Küllap mäletavad paljud keskmise ja vanema põlvkonna inimesed suveõhtuid Kadriorus. Kontserdiväljak tõmbas jalutajaid kokkukõlakoja ümara katuse all võttis aset orkester ja selle ette astus dise energiline dirigent sinises, kuues ja valgetes pükstes. See mees oli Nikolai kolhoosnik nii-öelda kõige enam meelde jäänud kõige laiemale publikule. Kuid see polnud kaugeltki tema ainus tegevuspõld. Eile oleks Eesti NSV teeneline kultuuritegelane Nikolai Koltsmit saanud 75 aastaseks. Meie saates meenutavad väsimatult muusikanist organisaatorid. Pillimehed ja kolleegid. Arnold Craimat, Eesti NSV teeneline kunstnik, metsasarvemängija. Kas oli 25. või kuuendal aastal, tegi ettepaneku tulla töölismuusika hoonia orkestrisse mängima? Muidugi ma võtsin selle ettepaneku vastu, sest meil tol korral ei olnud niisuguseid isetegevuslikke sümfooniaorkestreid, kus oleks saanud praktikat. Ja teine põhjus oli ka see, et töölismuusikal oli küllaltki avarad võimalused toetada põhilised, kes konservatooriumis ikkagi nii et need edasi läksid ja siis maksis töölismuusika nende eest stipendiumi. Need olid kõik kunst, mitte ei tee neid, nii et Kolsmit on muusikainimeste abistaja olnud väga suur. Siis töölismuusikaühing korraldas Mere puiesteel Marina hommik, kontserdid, mis olid õige populaarsed ja saal oli alatasarahvast täis esiteksaid seal esineda, nii minagi oma instrumendi mitu korda hommikul hommikukontsertidel mängisin. Orkestris sai mängitud Need hommik, kontserdid tõid siis vägagi palju sisse ja sellega oli võimalik siis stipendiumi maksta ja muidu toetust anda, aga kõigi sealt tuli nii tähtsust, et inimesed said esinemise praktikat ja muidugi ka tasu. Kosmite andis mulle ka veel noote kirjutada nende noodikirjutamise eest ma sain tasu ja ükskord olin rahaliselt oli nii puudus ja, ja kosmite andis mulle töölisi muusikaühingusse. Täitsa Doakesi. Ma elasin seal korteriüüri maksta. Missugune repertuaar see oli, mida see orkester mängis? Küllaltki nii nõudlik ja valitud töölismuusika ühing lavastas ooperi Armujook, seal tegi siis ka kaasa vana itaalia laulu, õpeta deegli Patti, kelle juures õppisid pallut paljud siinsed lauljad eesotsas haav looga ja võib-olla lõpetades Benno Hanseniga ja Patki aitas juhendada kõik seda koori ja solistide ja tegi sega kaasa siis muidugi me mängisime kõik need Beethoveni sümfooniaid muidugi välja arvatud võib-olla Beethoveni üheksas sümfoonia, Tšaikovski sümfooniaid. Muidugi, see oli niisugune kirev kava, seal oli kõik, seal oli nalja ja huumorit, seal oli mõni kunstnik ja nii edasi, kasvõi näiteks niisugune näide. Kui riigivanem Strantmann tõstis tere üüre, siis tehtigi niisugune laulukene ufotkestrantmanid suust südamest nüüdki. Ta üüris sääduse. Meil võttis ära muuta ja mina pidin siis seda laulu laulma ühe koraali viisi pääle ja vana Kolsmit ise siis saatis klaveril. Püüdsin nii imiteerida ka nagu naised kirikus laulavad, ikka joru ülespoole joru allapoole. Pärast tuldi kiitma, et vaat see oligi selle hommikukontserdi tõeline sisu ja see tõmbaski rahvastest linna. Konsmit oli väga agar suvemuusikakorraldaja, ma olen mitmel korral Narva-Jõesuust temaga mänginud ja peab ütlema, et kui mõned teised suvemuusika hankijad võtsid endale lõviosa, siis Kolsmite ta just ei teinud, maksis meile ka soliidse palga oma kaks pool kolm kuud suvel mängida, see oli vägagi teretulnud nähe, ta oli väga lahke, heatahtlik, vastutulelik inimene, teda nimetati Koljani sõbramehe poolest niisule ja kõigiti nii rahvamees. Kui me Narva-Jõesuus mängisime, siis me pidime mängima ka Narva linnas. Pimeaed üks niisugune oht on olemas, seal on kõlakoda väga hea akustikaga ja kõik. Ja kui me siis Narva-Jõesuust sõitime, kas siis Narva või ümberpöördult, siis neid anekdoote jaksan ära naerda, mis ta seal nüüd ja ta teadis neid hirmus, palju neid ta võis siis rääkida. Et meeleolu oli alati hea sõit läks nagu iseenesest. Kuidas tema proovid olid, kas väga ranged või proovidel oli ta väga elav ja nõudlik, aga tihti oli nii, et need proovid tahtnud hakata õigel ajal pihtasid ta ikka kratsist tagant pead nagu Napoleoni käed selja taga, mitmed inimesed tulevikku. Kui kokku saime, siis hakkasid ikka täie hooga pihta, unustaja oli ka olisi noodikapi võti kadunud, siis seda läks tükikene otsida endi kätes. Siis ta jälle leidis kast kuhugi helistada, mõne auto välja või kedagi jälle saata, sinna oli mõni noodikene maha kuhugi jäänud. Ja siis ta oskas seda Kaiale ära korraldada. Kui inimesel on väga palju käes, siis ei olegi midagi teha, siis on siin paratamatu, mõni asi ununeb ära. Dirigendina võis öelda, ta oli oma kohal Schuberti sümfoonia, et kas teil lõpetamata sümfoonia oli tema armastatud pala ei või öelda, et vaat mõned teised oleks juhatanud teda paremini. Teie kokkupuuted temaga, siis olid töölismuusikaühingus ja suvemuusika kontsertidel või olete te mõnes liinis veel kokku puutunud, ehk hilisemal perioodil? Ja ta oli alati kontsertidel ja tuli õnnitlema, kui mul näitus õnnestus kontserdilt mõni mõni pala hästi mänginud, matku toredasti seal mängisid, vot tema tundis ka sellest ka rõõmu, et mina kui endine töölismuusika kasvandik, vot näed, temal oli ka siin oma osatähtsus minu edasijõudmisel kalkohooli kellegil midagi halba ütles ka seda, otsekohene oli, jah, ta ütles ikka ära helitööde ümbertegemiste suhtes veel skandaalne lugu. Fat Kolsmit näitas kohe ära, vaat mis seal oli tehtud ja mis seal oli tehtud ja mispärast see nii väga originaalne, et niimoodi ette ja et ma olin ka seal koosolekul ja Kolsmit sai seal täieliku õiguse, need astusid ka õiguse ka välja. Voldemar Saul praegu Eesti Raadio estraadiorkestri orkestrantide Võtame selle töölismuusikaorkestriga tegi ta nüüd väga tõhusaid skulptuuri tööd, sest tema kasvatas nii-öelda muusika publikumi õppi säravama orkestriga. See oli vist viienda Beethoveni sümfoonia ja siis korraldas avaliku kontserdi Estonias ja siis seda huvitavalt teha, siis tolleaegne muusikatundja esines sissejuhatava sõnavõtuga natuke sellest sümfoonia kohta, rääkis kanti ette ja mul huvitav kuulata ühe inimese käest. No tead, teeme muusika ja ütles, see oli seal kontserdi, ütles, et küll oli tore, et peale seda juttu, seda sümfooniat muusikat kuulata, see oli hoopis nagu teine arusaamine juhtis tähelepanu, see oli ikka päris nii kultuurväärtuslik töö, mis ta tegi, sest selle ringkonnaga nagu tüüri musike, sellega ta tutvustas ja päris head ta, mingisugused suured kontserdid ja vot selle sisse. Tihedam kontakt, asjalik hakkas siis see oli umbes 38.-st aastast, kui tema organiseeris suvemuusika Kadriorus. Tema juhatas seda. Seal oli üle 50 inimese. Seal ma olin käsistonia teatrisse, poeg oli küllaltki, kostis esimesest juunist esimese septembrini ja ühel suvel pikendati veel isegi 15. septembrini, nii et mingisugune kolm ja pool kuud kuus korda nädalas, välja arvatud esmaspäev, esmaspäev oli neile puhkepäev. Kava oli täiesti kõikehaarav, kõiki muusi nii-ütelda, kõikide elemendid ja osa võtta. Ta oli väga suur, näiteks pühapäeval ja ma mäletan, ma tulin kord varem tuttav, kell seitse hakkas muusika. Kell kuus juba istusid, inimesed seal tulid kaugelt, sest kell seitse tulid juriste kohta enam kõrval ja kõikus vähegi istuda sai, seal istuti kõik trepi kõrval, need, mis seal, noh, need väiksed kõrgendikud seal igal pool, ühesõnaga kaevu ümber ringistust, kõik seal ringis. Mida te temast kui dirigendist võite öelda? Temal olid head eeldused dirigendi jooksul, tal oli väga head käed, täitsa nii professionaalse dirigendi käed väga lahtised olid tema tegelikult õppis konservatooriumi kompositsiooni dirigeerimist, nukuna taset töölismuideks väga hästi praktiseeris ja eeldused tal selleks olid. Tauli muusik, kandeline mees, aga see, mis seal mõned puudujäägid võib-olla tõlgitsemis võib seletada sellele? Ta lihtsalt muusikaline haridus ei olnud küllalt põhjalik, et ta rohkem niri ise korras tegi. Aga ta ei ole küllalt emotsionaalne mängida, temaga oli väga kerge dirigeerimise tehnika oli päris osavalt käes, lõbusalt ja. Ja heatujuliselt käis need proovid oli sündinud organisaator mõlemast suvel sõitis terve orkester Pärnu kontserdile ja tema organiseeris mõnevõrra mõnes tükis. Ma vaatan tolleaegsete kohta, kust ta need summad ja seal võttis, muidugi oli. Rongiga sõitsime, mäletan, ükskord oli seal paar hotellituba võtnud, meil oli tuba sealsesse asutis, kõik seda korraldada, nii et oli siuke puhketuba ja ta oskas nende vastavate ametivõimudega head kontakti luua, nagu need seal see raha juurde kauplemine ja kõike üldse selles. Vaadake, tema peal ja seal nagu pool nalja, jah, atlaskolstmit organiseerib, anti raha ja sest tol ajal teadlane vastand võib olla meele just see raha hankimine, see oli tavaliselt üsna raske küsimuse tavaline vastus oli jah, et on, saame aru, et kõik on küll, aga noh, et raha ei ole, et nii, nii et see oli see kõiget, oskas seda kätte saada, mõni teine võib-olla poleks saanud seda, aga nii temast kui inimesest. Püüdke meenutada mõningaid niisuguseid iseloomulikke episoode, noomis temale, ütelda oli muidugi niisugune naljaarmastaja või pitade vembumees kähku, ma mäletan, et see oli vist töölisteatris. Ja hakkas seal eriti muidugi naistele rääkima, teate, et oli praegu siin kuskil nõmme raudtee, oli sul raudtee õnnetus, seal inimene kuskil rongi alla jäänud ja näete nii suletus, et ma korjasin, seal, leidsin miinimum sõrmed. Võttis mul on see kaasas, võttis läbi, näed, näete, siin on ja tegin lahti sõrm naiselt ehmatest killutest, aga ta oli muidugi karbis augu põhja teinud, oma sõrme läbi umbes niisugused armastest kudema tehti, ega siis tema sai ka sellest asjast aru tahaks panna. Ja siis temal oli üks viiulimängija, selle nimi oli suits ja see oli seal meil siis orkestrist noote välja ja kõik niisugune asja. Ja see oli nagu tema adjutant ikka, tema juba naersime, tavaline ütelus oli suitsu parata, et nii kui midagi oligi, see käis ikka niimodi suits, kurat. Meie kõik rääkisime. Ja nüüd ükskord tuleb proovi-proovi seal mängima. Ja kui ikka suits, kus mind muutunud, et ei ole. Aga see juhtub, sa pidid ju ise kaasa toom. Ah sa kurat, tead, et ma unustan, niisugune olin, naljad armastas ikka teha. Näiteks kui temal oli ka, kui proovi ajal tavalist oli, seal tähed on, siis temal oli ikka niimoodi q näiteks Valmast ütelda, kui oli täht-d, siis oli eesel kui täht p, siis ta ütles, pintsel umbes nii. Siis ta ütles niisuguseid midagi väljas. Kadriorus on lubatud iga kord üks suve jooksul üks tule õhtu dirigendile, üks tule õht orkestrile esimesel tule õhtul Kolsbito Matala õhtul tahab huvitava kava, võttis Tšaikovski avamäng 1812 ja nagu temal põhjalikult kõik, vot seal on tarvis, kirikukellad löövad pärast lõpuks ja suurtükipaugud siis oli kõik siin Vene tänaval vene kiriku kellalööja oli angaseeritud, kes pidi neid kellasid lööma, sest spetsialist kellalööjad oli, pandi need kellad ülesse kohe päris kellad olid väiksed toodud mittetorudega, kirikukellad olid niisugused noh, tema torus ei oska, tema nööriga oskas tõmmet. Ja siis tolleaegse kaitseliiduga oli kokku lepitud, et nemad pidid need Pugas padrunid laskma seal kõlakoja taga. No hea küll, nuusikaid mängisime, äraguse tulisid, anti märksis, tuli uhked kellad, lõid paugud olid. Aga muidugi, kas seal oli siis juhtimise kontaktandmeid, meie lõppes juba see lugu äraga, paugud käisid tükk aega edasi. Ikka paugutas. Plats oli suitsu täis. Suurtükipaugud kestsid ikka üks 10 tükki tulid veel otsa, kui lugu oli hapu läbima. Aga siis huvitav, kurioosne see, et järgmine aasta ta tegi tule õhtu. Ja see oli hea, aga seekord ma tean seda kellale ja ei ole ta minu oma trummimängija lõi, oli muidugi paugumehed olid ka. Aga seekord juhtus jälle vastupidine äpardus, kui eelmine kord paugud läksid üle. Vot selles muusikas on see koht, kus see peab tulema, seal on kaks korda, esimest korda on ka niisugune, seal läheb veel teine muidugi edasi ja siis tuleb samasugune meloodia, siis hakkab see hümne, kõik tuleb. Ei tea, kes keegi sassi ajas, nii kus esimest kord tuli, hakkas paugust käima poole töö pealt. Vaikselt mänginud juba paugud läksid lahti. Ma mõtlesin ikka midagi pidi tulevatel midagi juhtuma. Aga ma usun, et publik kotis sellega nalja ja muidugi see tegi nalja, aga siis mõõdad ja ta oli ka tema võttis seda naljalt tõmbas siis traagiliselt seda. Edward Valgma, riikliku akadeemilise ooperi- ja balletiteatri Estonia direktori asetäitja Minu tutvus Nikolai Kolshindigi algas Eesti riiklikes kunstiansamblites Jaroslavlis. See oli märtsis 1942. See oli organiseerinud jälkus. Ansamblites moodustati kollektiivid, draamatrupp. Tantsurühm ja estraadiorkester kuni ansambli tulekuni sõitis ta nõukogude liidus ringi ja otsis eesti muusikamehi, mingid jäljed olid ja kuuldused, kus nad on golf. Schmidtile oli tutvus väga suur ja laialdane. Ja ta sõitis, tead saadud aadressidel. Ja sealt sai jälle uued aadressid ja uued kohad, kus pidi olema ja nii, et ta korjas peaaegu selle Tallinna garnisoni orkestrimehed kokku. Sihiks olid all kollektiivsustunne ja ta tahtis, et kõigil oleks alati hea. Mäletan, kui me sõitsime juba estraadiorkestriga ringi nõukogude tagalas kolme aasta jooksul suurema osa elasime vagunis rongi peatudes varahommikul juba oli ta linnas otsis välja juhtivaid töötajaid ja kontrollis, kuidas saaks paremini toitlustamist. Ja, ja vene keel oli seal nii suur, nagu öeldakse nagu vesi ja siin ei olnud tal mingeid takistusi. Ja nagu ma juba varem ütlesin, et oli tal väga suur tutvusringkond. Ta tundis kõiki, ta teadis kõiki. Estraadiorkester elas kogu aeg vagunis number 349 ja sellega me sõitsime terve nõukogude liidu tagala peaaegu läbi. Aga Sverlovskisse juhtus selline pardus. Meile teatati, et vagunirendiaeg on läbi ja vagun tuleb ära anda. Ja mida nüüd teha? Kolsmid mõtles kohe täiega, nii asi kergelt ei lähe. Me peame siin midagi ette võtma, kuidas me saaksime ikka vagunipikendust. Me läksime postkontorisse ja andsime teedeministri nimele. Telegrami postkontor muidugi vastu ei võta. Miks puudub papiga pitsat, mis siis nüüd teha? Läksime otsima Eesti NSV valitsuse esindajad, kes elas hotellis palsoojuraal, et pitsasid saada. Kahjuks oli tema Moskva sõitnud, siis pöördusime Eesti voliniku juurde. Tema luges selle telegrammi läbi ja harrastas siiski, et ei. See on niisugune, suurele mehele siiski Temasid siiski pitsatit peale lüüa ei julge. Läksime uuesti Palfiorali, äkki tuli vastu üks sõjaväelane. Tähendab, vot olukord on selline, et tarvis Telegram saata Moskva. Ja nimetab ka kellele. Aga meil ei ole pitsatit. Tähendab, noh, mis midagi. Lähme hotelli, ma ajan selle asja, jutt lõi pitsati peale. Meie tänasime ja läksime postkontorisse, oli vapiga vitsad ühe ajutiselt fašistide poolt vallutatud TC territooriumi sõjakomissariaadi pitsat. Telegram võeti vastu Läks kolm päeva. Kutsuti meid raudtee valitsusse, oli selline telefone, medvagunirendiaega on pikendatud kuueks kuuks. Tema oli džässorkestri direktor dirigendina ka seal tegutses dirigendina tema siis ei, seal ta ei tegutsenud, ainult kui me olime Veliki Luki all. Peale Veliki Luki vabastamise toimus meie langenud väelaste haudadel miiting. Ja seal Kolsmit juhatas orkestrit ja seal pidas kõne seltsimees vares ja Aleksander Arder laulis Isamaa ilu hoieldes seal Veliki Luki lähistel. Andsime terve rida sõjawase flusi, kus tähendab olid suurimad palatid sinna saatsime üles orkestri, kus olid väiksemad, seal esinesid solistid, mar rongi ja Viktor Gurjev Ruunowelts Acarsiooniga aine oli muidugi jälle kõik Kolzmandi teine Ta otsis nad kõik välja, ta käis garnisoniülemate juures linna komandant-ide juures ja kõik võimalused kasutas ära. Et kui me juba selles rajoonis oleme kõik punkti, kuid mis seal läheduses on, kus olid haavatud neid teenindada. Veliki lukus oli meil veel üks selline juhtum. Vagunite jäätud Veliki, kui jaama müüd, viidi metsa, meil oli tarvis minna staapi ja Kolshinud ütleb mulle niimoodi, tead, lähemeedisid põllu. Hakkame ruttu minema, lähme kollaga, räägime jutuga, vaidlesime keskväljaka, kuuleme kisa ja vile käib seal. Mis asi see nüüd lahti on, seal? Häkki karjutus kuude lähetise miinimum, välikolled, mis, mis seal, mis ta ütleb seal miitingul, seal ta ütleb, et seal miiniväli oi, klemme edasi või tagasi olid need, mis mind edasi edasi enam tagasi oleme siis tagasi tulime tagasi, olime mõlemad märjad, muidugi Jemmust ehmatanud. Kuigi tulime sama jälgiga ikka miini väljemiga, miiniväljaks. Kui palju teie orkestris üldse esinemisi oli? Andsime meiega koos sõjaväe šefluskontsertidega ligi 500 etendust ja rublade seal üks miljon 560000 rubla. Teenisime ansambli selle orkestri ring, Räisuga olid need etendused. Tankikolonni heaks olime me Kaasanis. Kui tuli teade, et Eesti on fašismist vabastatud siis me sõitsime veel Kuiboshevis ja sinna saabus siis tolleaegselt kunstide valitsuse juhatajal VII Hemperilitelegam Churchill sõita Jaroslavli kodumaale sõiduks. See oli muidugi kõige suurem üllatus ja kõige suurem rõõm. Teie koostöö jätkus juga pärast sõdagi. Esialgu filharmoonias, hiljem Estonia teatris, meie muusikaelu käima panemisel. Tal tihti valim ebasüdamehäireid tunda ja ta ikka pildistada nii-öelda varjata, ta oli alati niisugune humoorikas ja ja kunagi ta ei vingunud ega virisenud. Ja siis ta mõtles igatsetud temp välja ja ja ta oli kohe selle peale nagu meil, nagu loodud ja neist ma olin Leningradis juba teatriga eelmiste, ma tulin Leindradiminaavastina ja ja sealt veel neid asju ja vaatasin temaga Tallinnas oma abikaasale. Tema läks teda sinna viima ja naised vaatasid head, kena koti, et kust seda koti saator Leningradis nüüd müügil küllalt. Noh, mina näen, noh, näed, golf tuli, ost siseneb minu, minu oma on seal ja need ei osta mulle seda koti. No ta juba teada, et mul minu abikaasat, ta, seda tall talle koti endale see meeldib, kui sa tahad müümise, lubati sul ära. Tähendab, no muidugi noh, vaevalt on sära, noh, aga mul on seal asjad ka sees. Et ma pean need ära pakkimis, pakkisin asjad kõik ära, pakiti ära ja siis, kui kõik oli ära pakitud, raha maksnud, nüüd võtta see kõik omale needi sulle saatnud, nii et tema tegi alati niisuke. Vämpe tema heatahtlik ja sõbralik ja naeratav kuju ja näguse seisab alati meeles, alati mõtlesin välja, kuidas me teeks paremini. Aga kas nii ja vaata sealt me saame seda ja siis hakkame seda jev hoolitsemise mooduli temal sellesse, ta tahtis sellega kõigile heade ja ja ma usun, et kes temaga koos olid, et need peaksid teda tõesti hindama kui ausat ja otse kohelist seltsimeeste sõpra.