Ego. Leva ema toonide kaaslaseks. Vaid karmid tuuled ikka paitavad Muba. Puudurandama. Sina vaata ta vaatebaasi ja ka tema kellel kaalu, saarmas esemed ei ole ja et ta ei saa on noorus ja karmid tuuled mere ning ühteviisi na ühtviisi neile hülistusi, laule. Nii torm kui Linetega, no oinesina vaade, kus mulle Siia maa ja ka tema kellel luu ja kes armastab eseme peale ja ta ei saa. Ma tahan siis sõber, praegu veel ei voodi Evaikene saada, millele me liita oma laintemöllu, soe ka kellad, rooli, Raska rannad kaua tema, aga ained siin omadele näitavad tähed vaasi ja tema kellel kaalu, rõive ja kes armastab Eisele Iisraeliga, et ta ei saa. Tere, mina olen j laulik ja tänase laupäevase saate nimi on Albert uustulnd tuulte ja tunnete tuba tuur. See saate nimi nõuab ilmselt mõnevõrra lahtiseletamist, sest Albert, uus tuldi surmast on mööda üsna vähe aega. Ta on ilmselt ikkagi veel ka praegu pärast oma hiljutist surma kuulsaim saarlane. Kuid meie tänane saade ei ole mitte mälestussaade. See ei ole ka kokkuvõte tema elust ja tööst vaid see on ilmselt viimane intervjuu, mis temaga tehti. Nimelt saatsin mina tot laulikat alguses Saaremaale koos vikerraadioprodutsendi Ernst palaga kes valmistas ette suve alguses kogumikku Albert ustundi parematest lauludest lugudest. Mina tegin omakorda lugu ajakirjale kroonika ja Me lindistasime Albert uustundi. Tegime mõned küsimused. Võtsime temalt mõned vastused, palusime, et ta räägiks mõne sõnaga ka nende lugude kohta mis ta oli ise välja valinud, et need plaadile jõuaksid. Ja kogu sellest materjalist on nüüd üks väike valik tehtud küsimusi ja vastuseid, mis on ilmselt tõesti viimane intervjuu. Albert uustulnd iga. Ja ma ei tahaks eriti siin ei mingeid maade ette lugeda ega püüda teda kuidagi paika panna eesti kirjanduses või või Saaremaaelus või, või eesti populaarses muusikas. Võtke seda väikest intervjuud kui lihtsalt ühe vana ja elukogenud mehe kokkuvõtet oma tegemistest. Tema arvamusi elu lõpu lähenedes, sest ilmselt ta suve alguses juba teadis, et neid päevi ei ole talle palju antud. Ja seda oli tunda ka tema perekonna suhtumisest. Kuid Albert uustulnd võtsin ennast kokku, ütles ei. Me teeme need küsimused ja vastused ära. Ja koos lugudega, mis jõudsid sellel suvel Albert uustulnd plaadile. Koos nende lugudega on järgnev saade väike meenutusse saarlasest rannamehest, kirjamehest, laulumehest ja veel paljude muudegi asjade tegijast ja alade harrastajasta. Albert uustunnist. Veel tahaks? Olla ilus. Et nii ei ole, et. Ma tean, suid. Öige. Ma Enele Leenu. Vehelda. See elus on ju väga palju sümpaatseid inimesi. Jah, ja kui sa Nendest mõne kaotad, sest ei saa ju olla, et me ahmimi omamal sadanud võtavad ja ja siis kõik hoiame oma hinges neid, aga on mõni, kui ta selle kaotad, lehed ja siis tekib sulle tõesti selline nukrus hinge ja parem kui sa sellest mis kõige parem, kuidas sa sellest lahti saada on see, et lähed kuskil metsateele või mere äärde ja mõtleb seda asja ja ja siis paneta, nii meloodiasse vabaneb selle ise sellest nukrust, millesse laulma hakkad. Albert uus tunda, te olete oma elus väga mitmesuguseid asju teinud, laule loonud ja raamatuid kirjutanud ja teie näidendeid on mitmed teatrid mänginud. Te olete, et majandusjuht olnud? Mida võiks teie kohta öelda ametinimetusena, olete te muusikamees või kirjanik või majandusmees või, või veel midagi enamat või veel midagi teistmoodi? Minu arust on sõna kirjanik võib olla kõige sobivam mulle öelda, olgugi et ma pean kirjaniku tiitlid niivõrd suureks, mida võib inimesele anda ainult postuumselt. Kui minul on juttu kellelegi küsib, kes sa oled, siis ma ütlen, et ma olen lihtne rannamees ja mitte rohkem kui mõni teine samast külast. Ja mitte vähem kui mõni teine samast vallast. Te olete oma pika eluga jõudnud üsna palju saavutada väga erinevatel aladel. Kelleks te tahtsite saada, kui te olite väike või kas te olete oma eluga rahul praegu tagasi vaadates, pärast seitsmekümnendat eluaastat? Selle pika eluga on jõudnud palju teha, aga minul alati tundub, kui ma tagasi vaatan, et rohkem on tegemata. Ma õppisin Ta algkoolis, hiljem Kuressaare keskkoolis, siis Tallinna Polütehnilises Instituudis. Kuid ma leian, et alati ükskõik, kus koolis ma õppisin, oli mul ainult mõttes kirjanduslik tee. Ma tahtsin seda saada, selleks ma tahtsin kirjanikuks saada juba lapsepõlves. Minu esimene kirjatükk pärineb siis, kui ma olin viieaastane või kuue aastane. Siis ma tegin esimese laulu, mille salm on mul praegu veel meeles, oli nii, et valgemäel hüti sees miljonäri maja ees elab vana must ja määrdunud tarret. See oli esimene katsetus ja siis ma ise ei osanud kirja panna. Vanem vend pani kirja. Teie lauludes ja romaanides on palju räägitud merest. Te ise olete saarlane. Mida tähendab teie jaoks meri? Kui ütlen sõna meri, siis mul on tunne vabadus, siis ma näen päikeses säravat merd. Siis ma kuulen seda kohinat, seda salapärast, mis sunnib sind mõtlema jääma kõige selle maailmaelu üle. Samas aga pole paremat tunnet, kui ma lähen oma saare tippu. Kõva, ütleme, 10 12 pallise Lääne tormiga ja kui sealt lained üle käivad, kui sul siis seljas ütleme, õliriided, siis kuuled seda, ei, näed seda märulit, siis seisad näoga vastuleid laineid ja tunned, kuidas köik sinus kihab koos selle lainetama merega. Kas siin toomas aga mul ka tuul? Raan Jan Kälbaarikaalsel tormoonis pluss. Viis maskist viims tab. Meri kui kutsuvalt ta ainus kodundis endandmate Võidumineri uurija tormi Me mõõka süüdlaseks jääb. Ja nuus taas Eeemmeri veeta. Ainus kodumis Talmar. Et ega ma nagu murressega Oi Hummeri suval mis ta ainis, mis endal maalt tantsinud Dormeegaa intega maa nagu mõrvassega. See on laul, mis on kirjutatud Abruka vana mõisaahju peal. Seal oli meil üks suurem tramburai, me andsime välja koguteose Saaremaa, seal olid kõik need autorid koos ja et seda autoritasu nagu raha kasutada, siis tegime seal siukseid peo. Aga kuna ma ei ole alkoholi pruukia, siis tundsin ma ennast üksildased seal ahju peal ja seal SAISis liivaluse, kui ma kuulsin, kuidas meri nii tugevalt käis ja möllas ja ja siis läksin merejuure ja siis sealt tuligi meri, mind ei peta. Tal on küll palju head ja ilusat näinud, kuid ikka ikka meri on üle kõige. Te olete oma pika elu jooksul puutunud, sa oled sina, see maailmarealismi ja julmusega üsna tihedalt kokku, küte, teie lauludes ja raamatutes? Tundub siiski, et olete romantik onseni. Nüüd võib öelda muidugi, et jah, olen tõesti romantik. Võib-olla rohkem kui mõni teenija Saaremaa rannamees, kes teeb lihtsalt oma tööd ja kes ei leia võib-olla selles meres. Selles rannas sellist ilu, nagu leia, leian selles mina. Te olete ise tunnistanud, et nootide õppimiseks pole elus aega jäänud ja laulud on tehtud niimoodi tunde järgi ja siis on mõni sõber või, või hiljem poeg loo üles kirjutanud. Aga miks te olete oma laule üldse teinud? Minu arust, kui inimene hakkab laulu looma, siis peab tal selleks olema tugev impulss. Samaaegselt ta peab jälgima, et tema loodud sõnad ühtuksid meloodiaga. Nii nagu August Mälk on ütelnud. Ja laul peab olema nagu hea paat, kus puri, kiil, Ast ja tüür kõik kokku käivad. Kuidas teil see laul sünnib? Kas ennem tulevad sõnad ja siis viis või vastupidi? Et kui nad tulevad, tulevad üheaegselt, kui ei tule, ei tule kumbagi. Eraldi ei saa teha muidugi ma olen teinud ka tekste, mis on jäänud sahtlisse kuid nendega ei ole kaasnenud müti meloodia ja sellepärast nad jäidki sahtlisse. On valge kaunitar ja Moskvitš, Mahleri ja Tšaika päris nada. Kell musi mul meeldivana talulaps ta mulle armsaks sai tals ja kergerry nimeks käsk ai. Sõrve sääres sõitis ta jal ree laijaamu. Raskeid päevinäinud, nii palju raskeid öid, seal oraažinogaatori distaabist teisedki, jäi stuudio tubli korda hea. Nii kõikidelen kuid loov väik jäiga asja ai Berliinis ära käis. See tähendab. Riigihaiga Sõrve sääres sõites ta ree laiali. Võiks olla see tont. Ta ema on läbi käinud ka Sõrve sääres sõitis ta jal veel aiana. Veel kaugel kostiskanuna maad, uuri, nuus verre saanud veel sõitis Jade'i, kes sõjas pöördus, tagasi autasustatud sai. Ei Me lutanudki divaid, mu sõpra Kassai ai. Käin Sõrve sääres, sõitis ta jälle ree laia, mu maa. Autojuhtide polka oli, õieti sai see lugu alguse sellest, et meie ma olin sel juhul autokolonnid rektoriks ja seal hakkasid, kui pidudelt hakkas protestima, tead, et kuule NATO, siin ütleksin ma ei tea, kas mujal ka ikka direktoriteks panax. Kuule vana, no nii ei saa ja tead, sa teed, teistel laulus ei märkisin meremeestest ise oled siin. Aga me tahaks omale ka midagi saada. Ja just sel momendil, kui ma ütlesin, kuule, andke mulle üks paar tundi rahu ja ma surusin kabineti ukse lukku. Just sel momendil oli akna taga üks tantas oma seda vanad käima, vanad kassetid jäid ja sealt tulebki mutid tompat, tompat, tompad Tampa. Vot sealt ta sai, siis meil oli akordion, sain kohe akordioni sealt ja sain selle selle motiivi sealt kätte, hambad, tompa, tomp. Vot ja siis mõtlesin, et ta vali pisut satiiri sisse kääses poistele lõbusamalt. Seda, seda, seda laula. No selle laulu õppis kohe ära, poeg ja kui ta ükskord mängis seda ei, minul külas tuli, ma ei tea, mida Uno Loop meil seal käis, tuli, ulub, kuulis seda, poiss mängis akordioni, kalme oli monoluubiga, teisel korrusel. Piss, kuule, mis laul see on, seda kuulnud, mõtlesin, et see ise tegin selleni, et kuule, see on jah, päris asjalik, tead ta võttis selle siis kohe linti ja Tallinnas ta siis lasi selle noodistada, esitas kerraadius. Nõnda sai see alguse, see autojuhtide polka. Te olete kirjutanud lugusid päris pikkade vahedega ja ega neid nüüd väga palju ei ole tänaseks päevaks kogunenud. Kuid ma arvan, et, et eile, kui laululoojal on ikka mõni lugu kõige armsam, võite te nimetada mõnda lugu, mis teile endale kõige rohkem meeldib. Köige armsamaks ma usun pidada kodurannamäel see on võib-olla kõige hingestatum kõige rohkem tundeid seoses oma kodu oma kehva koduga, Ranal seoses mere ja seoses kõige sellega, mida me nii nostalgiliselt taga igatseme. Moest, mis teie lugude puhul ei saa rääkida, sest nad on nagu kõik ühes võtmes kirjutatud ja ja noh, selle pikale Aja jooksul on moed muusikas muutunud üsna palju. Kas te olete kunagi järginud lugu, luues parajasti kehtivat muusika moodi? Sellest ei ole mõeldud küll kunagi mitte kunagi ei ole, ma mõtlen laulude juures, muusikalisest moest, nagu ma kirjanduses ka mõtelnud seda, milline pool praegu peaks olema. Minul on oma tee oma rajad ja neid ma astun, vaatamata sellele, mis kõrvast räägitakse või tehakse. Ma olen mees nagu kaskampmani raamatus, kes käib oma rada ja kõik paigad on tal võrdselt ühe võrra head. Teie nii muusika kui raamatute või näidendite kohta on on küll kirjutatud üsna palju kriitikat aga mul on tunne, et teid ei ole nagu päriselt Tallinnas hinnatud ja, ja Tallina kriitika kuningad on suhtunud teisse niimoodi kergelt mööda vaadates. Kuidas teil endal tunne on, kuidas on teie ja kriitika suhted olnud? Ei kriitika on senini minu suhtes olnud väga heatahtlik, ma ütlen ainult seda, et päris selge, et terav kriitika ega ta sind ei innusta eriliselt tööle. Aga kui on leebe kriitika ja seda enam, kui ma saan kirju oma lugejatelt kaugelt võrust Tartust või Valgast ja kui nad tunnevad huvi selle vastu, siis innustab see mind. Ja annab nagu hoogu juurde. Väikesaarepiiga, vot sellega on selline lugu, et minu vanem poeg on laevamees ja alati kui olid sügise tormid muidugi seal, kus tema oli seal atlandil ja ega siis see tornis siin oli ka seal oli vaikne ja nii edasi, aga noh, tema pisike tütar ja vaatas alati akna peal nii kurva moega, tead, kui torm oli? Jah. Ja siis ma tegin talle selle laulu nagu palve, tead merele, et meri mere ära sammudaadid, liige, tee lauliski seda ja võib-olla, et tal oli selle parem, tead nagu selline tunne, et aitan oma isa nüüd tormiga. Ma palun merre. Saabumisest saada oma laiutav lahtedes. Sääskede. Sinust ma unistan. Kauguste kutset kui kuu seeni rõõm muutust. Selles eri ja truu selles on. Siin. Armastan päikest ja. Sinust ma unistan. Kiirseina. Ühtsele voolu kuus. Armastan päikest ja. Sinust ma koolist. Kuule, aju läits. See noole symbol ja soomlased KVA seina ja Mary meena. Üks neist on mad. Armastan päikest ja. Sinust ma uurimist. Tüdruk, see on impulsiivne, see on tõesti selline laulmes nagu panin ennast laulma ja teised ka kohe ümber laulma. See oli tegelikult tekkis see idee mul merel näiteks oma saare peale. Jah, ja siis oli seal väga palju noori ja, ja ma nägin seal kurameerijat paare ja, ja siis oli hästi tore soe ilm, aga oli ka tuult ja päikest on vahest imelised ilmad mere ääres ja siis paratamatult etisse. Laulu D ja muusika ja sõnad, kui sa nägid nüüd noori tüdrukuid seal oma poistega grammeerivad ja nägid nende punauurija värki ja kõik olid nagu küsimusmärgid oma tüdrukute juures, kust nad nii punahuuled on saanud. Albert uustulnd, te olete sündinud 1925. aastal ja see tähendab seda, et Teie silmade eest ja ja, ja teie osalusele on möödunud Eesti ajaloost väga suur ja väga keeruline juppe. Eesti vabariik ja Nõukogude okupatsioon ja Saksa okupatsioon ja uuesti Nõukogude võim koos kõride jõle tagamisse stalinism endaga kaasa tõi. Hiljem te nägite sula, nägite rest Trioikat? Olete näinud Eesti Vabariiki tema praegusel kujul. Kuidas te suhtute praegusesse Eestisse ja, ja kas teid mingi asi siin ka häirinud ja mis on, mis teid häiriks? Kõige valusamad on minu arust need probleemid kui aatemehed muutuvad saama meesteks. Vaadake, kui ma olin Siberis, siis ma kujutasin ette, kui kunagi saab olema Eesti vabariik, kuidas kõik üksmeelselt nagu sipelgad ehitavad seda üles. Ja kui ma nüüd näen seda, millised vaidlused, millised lapsikused, millised lollused on, siis teeb see ääretult kurvaks, siis on ainuke tee pagema Vahase saarele. Istu seal oma toakeses või suurte kivide otsas mõtlevamad, et kirjuta loo midagi, see on ainuke pääsetee. Te olete oma laule loonud üsna pika aja jooksul ja ja mõnigi neist on rahva jaoks saanud juba lausa rahvalauluks, nii et et ilmselt nad ei teagi enam, et näiteks tüdruku autor või, või autojuhtide polka autor tuus tuld, sest selline rahvalik lugu, mida mängitakse ikka ja jälle ja, ja mille autorist elektrile räägite. Kuidas te ette kujutate, kes on need inimesed, kes teie laule kuulavad? Mina arvan, et minu laule kuulevad kesk- ja vanema ja inimesed inimesed, kes on elus juba midagi läbi elanud kellele meenutavad, et need laulud tema oma saatuse, tema oma juhtumeid. Vot need on need, kes kuulevad seda, tänu meeli tulevad su juurde, ütlevad, no kui kenasti sa ütlesid selle selle asja kohta. Kui te läheksite üksikule saarele, seal on üks selline traditsiooniline küsimus ja küsime Teidest kaera. Kui te läheksite üksikule saarele, mis on see raamat või plaat, mille te kaasa võtaksite? Kui ma lähen üksikule saarele, siis ma ei taha ühtegi raamatut kaasa võtta. Kui ma jään seda tõesti kauemaks, et ära ei saa siis võib-olla võtaksin piibli kaasa. Kaldale sind. Liin väikses. Ei sellel väiksel rajal. See saar on tegelikult Vahase saar, mis on Abruka külje all minu romaanis tuulte taller, maandan, ristitud oldriks. On selge, et kui sa käid ühel saarel ja kui sa sõidad sinna mootorpaadi purjepaadi sisse, tavaliselt üksi sinna ei sõida. Ja kõige mõnusam on muidugi sinna sõita, siis kui sul oli, oled noor ja kui sul on kaasas tõstimine, tüdruk, kellel on kersi punane suu. Ega sa siis ei mõtlegi muule tunnelit, randan, kuum, liivane ruum. Ja, ja siis sa igatsed ainult ja siis arvad, et seal on ruumi ainult sinule ühele paadile, teistel ei ole seal ruumi. Muidugi seal oleks ruumi taha sinna, sest sa tahad olla segamatult ja sealt ongi, tulen süüa, teadet ütled jah, siis on sea, ütled ei siis teetseeveeaa, sest inimene arvab ikka, kui tema mõtet mööda justiitstalitada. Ja kui tema tahtmine siin siis see, kes vastupidi, talitab nii, et tema arust suure vea. Te olete suurema osa oma elust elanud saartel põhiliselt Saaremaal, mis on suur saar. Aga palju aega ka väikesel Vahase saarel, kus ilmselt inimene on loodusele veel palju lähemal. Kas teil on oma lemmik aastaaeg? Saaremaa loodus on alati ilus. Aga minu arust muidugi minul on kevad. Vaadake, ma ei tea midagi paremat, midagi muusikaalsemad kui aastaid tagasi. Mul õnnestus aprilli lõpus minna oma saarele, kui olid soojad päevad ja kui ma tegin seal akna lahti oma suvehütis. Ja kui ma kuulsin seal seda lindude laulu, minu arust oli see linnulaat. See oli midagi. Ma ei tea, ma ei oska küll öelda, et sümfoonia aga midagi sellist, mis võttis, vedasin kaaslasena laadale. Tundsid ennast, et sina oled üks osa sellest suurest ilusast harmoonilisest loodusest. Te olete sünnilt saarlane, olete suurema osa elust elanud Saaremaal. Aga kui teie elaks Saaremaal, kus te siis elaksite? Kui ma ei elaks Saaremaal, siis ma tahaks elada Vahase saarel. Aga kas sellist võimalust, et elada linnas, kas sellist võimalust teie jaoks eksisteeri, te olete ju ometi üliõpilaspõlves Tallinnas elanud ja ja noh, praegu räägivad kõik, et tõeline elu Eestimaal toimub ainult Tallinnas. Linnadest, ma ei tahaks üldse kusagil elada, vaid siis ma oleks kusagil mererannas kalurionnis ja tõesti püüaksin elada nii, et püüan omale kala ja kasvatan kartulit ja kõik muu on minu arust tühine. Te ütlesite, et võrreldes teiste rannameestega teiste saarlastega, olete te ikkagi romantik ja ja nii teie raamatutes kui lauludes on palju kirjutatud tunnetest mis tähendab teie jaoks sõna armastus. Muidugi kõige enam seostub selle sõnaga emaarmastus. Sest Saaremaa Naissaaremaaema ja isa armastus on siiski minu arust midagi muud kui mandrirahva oma mikspärast. Jälgige Saaremaaarmastajad. Ma ei usu, et keegi nendest rannameestest oleks oma naisele oma pruudile ütelda, oiganakene hoiti bukene aga ega nad sellepärast siis vähem ei armasta kui mandrimehed. Teine asi, mis sõnaga armastusse jõustub, seostub on noorepõlve armastus. Ma ütlen keskkooli päevilt. Kolmas armastus on kohe jälle simmeri, päike ja liivane rand kusagil kaugel üksikul saarel. Kartuli, aga mulle, kas tead uuringuid ma ei teadnud. Anti talle mandaat, kuid mulle meeldis mu. Ma läks päeva v ja püüdootjavamadena mul tundus, käiks oma ütlemata kena. Blokaad, emme, ta rajab voolanud hubasem köise algab võõralt teada saab. Seal ütles ta, jagas pele, et aare voolanud tuumavõõras teada saab, mis ületab ta mu oma taas apa täie loota Iisraeli viinast kangem. Pelgupadi sõja eiras tervelt pange siis sõitnud ei müüdud ja see kass ja kao, pateegime. Täna on seis ka SM ja ütleja sai, ei teinud Taavi kaudu meil kogu tootjad käivad riigieksami aastaid sai Taavi kaudu kosjas käiv abi räpaete ehk saame ta oda, mentaalne jutt, käis ta tuulelipul, mass Kahekümnes, lane katood alla tee puhul ma ei tea, ta tõi jaamad. Lõikas puud vast langes ohvritena küll kokku ja pauku täis kaup meil venda küll ei käi. Tütre naiseks, kui mu rooma armastad, peab auku, sai kaupel, lenda küll, ei käi. Ränne haiglavoodi, Aranata. Ahikambris kogum ja aasta ja ju ta mees olema peab meele toogelt, täitvaid, kambreid, maaga. Ja pruunid olid jaamad meile. Aafrika kõige autorid on kena ees, mu igalt täis litrit label kaudu Väige Väinamerest vimma toob seiku kangetel. Lio muigas. Muhu kosjalugu jah, seal peab ütlema, et temal on ajalooline tagapõhi. Ühesõnaga, kui ma muhust naisi võtma läksin, siis ütles mulle kälis mees, enne sa mingit naist muhust ei saa. Kui sa ei ole oma kosjatee kohta laulude, seda enam, et minu äi oli väga suur naljamees, tead, ja tema tõesti nagu tegi mingisuguseid katseid alati, kui sa läksid, kas sa saad selle asjaga hakkama selle asjaga hakkama ja ja siis paratamatult tekkis selline hea tunne. Sellepärast et. Ma olen väga hindan kõiki Muhu naise pruugis kellelgil minna Muhumaale, vaadata, kui korras on nende kodud ja kui ilusas seal nendel tikitud linikuid. Ja kui puht Nad on ja see on kõik tänu muhu naistele. Muhu mehed on selle kohta mees. Vilistlaste valsiga oli selline lugu, et tol ajal oli direktoriks, oli meil siin praegu aga selle sotsiaalministri aru isa Boris Kivi. Ja no mul oli siis juba laule hulk tehtud ja Boris Kivi nagu andis mõista, et kuule oma kooli jaoks või eestlaste jaoks veel kokkutulek, Pehka laul olema. Ja siis tuli mulle meelde muidugi, kuidas ma lõpetasin keskkooli ja kuidas me siis kurameerisime, milline puhtus ja toredus oli selle kuram asile. Kui sa seesiti käest kinni ja vaatasid, kuidas päike loojub ja kuidas siis pärast käisid selles vanas pargis ja kõik see kõik see tuli äkki korra, aga haarassen ja yhe õhtuga oli see laul tehtud. Ning esiettekanne toimus Naima lambi ja heli lõõtsaga vilistlaste kokkutulekul. Hiljem Heli Lääts võttis selle omale repertuaari, esitas seda Eesti raadios. Nii pikuke see viimane intervjuu arretuustundiga oligi. See on tehtud suve alguses, siis valmistati ette tema plaati parimatest lugudest ja siis ta rääkiski iga loo kohta võiks loo sellest, kuidas see lugu sündis ja mis seda põhjustas. Tahan teha sellest keskkonnaprogramm, kuid et see plaan ei õnnestunud, sest öeldi, et et Albert, Uustani plaat ilmub varsti ja nii on tegemist reklaamiga ja see nagu ei sobi hulga materjali sellest kohtumisest. Albert uus tundiga tema omas kodus on veel alles ja ma arvan, et kunagi üks pikem ja põhjalikum saade nii algelt ustundi kirevast elust kui, kui tema raamatutest milles ta rääkis üsna põhjalikult, täitsa kõik veel tuleb. Täna oli lühike väike meenutus tema lugudest ja tema mõtetest. Albert uustulnd enam meiega ei ole, kuid tema luud on alles. Ja õnneks on need lood ka plaadi peal. Mida öelda lõpetuseks? Vahest ehk ainult seda, et et oma 70 peaaegu 72 eluaastaga jõudis Albert uustulnd rohkem kui kümned inimesed. Pikemate eludega. Paneme lõpetuseks peale veel kord Albert uustulnd.