Kes olid alla ja Tere päevast klassikaraadio kuulajad, Tartu kultuurielu saade, sallid alla ja on jõudnud ka juunikuus. Ja siin, kevade lõpul ja suvel on juba kas toimunud või tulemas mitmeid uusi linnafestivale. Üks neist on augustis toimuv festival uit aga juba ja selle eelhäälestusega on Genialistide klubi ja Tartu uue teatri vahel avatud uus õu ning täna ongi stuudios nii uue õue kui festivali uity juhes tegevad kahme nuttu ja meie kliimat. Tere. Küsiksin kõigepealt, et kuidas inimesed selle uue õue juba on omaks võtnud? Ütleks, et väga hästi, et avamispeol, mis oli nüüd meil siin seitsmendal ja kaheksandal juunil käis väga palju inimesi läbi ja hästi, tore on see, et meil on sellel uuel õuel ka sinna lastenurgakene liivakasti ja siis laste majakesega. Ja seal ikkagi iga hommik, iga nagu iga igal päeval käib väga palju emasid, lapsi, isasid mängimas. Ja teiseks ma ütleks, et minu meelest on hästi juba praegu kuidagi toimib natuke see kontseptsioon, et tegu ei ole selles mõttes mingi välikohvikuga, kus keegi sinu tagant koristab või sind teenindab. Et inimesed saavad aru, et see on meile kõigile loodud ühisühine, mõnus, selline avalik ala, kodune avalikele ja kus tuleb ise korda pidada ja korda luua ja hästi tore on vaadata, et inimesed tõesti saavad sellest aru ja hoiavad seda kohta. Aitäh natukene Beverly juurutama seda ise toimimise mehhanisme, aga, aga et alguses näiteks, kui me valmistasime ette, siis meil tekkis selline salapärane lillenäppaja, et läksidki Barblile potti kaduma, kaevati isegi lilli välja peenras. Aga nüüd on kõik olnud väga korras kogu aeg, et see on hästi ilus ja hästi rõõmustav on see ka, et naabrid on nagu positiivselt meelestatud. Et kuna meile see õueala ikkagi öösel ta mingigi avatud, aga inimesed jutustavad või need räägivad juttu. Aga mingit muusikat ja selles mõttes kõvemat melu seal ei ole. Seetõttu ei peaks neile nagu vastukarva üldse olema, et neil oli ka üks, üks kesklinna hoov on lihtsalt korda tehtud. Et see on niisugune positiivne. Ega seal ümberkaudu ju mänguplatsi ei olegi peale botaanikaaia, mis jääb ka kaugemale, nii et tegelikult on tehtud lausa mänguväljak sinna ümbritsevate majade. Rääkimata sellest, et ka täiskasvanud saavad tulle visata ennast siruli lihtsalt keset suvepäeva. Meie see idee ongi selles selles, et laste mänguväljakud on kuidagi noh, et ema-isa istuvad pingi peal ja vaatavad, aga meie kuidagi see õue natuke siin need vanemad leiavad ka endale ikkagi nagu tegevust. Et ei pea ainult pingi peal vahetama oma mingi, vaid lõbutsevad lapsed, sa võid isegi pingsi mängida või mida iganes nad siis tahavad teha pressiga. Seal lava õhtul oli ka juttu sellest, et mis need tegevused võiksid olla, mida sinna veel juurde tuua ja õigupoolest on mitmed nendest asjadest kas juba toimunud või toimumas nagu täika ja kõiksugu töötoad ja teatrietendused, et mis seal veel tulemas on ja kas te olete juba tähele panna, et need inimesed ise, kes sinna tulevad, leiutavad mingisuguse huvitava tegevuse, mille peale ta ise ei tundnudki? Ikka ja hästi palju nagu tuleb soovitusi. Et mida siis võiks teha ja tulevad oma ideedega, et ma tahaks teha nüüd seda, et meil ongi sellised nagu natukene selliseid professionaalsemad esinejad seal ja, ja töötoad, aga on ka sellised noh, armsad töötoad nagu vilistamise töötuba, siis me kõik tahaksime jubedalt hästi vilistama õppida. Lõpuks, ja nüüd me leidsime ühe vihkamist, uuteri kes siis tule helistamist meile helistamist õpetama. Soovitusi tuleb tõesti palju ja mõnes mõttes, et seal ei saagi, mul on tunne, et ei ole ka mõtet iga õhtu sellist meeletult vigadest päev sellest meeletult suurt või nagu mõnes mõttes tõsist üritusel korraldada aga ka samamoodi need üritused nagu vilistamise, tööd või trummiring, kas inimesed tulevad kokku ja natukene mängivad trummi või patsipunumise töötuba, siis on ka plaanis, et hoiab seal nagu sellist elu sees või toob sinna kokku selliseid inimesi, kes oskavad seda kohta hinnata sellisena, nagu ta on mõeldud. Kust see idee üldse tuli või kas ta tuli kelleltki konkreetselt inimeselt või sattus kokku niimoodi, et mitu inimest olid samas suunas mõelnud? See idee tuli jah, niimoodi, et kõigepealt meie mõtlesime oma augustikuise sele uitfestivali jaoks võiks olla mingi sotsiaalne keskpunkt ja kuna ustajate lubasid meie staap võib olla teatris, siis mõtlesime, et aga tahaks ju uuega laieneda ja siis alguses mõtlesimegi, et teha nädalaks ajaks sellest selline lebola inimparkla. Aga siis rääkides läbi naabermaja inimeste Ehiscenglubi inimestega, selgus, et meil on ka hästi kaua seda mõtet veeretanud, et oli lihtsalt vaja mingit initsiatiivi, kes võtaks selle kätte, teeks ära. Mõte on sinna midagi luua, sellist nagu uus õhu praegu on ennast läbi käinud päris paljude inimeste teadest ühel või teisel hetkel. Aga nüüd õiged jõud hakkasid kuidagi liikuma. Kui maja nüüd ta sai teoks pronksist potentsiaalselt nagunii ilus koht, et nagu need kes need majade kaunide seinad, vanade majade seinad, mise müü, linnamüüri asukoht seal kohe kõrval. Et see on selles mõttes väga kaunis idealist esile tõsta tema parimaid omadusi. Seda on ju tõepoolest näha olnud, et nii kui ilmad ilusaks lähevad, nii tahavad inimesed õues olla ja ja noh, kasvõi need klubid või paigad, kellel seda õueala ei ole, need tekitavad sellega kuidagi spontaanselt või siis mis seal teha, eks ole, lähevad ka kinni nagu siin nälg ja, ja KinkKonk juba on läinud, et kuna see sõitli tänavavöönd on võtnud nii palju inimesi üle ja nad seal vabas õhus aega veedavad, siis on näha, kuidas järgmise sammuna leiutatakse selliseid kohti, kus ilmtingimata ei pea jooma või ei pea midagi ostma. Ja see on hästi oluline, et tegelikult avalikus ruumis palju seal neid kohti on, kus ei ole kohustatud midagi ostma tänava peal kesklinnas. Pargid on, aga ta on, ta ongi, teda võib mõnes mõttes võtta pargin, aga mina helistaksin teda võtta kui sihukese ühise avaliku taga õuena tagahoov kus salongi erinevaid tagahoovis, mis on ka laste mänguväljak, võib-olla võrki. Mõnusad lauakesed, ega et inimestel, kellel ei ole seda tagahoovi enamasti neil on ka vaja sellist oma hoovi. Et ma ei tea, võib kasvõi tulla pesu kuivatama, kui kui on vaja. Aga räägime veel inimestest ja teie taustast ja, ja teie kaaslaste taustast. Mis inimesed te olete, mis inimesed selle uue õue ja festivali uity juheson? See on selline sõpruskond tegelikult, kes on. Paljud on kursusekaaslased olnud siin ühel või teisel hetkel, enamasti siis filosoofiateaduskonnast. Õpin kirjandust, kemine, teatriteadust, meil on, eks veel väär. Etnoloogi on kambas, kes on lõpetanud ja kas ajakirjandustudeng. Siis eesti keele õpetaja ja on ka Tartu kunstikooli Tartu kõrgema kunstikooli siis inimesi, kes Richard, kes on meie graafiline disainer, Jamie visuaalse identiteedi looja. Ja uue õue selle disaini taga tegelikult Paula Maurer, animatsiooni tudeng Tallinnast. Tema on suurepärane leid. Lihtsalt humanitaartaustaga inimesed, kellel samas ei ole otseselt kunagi olnud mingit spetsiifilist, võiks mõelda, et see tekib näiteks maastikuarhitektide peas, selline mõte või midagi sellist, kes on meiega kõik koostööd teinud. Aga et see kuidagi tuli niisama, ta oli teistmoodi. Lastele on veel olnud mitmeid abilisi sele juhes, kellest mõned on juba isegi koomiksist jõudnud. Legendaarsest multši mees. Just abilisi on tõesti hästi palju ja need kibekiired, talgud, mis olid viimastel päevadel enne see lõuaavamist sinna tuli, noh põhimõtteliselt. Tõu sündis siis kerkis kolme päevaga, et me olimegi ennemini mingisuguseid haljastustöid teinud, killustikku tellinud ja seda seda siis laiali laotanud, aga et need ehitised, mis elanikelt ka mängumaja lauad toolikesed, et need sündisid täiesti niimoodi kolme päevaga ja väga paljude abiliste abiga. Tundub, et see linnaruumi muutmise või ümberkujundamise teema on õhus ja neid ideid on siit ja sealt tulemas. Ja äkki tuli neid idusid, tore olnud siin ja seal veel, aga nüüd tundub olevat see kuidagi eriti jõuliselt käima läinud. Kuidas teile tundub, kuidas ta nüüd niimoodi on tulnud? On küll, jah, ma ise olen ka kuidagi aru saanud, siis, kui uitmõte või see võidi mõtte meil tuli ja siis sellest hakkasime ka teistele inimestele rääkima, mitte ainult omakeskis enam siis välja, et hästi palju igal pool on nagu samu mõtteid ja samas suunas liikuvaid mõtteid. Et need kuidagi alguses. Kui sellega, et me siis võtsime mingid artistidega ühendust, rääkisime eile sellest ideest, kas te tahaksite osaleda ja siis juba tuli väga palju jah, sõnu, et ja see on väga hea plaan, väga hea mõte, et näiteks Tartus üks kunstnik ütles, et et, et issand, et meie, meie seltskond on ka nii kaua nagu veeretan seda mõtet käes, et aga nüüd te tegite ära väga lahe. Ja siis edasi siis tuligi see, et selgus, siis. Pole sellise taotlusprotsessi käigus siselt eklektika festival enam ei toimu, Tartus mis on ka, mis oli ka interneti Siplane pidisi peale festival, aga siiski noh, rohkem nagu muusikale suunatud kindlama fookusega, sellisele muusika kontserdielule. Aga ma ei tea, võib-olla see on. Vähemalt Tallinna kohta ei tea nii väga öelda, kuigi seal on ka väga lahedaid asju praegu toimumas nagu Tallinna linnaretked ja avastatakse selliseid ununenud paiku natukene. Aga ma ei tea, võib-olla. Jõulisemalt välja, et see tänavakunst ja, ja kunstid avalikus ruumis on palju nähtavam omad ja on, on juba stentsibility festival, näiteks, eks ole, kes toob siia nii välismaa tänavakunstikunstnikke kui kui ka siis aitab eesti kunstnikel ennast teostada. Et ma mõtleksin ka tänavakunsti peale. Tartus kuidagi mul on tunne, et see võis olla üheks stan eriti õitsema hakanud ja need viimastel aastatel, et veis mõnedele inimestele, ma arvan, mulle kaasa arvatud. Ma ma väga naudin tarti tänavakunst, ei ole väga suur fänn. Aga et see tekitab teisest küljest ka nagu selle tunde, et tegelikult on üsna lihtne linnaruumis ise midagi ära teha midagi muuta seda paremaks kenamaks. Mingisuguse väike tõuge võis küll sealtpoolt tulla, ma arvan. No siis on ju tekkinud ka need mingid sisemised dilemmad tänavakunstihuviliste hulgas, et, et kas see on nüüd etableerumine, kes kuidagi ametliku kultuuri osaks muutumine ja mida hakata peale olukordades, kus linn paneb tänavakunsti asjatundjad valiku ette festival sõitmine ära kustutada? Aga eks ole pükse vist ongi loomulik areng, et vaata, kui sai, siis edasi läheb, et hakataksegi tellima mingi hetk nagu kunstitöid või, või kas sellega väga tegelikult ei saa organiseerida selles mõttes see on nagu oma olemuselt nagu selline isetekkeline. Huvitav, mis sellest ka Vabaduse galeriis on jutt, et mis sellest siis nagu alles jäi või nii-öelda nüüd välja tuli, ma käisin seal jalutasime läbi ka vari siis selle meeskonnakaaslasega siis pärast taevaga seda puhastati. Hästi põnev oli see ikkagi selles mõttes, et see on samade inimeste valik, selle, kes puhastasid seal, et omamoodi uus, huvitav heisatud igatahes mõelda, miks ta selleni ta selles ette teadmisel kõrval oli, et miks selle ära kustutada. Ehk kannid galeriis ruumi juures. Jah, ja kindlasti see tõi neid puhastajaid endid sellele tänavakunstile lähemale paniku saatusepositsioonile. Ja mingis mõttes ju ise tänavakunstnik, eks sellepärast, et selliseid noh, nii-öelda tagurpidi tänavakunstiprojekte on ju ka, kus puhastatakse mingit pinna teha, et mingi midagi välja tuleks. Aga teeme esimese muusikapausi ja räägime siis edasi linnafestivalist uit, Silver Sepp ja mu maja taga mets. Aga sinna oma. Maja taga looke ja ei uju ta mu maja taga täiskuu kuid sinna minna ma ei too. See, ma ei kuulumelu. Ees on paar jääridmis. Luba nad sinuga ja välja ei luba, ei lubagi. Ooku. See oli talle, jätkab, mina olen Pehku vahestuudios on vähe NATO ja meie kliimann. Temaatiline muusikalugu oli vahepeal ja tõepoolest, piiride nihutamisega hakkab tegelema linnafestivalil uit. Kuidas selle idee tekkis? Sellest räägib Marie, äkki Harje käis reisile tuli sellise lähe ideega tagasi. Ma olen kuidagi viimastel aastatel palju ringi reisinud, mööda festivale pidi just ja siis kuidagi sealt hakkasid just silma just toimisid kõige paremini sellised kohaspetsiifilised tööd. Ja siis kuidagi Tartusse tagasi jõudes oli vaja mingit seedimisaega või tekkinud juba kuskil reisides, aga lihtsalt Tartus kuidagi mingid mingite inimestega kohtudes. Ja, ja kuidagi märgates, et potentsiaali siin selleks oleks ka. Et noh, on palju kunstnikke, kes tegelevad selliste asjadega, aga pole praegu neid naguniivõrd, koondavaid festivale ja just mängi sellist festivali usku või noh, me kõik natukene meie meeskonnas olevifestivali usku, et kuidagi see festivalide intensiivsus tekitamine kui neid uusi mõtteid ja uusi tuuli, et see kuidagi see on hästi lahe. Ma saan aru, et sina ja, ja veel mõned inimesed on ka lausa olnud residentuuris festivalide juures välismaal ja teinud seal sellist tiimitööd. Jah sest näiteks Saksamaal Spielberg teefestivalil Münchenisse olen olnud ja siis Itaalias on selline lahe ka sinna küllaltki lokaalne festival, ternis selline Tartu-suurune linnake, umbes et see oli vist kõige tugevam selline mõjutaja, ma kujutan ette, mida nad teadlikult, et noh, ongi sihuke meie sarnane linnake. Aga see lihtsalt läks nii lahedasti keema. Kuidas sinna residentuuri saab festivalide juurde, kui keegi kuulab ja on huvitatud ise millestki sellisest, mida ta tegema peaks? Võetakse vastu väga, väga rõõmuga lihtsalt kirjutama, et kas siis kuraatorile või kellelegi, kes tegeleb selle külaliste haldamise teemaga. Et minul on läinud nii, et nad on võimaldanud mulle siis ööbimiskoha seal ja, ja toitlustuse. Et need reisikulud ma olen ise katnud, aga et ja siis ongi nagu kuidagi hästi ruttan mõlemasse tiimi vastu võetud ka. Et švilardil mesis töötasingi hospitäriti meeskonnas ja, ja ternist siis üldse üldises korraldusmeeskonnas, et nagu noh, see oli ikka vägev kogemus. Kuidagi nii ruttu võeti omaks tõesti. Karmen, sa osalesid ka ühel linna kultuuri ühisprojekti ehitusel Tseesises misi, täitsa seadsaid. Säält hakkasin laiemalt mõtlema loomemajanduse peale, sest see oli see, mille, millest seal põhiliselt juttu oli. Ja, ja võib-olla sellest, et kuidas see nagu hästi tore asi, eks ole, aga ta on ka seal on mingeid selliseid probleemkohti, et mulle tundus, et seal kohati inimesed natukene rääkisite üksteisest mööda, et räägiti kunstist ja kunstnikest pidevalt, aga ja kunst on lihtsalt nii võrratult noh, suur ja laiasi. Et hästi raske on öelda, et kõik kunstnikud peaksid tegema seda või oskama seda et. See jäi natuke kõlama ka seal oli muid hästi huvitavaid mõtteid ja seal oli ju väliskülalisi, kes rääkisid ka enda ja siis noh, oma kogemustest, et kogukonnatöö ja ja loome majandus- ja kuidas seal annab galeriid, erinevad põnevad projektid ja rahastamisest muidugi mis on siis ei saa üle ega ümber ega festivali korraldades. Et kuidas see toimib erinevates kohtades. Kogukonna kaasamisest rääkides teie festivalile on juba üks selline üsnagi riskantne ambitsioonikas kogukonnaprojekt olnud, see on see, kui ta pikk 86 majaga tegite reklaami. Esitasite tulesid, kuidas see kujunes või kui lihtsasti need maja inimesed kaasa tulid? No kõigepealt me siis andsime neile kirja, et umbes niimoodi paar päeva enne vedelikke meelest ära ei läheks, meil oligi üks pühapäeva õhtu valitud kellaaeg oli kell 10, kui me siis palusime kõikidel majaelanikel viieks näiteks korraks tuled kustu panna ja siis teatud akendel teatud korteritel jälle tuled süüdata, et tekiks siis meie festivali nimi uit. Ja noh Meie meeskonnas sees oli ka hästi palju, nagu ei tule kunagi välja, olin tohutus skeptik või ära ära üldse nagu noh, et kulutama energiat selle peale, aga kuidagi ikkagi jonni jagus ja pimikke filmis selle üles ka, et, et pimiku selles mõttes nagu toetus mingite professionaalide toetus, kes kuidagi uskus natukene meisse. See oli käega toetan, aga igatahes saatsime need kirjad, saime umbes. Palusime siis meili teel või postkasti saatekirja, et kas nad on nõus või mitte ja tuli umbes natuke alla 50 protsendi nagu nõusolekuid postkasti. See on kõvasti parem tulemus kui ükskõik milline korteriühistus. Ja korteriühistu esimees oli ka ikkagi väga lahke, näiteks enda trepikojaga rääkis läbi, et rääkis augu pähe. Aga et siis sellel selle pühapäeva õhtupoolikul me siis hakkasime ka kortereid läbi käima, et nagu oli ju 50 protsenti kortereid, kes ei olnud paistanud. See oli päris huvitav kogemus, et noh, tõesti väga palju erinevaid inimesi oli seal ja kuidagi kummaliselt jaotanud, nii et üks trepikoda oli ainult noori täis, helistasime Alt ja kohe sai selgeks, et jah, teeme väga lahe, üks trepikoda oli kuidagi, seal oli palju venelasi siis meil oli üks tiimikaaslane, kes rääkis vene keelt, siis abil saime suheldud. Ja siis ühes trepikojas oli hästi palju vanu inimesi, kelle kõige pidi viis minutit rääkima, et kuna siis täpselt tuled põlema ja kuna kustu ja jah Kas oli lõpuks kõik tohutult lahe, hästi palju maja inimesed välja ise vaatama, seda elasid kaasa üks öösärgis. Vane tädike sosistas meile korterinumbreid, et kui. Et kes, mis, tule nüüd, kus ta paneb lihtsalt alguses oli kõigi segadused tuled läksid kustu väga ilusti ja siis hoidsime kõik hinge kinni. Et nagu vaikselt hakkas tekkima. Aga uue tähega meil ikkagi lõpuks jäi probleeme, sest et üks korteri esimeselt korruselt põhjusi on kodus. Kuigi need meile ja need aitavad, kuidagi läkski tähelepanu nende kvaliteedile selles mõttes ära. Aga noh, lõpuks endas ja et noh, selline error on lahe tegelikult selle juures, ma arvan, et siis oleks võib-olla selline tühi tunne jäänud, kui see oleks nagu perfektselt õnnestunud. Naljakas. Tõesti äge projektelise tõesti natuke selline, mitte mina olen käsul skeptik alguses see on ikka noh, kõik need inimesed nõusse saada, aga see, kuidas seal kogu see energia ja see meeleolu, mis seal oli tohutult kihvt. Et minu meelest kogukonna kaasamine Parim. Üks asi on see, et kas seal on mingisugune täpp kuskilt alt puudu ja teine asi on see, et tegelikult te saite ülevaate selliseid läbilõike linna elanikkonnast, jagasid selle koolituse, kuidas kellegagi suhelda, nii et väga hea praktika kyll. Aga mis augustikuisel festivalil tulemas on? Kahjuks ongi nüüd nii, et me ei saa mingitest asjadest konkreetselt rääkida, sest et need on veel natuke rahastuse all taga kinni. Aga siis meie selline etenduskunstide nagu kaugeim tulija on siis Norra teatriakadeemia teemias lõpetajad Marit Sirgmets ja tema kaks kursusekaaslast sihukse stsenograafia üks näitleja, kes tulevad siia ma siis ühe lõpulavastusega, mille nimi on pink-laud efekt. Ja see on siis selline lavastus, mis kaasneb ka publikut juba juba nagu enne nagu etendub, mis siin see lavastus nagu formuleerub blogi vahendusel, seal antakse siis erinevaid videoklippe, et publik saab, tulevane publik saab siis valida näiteks, et kuidas need, mis lõpeb, kes suudleb keda või noh, see on selline seebika formaadiga mängimine käib selles lavastuses. Et et siis publik saab isega kuidagi. Suhelda kahjuks mitte. Et ikkagi teevad selles mõttes passiivse vaatleja rolli, aga ka juba enne enne lavastust see ikkagi need saavad kuidagi suhestuda sellega, mida nad näha tahavad, seal lava peal. Ja. Linnaruumi temaatikaga seoses meil on ka mitmeid Tartu linnaretki plaanis. Istentsibilitajal juba toimus, aga nüüd siis uuesti ka Tartu tänavakunsti tuur ehk jälle noh, uuenenud, kuues tänavakunsti tuleb kogu aeg juurde. Tänavakunstiinstituut, žestid otsivad uued ja põnevamad jälle välja. Siis on plaanis eelmisel kevadel priima vistes Prima Vista raames toimunud mitte Tartu tuuridest inspireeritud kirjanduslikud retked. Siis on lasteprogramm, on meil olemas Supilinna aardejaht, tuleb. Ja ja installatsioonikunstist kunsti visuaalkunsti poole pealt on siis Eike Epliku üks linnainstallatsioon mis siis hakkab paiknema hiinalinnas. Et noh, me tahamegi juhatada publiku äärelinna aladele, et noh, ongi, et hiina linn nagu kuidagi niisugune müstiline, müütiline koht. Aga noh, kui paljud neist tegelikult on seal käinud mõeldes kasvõi kasvõi nagu selles mõttes, et noh, meie sihtgrupp laiem on ju, et me tahame erinevaid vanusegruppe näiteks puudutada, aga et kasvõi Tartu tudeng on, nad ikkagi on kuidagi hästi keskne kesklinna keskseks jäänud, et, et väga välja välja ei satu palju. Et tahamegi siis need hiinalinna niimoodi loetada salaja. Ja. Üldse kaasata ka mitte sellist nii-öelda traditsionaalse, selles Tartu festivali oblikute seda publikut, kes noh, ilmselgelt tuleb niikuinii meil festivalile noored kultuurihuvilised inimesteks olevaid laiemalt samamoodi nagu see Anne 86 majaga oli. Et kõik need kohad, kus meil toimuvad erinevad etendused ja installatsioonid et plaanis on ka isiklikke kutseid laiali saata lihtsalt lähedal asuvatele majaelanikele. Et seda võimalikult nagu mitmekesiseks ka seda festivali publikut Ja ja siis nende. Kunsti nende nende teoste kohta, mille kohta me veel ei julge siin eetris nüüd öelda sellist kindlat sõna, lihtsalt võin seda öelda, et me tahame nagu soosida selles mõttes sellist valdkondadeülest koostööd. Et noh, selles mõttes, et mina olen kuidagi teatrikunsti poole pealt tulnud, aga et kas ka teatris on ju see, et töötab koose nagu teatriharidusega lavastaja, stsenograaf, näitlejad, aga et me tahaks natukene tuua mingisuguseid uusi tuuli need, et, et tekiks mingi uus koostöö, uus uus, mingi kvaliteet, eks ole. Et need kuidagi tahame soosida seda valdkondadeülest koostööd. Ja, ja noh, välismaa artiste ka esimesel aastal niimoodi väiksema mahuliselt, et tuleb paar välis välismaalast näiteks üks tore Läti noor kunstnik, kellel on siis plaanis heliinstallatsioon pildingnois kus ta siis tegeleb linnahelidega ja, ja ehitab siis üles selliste heli mingit seina. Vahepeal vilksas läbi ka kaviide itaallast spetsiifiliselt tahtule tehtud autoprojektile, et kas see on ka tulemus endiselt? Kahjuks ei ole, see on väga kihvt asi, mida ma nägingi sealsamas Sternis ongi. Lavastust leiab aset siis autos, ühele vaatajale korraga. Vii läbi linna läbi linna ja siis ongi seal mingi linna rütm mängib seal kaasa ja seal on ka mingeid sisse lavastatud hetki. Aga et see oli hästi võimas kogemus, aga kahjuks me sel aastal ei ole võimelised neid siia tooma, et äkki järgmisel. Aga kui kui Valmesse programm praegu on või kas on niimoodi, et kui keegi tahab mingisuguse ideega tulla, saatega ühendust võtta, midagi juurde pakkuda? Ta on ysna täis juba, sest et väga paljud inimesed on just niimoodi tulnud ka ja et mul on lahe mõte, et alguses mõtlesime ja me võtsime kõik nagu suure hurraaga vastu ja siis ühel hetkel avastasime, et kolmest päevast jääb lase väheks. Aga, ja selles mõttes see on hästi tore, et on väga palju selliseid mõtteid ja ideid, et uit on nagu planeeritud ikkagi, mitte ainult ühe aastaseks, vaid loodame seda ka edaspidi korraldada. Et siis siis ehk Rässam vabanesime varasalve, need ideed mitme aasta jagu on juba enam-vähem. Kuulame muusikat juba on uues õues esinenud 500 kavaga ood Hugo kuulamegi, nende lugu vanadelt pääsnadelt. Palud? Luba tulla oma sõbra suure, sünnib. Saadikuna lapsed tänavalt. Kes olid alla ja Sallidele jätkab linnafestivali uitja uue õue teemadel. Aga, aga ma heegahjumend, ma küsiksin veel Tatu kohta laiemalt, et milline see teie tundu, millise tee mitte Tartu on või kuidas aastatega muutunud. Mina olen tegelikult sihuke üpris värske tartlane, Neilli aastat saab nüüd teisest. Ja ma tulin, ma tulin Tartusse, siis ma olin niisugune meeletu selle Tartu romantika oli kuidagi supilinnas jalutada ja noh, hästi nagu lahe, aga ühel hetkel avastasin, et natukene ära kadunud, sest kõik tänavad on juba tuttavad. Siis tundub, et see uus õu praegu natukene. Et see on samamoodi sihuke natuke idealistlik-romantiline noh, koht või unistus, aga seal praegu olla ja vaadata, kuidas see päriselt ka toimib, kuidas eile just olime, vaatasime, et keegi laudkanud istus seal sõbrad, Nad ajasid juttu, keegi viskas mingi pudeli korgi või midagi maha, kuidas ta sõbrad, eiei siin ei tohi seda teha, mine karjaneid ilusti üle, siis see noormees tõusis veste läksi karjastele ele. Et nagu lahe vaadata, see on natukene selline parklas sai paradiis, et sellega seoses muidu Kas seal on inimestel lihtsalt kogu aeg suud kõrvuni peas? Sihuke kuidagi õnnis meeleolu valitseb seal. Et see on ikka hästi lahe, aga mina olen põline tartlane ja ongi natuke keeruline siis väärtud kuidagi. Kuidagi eraldi, seda võib vaadata muidugi niimoodi kõrvalt, aga minu arust on hästi eriline mani hästi õnnelik selle üle, et mind on kuidagi ümbritsema sattunud praegu. Hästi loovad imelised inimesed, et seda nagu mõnenderdus hästi palju. Et ongi, et need on ka Genialistide klubi ümber koondunud ja et on nagu mingisugune selles mõttes mingi kultuuri maja, mis koondab neid, et see, seda on hästi tore vaadata ja seal on tõesti siuke kodune sihuke perekonna tunne, sihuke veider. See on jah. Tartu folder mõnes mõttes noh, mina sõidan teda Tallinnaga, sest ma olen Tallinnast pärit kuidagi võrrelda, et ma ütleksin siin kuidagi tegelikult vaiksem, igavam oleks rahulikum ja, aga see ei tähenda seda, et ta läks väiksema igavam, sest sinna kultuurielu on tohutult ikkagi kihav. Ja ja ta ongi natuke selline lahe ja veider selles mõttes. Et mõnes mõttes ongi, et kõigel on hästi rahulik, palju aega. Ja teisest küljest kõik see ikkagi kuidagi tehtud ja omas tempos ja pidevalt midagi toimub või juhtub et. Mõnus on need uued algatused siin kuidagi hästi tähtsad, et on näiteks kasvõi see näidet siis kinkija nälg nüüd, eks ole, kadusid ära. Ei jaksanud enam seda rida ajada, sest see oli kuidagi liiga raske. Et aga noh, nüüd on siis selle ruumi uutele nagu tulijatele tegijatele, et selles mõttes see on nagu inimestele, kes neid asju peavad, mis lõpuks niimoodi soikuvad. Kindlasti väga raske ja nii ega mingis teises mõttes on selle sihuke Emajõgi voolab, vahetu puust tuleb peale vahepeal selline mõnus. Võib-olla ongi mingisugust sellist koodi muutust vaja, et inimesed ei tahagi ilmtingimata enam õhtul kuhugi pidule minna või mingile diskole, vaid tahavad hoopis mingisugused muud keskkonda kuidagi rahulikult olemise keskkonda. Jah, selles mõttes küll mulle tundub, et selle aeg on nagu ümbersele diskotamise selles mõttes või noh, mitte nagu väga nii kindla kitsa disko mõttes. Eks see oleneb ka need inimesed, eks ole, et kindlasti tuleb, aga noh, uued noored peale, kes tahavad ka discatade väljas käia, aga mulle tundub, et selles mõttes uuest uuesti sellisest kohast oli küll puudu. Et on ka palju inimesi, kes tõesti nagu tunnevad puudust mingist sellisest kohast, kas sõpradega rahulikult näiteks kokku saada ja ilmad sulle üürgaks kõrva, mingisugune kõva muusika või et sa peaksid ostma mingi joogi või? Et. Tundub, et tehti nagu tegime õige asja ikkagi. Aga et kui nüüd selle festivaliga seoses oli sellistest kummalistest paikkondadest juttu nagu ka hiinalinnast, et mis teile veel sellised paigad Tartus on või meestel sellised ootamatult lavastused taastas, on olnud noh, sa oled olnud kogu aeg siin-seal neli aastat, aga kindlasti on selliseid kohti, kus pole siiamaani käinud või ühel hetkel tekib selline ahhaa-efekt, et ka see on ta Minu jaoks on selline koht Ruumis seletan, ravila poole minnes on need suured elektriliinid ikka väga suured, niimoodi vaatad ülesse ja, ja ikka on neid seal on tõesti selle elektriliinid ala ja siis sinna alla on tehtud mingid nõukogudekogude ajal. Sihuke linnaaed või noh, ongi erinevatel inimestel naabruskonnast on seal aialapid Nad kasvatavad seal oma maasikaid, kurki, tomatit, seal on kasvuhooned, seal on isegi ka lastele mingisuguseid kiigekesi ja niimoodi, et me käisimegi seal ühe oma meeskonnakaaslase Liisiga helis rääkis, et ta oli seal olnudki kellelegi aialapi peal, siis piknikul ja pärast tundi aeglasel piknikul ole, meister tundis, kuidas elekter nagu oli ta keha läbistasid, taliselt värises, et kõik, kõik see seltskond seal sellel piknikul lihtsalt päriselt, et see on nagu väga absurdne koht. Et kuidas sa teed nagu sellise toreda pühapäevase aialapi omale hektarilt alla seerinud. Koht. Mina olen vist ka üks neist inimestest, kes siin, kuna ma elan kesklinnas ja mu kool on kesklinnas ja tööl käin kesklinnas. Et mul ei olegi väga põhjust, sõbrad elavadki enamasti tegelikult kesklinnas või selle lähiümbruses kaugemale nagu sattuda, aga aega Alt TMS kõiki selliseid konkreetset kohta Elle tuua võib-olla ja tahaks rohkem ise minna rattaga ringi uitama, näiteks. Taga Karlova osa, nagu minu meelest hästi vähe ja veider natukene jälle, seal tuleb tagasi see uus tunne, nagu, et ma ei ole mingi tänav, kuhu ma olen sattunud. Mul on hästi välja veel tärtetavastada, mina väga isiklikult ootan neid retki linnaretki avastavate kohtadesse. Jah, me alati on seal kohti, kus, kus ise ka ei ole käinud ja, ja tegelikult õhtuseid kummalisi soppe jagub. Aga, aga mis selle uue õue kaugem perspektiiv on, ma saan aru, et ta jää sinna niimoodi aastaringselt. Praegu meil ongi sel aastal nüüd plaanis septembri niimoodi keskpaigani seda hoida. Et siis, kui draamafestival Tartus toimub, tahaks ka, et õue läks lahti. Et ehk saab mingeid vestlusi sinna tuua, et kui on ilus ilm septembri alguses ei pea toas passima, võib seda viimast vananaistesuvel nautida. Aga edasi ongi siis noh, peab vaatama, et kuidas. On ikka pilootprojekt praegu ikkagi sel suvel, et kui ta toimib, siis me kindlasti tahaksin edasi ajada. Ja võib-olla siin tuleb siis veel rohkem nagu ilmselt siis põhjalikumalt läbi rääkida nii teatri, Genialistide klubiga kui üldse seal läbi mõelda mingeid asju, sest ilmselt kuule hooaja sees on teatri parkla selles mõttes, et sinna on vajalik. Et mahuksid lähedale suured autod, mis toovad mingisuguseid dekoratsioone või muud vajalikku, siis seda lihtsalt vaatama. Tasapisi. Praegu on lihtsalt hästi tore see, et meil on nagu jaksu, sellepärast et on hästi palju positiivset vastukaja. Aga et näis. Nihukese pime, üdini sügis olegi vist kõige keerulisem aeg talvel, võib-olla sa peale lumelina? Sauna sinna. Välja. Aga nüüd on tulemas tahtlus huvi, et. Kas te seda ei kasva natukene et jookseb taastuv inimestest tühjaks? Väga ei karda mina isiklikult selles mõttes, et me ei tahagi ott, sõu oleks siis, kui tekivad massimasside kogunemiskoht, et ta muutuks selliseks rüütlitänavaks öösiti, eks ole, vaid et ongi pigem neile inimestele ka siin, kes veel Tartus ja kes tahavad kuskil mõnusalt õues aega veeta, oma lapsed liivakasti mängima lubada. Et ja kuna meil ei ole selles mõttes mingit hirmu, ei teeni selle pealt mitte midagi, et meil ei ole nagu midagi kaotada. Kui inimesi ei käi. Et minul küll mingeid selle osas. Hirmu ei ole, vahepeal ongi pigem selline tunne, et oh jess, täna sajab vihma, täna ei pea nagu kuidagi muretsema millegipärast, et puhkus õuel. Aga festivali koha pealt see nüüd augusti keskel, 15 kuni 17 august. Ja sel ajal me kõik loodame, et inimesed juba tulevad tagasi Tartusse, tudengid, koli vaid sisse. Ja kuna Tartupher olnud ka enne meie uity siis on just ilmselt inimestele vaja midagi pakkuda. Siin. Vahepealsed, et ta on täpselt selline tühi auk seal kuskil augusti keskel enne mingeid asju. Kindlasti ta on selline sisseelamisühend, Tartusse tulevad kas või vanad ülikooli inimesed tulevad linna tagasi, uued tudengid hakkavad just jõudma ja üritavad aru saada, mis koht see selline on ja et selles mõttes selliseid. Augustis on seda festivalide vööndi väga vaja, sellepärast et paljud ei ole terve suve kokku puutunud ja siis lähed tsellu kuidagi jällegi käima ja ilmad on veel soojad, loodetavasti. Loodame ka. Aga kas te tahate veel midagi öelda seoses kavaga või mis ideid olnud või milles oleks veel ideid või abi vaja? Festivali kavaga? Või ka õuekavaga loomulikult, et kas selles osas on mingisuguseid täitmata lünki või kelleltki linnakodanikelt abi vaja. Õuekavaga on küll see, et seal on meil ju terve terve suvi vaja ära täita ja asja mõte ongi see, et jälle pea iga päev midagi tohutult suurt olema. Et õue osas küll üleskutse kõigile, et kes tahaks midagi toredat seal teha, tõesti patsipunumise töötuba või näiteks praegu ei kitarri mängida. Teeks meile sõlme sidumise töötoa, et äkki mõni meremehekogemusega inimene oskaks hästi sõlmida, et see on ka vajalik, näiteks meil on see võrkkiik, mida me ikkagi korralike sõrmedega kinnitada. Aga selle uidygava kohta. Kui kellelgil on mõttes mõni suur põnev ruum kus, kus võiks teatrit teha siis siis andku teada, emetseenidest kunagi ära ei ütle. Seda kindlasti. Ja ühendust saab siis tõenäoliselt kõige paremini trükkides vastavad otsisõnad lihtsalt Facebooki sisse. Ja kohe-kohe, meie festivali koduleht ka avaneb. Aga see ootabki neid viimaseid programmi kinnitusi veel. Ja meil on hästi lihtne meiliaadress, kuhu saab saata kõik on uit uit e sinna saata kõik oma mured ja rõõmud ja küsimused ja ettepanekud. Väga ootame. Nii suur tänu Carmen ja, ja meie ja edukat uut tõut õue ja edukat festivali teile. Lõpetama jääb kolm pead ja soovide puu. Juulis soli tallaja puhkab augustis, loodetavasti saame juba teha kokkuvõte olnud ja tulevatest festivalidest kaunist suve teile.