Tere, ilusat sügisõhtut, ütleb vikerraadio stuudiost nüüd Maie Viilup. Taas on käes aeg kuulata rahvamuusikat omaja ehtsat. Järgnevas tunnis teeme väikese tagasivaate sellele pikale ja kaunile suvele kus rohkearvuliste muusikasündmuste seas leidis oma kohaga 11. üleriigiline rahvamuusikute piduja võistumängimine. See toimus juunikuu kolmandal nädalavahetusel Pärnus ja tõi kokku hulgaliselt rahvamuusikamängijaid ja kuulajaid. Eesti raadio salvestas 19. juuni õhtuse kontserdi Pärnu vallikäärust. Nii et nüüd on hea võimalus seda taas kuulata. Peo lõpuosas kuulame ka kohapeal tehtud intervjuusid. Nüüd agaa käivitame helilindi, kus kõlamas juba Linnutaja Torupilliviisid. Esineb koonda orkester. Häädementevee tervitus, lugu dirigeerib õuna Veenre. Ja nüüd lapsena 11. üleriigilise rahvamuusikapeo üldjuht Ahto Nurk. Austatud rahvamuusikasõbrad, lugupeetud rahvamuusikud. Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi nimel tervitan teid ja soovin teile meeldivat kontserdielamust. Ja teile. Mängulusti aitäh. Järgneva looga, mida te nüüd kohe kuulete mäletavad kõik muusikud, rahvamuusikud ühte endi hulgast ja see on Elmar mäger, kes on olnud aega Tori kandis suur muusikamees ja pillimees. Ja me tervitame, mäletame teda järgmise looga, see on eesti pilli v. Viis tori labajal. Dirigent Heldur paabel. Kihnu viid vana polka Kihnust? Neeme Laanepõld Tahkurannalina kolkimise tantsu. Dirigeerib Ahto Nurk. Kihnu vii sõrm, lugu dirigeerib Uno Veenre, kuid siin on ka juures tantsijad ja tantsijad, kägaras kajaka, veteranid ja auto Segari. Palume teid. See lugu oli siis vajadustega Reilender ja setu viis. Oli mul üks hella venda, läks ta mäele, mängimaie hakkas kannelt tegema õuna, Puusta õigesta sära, Puusta sirgest vahtrast valgesta. Teil esinevad kandlemängijad. Ja esimene lugu on Eino Mähar, maamehe Reilender ja terrigeerib Elfraade. Järgmine pala Els Roode Nipernaadi valss. Esineb koondorkester Läänemaa viis Pille polka, dirigeerib Uno Veenre. Nüüd me palume siia esinema parimatest parimaid võistumängijaid ja need on siis üksikesinejad ja kõigepealt palume siia Kätlin ja Kerstin Vaiti. Järvamaalt. Need kaks väikest neiut on siis väga vahvad kandlemängijad. Mis nad teile mängivad, eks te seda kuulete ise? Nüüd palume lavale kehti Abaarinkovi Tartust ka tema üks vahva kandlemängija. Ja lavale tuleb neid Osvald Pähno Tartust. Ka tema on kan kandlemängija ja väga osavate näppudega. Pudega mees olisi Osvald Pärnu ja nüüd palume lavale suupillimängija Herman Tamme. Palame siia Virve Lääne-Harjumaalt, kes oskab väga hästi viiulit mängida. Mängin teile mihkli, kutsari polka. Ja palume nüüd kõiki kolme lõõtspillimängijad siia lavale. Arvo Avi Tartust, Heino koosa Hiiumaalt ja Aivar Teppo Tartumaalt. Palume teid kõiki siia. Ja kõigepealt esineb Meire arvavi tartust. Ja neid on esinemisjärg. Heino koosa käes Hiiumaalt. Ja esinemisjärg on jõudnud Aivar Teppo kätte Tartumaalt. Kuna eelnevatel päevadel selgitati välja ka parimatest parimad duo ja trio, siis ka üks esindusduost ja see on aru, see pereansambel Harjumaalt palume siia. Ja palume siia nüüd parimatest parimad trio ja need on Kristiine ja Indrek Pähna ja Karin, osta palume teid siia. Tänane pidu oli võrreldes kahte viimast, kõige toredam, kõige paremini kõlas orkester, aitäh teile. Ajame juttu rahvamuusikapeo üldjuhi Ahto Nurga ja võistumängimise žürii esimehe Margus Veenrega. Millisena jääb meelde see 11. rahvamuusikapidu? 11. üleriigiline rahvamuusikapidu, mis äsja lõppes oli selles mõttes tore. Kui võrrelda kahte viimast rahvamuusikapidu, siis oli lõppenud pidu kõige paremini kokku kõlav pidu. Väga hea akustika oli sellel laval siin ja koondorkester kõlas väga hästi, võrreldes teiste pidudega eelmiste pidudega. Kas siin Pärnu vallikäärus on ka varem rahvamuusika pidusid peetud? Ei üleriigilisi pidusid ei ole peetud ja me saame ainult näit üleriigilisi pidusid pidada sellistes kohtades, kus vastavad tingimused olema kus on lava, mis mahutab meie seda suurt seltskonda ja, ja ka akustilised tingimused ja Pärnu vastab ideaalselt sellele ja muidugi vanajumal on saatnud meile ka toreda ilma. Nii et igati selles mõttes õnnestus pidu. Kui palju oli mängijaid siin koos, kui suur oli see seltskond, kes siia vallikääru kaare alla mängima mahtus? Üle 50 kollektiivi, see tähendab ligi 500 pillimängijat pluss veel võistumängimisest osavõtjad eile mis lootsin, kõlasid. Ta on jah, see on hea küsimus selles mõttes, et me oleme püüdnud ikka üleriigilistel pidudel. Oleme püüdnud selle kandi pillilugusid mängida ja Pärnus siin kõlasid enamasti just Lääne-Eesti ja just Pärnu ümbruskonna pillilood. Ja tundub ka, et Pärnu kant on päris rikas nende toredate pillilugude poole. Nimelt ja sellepärast oli väga hea kava koostada juba esimene lugu, tervitus on, on siin Häädemeeste üles kirjutatud ja, ja paljud teised pillilood on just siitkandist. Kes olid need, kes dirigendi rollis üles astusid, kes lugusid juhatasid? No üldjuhtidena orkestri ees olid siin Uno Veenre, Heldur vaablel, Heino Mähar, Els Roode, kandleansamblite juht. Nii et kõik vanad head tuntud nimed juba Ja ja muidugi vabariikliku orkestrit juhatasid siin Well. Toivo Luhats ja samuti muidugi veel. Eldur Whambel. Aga rahvamuusikapidu ei koosnenud mitte ainult tänasest peost, vaid nagu vist juba traditsiooniks on saanud ka päev enne saab ikka teoks ka võistumängimine etnograafilistel pillidel Margus Veenre, kuidas jäite rahule sellekordse võistumängimisega? See oli väga tore, nii nagu lootsimegi tuli hästi palju erinevaid pillimängijaid eri kohtadest, oli Saaremaalt ja Hiiumaalt teoli tarkust, maantee ja võib öelda, et terve Eesti päev oli peaaegu iga regioon oli kaetud, oli ikkagi mõni esindaja olemas ja mis veel väga Dorasel võistumängimisel olijate üllatada, palju oli noori, isegi nii palju noori tuli võistu mängima, et me püüdsime vahetult enne võistumängimist oma vanuseastmes nagu natuke ümber mängida niimoodi, et nagu noorema vanuseastme jaotasime veel omakorda kaheks, et siis kuni kümneaastased sealt 11 14 aastased, siis oli teine grupp siis sealt edasi juba kuni 18, siis kui ma nüüd ei eksi enam kolmas kuni 24 jah oli ja üks grupp ja sealt edasi siis veel kaks vanemategruppidega, seda eeskätt tropi. Nii, ja siis, noh, ma tahaks muidugi veel seda kiituseks kõigile öelda, et et see võistumängimise tase, noort ka noorte seas oli, oli tõesti tugevam, kui ta varemalt on olnud ja ja selle tõttu tuleb tänada ka muidugi kõiki õpetajaid, kes noori pillimehi üle Eesti on nii vahvad lugusid mängima, õpin Talindi lõõtsapilli mängijaid, oli kandlemängijad palju mitmesuguste kannatada, grammatilised, rahvakandled, erimängimisviisid, olid suupillimehed, olite viiulimängijad, olid ka pereansambel, eks päris vahva ja huvitav. Ja oli ka selline väikene trio, kus viiulit ja kontrabass said meile toreda meeleolu, nii et igati õnnestunud võistumängimine oli küll. Aga kas see pillide eesti rahvapillide nimekiri võiks ka veel laieneda ja laieneda, ütleme järgmistel võistumängimise näiteks. Päris kindlasti kahjuks jah, nagu seekord ei, puudusid sellised puht etnograafilised pildid, mis, kes mõnikord on küll üles astunud, noh näiteks siin putke pillid ja ja Sarbel, kuigi tegelikult sellesse viimasesse pereansambli vappi kasvatasin, noored näitasid tegelikult meile kõik need pillid ära, oleks siiski lootnud või soovinud, et neid oleks ka teised pillimängijad mänginud. Kas võiks ka mõndagi nime neist eriti headest disklahvpillimängijatest nimetada? No ma tahaksin kindlasti nimetan lõõtspillimängijatest nooremat võitjat Siim kaprallit ja, ja samuti üldhoidvat Aivar Teppo otsust, et need on ikkagi mehed, kui nad kohal on, siis nad oma vanuseklassis vähemalt löövad selle asja siiamaani alati kinni. No kas nii-öelda uut Aivar Teppat võiks ka varsti oodata siia Eesti pillimängumaailma? No tahame, keeldab tegelikult Siim kapral, kes juba mitmel mitmel korral mitmetel võistumängimisel, mis žestidele siis suve jooksul toimunud on, on kõigile silma torganud oma täpse, korrektse mängu ja väga hea tehnilise külje poolest tema tõesti tubli poisse tuleb kindlasti üks kõva pillimees. Nii, ja siis loomulikult veel, kui nüüd otsa meestest sedasi rääkida, siis Hiiumaamees Heino koosa oli siin väga, väga tubli mängija, samuti Aivo Avi, kes on kas siin kaprali õppi, õpetaja, nii et nemad ka koos mängisid ja see oli kõigile meele küttida ja tore kuulda ja vaatepilt siiski lõõtspill on vist see Eesti rahva lemmikpill nii-öelda. Kui me nüüd nii, ütleme, siis viimasel igal aastal on kindlasti lõõtspill külades olnud kõige selliseks popimaks või või niisuguseks lõbusamaks pilliks, aga Me ei saa siin sugugi rääkimata jätta näiteks kanneldest, mida on juba mängitud aastatuhandeid, tegelikult vanad, kannatada 2000 aastat ja ja, ja siin tulebki öelda, et lendaks Ilmar Tiideberg oli siin juba niuke vanavanem tegija, kes väga hästi mängis ja samuti paugus Herman paugus, kes on ka tuntud pillimängija suhteliselt erilaadsete mänguvõtted, erilaadsed, pillid selles mõttes võistlema saata. Huvitav, kui tulevad just välja erinevad pillid ja erinevad mänguviisid. Kas võistumängimise käigus lausa üllatusi ka, et ta tuli? No kui üldjoontes vaata, sest minu jaoks isiklikult oligi kõige üllatavam see, et just oli nii palju noori, nagu me oma jutt alustasime, nendest osavõtjatena mängisid kõik tublid. Väga toredasti mängisid kaks väikest tüdrukut kuuekeelset kandvaid ja kes tänagi üles astusid ja nagu te ütlesite, jutuga tänase päeva peale edasi minna, oli ju tore seegi, et kõik need võistumängija mängijad, võitjad esinesid täna kasin, suurel peol, igaüks küll kahjuks vajale miitidelt. Ühe loob aga, aga soli toredaks värskenduseks. Vahelduseks sellistele suurtele kontsertidele. Võib öelda, et täna ja rahvamuusikapidu oli rahvamuusikute laulupidu ja suursündmus oli sini. Oli küll, oli küll igati rõõmustas ja veel kord võin lisada juurde siin eilse päeva kohta. Üle 20 kanneldaja oli võistumängimisel, nii et see oli meile nii-ütelda rekordarv ja just igas vanuseklassis alates kaheksaaastast ja kõige vanem oli 70 kolmeaastane. Kindlasti on plaanis seda ilusat traditsiooni jätkata ja pidada maha ka kõik järgnevad. Eesti rahvamuusikapeod on plaanis küll, kui riik ka seda asja natuke toetada. Sest ka tänast pidu, ainult Kultuurkapital 5000-ga toetus, kusjuures meie soov oleks olnud 25. Nad ei, jahtu nurk olete tegelikult just selline inimene, kes on kokku puutunud nii koorilauljatega kui rahvamuusikutega. Kas need seltskonnad on ka erinevad või või mille poolest just rahvamuusikud on selline eriline ja tore rahvas? Ei oskagi ütelda, mille poolest ta eriline on, aga ta on igal juhul erilisem kui lauljad. Ütelda tööd kui seda nii nimetada südamega ja on nii andunult selle rahvamuusika juures ja, ja ma loodan, nagu ma siin lõpetuseski ütlesin, et selle seltskonnaga võib julgelt minna järgmisse aasta sajandisse. Kui suur tegelikult see seltskond siis arvuliselt oligi siin need koos Orjoli olnudki? 500 ringis sest üle üle 50 kollektiivi Olit jätk. Enamuses need, kes Eestimaa rahvamuusikaga tegutsevad, olid siis ka siin täna kohal. Noh, jah, eks muidugi, rahvamuusikud oli kindlasti teisi, kes mingitel põhjustel täna siia tulla ei saanud, aga me tegime siin ka niisuguse väikese küsitluse väikse ankeedi kõikidele ansambli juhtidele, nii et kui me nüüd need arvud kui loeme, siis me võime umbkaudu teada, palju Eestimaal neid ansambli mängijaid pillimehi on ja samamoodi sai küsitlased tehtud kaile võistumängimisel. Need on plaanis teha selline rahvamuusikutena nagu kaasaegses öeldakse, infopank. Et inimesed saaksid omavahel vahetada aadressiga, kutsuda külla ja teha kohapeal väiksemad pidusid. Lihtsama vaevaga. Aga selge on see, et selline rahvamuusikute ringkond on Eestis olemas ja ju neil ka siis oma pidu siiski vajan. Oi, kindlasti on ja ma olen ka absoluutselt veendunud nüüd vaadates viimaseid aastaid, et kui palju kasvõi näiteks tänases suures orkestris sky, kui panite tähele, kui palju noori lapsi ja noorukeid ja nii poisse kui tüdrukuid ja noormehi, nii et on muidugi tõuse mõõna ajastus nagu, nagu kõigis, ükskõik mis valdkonnas on, aga aga tundub, et see noh, päris veendunud, et see asi ei kao mitte kuskile. Kõik need traditsioonid ka edasi kantakse, toodame ja loodame, et tunnevad rõõmu edaspidi nii pillimängijad kui ka publikes neid vaatama tuleb aitäh.