Ja teie, head klassikaraadio kuulajad, salli tallaja on suvepuhkuselt tagasi. Mina olen Berk Vaher ja täna on meil stuudios Lembit Kaplinski trükimuuseumist, tere. Tervist. Ja Markus Toompere Tartu Kunstnike Liidust. Tere. Alustuseks. Teil mõlemal käsil mõneti sarnane võitlus oma asutuse pärast. Lemmid tõki muuseumi toetuseks on algatatud petitsioon, et linn panustaks enamal määral muuseumi säilimisse, aitaks renti tasuda. Petitsioonile on minu viimase vaatamise kohaselt juba 665 allkirja, loodetavasti tänaseks rohkem kui 168. Väga hea. Millist vastukaja on see toonud linnalt Väiga Heigi? Tänaseks mitte mingisugust, et minu lootus on saada seevastukaja isiklikult siis, kui ma lähen petitsiooni üle viima. Aga millal see võiks juhtuda, see sõltub linnapeast, kel ma siis palusin selleks lühikest audientsi alla kirjutada, võimalus veel nädal aega alla kirjutada on veel võimalus sellena nädala lõpuni. Mis selle taust on, miks on vaja abi sendi tasumiseks? Noh, see on niisugune pikk ja keeruline teema, aga kõige lühemalt kokku võttes on niimoodi, et eramuuseumit ei ole võimalik majandada täpselt samade reeglite järgi nagu näiteks eraettevõtet. Ehk siis selleks, et oma asja teha on mul vaja oluliselt rohkem ruumi kui, kui, nagu mingisuguse väikeettevõte loome-ettevõtte puhul. Sest mul ei ole mitte ainult vaja tegeleda oma talutootmisega, vaid mul on vaja tegeleda mingisuguse asjaga, mille nimi on kultuuri saanud. Ja see võib olla mõnikord kolm, neli tonni raske. Ta enda alla 10 ruutmeetrit. Ja mitte toota sealjuures mitte mingisugust rahalist tulu. Ja seega tekibki selline absurdne olukord, et oma tuludest ma suudaksin Kattaga siukseid, pisikesi mõnusa väikse loome-ettevõtte kulud, aga kui ma pean sinna juurde aevastama laod ja ekspositsioonipinnad, et noh, see ei ole lihtsalt võimalik. Trükimuuseum on praegu Käisi Trükikoja vanades valdustes. Kuidas see koostöö on olnud? Mõte on väga lihtne, omanik esitab meile arve ja meie üritame seda maksta, mõnikord ei tule välja, üsna tihti ei tule välja see maksmine, et väga selgelt ainult rahalised suhted on meil omanikuga. Milline siin peaks olema riigi osalus? Minu nägemuses on skeem väga lihtne, kohalik omavalitsus toetab tegutsemist nende piirkonnas nende linnas, ehk siis Tartu võiks aidata meil ellu jääda selles linnas, sest me toome ikkagi selle linna jaoks lisaväärtust. Riik võiks panustada sellesse valdkonda, mida ta ei ole siiamaani teinud, ehk siis trükikunsti selle kultuuri pärandi säilitamine, jäädvustamine, uurimine, esitlemine, ehk siis ütleme, arhiivitöö selline ja meie enda palga administreerimis, et noorteprojektid medama muuseumis teemat, see on meie enda omatulude rida, et seda raha ma elan küll kelleltki küsima. Markkus Tampere, sina oled seisnud selle eest, et riik tunnistaks Tartu Kunstnike liitu iseseisva loomeliiduna, nii et selle liikmetele laieneksid siis ka loovisikute ja loomeliitude seadustest tulenevad hüved. Niipalju kui vähe neid ongi. Ja kultuuriministeerium on sellele vastu töötanud, nii et olete lausa kohut käima, mis on uudised selles osas? No praegu on uudised sellised, et meil on siis mis tõsi, käskkiri vaidlustatud. Nüüd kohuskisid ministeeriumilt nende vastuväited minu väidetele ja siis kohus menetleb seda. Et äkki saame septembri jooksul mingisuguse selguse osaliseks. Praegune seadus kuidagi ei tekita olukorda, nagu saaks keegi taotleda toetust mitme loomeliidu alt, ikka peab valima, kuhu sa kuulud. Nüüd, milles see probleem siis seisneb? Probleem ongi meie jaoks väga keeruline, sellepärast et noh, meie jaoks on selge, eksisteerib loovisikute loomeliitude seadus, me lugesime selle seaduse läbi, kas me vastame kõikidele tingimustele ja vastavalt seadusele esitasime taotluse. Ent ministeerium leidis, et meil on nagu hulga probleeme. Esimene probleem oli neil näiteks see, et neile üldse ei meeldinud meie nimi. Ehk siis nad soovitasid, et Tartu Kunstnike Liit võiks oma nime üldse ära muuta, mis tundus minu jaoks väga veider ja selle ettepaneku seda ettepanekut loomulikult ignoreerisin. Siis leidis ministeerium, et on vaja hakata seaduse mõtet tõlgendama selle asemel, et tõlgendada seda, mis on selle seaduse mõte, hakkas ministeerium tõlgendama, mis ei ole selle seaduse mõte. Ja olgem ausad, mis ei ole selle seaduse mõte, seda võib tõlgendada lausa lehekülgede kaupa. Ning kolmandaks nad siis lugesid ka omast veel rahulikult seadust ja leidsid Tartu Kunstnike Liit pole üleüldse mingisugune loomeliit. Ja seda siis, kui me kevadel taotlesime, reisis sillis talvel, siis me veel olime loomeliit nende mõistes ja siis kevadega. Me muutusime siis mitte mingisuguseks loomeliiduks. Ehk siis täpselt ei olegi saanud, millega me vahepeal hakkama oleme saanud. Mil määral te selles protsessis Tartu linna tuge tunnetate? Mitte mingisugust, aga ega ma seda ei oota ka, see on, ma arvan, et ega neil väga palju ei olegi seal midagi teha. Et ega ma ei ole ka koerad tagi pöördunud nende poole, see ei puutu minu meelest üldse neisse. Tartu linnal ja Tartu Kunstnike liidul võiks mingi teatav seos olla, ma tunnetan. Nojah, aga mitte loovisikute ja loomeliitude seaduse mõttes. Ilmselt on siin ka natukene asi selles, et tegu ei ole mitte linnapinnal tegutseva asutuse või kooslusega, vaid omaenda pinnal. No sellega on nii ja naa, et noh, ühest küljest organisatsioon jah, koosneb 140-st valdkonna inimesest ehk siis kunstnikest kunstiteadlastest, Tartu kodanikest, Tartu kodanikest ja teisest küljest koosneb ta siiski ka Meie administratiivhoonest, kus me korraldame näituseid, kus meil on pedagoogikaprogramm. Et noh, mingil määral muidugi võiks korda minna. Küsimus teile mõlemale, mil määral on Tartus toimuv laiemalt riiklik siinne kultuurielu ja mil määral kohalik. Kui võeta oleks vaja Tartus rohkem riigi kätt või riigi osa alustava riigi vastutust. Või oleks vaja hoopis suuremat iseseisvust? Ma alustan aasta. Esiteks on see, et, et, Mis mõttes Tartu ei ole riiklik? Siinse saadetes on ka tihtilugu tõdetud, et kui kuskilt fondidest raha taotlemiseks läheb, siis tuleb välja, et kõik, mis Tallinnas toimub, on riiklike kõik, mis tahtis, toimub, on kohalik ja ta kirjutas meile ministeerium selgeks teha. Noh, ma ei tea, mul on kohati tunne, et see, mis Tallinnas toimub, on rohkem kohalik kui see, mis Tartus toimub. Lihtsalt, et probleem on sihuke perspektiivi küsimuses, et see, mis on toimub Tallinnasse, on võib-olla otsustajatele lähem sellest tulenevalt rohkem. Näh tal teisest küljest noh, paraku küll leiab rohkem kajastust ja tekitab illusiooni, justkui see oleks väga oluline. Mis puudutab niisugust sisulist kvaliteeti, noh ma ei julgeks seda vahet teha. Ehk siis ma arvan, et see balanss on suhteliselt paigas lihtsalt sellest mingisugusest eitavast suhtumisest eelarve, mis lõikusele saada. Ma ei ole ka nagu kust otsast probleemi ei tähendanud, et Markus ütles, et balanss paigas, et riik ikkagi tegeleb riiklikult tähtsate asjadega, mille niisugune suur ehitis meile siia ometi kerkib ja, ja kohalik kohaliku kultuurielu keskendub ikkagi rohkem selle Tatu kodaniku Haagamisele, et tal oleks nagu oleks peale Cinamoni ka mingisugune koht, kus käia, eks ju. Ja Me võime siin nagu detailide üle üle kurta, aga ma arvan, et suund on selles mõttes õige. Ja mingit mingit konflikti ma ei oska siit nagu välja välja mõelda. Kas Tatu tegutsevat kultuurikeskused asutused mitte ei taju iseennast liiga kohalikul tasandil. Kas ei ole siin küsimust, et äkki nende ambitsioon peaks olema riiklikum rahvusvahelisem? No võib-olla vastaks nüüd ise esimesena, et ma oskan enda kohta kindlasti seda öelda, et meie ambitsioon on esimesest päevast all olnud olla rahvusvaheline ja seda me ka oleme, olles mitmete rahvusvaheliste võrgustike liikmed, võttes regulaarselt vastu väliskunstnike nii edasi, et pigem võib-olla oma viskan kivi enda kapsaaeda, et ma olen trikki muuseumiga liiga vähe kohalikule kogukonnale tähelepanu pööranud ja keskendunud ennekõike sihukesele rahvusvahelisele seltskonnale, et näiteks tatra Erasmuse tudengid, kes moodustavad ja väga tugeva grupi, kellel on ka vaja mingisugust tegevust leida. Nüüd teiste koha pealt. Ma pean tõdema, et seigeldes välismaal ringi seminare ja konverentse mööda, et seda Eesti esindust näeb küllaltki vähe. Et, et ma julgustaks küll teisi organisatsioone natukene laiemalt ringi vaatama. Markus, siin Tartus on ka juttu olnud sellest, et galerii toetused jaotavad väga ebaühtlaselt ja suurem patsakas läheb ikka Tallinna ja Tartu läheb väga vähe üle. Noh, mässon loomulikult noh, taaskord hakkab pihta, kui otsustajad on ise Tallinnas, nad rohkem tarbivad neid galeriisid loomulikult nad saavad rohkem aru, et nende kale riide vajalikkusest, et noh, see ei ole ebaõiglus, võitis inimlikkus. Mis puudutab rahvusvahelisust, siis loomeliiduna nagu siiski tunnetan ennast Tartu Kunstnike Liitu loomeliiduna hoolimata, mis ministeerium arvab? Meil siiski tee pealt esimene vastutus oma liikmetes liikmete ees järgmine vastutusvaldkonna ees ja siis alles tuleb kõik muu. Ma olen jätkuvalt natukene siukene. Kahevahel selle rahvusvahelisse suhtesse ei ole mitte mingisugune garantii, et ma arvan, et selle rahvusvahelisus tagaajamisega ei tasu lolliks minna. Mul on tihtipeale tunne, et, et seda on mindud. Ehk siis kui vaadata näiteks, kuidas minist ei, mis jagunevad. Mis puudutab kunsti valdkonda, hüved siis näiteks galeriid ja kunsti ekspordi vahel, siis see balanss on ikkagi väga paigast ära. Et võib-olla võiks teinekord keskenduda siis ka selle sellele, mida me siin teeme ja siis vaadata, mida teised väljas teevad ja kuidas ise välja saada, et noh, asjad hakkavad ikkagi kodust pihta. Hästi, me teeme lühikese muusikapausi, Tahtatist, tahm ja instrumentaal palama hella ja siis jätkame juba mõne uue teemaga. Kes olid alla ja See oli talle, jätkab Markus Toom pähe, Lembit Kaplinski ka. Ja teema, millest rääkida tahaks, on ka ju õigupoolest seotud nii rahvusvahelisus kui kohalikkusega Tartu kultuuritehas ja sellest edasi saadikud Tuuliga kultuurikvartali temaatika. Lembit on olnud suur kultuuritehase promo ja Markus pigem skeptik uue keskuse ajamise suhtes. Lemmit. Miks Tartu vajab kultuuritehast? Kuidas kolm korda päevas helistab, kirjutab või joonistab mulle keegi ja küsib, et kas oleks võimalik leida teatri jaoks proovietendusel ruume stuudiot, oma Omaani kunstiga tegelemiseks, peo korraldamiseks, seal lõputult neid asju ja siis ma kehitan õlgu, vastan neile. Tsaari ei ole tähtis, ei ole teile seda kohta. Markus, miks Tartu ei vaja kultuuritehast? No esiteks on see, et, et meil on kõik see, mida lemmist Kiidrel olemas lihtsalt probleem on see, et meil ei ole vaja ehitada mingisugust uut asja, mõistlikum on olemasolevat ressurssi lihtsalt targalt ära kasutada. Juba seoses läheneva valimiskampaaniaga või peaks ütlema juba alanud valimiskampaaniaga on esile tõusnud Raadi kultuurikvartali tee. Lembit suve hakul kaardistasid ka võimalikke asukohti kultuuritehasele ja see oli igati tänuväärne töö. Sellega kaasnes ka vestlussari. Nüüd on sõelale jäänud Puiestee 114 vanal sõjaväeosa alal. Miks see kõige sobivam tundub? Selline natukene halvamaiguline sõna nagu sünergia. Et see osa, millest võiks saada kultuuritehas üldmõistena, mis tegelikult on siis vanad kasarmuhooned asub territooriumi järjekaku kagunurgas. Ja sinna kõrvale lihtsalt kas kerkiv. Tõenäoliselt kerkib terve rida osutusi ja hooneid, mille paiknemine kultuuritehase läheduses annab nagu asjale palju juurde, nii kultuuritehasele kui neile teistele asutustele ja sellepärast olekski mõistlik, nagu vaadata seda asja natukene suuremad tervikuna, kui, kui lihtsalt üks kultuurimaja kuskil linna kesklinna piiril. Nakkus, kuidas sulle tundub, milleks kultuurikvartalis enesest tundub natukene veider, sellepärast et meil on kultuurikvartal olemas, selle nimi on Tartu kesklinn. Seal on muuseumid, seal on keskkond, seal on kõik see, mida kultuurikvartali puhul kirjeldatakse ammu-ammu juba olemas. Ehk siis, kui me viime nüüd mingisuguse justkui selle kvartali kuskile tartu äärele tsentrist välja, siis juhtub kultuuriga sama asi, mis juhtub kaubanduskeskustega. Ehk siis viimane kultuuri siis nagu kaubanduskeskused kuskile põllu peale. Noh, ma ei tea, mis meil siis Tartu kesklinna jääb, ehk siis taaskord, kui me vaatame, mis meil Tartu kesklinnas on. Et siis seal on väga palju, mis puudutab just sellist keskkonda ja mis meil seal ei ole seda kõike võimalik sinna tekitada, selle tühje krunte ja natukene lagunevaid hooneid on küll ja küll. Ehk siis ma pigem panustaksin niisugust tarka ja niisugust pika visiooniga kesklinna arendusse kui kuskile noh, võlla peale arenduse tegemisse räägitud on ka sellest, et tõepoolest suu ei, teati soome etendus pindu kontserdipaiku kesklinnas ei ole, neid ei õnnestu ka hästi nendesse vanalinnamajadesse tekitada. Aga on olnud ju arutusel ka mõned kesklinna läheduses asuvad paigad, näiteks Fortumi, katlamaja miks mitte sinna? Noh, Lembit väga tõsiselt mõtlesime selle peale Raul Orežkin, ega kao. Ja sõelale jäi roodi nagu mitmel põhjusel, üks on see, et vaatamine, omanik, eraomaniku huvi reeglina ja ma olen ise seda väga valusalt õppinud, on ikkagi rahaline. Ja nüüd, kui me räägime kultuurikvartalist, mille osa on kindlasti niisugune kogukonna kultuurikeskus nägu, näiteks trikki muuseum ja me alustasime saadet tõdemusega, et seda ei ole võimalik majandada nagu turumajanduse reeglite kohaselt, et siis tekib nagu kohe küsimus, et, et kas me teeme, kasutame siis seda skeemi, mis on ka üks reaalne skeem, et linn maksab siis nagu eraomanikule otsa mingisugust link. See oli esimene kahtlemise koht, teine kahtlemise koht oli see, et seal on ikkagi ka ruum piiratud. On see katlamaja ja sealt edasi, kus on praegu kummiboks ja siis sealt edasi hakkab juba minema nagu silla all ka mingisugune tühermaaks asi kätte. Et küsimus on nagu selles, et kuhu poole me tahame seda linna edasi arendada. Olles pikalt tartlane olnud, ma tean, et Tartus kõik asjad on siinpool jõge aga äkki võiks seda suhtlemist natukene ümber mängida. Ja kolmas asi on ikkagi jälle see sünergia asi, et kui me hakkame nullist vaatamise ehitama filmipaviljoni kultuuritehast, aga samal ajal raadile kiverm ja sinna kerkib vanatehnika muuseum ja suure tõenäosusega waldorfkool, et miks me ei võiks siis nägu liituda mingi suurema asjaga, miks risti oma oma rida ajada? Sa mainisid vanatehnika muuseumi teadupoolest vanatehnika muuseum, Neinar Seli hobiprojekt et inimesel on hobid, aga kas peab ikkagi nii olema, et linnas hakkavad asjad liikuma siis, kui üks teatud suuromanik hakkab ühe või teise kandi vastu huvi tundma. Ja kas sina kui sotsiaaldemokraat ei taju, et sotsid ja kultuuriinimesed laiemalt peaksid siin tegelikult vastuseisu esitama sellele, et kõik koondub ühe mehe ümber? Kui keegi soovib vajada mingisugust kultuuriasutustes kuni ta ei pane sellega avalikule sektorile liialt suurt koormust peale olema kahe käega poolt, olgu ta Seli või kes iganes, eks ju, et see initsiatiiv on nad ainult kiiduväärt, mis seal praegu toimub, tekitab muidugi teatavaid küsimusi, aga jällegi mõned asjad on nagunii suured, et minul ei ole võimalust sinna väga kaasa rääkida. Ja suure tõenäosusega ei ole ka ka näiteks tulevasel koalitsioonil võimalik täiesti maha tõmmata mingeid otsuseid, mis on tehtud ja see oleks ka tegelikult ilus. Nii et kui tuleb hirm ja on põhimõtteliselt kokku lepitud, tuleb vanatehnika muuseum siis nüüd minna ja öelda, aga ei, me ei taha sinna vanatehnikamuuseumist, sest see on seni oma, et see oleks nagunii nii kuidagi labane oled, seda, seda mõtet ma kindlasti ei toeta. Et pigem võtame ikkagi aluseks, sellest tuleb järgmine, tuleb vanatehnika muuseum ja siis vaatame sealt edasi. Marcus, kuidas sulle tundub, kas ei kujune see kvartal ühe teatud taktikepi järgi sinu arvates? Kahtlane et noh, selles mõttes, et ma ka, et, et selle kriitikaga väga ei tahaks kaasa minna, minu skepsis on hoopis mujal. On see, et kui praegusel hetkel hakatakse väitma kultuurikvartalist siis kui ma ei eksi, seda postimehest oli ka võimalik lugeda, et Reformierakond lubas selle oma valimislubadust sisse panna siis ma ei tea minu jaoks, mina olen skeptiline, sellepärast et praegune võim võiks täita antud lubadused kõigepealt Anne Noortekeskus valmis saada. Mu kunstimuuseumi ja linnaraamatu ühishoone teeks niimoodi, et ehitame valmis kõigepealt ühe hoone, mis on lubatud ja siis läheme, räägime, kuidas kvartalit arendame. Enne seda ei, kõlas asi usutavalt, see natukene ütleb mulle niisugust mati miilise jutu mind jõusamist, koert tuleb see Läti Valka sisel Narva-Jõesuus ja kus on tal viiekorruseline maja ja kus on tal miljardites. Aga noh, lõpuks on ikka ühise, et noh et tahad, läheb kuskilt, et sotsiaalabi osakonnast ja noh, nii ongi. Ma kahtlustan ette, et see on natukene selline samasugune reaktsioon, et hulk tegemata asju sellepärast, et mitte nendega edasi tegeleda viskamine järjekordse suure idee õhku ja siis lõppkokkuvõttes, kuna eelarve on alati väga keeruline ja seal raha pole, siis tõstame näiteks Tartu kunstimuuseumi renti et hakkaks pihta sellest, mis on lubatud, eks need ära ja siis räägiks teismelise poisi märjast unenäost visioon on kahtlemata vägev ja rahvusvaheliselt atraktiivne, aga tõepoolest Markus viitas siin ühele teemale, mis on ka juba diskussioone tekitanud sealsele Raadi kultuurikvartaliga. Ja kui sina, Lembit mainisid, et koalitsioon ei saa mingisugustele asjadele kriipsu peale tõmmata, siis tõepoolest, Markus mainis Meid arengukavasse kirjutatud ja täitmata punkte mida teeb nende täitmata punktide lubadustega nüüd uue visiooni käivitamine. Mida arengukoos ei leidu, mõtleks natukene erinevad asjad, et Anne Noortekeskus, Kunstimuuseum, raamatukogu, need on investeeringud Kultuurik vähemasti minu peas ja ma pean ütlema, et see mõte on väga toores, mõlemad Rauliga seda põrgatanud siin tegelikult suhtelised kuu aega, ainult et see ei ole linna investeering, linn ei hakka ehitama kultuurikvark Ta läheb linnale mitte midagi maksma. Ei saa öelda, et midagi maksma lähen lind ainult tegelema planeerimisega, planeerimine maksab alati, eksju, aga see on natukene teine teema kui see, et me ehitame uue maja. Kultuurikvartali osukad on ikkagi iseseisvad, et kui näiteks linn toetab kultuurid, tehase osa seal soodusrendiga nägu, ta toetab hetkel vanatehnika muuseumi saekaatrit. Et see, see on nagu natukene teine teema jällegi. Äkki oskad sa mulle ikkagi ära seletada, minu jaoks on ikkagi arusaamatu, et kui linn sisuliselt investeeri sinna mitte midagi ainult planeerib siis miks on seda vaja üldse valimislubadustesse panna, et noh, kui sa, naguniivõrd, lihtne asi, et, et istume kaks aastat rääkinud, mida me sinna tahame, see ei lähe sentigi maksma. See tundub nii elementaarne asi, et paneks kohe töösse. Et ilmselgelt seal on ikkagi mingisugused päris suured summad mängus kui see, mis need hinnangulised kulud linnale oleks. Nagu ma ütlesin, see mõtlen natukene toores, ei julge midagi välja öelda, kindlasti ma ei ole öelnud, et sa ei lähe sentigi maksma, et planeeringutöö on nagu tõsine, nii et see tuleks ikkagi senist arengu, kavaliste kulutuste arvelt. Ei julge öelda, teelavat niimoodi saab vaadata, aga tähendab siin käis nagu läbi, miks, miks üldse on vaja valimislubaduseks panna, kui te vaatate selle ala planeeringud? Põhiosa maadest kuulub selle linnale veel tükk keset seda asja, kuhu just vist kinnitati ära detailplaneering kaitsevägede mingi seitsmekorruselise õppekeskuse ehitamiseks. Aga, aga seal kehtiv detailplaneering linna maadel näeb siin ette linnahalli, et võib-olla peaksime rääkima siin hoopis, et kas me tahame pigem linnahalli või kultuurikvartal linnahall on need meeleta investeering, eks ju. Ja mina ei tea kedagi, kes ütleks, et linnahall ja me tahame, et sellepärast on seal vaja sisse panna, et öeldes eelmine planeering ei, ei meeldi meile, me näeme paremat kasutust sellel maal. Kust ma muss millist tekkis mõte, et, et kui meil siin oli probleem, et me oleme liiga kohalik, et ja linnaplaneerijad linnahalli, aga äkki siis ostaks ära Tallinna Linnahalli, teeksin siukseid Tartu kultuurimisjoni, kes rock meil juba on absoluutselt, ja pallida Tartu siukene, mitte kohalik kultuur, vaid saaks pinnaga, kus teha ka riiklikul tasemel asja, jah, ostame üldse Tallinna linna ära, aga jah, et üks kommentaar, mida ma olen õige mitmest suust kuulnud sellele kultuurikohast televisioonile on see, et et väga ilus, miks mitte. Aga kas see on kuidagigi realistlikult teostatav selle valimisperioodi jooksul, mis need tulemused? Tallinna linn ei ole siiamaani valmis saanud, kultuurikvartal ei saa ka nelja aastaga valmis, kui me võtame näiteks kas või Rauli välja käidud filmipaviljoni mõte, et siis nelja aasta pärast võib-olla hakatakse alles ehitama, et see sõltub väga palju rahastusest, et mis mis skeemid, mis fondid avanevad, aga noh, eks ju teada on, et loomamajandus ikka saab ja selle peale filmipaviljoni TM mängitud. Et see ei ole ühe valimisperioodi asi, see on ikkagi niisugune tõsine maha istumine, et kuidas me kavandame linna tervikuna. Ja kvartal on selles mõttes natukene natukene segadusse ajav sõnad, näiteks. Ken klubi uue õue ja uued teod, prikooslust nimetatakse ka Kultuurikvartaliks, mida ta on, sest ta nagu tänavatega piiratud ala, hea küll, vaestama kirik kuuluvad kasina kvartalisse, füüsiliselt, aga ikkagi, et teda võib kultuurikvartalis kutsuda. Loomelinnak on tegelikult uus multifunktsionaalne linnaosa, kus on mitte ainult nad loetletud kultuuriasutused vaid seal on ka eluhooned, teenindus, muud sellised asjad, seal inimesed elavad, töötavad, liiguvad ringi ehk siis mille poolest see erineb Tartu kesklinnast? Tartu kesklinnas mainisid aga ilusasti, et et on terve hulk igasuguseid asju ja nii edasi, aga Need on kaks poolt. Esiteks, Tartu kesklinnas ei ole tegelikult ruumi. Või noh, tartus ole, keskkonnas on väga palju ruumi, kui ma võtaks parte natuke koomale, eks ju, aga see on kuidas öelda, natuke keeruline teema. Ja teine asi on see, et aga Tartu kesklinnas on juba kultuurikeskus kultuuritehas kultuurikvartal olemas ja mina pooldan väga tugevalt seda, et kultuuriseda tüüpi kultuurikeskusel on kogukonnakeskused. See tähendab, et voodikeskus peaks teenindama näiteks Annelinna, Hiinalinna ja Raadi linnaosa inimesi, et neil peaks olema seal oma kodulähedane kohvik. Muide, mina näen, et see oleks ka koht noortekeskuse ehitamiseks ja noortekeskuse ehitamist. Ma kindlasti pooldan täiesti sõltumatult kultuuri korteritest. Äkki sa natukene aitas mind seal siit välja, sellepärast et minu missiooni järgi on niisugune kogukonnakeskuse initsiatiiv, peaks tulema alati kogukonnast endast. Jube imelik on see, et kui kogukonnakeskuse paneb paika mingisugune erakond valimislubadusena. Ma esindan ka tahta kogukonda, ei tasu ära unustada, et selles mõttes, et kui mõni kogukonna liige otsustab ühtlasi kandideerida siis mina olen selle üle ainult rõõmus. Ei loomulikult, aga lihtsalt on nagu see, et mina elan Tiigi tänaval. Tegelikult tunnetan ennast tartlasena. Aga ma täpselt ei tajuks seda kui enda kogukonnakeskusena, et mitte sellepärast üle jõe on vaid lihtsalt. See on ikkagi kogukond, on natukene väiksem üksus kui linn minu meelest. Absoluutselt kogukondasid saab liigitada tegelikult reaalseteks eksterritoriaalset, eks, et noh, näiteks siin on linna Annelinnakogukond on, on territoriaalne, aga siis näiteks mingisuguste noorte kultuurikorraldajate kogukondadest, eks ta tegelikult ta paikneb põhiosas tähe ja 38 p eks ju, et selles mõttes on territoriaalne, aga et milliseid kogukondi mingi keskus teenindab, et see on natukene turu jagamiseni, on kokkulepete küsimus. No selles mõttes siiski tähelepanu väärne lemmitad sina kui sotsiaaldemokraatide kandidaat tuliselt kaitse Reformierakonna programmipunkti. Ma kaitsen Raul Orežkin, need, kes on teinud Tartus ära nagu suurepärase töö RMK keevitamisel ja see, kui tema otsustab Reformierakonna nimekirjas kandideeriv tähendab seda, et ma olen tahtlus minut tagasihoidlikul hinnangul kaks väga head ja, ja kultuurivaldkonnas pädevat kandidaat. Et igale maitsele midagi sa näed seda, et peaks olema kultuuriinimeste koostöö kindlasti mingisuguste poliitiliste jõudude ülejäänud. Kindlasti ma pooldan ja esindan siin praegu muuhulgas ka erakonnaülest koostööd ja, ja. Ma arvan, et natukene on kultuuriinimesed lasevad üle selles mõttes, et et kõik, mis on vähegi poliitikaga seotud, et sellest on käed väga kaugele eemale hoitud, aga kaasa rääkima peaks nagu minu arvates julgemalt. Aga. Linnak toobki kaasa Tartule mingisuguse olulise arenguhüppe, mis kõike muud, kaasa arvatud praegust vanalinna jahele tõmbab äkki ideoloog kultuuriinimestele palju uusi töökohti. Markus, kuidas sina seda võimalust hindad oma liidukaaslasi vaadates, kas see tooks neile uusi töökohti? Ega ma ei ole kordagi öelnud, et meil seda vaja pole, lihtsalt on see, et, et minu jaoks on see loomelinnak, loome kvartal kus iganes nimetada, see on ääretult abstraktselt segaselt seletatud see, mis tegelikult ka ei saa aru, mis seal lõpuks on, seal on, seal on vana vara, mingisugune muuseum, seal on filmikvark, filmipaviljon, okei, sellest ma saan kõigest aru. Aga et need on justkui sinna juba ära broneeritud, aga mis siis veel, et ma absoluutselt ei sea kahtluse alla selle, et võib-olla on see vajalik. Mul lihtsalt on teatud skepsis selles osas, et kui sinna teha veel mingi funktsionaalne kultuurimaja või kultuurikeskus või mis iganes palju seal ikkagi inimesi käib. Kas suudetakse toota sisu? Kuna see kvartal on üüratu, siis sinna peale selle kultuurimaja võiks veel seda teist ja kolmandat tulla. Kas sinna leitakse lõpuks ka inimesi, kes teda külastaksid? Kogu see pool, see jääb minu jaoks natukene segaseks ja on see, et kui kogu see asi peaks nagu täis ehitatama, et peaks tulema nii, nagu on natukene küll abstraktselt tasandil räägite tulema, siis ilmselgelt on see ikkagi väga tugev surve linnaeelarvele, selleks et absoluutselt igaüks, kes sinna mingisuguse pesa saab, läheb kultuuriosakonna ukse taha ja ütleb, et meil on ikkagi natukene tegevustoetus ka vaja on. Ja et see lõppkokkuvõttes võib olla väga Su koorem linna eelsama osalusega projektides absoluutselt, ehk siis see on nagu see pool, kus olen mina, skeptiline aga et kogu see pool saab nagu ära lahendatud. Jumala eest, andke minna. Ta on kahe käega lemmik, kuidas sa kommenteerid neid küsimusi? Hästi kiirelt kommenteerin esimese võid põhjalikult kommenteerija ästikama teen põhjalikult, et lisaksin sinna loetellu siis ka katsebaasi waldorfkooli ja noh, kui sõltub, kuidas omanik sellesse suhtub, siis vanasse katlamajja ka korraliku kontsert saali. Et need on niuksed asjad, millest me võime täna rääkida, et nad on nagu laual. Aga et ei, absoluutselt ei hakka kõik seal tegevustoetust küsima, sellepärast et sinna peaks kindlasti planeerima ka elumaju ja ma tahaks näha, kuidas siis elumaja agendaja läheb tegevustoetust küsima. Tegelikult ma tahaks näha seda asja, planeeritakse sedasi, vastupidi. Ja minu suureks eeskujuks on suvi lahti uusarendus Helsingis, mille peale mahtus, muidugi ilmselt vaatab mind, näpp püsti juba, aga kas ma tohin lõpetada, et kus on täpselt samamoodi vanast gaasivabrikust? On tehtud siis nagu niisugune tõmbekeskus praegu nagu töötab ennast ülesse kaablitehase näitel ja Me näeme, et vot selle ümber me ehitame 20000 korterit koos teeninduse kõige meelde multifunktsionaalne linnaosa. Jällegi jaa, palun agenda näidet, kui ta soovitanud siin oma maju arendada, et siis hakake pihta ainult nii ehituse ajal kui peale ehituste investeerite, nii ja nii mitusada eurot ruut ehitatava ruutmeetri kohta kultuuriprojektidesse ja kui minna sinna suvi lahti alale hektareid ja hektareid on täis mingite ehitus, et täna ja selle keskel installatsiooni festivalid, pop-up, kohvikut, mis iganes, et, et ma arvan, et see asi võiks linnale ja ta ikkagi kenasti nulli läbi selle, et kui, kui öelda selgelt välja, vot siia tuleb kultuurikvartal me hakkame tõsiselt planeerima tulevat, vot need ja need ja need asjad, et head asendajad, et kas te soovite siia teha ka elumaju, siis neid lahendada, et kindlasti oleks ja nad on ilmselt valmis maksma maa kasutamise eest renti ostma seal maandama hoonete jaoks. Et see, see oleks nagu see sissetuleku pool. Ma arvan, et rääkida sellest, kui ilu seal Soomes on, me võime pikalt, aga fakt on see, et palju Helsingi safarv umbes noh, miljoni kandis, kus piirkonnaga on jah, ehk siis ligemale sama palju kui Eestis kokku. Sa, soome iive on positiivne nagu siis ilmselt üsna vähe ja ega selles mõttes, et, et Eesti iive on negatiivne tartus siia alla 100000 inimese. Lihtsalt on see, et, et kas meil on tarbijaskond ja mis siis bioarendajad ütlevad, et ei, see on nii keeruline asi, mida te räägite, et meil on siin teisel pool tänavat mingisuguseid tühjast kondid veel, pigem vähendame sinna vimma, arendame hoopis teisele poole Tartusse, jõle palju vähem maa odavam ei pea hakkama raha juurde maksma. Meil ei ole vaja nii keeruliselt asju teha. Me ei suuda seda lõpuks ka maha müüa. Eesti inimene on lihtne inimene, ta tahab autoga oma korteri akna alla sõita ja see ongi kõik. Aga märkus, mis aitaks rahvaarvu tõsta või noh, loomulikult me kõik teame. Emade maga tasandil. Oh, see on nii pikk teema, aga aitäh väsimuse alltekst on natuke see, et et kas see rahvaarv siis muidu muudmoodi tõusebki, kui ei ole selliseid rahvusvahelisi tõmbekeskus on kindlasti ma arvan, et rahva aitaks tõstas eks, viisaka ja rongiühendus Riiaga, aga see ongi, ühendus tekib kui ei ole, mille pärast siia tulla? No ma ei ole kindel, et kuskil noh, et kas see on see, mis noh, kindlasti selleks üks argument juurde. Aga samamoodi lennuühenduseks lennuühendus, jah, aga ma arvan, et see argumentatsioon tuleb pigem teaduses kui kultuuris kahjuks. Üks ei välista teist sinna kindlasti aga Lembit selles loetelu skulptuure hinnakus planeeritud asutustest ma ei kuulnud trükimuuseumi, kas trükimuuseum jääb siis vanale kohale edasi? Vanale kohale ta praegustes tingimustes jääda ei saa. Et kui tekib sinna kultuuritehas ja kui ei ole muud moodi trükimuuseumi probleem lahenenud, et siis trikki muuseumist peaks saama kultuuritehase selline tõmbe. Tõmbekeskus ankur, mille ümber siis koonduvad igasugused teised seotud tegelased, aga hetkel on see veel lahtine. Kas üks küsimus, kui on see, et kui maha istutakse ja avastatakse, et selle kultuurikvartali planeering iseenesest on niivõrd kallis, et lihtsam oleks eraomanikult ära osta, sinna kvartal teha? Et kas see tuleks kõne alla raudtee ümbrus, miks nauti ümbruse marsruut? Auto ümbrusse oleks võimalik natukene ka siukest kultuurikvartalilaadset asja teha ja seda on ka räägitud Vanemuise kultuuri tänav ja nii edasi. Aga oh issand, seal on olemas suurepärane veetorn, millest saaks mingi suurepäraselt kohutavalt kalli asja, et seda tüüpi asja renoveerimine, ülalpidamine on hästi kallis. Ma arvan, et sa peaaegu et mitte midagi, aga et samas on seal näiteks kogu see aparaaditehase kvartal, mis on tohutu lahmakas autoga Võimalus raudtee kõrval on veel ka tühja maad, et ühesõnaga oleks neid võimalusi, aga traadid on praegu kõige vabamad mängureeglid ja ma jällegi kordan, seal on kõige rohkem selliseid tõsiseid dominentamisse sõnamaid ERMi kohta on kasutatud asju, mis, mis suure tõenäosusega tulevad. Aga näiteks raudtee puhul kindlasti aitaks kaasa see, et kohalikud nikud on ammu harjunud lärmiga kõige keegi sealt tümpsu teeb, siis äkki nad ei ole häiritud. Aga noh, see selleks, aga lihtsalt mind alati küsimus see, et miks see mitte teine ehk siis on see, et ikkagi küsimus Kalliks läheb ja kui tekib ikkagi mingisugune number, et kas see oleks argument, et teha kuskile mujale või on see ikkagi nui neljaks, see koht peab olema eksi, saadi. Nui neljaks enam mitte midagi, et ilmselt me sealt küll ära ei liiguta, ülendas minu jaoks on kõige olulisem see, et tekiks tartus mingisuguseid. Kas piirkondlikke kogukondlikke kultuurikeskusi juurde ma ise nägu ajan, ajan seda kultuuritehase mudelirida, mis seal üks erinevatest paljudest ja kevadel nagu ütles, et ma kaadistasin natukene neid erinevaid võimalikke asukohti ja siis selle jaoks jäi mul silm peale sellele raadile kui kõige tõenäolisemalt, kui nüüd nägu selgub näiteks, et tõesti see planeering on ise liiga kallis kinnisvara arendajatelt tõesti, üldse ei, ei ole huvi sinna mingit elu teenindusse hooneid rajada. Et siis ei ole midagi teha, et ei saa nagu vastuvoolu ujuda, et siis peab mingisuguse järgmise koha võtma ja tegema mingisuguseid natukene teise mudeliga, aga praegu paistab, et see huvi on ikkagi täitsa tõsine, et et minu jaoks täielik üllatus see, kui reform tuli sellega välja oma põhilubadustest. Ma arvan, et see oli kõigele täielik üllatus, kas vastad mitmetele ja kolmandatele enestele, aga ma saan aru, et siis tegelikult on see välkidee, mille taga ei ole praegu prognoose ei, selle kohta, kui palju ta maksma läheb, ei, selle kohta paljude sisse toob selle kohta palju töökohti, toob. Suures plaanis võib nii öelda aga siin vakkuse üle-eelmisele repliigile vastu, et see, et Soomes on elu ilus noh, Niilustanud ka ei ole, aga küsimus on mudelites mitte mitte seal absoluutarvudes, vaid selles, et kuidas mingeid selliseid asju planeeritakse, rahastatakse ja nii edasi ja mudeleid on võimalik üle kanda teatud mööndustega kindlasti. Võib ju mõista seda, et need kultuuriinimesed siiski otsivad seda, seda patsi pidevalt, mis pidi ennast soost välja tõmmata. Ja ja tõepoolest on ju igasuguseid selliseid kultuuri, kvartaleid või linnakuid ühitatud planeerida kasvõi see Antoniuse õmblus, mis ka ei ole päriselt käima läinud. Kasvõi seesama Vanemuise kultuuridena, mille kohta sa skeptiline märkuse poetasin, miks, muide miks Vanemuise kultuurid enam ei toimi, see, kus sa ise tegutseda selles mõttes, et mul on? Noh, ma ei tea õnneks kahjuks küll mina Vanemuise tänavale tööle sattusin, siis mõte oli maha kantud. Et ma ei tea, milleks on siukesed, tehislikud nähtused, marsamatud ehk siis on see, et kui sealsed piirkonna asutused piisalt tublilt tööd teevad, siis tekib iseenesest öelda, et võta tartu kaart ette tõmmata, punane joon siia, teeme kultuuri tänava. Mul ei ole sellesse usku, ei, ta ei saa sundida, ei saa öelda, et nüüd toetu kunstnikud, tehke rohkem vingemat kunsti, seda tänavat elustada ei tööta niimoodi, aga mis paneks asutuste inimesed piisavalt tublit tööd tegema? See on niisugune laiem juhtimisküsimus puudutav. Loomulikult on see, et, et noh, ma ei ole kindel, et linn ülevalt alla saab suunata Teie, peate hakkama asutuse enese seest, et meil on need võimalused, meil on see tahe, motivatsioon, tihtipeale on see siis omakorda seotud sellega, et selle linnavalitsuselt ja vaadata kalasilmadega otse ei öelda, et kui me sind toetama, siis me võtame kelleltki raha eraldi, ometi ei saa seda teha nii, et raha lekitab selle motion. Raha on kindlasti loomulikult selles mõttes, et ma teen kaks aastat vabatahtlikult tööd, aga mingi hetk läheb kõht tühjaks ja tahaks siia, mingi hetk tahaks inimestele, kes on projektide või asjade nimel töötanud palkamaks saha, tekitab. Küsin küsimus laiale ringile siis majandusloomulik majandus, et noh, selles mõttes, et hakkame nagu Valimislubadustega pihta, et kuidas tõsta iivet, kuidas elavdada Tartu majandust ja kolmandana. Need on suured küsimused mida me ei pruugi siin saada. Ära vasta, mina ei kandideeri. Aga saade hakkab lähenema lõpule. Meil on veel teemasid arutada veel üks muusikapaus, vonkuusk ja kõneka tekstiga pala illusioon. Pille. Vaikmaa. Ja ta teab, nad jutustavad lugu, justkui seiklus viib. Saladus seegi. Väärtuste ette kirjutatud probuleid NATO valu siis. Neid Loebsusi. Kaitseks joonistad. Kes olid alla ja See oli talle, jätkab stuudios lemmik Kaplinski Markus Toom pähe ja mina olen ikka koher. Õigupoolest läksin juba aga ägedaks eetriväliseks aruteluks selle üle, kuidas ülikool piisavalt ei panusta tudengite jäämises. Tartu linna ja õigupoolest see on üks selle saate refrääni vannud. Kuidas ülikooli motiveerida, mida saab linn teha, et ülikooli motiveerida rohkem linna ellu panustama? Ma arvan, et sellele vastust ei saa, ma ei tunne ennast olevat pädev sellele vastama, aga selge on see, et, et see peaks vastupidi käima. Et äkki peaks ülikool olema see, kes initsiatiivi oma kahtlemata on ta seda teinud, nõudes või taotleda saa selleks või teiseks lahenduseks või linna osalust selleks. Aga noh, mul on tunne, et see must kast, mis nende vahelt on teadmata põhjusel linna ja ülikooli vahel, siis läbi jooksnud teadmata ajal teadmata põhjusel on ikkagi üks suur Tartu linna arengu pässijaids. Ja noh, nagu eetriväliselt sai öeldud, et kui keegi tuleks välja valimislubadusega et ületame lõhe linnavalitsuse ja Tartu Ülikoolivahelises suhtluses, siis tema saaks minu hääle. Ma kardan, et ühepoolselt on sellist lubadust väga raske anda või noh, lubada. Lubada võib kõike, oma initsiatiivi. Aga veel üks teema, millest ma tahtsin rääkida, on see, et Tartu linn on käivitanud kaasava eelarve projekti, nimelt siis saavad linnakodanikud septembri alguseni esitada ettepanekuid teatava osa suhtes järgmise aasta eelarvest. Kas teie, Tartu mõjukate kultuurijuhtidena kavatsete sinna oma ettepaneku esitada? Kui vähegi jõuab, siis kaks. Ma vaatasin, mis siin on esitatud tuntud ja pigem mitte ma sellekteerin välja enda jaoks võib-olla põnevamad ideed. Ta on sõpradele-tuttavatele promoda neid häid ideid, et ei ole mõtet asjatult konkurentsi esialgu tekitada, pigem tahaks, et üks tõesti kõige parem asi läks tööle, vihkad sa öelda lemmik, mis need kaks on? Ma ei ole kontrollinud neid tingimusi ja ma saan aru, et tegemist on eksinvesteeringutega. Et üks niisugune oluline mõte on see, et peaks tegema nagu korraliku kaasamisplatvormi, mis võiks olla nagu investeering, kus saaks siis ka rahvas kaasa rääkida igasuguste eelnõude juures, algatada neid osalusdemokraatia, platvormi välja töötamine. Ja muidugi selles mõttes natukene triigikas, et pärast iga alev ja vald ja linn endale mingisuguse oma lahenduse ja, ja siis on. IT-s on nagu hästi lihtne sihukest soppa toota. Et, et see on nagu üks asi ja teine asi loomulikult peaks olema seotud kultuurikvartali kultuuritehase trikki muuseumiga, et see ei ole küsimustki. Linn on seda kaasamisplatvormi väga reipalt reklaaminud kui suht innovatsiooni, aga kui me vaatame seda mahtu, meeles, saab neid ettepanekuid teha, siis on 140000 eurot. See on linnaeelarve suhtes, kaduvväikese on vähem kui üks promill. Nii et kas räägime siin ikkagi mingisuguse suure protsessi esimesest vajalikust sammust, mis siis väiksest või on see tegelikult näitemäng, sellepärast et samahästi võib ju kohalikud valimised korraldada niimoodi, et vähem kui 100 inimest tahtis, saab hääletada. Ütleme niimoodi, et üks promilionalkumites mõõteliga Minu teada seal 0,1 promilli linna eelarvest, mis oli midagi 150 miljoni kanti vist. Tähendab jällegi ei tasu nagu hakata kohe kritiseerima, et selles mõttes, et alati võiks paremini, eks ju, vähemasti on midagi tehtud. Üllatus-üllatus, langeb tõesti valimisperioodi, aga lõppkokkuvõttes selle selle ka midagi valesti, et valimiste eel tehakse siukseid asju ja lapitakse tänavaid, eks seda võiks teha ka muul ajal, aga, aga seemneid asju tehakse praegu ei ole iseenesest nagu halb. Kuhu suunas selline kaasav eelarve peaksid soojenema? Ma siin enne mainisin, et osalusdemokraatia printsiipide, laiemalt sissetoomine linna juhtimisse Marcus perspektiivis Ma ei ole väga sellel kaasol eelarve peal keskendunud, et iseenesest ta just selline kõla poolest ääretult ilus. Ja ma mõtlesin, ma vaatasin neid projekte noh tõepoolest, meil on kolme erinevasse kohta kindlasti paadisadamat. Et. Ma arvan, et kus väljund on, mis võib-olla hästi positiivne just on see, et, et savad realiseeritud teatavad siuksed mõtted absoluutselt minusse ei puutu. Ja et, et noh, ta on nii minu kontekstist väljas, aga tohutule hulgale inimestele vajalikud, et ma loodan, et näiteks noh, et, et see on nagu üks väljund. Vaat siin on see punkt, et üheks klauslik selle juures on, et see valitakse välja see, mis läheb korda suurele hulgale inimestele. Aga kes seda otsustab ja kas see siis ei pruugi jätta kultuuri valdkonda teatud vaeslapse ossa. Kultuurivaldkonna inimesed on väga internetti teadlikud, et nagu ma ka tüki muuseumi petitsiooni koostades avastasin, et siis väga hea meelega Seegeldaks internetis jagatakse asju, et ma arvan, et, et kultuuriinimesed just olla see häälekas vähemus võib olla. Aga just ma vaatasin siis suur osa probleeme tundub olevat sihuke kohalikku keskkonda puudutav pargid, mänguväljakud, jõe üks põhilisemaid asju, et noh, eks see ole ka otsapidi äkki kultuuriga seotud ja et ma ikkagi panin rõhku, et ma arvan, et see lõppkokkuvõttes saab olema niisuguseks peaasjalikult kommunaalprobleemide lahend tiks. Ja noh, kindlasti on see oluline ja väga paljudele läheb korda, kas kultuurivaldkond jääb vaeslapse rolli? Kas sellist 0,01 promilli ei tee kultuurivaldkonda vaesemaks, rikkamaks? No 140000 Tartu kultuurieelarvest oleks nagu väga oluline osa absoluutselt jah, ma kultuuriprojektidele jagatakse üldse vist 400000. Näiteks muidugi hakkasin mõtlema selle peale ka, et võib-olla tõesti peaks esitama sinna taotluse ja just see, et sest 40000 võiks Tartu Kultuurkapitali aitäh. No näed, juba ettepanekud tulevad, esitage neid ettepanekuid. Peame neid ettepanekuid ja, ja kes tahab veel arutleda kultuurilinnaku üle, siis praegustel andmetel on see arutelu jätkumas ka laupäeval, 30. augustil kell 18 Genklubi uues õues. Ja aitäh lemmit, aitäh, Markus ja sallidele kohtume loodetavasti jälle kuu aja pärast ja lõpetama jääb Jan Helsing päranditombu laul.