest tagasi kuidagi ei saa meelitada, et on ka neid inimesi, kes on uuesti oma talumaad tagasi võtnud ja aga aga et keegi nüüd oleks uuesti oma elamisse rajanud sellist asja nagu raekojale. No vähemalt loodame siis, et mõnelgi korral aastas tullakse siia laululavale ja siin saavad siis koorid kokku ja laulavad ja tahaks loota. Hüppas saare lauluplatsil toimunud kontserdi lõppedes astus rahva ette muusikateadlane Johannes Jürisson. Lubage teile edasi anda. Minu viimane jutuajamine Mart Saarega. Seal toimus mõned vähemalt tagasi. Ühel ilusal sügiskuupäeval päike paistis, kui ma istusin siin laululava viimasel pingil ja mõtlesin Mart Saarest Hüpassaarest Mart Saare loomingust. Ja sellest, kuidas elati kunagi ja kuidas tulevikus siin saaks olema. Siis kuulsin oma selja taga samme ja vaatan, minu selja taga seisab Mart Saar. Mart Saar, mis Mart Saar, tema tundis mind kohe ära. Me olime natuke tuttavad omal ajal minu emagi temaga ühes koolis käinud. Ja siis meil on. Küsisin, et kuidas siis nii. Tema ruttas mulle kohe seletama. Tema käin igal sünnipäeval siin korra vaatamas, kuidas Hüpassaares on, missugused puud on maha maha raiutud, nisukesed juurde istutatud. Kas on midagi juurde tehtud, kas saun on üles ehitatud, mis on juba ammu-ammu ära lagunenud, teda pole olemaski ja ta sellepärast praegugi siin on. Mina talle kohe ka küsimusi esitama. Et siin tuleb nüüd suur laulupidu, tuleb palju rahvast kokku, mida ta ütleks nendele inimestele, kes siia kokku on tulnud? See küsimus paistis, ei meeldinud talle eriti, aga siiski ta kogus ennast ja ütles niimoodi. Ilusate tulite ilusate laulate ja et ta mind, mind vähetähtsad, heliloojad ka meeles peate. Mul jäi kõrvu sõnad Vähetähtis, helilooja, kus siis niimoodi. Aga siis mulle meenus kohe, et Mart Saar on suurimasse armastanud ja ka kartnud neid üheaegselt. Teda meelitas ühendkooride võimalus sporte salapärane piano. Aga samal ajal ta ei tahtnud seista silmitsi suurte massidega, tagatis neid ja sellepärast ta tundis ennast ka vähetähtsana väiksena. Siis ma küsisin ta käest, et te olete kirjutanud ligi 300 koorilaulu, mida te olete silmas pidanud nende lauludega, kuid omale annad, kirjutasite, see küsimus paistis, meeldis, meeldis rohkemalt teda elavnes ja ütles niimoodi, vaata. Laulud ühendavad rahvaid ja laulan teinud eesti rahva eesti rahvaks. Sest vaata juba kadunud Jansen omal ajal, kui ta võttis kasutusele maarahva asemele sõna eesti rahvas, siis seda ta luges kooride pealsest, koolid hoidsid, kui koolid olid esimese rahvuse südamik või tuumik ja sellepärast seda niiden laulu peavadki teenima juhtlasid niux Afuris need häda selle rahvale, kes ei laula. Siis ma küsisin ta käest, et kuidas siis uus laulab, aga tal on ka meeldiv. Tema muheles, tema alati muheles, sest ta ei naera kunagi kõva häälega, muheles ja ütles niimoodi, et ma rääkisin sellega sellel teemal oma noorepõlve sõbratariga nüüd juba vana talu perenaisega siin kõrval ja see vana talu perenaine olevat siis öelnud niimoodi. Minu arust ei olegi pea taga olema ulualune, kui ulualune on siis viis ilusad, meil on, siis mõtlesin niimoodi, et kas ta mõtles seda ise. Aga siis ma sain aru, et talle meeldis rahva keelepruuk, rahvapärased ütlemised ja tõepoolest niisuguseid ütlemisi on tema laulud ja kõik tulid. Siis ma ütlesin talle niimoodi, et selle laululava püsti Rumessen, kas, kas nagu Messeri tunned, ütles, et no miks ma Rumessen, et ei tunne, Rumessen korjas kokku minu klaveriprelüüdi. Sättis noodid korda, andis nad trüki, mängis plaadi, ta mängib neid siin ja seal omal ajal üle mängida ei tahtnud, sest nad olid liiga modernsed, aga tema joolisest ja propageerib neid ikkagi veel praegu. Soololaulud välja andnud ja suure albumi teinud ja mis ta keegi nimetas, et Rumessen pidi mässama õhtul kapiga Joonasega ja Toby asega ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi, mulijadki kõik meelde, mis ta nimetas. Ja siis ma küsisin ta käest, et mis sa arvad, mitu Messinit peaks olema Eestis, kui Eesti muusikakultuur oleks joonde aetud. Tema mõtles natuke ja ütles kaks messenit. Mina ütlesin, et mikspärast siis kaks, aga mitte 22. Ta ütles niimoodi, et nuku Rumessen, juba Rumessen on juba pool Eesti muusika asju korda ajanud, siis teisel messi neil oleks vaja veel siis ülejäänud pool korda ajada. Oleks kogu Eesti rahvas Eesti muusikaasjad ära korraldatud. Mina vaidlesin talle vastu üldse niimoodi, et Rumessen kahtlematult tubli mees, aga eks ole teisigi toredaid inimesi, kes on meie kultuuri ja muusikakultuuri jaoks väga palju ära teinud ja saar oli sellega kah otsekohe nõus ja ta nimetas mitut nime ja mull jäigi isegi mõned nimed kõrvu. Kõigepealt jäi mul kõrvu Tartu koorijuht proua Ilvi keda Mart Saar nimetas ja ütles niimoodi, et Ilvikulevalt Tartus juba mitu aastat korraldanud Miina härma muusikapäevi ja tänavu olnud Talvi karmil talvekuudel seal temal Audki kavas ja isegi tema sünnipäev olevat ära märgitud seal. Siis ta jäi mõttesse ja ütles niimoodi, et ah, me olime hõlmaga nii erinevad. Ega me 11 eriti ei armastanud. Aga noh, see oli kõik üks suur nooruse rumalus. Ja siis ma sain aru, et tal oli siiski hea meel, et tema nimi oli kõrvuti pandud ka Miina härma nimega ja paistis, et see nooruse rumalus, mida ta oma kord rumaluseks pidasid, see kõrvuti laulmine leevendas seda nooruse rumalust. Siis ta nimetas veel Olev Oja, keda ta pidas Ernesaksa mantlipärijaks, nimetas aidad alternatiivpidi olema väga hea koorijuht ja väga hea organisaator ja väga-väga palju teisi veel mõni seal kõik need nimed meelde meil on siis, aga ütleme niimoodi, aga kuidas siis lauljatega on, kas siis lauljad ei ole küllalt tublid? Kui inimene laulab, siis sellest on näha, et inimene ei ole hukka läinud. Laulavad ainult head inimesed, kurjad inimesed, laulda ei taha? Jah, ja siis mina ka jälle vastu vaidlema. Jah, et aga ikkagi paljud inimesed ju ikkagi ei laula ja laulvad ikkagi vaesed inimesed ja need, kes ei laula tavaliselt rikkad inimesed ja meie vaesed inimesed, oleme ikka sõltuvad nendest, mitte lauljatest. Ja siis ma ütlesin ka seda, et näed, saun oleks tarvis üles ehitada, et kus me seda raha ikka saame jälle minema, ikkagi nende rikaste, mitte lauljate juurde raha paluma. Ja siis ma märkasin, Mart Saar oli kadunud. Vaatasin, kus ta jäi, üks lind lendas kasepuu otsa ja hakkas seal siristama kevadiselt süüdistama. Ise ma mõtlesin, näe, sügisene linnukene aga sibistab kevadisi ja suviseid laule loojale, kiitusele ja loodusele iluks. Härra Kelam, kuidas jäite rahule Mart Saarepäevadega ja tänase kontserdiga? No üllatavalt hästi rahule, esiteks et sellel hilisel aastaajal sellisesse maa kolkasse, kus ei ole külagi, tuleb kõvasti üle 1000 inimese ja koore üle Eesti. Ja et siin on ehitatud uus laululava vaatamata kõigele rahapuudusele ja küsimustele, et kas sellel võiks mõtet olla? Minu meelest see on väga suur sündmus ja igal juhul mina olen väga rahul, et ma siia tulin. Aga mis see võis olla, mis selle rahva siia kokku tõi ainult Mart Saare koorilaul või midagi enamat? Ja sellele on vist raske otsida lihtsat vastust, aga kindlasti on siin mitmeid asjaolud koos. See on see meie Hüpassare eriline loodus, Need, metsad ja rabad siis helilooja, kes siin elas. Ja see meie, võib-olla see momendi ka tunnetus, et me vajame nagu tugevamini ja selgemini seda oma rahvusliku omapära, oma identsuse ja kultuuri juurte tunnetust, mitte et see on ainult minevikust, vaid ta aitab meid tulevikku. Meil on väga rasked valikud ees. Ja kui me kaotame selle rahvuskultuuritunnetuse ja see selle oma omapärast arusaamise, siis me ei lahenda ka neid neid ülesanded nagu Euroopasse minek. Nii et see on meil tingimata vajalik ja minule tänane päev oli väga rikas ja väga inimlikult soojendav ka kultuuriliselt soojendav, vaatamata jahedal ilmale. Järelikult on eesti rahvale vaja seda põhjavaimu, millest siin täna nii suure vaimustusega lauldi. Ja just see, et, et kui kena on siiski elada siin põhjataeva all vaatamata vilule ilmal ja karmile kliimale, aga see on ainulaadne. Eesti loodus on ainulaadne ja rikas. Ja ma usun, et need 1000 inimest või rohkem, kes täna hüppas saare rabas käisid, võisid selles ise veenduda.