Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, 16.-st septembrist, stuudios on Kai Vare. Eesti vabaühenduste liit kutsub kohalike valimiste eel kõiki valimiste heast tavast kinni pidama. Tallinnas on hea tavavalvuritel esitatud kaebus plakatitega peale, kus Tallinna linnavalitsus kiidab oma igapäevast tööd. Endise õiguskantsler Allar Jõksi arvates saaks nimetatud peibutuspartide probleemi lahendada lihtsa seadusemuudatusega. Täna sai lõpuks allkirjad kokkulepe Rail Balticu ühisettevõtte loomiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul saab ühisettevõtte esmaseks ülesandeks ekspertidest koosnevad tegevjuhtkonna tööle panemine. USA mereväehoones Washingtonis avas relvastatud mees tule. Eri uudistekanalite andmetel on mõned inimesed tõenäoliselt surma saanud ja kuni 10 haavata. Ro-inspektorite teatel on olemas selged ja veenvad tõendid keemiarelva suhteliselt ulatuslikust kasutamisest augustikuises ohvriterohkes rünnakus Süürias. Klooga holokausti mälestuspaigas avatud ekspositsioon annab ulatusliku ülevaate Klooga laagrist ja seal toimunud massimõrvast, mis oli üks suuremaid Saksa okupatsiooniaegses Eestis. Järvamaal Väätsa valda Lõõla külla ehitatakse Eesti suurim lüpsifarmikompleks, kus aasta pärast olema 2200 lehma kohta. Rõuge vallamaja ja Obinitsa külakeskuses saavad soojuspumbal põhineva küttesüsteemi, mis aitab küttekulusid märgatavalt kokku hoida. Aasta tagusest NO 99 teatri poliitprojektist Ühtne Eesti on valminud dokumentaalfilm, kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha spordist. Ka Budapestis algasid maadluse maailmameistrivõistlused, kus rakendatakse reeglite muudatusi, mis soosivad senisest aktiivsemat maadlust. Treener Henn põlluste usub, et olümpiahõbedale Heiki Nabi reeglimuudatused sobivad inimon Ida-Eestis sajuta. Öösel on sooja viis kuni 10 kraadi, Lääne-Eestis sajab hoovihma. Sooja on 10 kuni 14 kraadi. Päeval Lääne-Eestis sadu jätkub. Sooja on kõikjal 15 kuni 19 kraadi. Tänasest on avalikus ruumis keelatud poliitiline välireklaami, algas aktiivne valimisagitatsiooni periood. Valimiskampaania senine käik on aga taas tõstatanud niinimetatud peibutuspartide teema ja toonud tänavatele plakatid, mis tekitavad kahtlust, et maksumaksja raha kasutatakse teavitamise sildi all poliitilise reklaami tegemiseks. Liisu Lass jätkab. Eesti vabaühenduste liiduvabatahtlikud valimiste valvurid teevad regulaarselt järelevalvet, kuidas erakonnad, valimisliidud ja kandidaadid valimiste heast tavast kinni peavad. Üheks hea tava rikkumise näiteks on endise õiguskantsleri Allar Jõksi sõnul see, et suurem osa riigikogu saadikutest kandideerib kohalike omavalitsuste valimistel kuigi nad ei ole valijale lubadust andnud, et nad valituks osutudes oma tööst Riigikogus loobuksid. Jõks ütles, vikerraadios vaatas uudis pluss, et nõndanimetatud peibutuspartide näol on eelkõige tegemist eetilise probleemiga. Tema sõnul oleks üheks lihtsaks vahendiks, kuidas olukorda lahendada see kui seaduses oleks säte, et riigikogu liikmed annaksid kandideerides allkirja, et kohalikku omavalitsusse valituks osutub, kuidas nad loobuvad oma parlamendisaadikukohast. Allar Jõks. Igalühel peaks olema noh, nii palju selget mõistust, ta saab aru, et kas ma tahan seda või teist ei ole võimalik, nii et et ma tahan samal ajal olla õiguskantsler, samal ajal tahaks ka volikogu liige olla ka, võib-olla võiks ka veel vandeadvokaat olla. Valimistabas oli ka üks punkt selle kohta, et valimisnimekirja kantud kandidaadid teatavad hiljemalt aktiivse valimisagitatsiooni alguseks ehk tänaseks avalikult, kas nad asuvad valituks osutumise korral esinduskogusse tööle ja see peaks olema niivõrd selge reljeefne teada andmine, sest tegelikult me ei kujuta ette, et riigikogu liikmete kohta peaks hakkama iga vali arvestust pidama, et kas temaga, kas ta tuleb valituks osutumise korral või mitte. Hoolimata poliitilise reklaamikeelust rippus Pirita tee ääres veel tänapäevalgi Eerik-Niiles Krossi valimisplakat. Valimiste valvuritel oli keskpäevaks laekunud üks konkreetne lõbus hea tava rikkumise kohta. See puudutas Tallinna linnavalitsuse maksumaksja raha eest paigaldatud plakateid, kus informeeritakse linlasi linnavalitsuse tööst. Üks valimiste valvuritest reklaamiekspert Marek Reinaas ütles, et hea valimistava rikkumiste puhul on ainsaks karistuseks valijate hukkamõist. Kui vaadata sellele kampaaniale otsa, siis ei ole kahtlustki, et antud juhul on tegemist nii-öelda sellise looga, kus linnavalitsus nii-öelda teeb kampaaniat. Ma arvan, et nii-öelda avalik, kui see hukkamõistu piits on võib-olla valimiste ajal ehk kõige valusam erakondadele ja seetõttu meie ülesanne ongi valimiste ajal juhtida avalikkuse tähelepanu sellistele käitumistele sona hea tavaga vastuolus ja seega avalikkus saab teha omad järeldused. Minnes siis 20. oktoobril valimiskasti juurde. Kuigi tänavapildis peavad poliitplakatid tänasest eemaldatud olema, jätkub kohalike omavalitsuste valimistel osalevate erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide tutvustamine. Rahvusringhääling pakub kõigile kandideerijatele võimalust enda tutvustamiseks kuni kolmeminutilise videopöördumisega. Vigastatud pöördumised lastakse eetrisse ETV kahes ja ka rahvusringhäälingu valimisportaalis. Video pöördumiste saate produtsendid. Kimmel ütles, et esimene päev läks hästi. Kõik omavalitsused, kes olid tänasesse saatesse planeeritud, olid kohal, mis on väga hea märk ja need, kes ei ole veel üldse esindatud, noh, nad teavad, et nad ei ole ennast kirja pannud, et et põhimõtteliselt võiks ju olla Eestimaa tervenisti noh, selle selle kogu projekti jooksul pildil ja minu meelest on ja selle televaatajale võimalus tajuda kogu Eestimaa nii-öelda häid mõtteid ja, ja kriitilisi mõtteid, esinemine ja kui on vaja, et see sõnum oleks väga täpselt struktureeritud ja midagi jääks tingimata ütlemata, on mõistlik kui päris peas ei ole kogu tekst, et on siis paberil teesi. Kolme balti riigi ning Soome ja Poola transpordiminister allkirjastasid täna Vilniuses leppe, millega luuakse kiirraudtee Rail Baltic ühisettevõtte. Liisu Lass räägib sellestki lähemalt. Leedu transpordiminister remontas Rinkēvičs teatas hommikupoolikul, et Eesti, Läti ja Leedu transpordiministrid ei allkirjasta täna rail Balticu ühisfirma asutamise deklaratsiooni. Ta tõi välja, justkui oleks Eesti pool vastu Leedu kaasamisele projekti. Eesti majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et tegelikult oli ühisdeklaratsiooni tekst valmis juba neljapäeval, kuid leedukad tahtsid veel veidi sõnastust muuta. Pärast üheksa kuud kestnud vaidlusi selle üle, kas kolm riiki suudavad ühised Te võite luua ja kas seda vaja on, sai deklaratsioon täna siiski lõpuks allkirjad. Juhan Parts. Tänaseks vajalikud detailid ettevõtte käivitamiseks on kokku lepitud. Ma tahaks õudselt loota, et see käivitamine nüüd lähikuudel nagu läheb sujuvalt. Ühisettevõtte loovad kolm balti riiki kokkuleppe kohaselt saavad ka Poola ja Soome hiljem aktsionäridena liituda. Nüüd tuleb Juhan Partsi sõnul tegeleda ühisettevõtte reaalse töölepanekuga. Samuti on tema sõnul oluline, et osapooled taotlesid Euroopa komisjonilt 85 protsendilist rahastust. Äsja loodud ühisettevõte loob ka eeldused projekt, rahastuse saab veel kord. Juhan Parts. See ettevõte ikka põhiülesanne on see projekt arendada ja investeerida ja hiljem siis ka seda infrastruktuuri hallata ja selles suhtes on see kaalukas ettevõtte kõige lähim, issand kui see ettevõte saab nüüd juriidiliselt ka moodustatud ja siis on kindlasti asjaliku tegevjuhtkonna tööle tööle võtmine, kellel on kogemused riikideüleste infrastruktuuriprojektide arendamiseks. Rail Balticu ühisettevõtte peakontor hakkab asuma Riias, selle nõukogusse kuulub tulevikus igast balti riigist kaks esindajat. Juhatus kui tegevjuhtkond peab olema siis nõukogu poolt tööle võetud, aga seal enam ei ole selline riikide jaotus oluline, vastupidi, et juhatus peab olema siis nii-öelda professionaalne palgaline tegevjuhtkond, aga nõukogu ülesanne on muidugi tegevjuhtkond sleida. Eestisse jääb rail Balticust umbes 250 kilomeetrit, positiivset stsenaariumi järgi saaks eestist kiirrongiga Euroopasse sõita kõige parem 10 aasta pärast. Välissõnumid võtab nüüd kokku Janek Salme. USA mereväehoones Washingtonis avas relvastatud mees tule. Ajaleht Washington Post teatas viitega politseiallikatele, et suurem on saanud neli ja haavata kaheksa inimest. Tulistajat pole tabatud, teda otsib politsei. Meediakanalite teatel asub tulistaja endiselt hoones. Uudisteagentuuri Reuters teatas viitega USA mereväe esindajale, et hoones võib-olla rohkem kui üks tulistaja. USA mereväe Washingtoni naviaadi peakorteris, kus tegeletakse hangetaja laevaehituse küsimustega, töötab umbes 3000 inimest. Lisaks asub kompleksi territooriumil USA mereväe ülema residents. ÜRO inspektorite teatel on olemas selged ja veenvad tõendid keemiarelva suhteliselt ulatuslikust kasutamisest augustikuises rünnakus Süürias. Inspektorite raporti kohaselt annavad kogutud keskkonnakeemilised ja meditsiinilised analüüsid selgeid ja veenvaid tõendeid selle kohta, et 21. augustil kasutati damaskuse kuuta piirkonnas Sariini sisaldanud rakette. ÜRO keemiarelvainspektorid esitasid pühapäeval raporti ÜRO peasekretärile banki muunile, kes tutvustab seda täna ÜRO Julgeolekunõu kogule. USA andmetel sai Kuuda rünnakus surma üle 1400 inimese. ÜRO Süüria uurimiskomisjoni teatel uurib komisjon 14 väidetavat keemiarünnaku juhtumit Süürias. Sellest teatas Genfis komisjoni esimees Paulubineeru. Tema sõnul pole komisjon kindlaks teinud, kes rünnakuid ega ka seda, mis ainet kasutati. Pioneeri lisas, et Süüria kutsuma vaata komisjoni liikme Carla del Ponte eravisiidile, kuid komisjon soovib, et toimuks ametlik visiit, millel osaleks. Ka komisjoni esimees. Del Ponte teatas, et ilmselt esitas süüria talle küllakutse seetõttu, et ta oli mais teatanud, et komisjonile on laekunud väiteid Sariini kasutamise kohta Süüria mässuliste poolt. Del Ponte välistanud mais aga ka võimalust, et keemiarelva kasutasid valitsusväed. Komisjoni liikmeid pole seni Süüriasse lubatud, seetõttu on komisjon kohtunud vaid Süüria pagulastega ning piirdunud telefonikulutustega. Väätsa Agro ja Nordecon Betoon lõid käed Järvamaale Väätsa valda Lõõla külla lüpsifarmikompleksi rajamiseks. Aasta pärast peaks olema 2200 lehma kohta, tulevikus aga 3300. Väätsa Agro plaanidesse mahub lauda juurde ka koostootmisjaama ja piimakombinaadi ehitamine, vahendab meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Kuigi Väätsa Agro ja Nordecon Betoon teatasid ehituslepingu sõlmimisest alles täna on tööd Lõõla küla põldudel käinud juba mõnda aega. Trigon Dairy farmiga juht Margus Muld. Siia hakkan veel kerkima 3000 kolmesajapealine lüpsilehmafarm ja mis on Euroopa suurim? Praegu teeme esimese etapi koos Nordecon betooniga, Nordecon Betoon on ehitaja. Esimeses etapis tuleb siia 2200 lüpsilehma mida tänapäevases mõistes üks farmikompleks tähendab, see ei ole ju ainult lüpsilaudad? Ei see ei ole ainult lüpsilaudad, et siiamaani plaanitud suur kaheksakümnekohaline del avali lüpsikarussell siiam, planeeritud suur erilehma loomalaut ja siis kaks suurt lüpsilehmalauta pluss lägahoidla kaks tükki, nii et kokku 100000 kanti läga. Pluss siis läga separeerimine ja komposteerimine. Nordecon Betoon on Eestis looma lautu ehitanud ja projekteerinud üle nelja aasta. Igal aastal valmib 10 kuni 15 farmi, kuid lõhna on ettevõtte jaoks sellegipoolest üsna eriline. Nordecon betooni põllumajandusvaldkonna juht Margus Väärsi. Me üritame siin üle oma varju hüpata, see tähendab seda, et me alustame kõigil autodega üheaegselt. Me alustame silohoidlate, ega me alustame ka sõnniku laguunidega. Millist kogemuste siin kasutate, on see Eestis ära proovitud tehnoloogia, võtate kusagilt välismaalt malli, siin on nii Eestis ära proovitud rõugeid, kuid siin on ka mujalt maailmast tehnoloogiaid meie jaoks täiesti uudne on siinse sõnniku separeerimise poolt, mida Eestis siiani kuskil kasutatud ei ole, veel. 2200-le lüpsilehmale mõeldud Lõõla farmi esimene etapp valmib järgmisel sügisel. Paari aasta jooksul lisandub veel 1100 lehma kohta ja siis väljub iga päev sellest farmist üle 100 tonni piima. Tulevikus kerkib lauda juurde ka koostootmisjaam ja piimakombinaat. Margus Muld. Kuigi mõtted on meil igasuguseid praegu ja eks meie otseselt sõltuvad väga palju turusituatsioonist kuidas piima hind on, millised on väljundivõimalused. Seega see piimakombinaat ei ole ka võib-olla nii väga kauge tulevikuga. Lõõla farmi investeeritakse koos maksudega üle 13 miljoni euro millest veerand on põllumajandusettevõtte enda raha. Kui praegu paiknevad Väätsa Agro 1800 lüpsilehma neljas laudas siis uue farmi valmimine võimaldab kogu loomakasvatuse koondada lõunasse. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Olev Kenk, Paide. Mõne aasta pärast peavad kõik Euroopa liidus rajatavad avalikud hooned olema nullenergiahooned. Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi toel jõuavad kaks avalikku hoonet Kagu-Eestis sellele eesmärgile lähemale. Igor Taro käis kohapeal uurimas. Rõuge vallamaja puukuur ja on eelseisvaks kütteperioodiks varutud ligi 50 ruumimeetrit puid, räägib Rõuge vallavanem Tiit Toots. See on selline igakevadine töö, et, et puit, puit hankida pärast kuulideldane. Sest need puutub kõik talvel. Ahju alla panna tulevast aastast ei pea Rõuge vallavalitsus küttepuudega enam jändama, sest maja küttesüsteem saab ümber ehitatud maasoojuspumbale. Siit siis tulevad magistraaltorustikud ja lähevad siis Rõuge suurjärve Eesti sügavam serve, ehk siis nagu järvest hakkan võtma sooja. Obinitsa külakeskuses on analoogne töö juba lõpusirgel, maasoojuspumba väliskontuur on maa alla maetud umbes hektari suurusele platsile. Kuigi siin oli küttesüsteem ka varem automatiseeritud, annab uus lahendus märkimisväärse rahalise kokkuhoiu, kõneleb Meremäe valla majandusnõunik Urmas Laanemäe. Ainuüksi õlikütte peale kulunud kulud olid 20000 euro ringis. Eelmine aasta ümber ehitati põlevkivikütte peale ja oli võib-olla natuke pehmem talv. Siis heidad 13 14000 euro kanti. Tegelikult võib öelda, et et küttekulud peaksid poole võrra avanema. Ainuüksi säästmisele nullenergiahoonet rajada pole võimalik, sest ka kõige kokkuhoidlikum lahendus jääb energiat tarbima. Ainus võimalus on hakata seda ise tootma ning seetõttu paigaldatakse projekti raames mõlemale hoonele 10 kilovatine päikeseelektrijaam, selgitab MTÜ Piiriäärne Energia arendus tegevjuht Urmo Lehtveer. No selle nõude koostajate eesmärk oli see, et, et oleksid lokaalsete energia, tootmisseadmed ja iga valikuid väga palju ei ole, kuidagi peab hakkama tootma. PV paneelid on kõige lihtsam viis. Analoogseid jaamon KredExi kaudu kvoodimüügi rahaga tekkinud sel aastal ka eraisikute õuedele ning elektrist kuivale pole need jäänud. 25 kilovatt-tundi on täna suutnud päris hästi ning seda rohkem parematel päevadel võib toota seal 80 kilovatt-tundi päevas. Ja muidugi hirmutab, käivad selle juures peaks seda elektrijaama suurendama, et oleks vajalik ikkagi kuskil 40 kilovatine elektrijaam, siis võiks juba pead mulje. Nii rääkis Meremäe valla majandusnõunik Urmas Laanemäe. Sama projekti raames saavad uudsed energialahendused ka kaks Venemaa ja Läti avalikku hoonet. Igor Taro rahvusringhäälingule Võrumaalt. Kloogal holokausti ohvrite mälestuspaigas avati täna Eesti ajaloomuuseumi väliekspositsioon. Uku toom käis kohal. Klooga laager rajati 1943. aastal ja sinna koondati põhiliselt Baltikumist toodud juudi rahvusest vange. 19. septembril 1944, kui Eesti mahajätmine oli otsustatud, alustati massi hävitamisega ja selle käigus surma umbes 2000 vangi. Kultuuriminister Rein Lang ütles tänasel tseremoonial. Praegu me oleme paigas, kus 69 aastat tagasi toimus koletuslik inimsusevastane kuritegu. See paik on märgilise tähendusega ka ajaloo sündmuste dokumenteerimise seisukohalt. Kuna just Loogalt jõudsid rahvusvahelise pressi kaudu maailma avalikkuseni esimesed pildid natsliku surmalaagrist. Ning Eesti ajaloomuuseumi direktor Sirje Karis Kuigi tegu pole ainsa paigaga Eestis, kus Saksa okupatsioonivõim juutide massimõrvu sooritas, on see erinevatel põhjustel kujunenud keskseks holokausti ohvrite mälestamise kohaks. 19. septembril. Klooga massimõrvaaastapäeval käiakse siin ja meenutatakse toonaseid ohvreid. Rein Lang. Ei saa öelda, et Klooga holokausti ohvrite mälestusmärk oleks enne tänast päeva unustuse hõlma vajunud olnud. Siin asub juba 1951. aastal rajatud hauamonument pärast Eesti iseseisvuse taastamist de facto püstitati mälestusmärk kõigi Eestis aastatel 41 kuni 44 mõrvatud juutide mälestuseks ja 2005. aastal paigaldati juudi kogukonna initsiatiivil ka Klooga surmalaagrit ära märkinud mälestuskivi. Mis on aga seni puudu olnud, on selgitav informatsioon selle paiga külastajatele. Ekspositsioon ongi küllalt omapärane ühest küljest pea poolele kilomeetrile laiali paigutatud objektid ja nende vahel betoonist infoblokid. Teisest küljest selle sajutatud ekspositsioonis on väga palju informatsiooni ning Sirje Karisele sõnade kohaselt ongi eesmärk anda inimestele aega mõtlemiseks ja loetu ning kogetu mõtestamiseks. Tänasel tseremoonial olid kohal nii Iisraeli suurused Raadiku Ignesseti eest Iisraeli sõprusgrupi esimees Riina Frenkel, kes ütles, et neid kuritegusid ei saa andestada. Küll aga saab tunnustada riike, kes neid mäletada aitavad. Esimesel novembril 2005 võttis ÜRO vastu resolutsiooni tähistada holokausti mälestuspäeva 27. jaanuaril. Aga Eesti hakkas tähistama holokausti mälestuspäeva kaks aastat enne seda resolutsiooni. Sel päeval tuuakse lilli massimõrvakohtadele koolides toimuvad õppetunnid holokaustist. Meie iisraellased teame ja hindame seda. Teatril NO99 on valminud poliitprojektist Ühtne Eesti dokumentaalfilm, kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha. Tõnu Karjatse. Kolm ja pool aastat tagasi etendus NO99 teatrilaval Ühtne Eesti projekt, mis tekitas ärevust kogu ühiskonnas, sest see justkui lubas uue loomeinimeste ja senise poliitmaastiku suhtes kriitiliste jõudude partei teket. Nii aga ei läinud. 7500 inimesega etendus Saku Suurhallis jäi lavastuseks, mida seni pole küll Eestis nähtud. Kui saabub, resime, lesivad libud, purskab tuld, vilguvad tuled. Teravad plaksutab. Projektisaamislugu on jäädvustatud ka filmile, kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha. Uurisin no 99 ühelt eestvedajalt ja projekti autorilt Tiit ojasoolt, kas ühtse Eesti projekt on toona püstitatud eesmärgid täitnud? Seda peaks küsima kellegi teise käest, et vaatama, kas on muutunud. Mul on tunne, et võib-olla seda polegi rohkem vaja, aga praegu seda filmi vaadates ja nendele inimestele, kes ei ole filmi näinud ja kes ei tea, ütles testi mitte midagi, et neile vaadata, andes seda, nad ütlesid, et nad, see nagu täiesti tänapäevane lugu, et midagi ei ole selles mõttes nii kardinaalselt muutunud. Kas õnneks või kahjuks? Filmitegijate õnneks ilmselt Eesti riigi kahjuks tendentsid on tegelikult süvenenud ja selline rahaga hullamine käib täpselt samal kombel edasi ja sõnumit jääb järjest vähemaks, et nii et küsimus ei ole ammu enam ju mingisuguses Eestis vaat ja kriisis, vaid küsimus on selles, et kuidas üldse inimesed võiksid omavahel koos elada ja millise maailma korraga. Kas Silme etendas pididki koos valmima, et tegelikult oli alguses plaan, et me teeme sellise filmi niukse pool dokumentaal niukse pool mängufilmi filmi üks episood pidi olema siis see nagu suurkogu, aga seda tema asudes siis läks see suurkogu kuidagi nii suureks, et filmi tegemine jäi natukene natukene kõrvale ja siis tegelikult kuluski nüüd mitu aastat, et siis välja mõelda, et kuidas seda filmi peaks monteerima, et ta ei oleks selline meenutus või, või nii-öelda meigiga, et vaata, kui tublid me olime, niimoodi tegime ja nii romantiline. Ma arvan, et praegu on see tulemus on päris hea, et selle filmi monteerija on tegelikult Rein Kotov ja Ene-Liis Semper, et no et eriti Enelis. Et praegusel hetkel on see lugu lisaks ühtsele Eestile kogu selle Eesti poliitikale ühest kambast inimestest, kes ennustavad ühest ideest ja siis viivad selle idee ellu ja sellisel kombel võiks film nagu julgustada inimesi või ta võiks nagu näidata, et Eesti on selles mõttes paraja suurusega koht, et siin on tegelikult võimalus igasugused hullude ilusad ideed ellu viia, kui sellesse piisavalt uskuda. Spordisõnumid võtab kokku Taavi Libe Budapestis algasid maadluse maailmameistrivõistlused, Eesti suurim medalilootus olümpiahõbe Heiki Nabi on kreeka-rooma maadluse raskekaalus võistlus, tulles laupäeval, tänavusel MMil vaadeldakse uute määruste järgi, mis soosivad aktiivsemat maadlust. Nabi treener Henn põlluste loodab, et uued reeglid Nabile sobivad. Tekki on, on juba tark maadleja ja tal mul vastupidavus on väga-väga suur, ta saab aktiivselt maadelda ja kui ka meestele väga hakkab lohakalt peale tulema oskab ikka teha, et et mina arvan, et talle sobib ta aasta esimesel poolel tegi rohkem rohkem jõutreeninguid, üritas oma kaalu tõsta, aga nüüd suvel me oleme teinud kolm välismaalaagrid Ukraina, Valgevene ja Poola. Ja siis lõpuvalmistasime kodus. Meil oli aabits, Peterburi maadlejad ja eeti, vorm paistis päris hea olema ja tundub, et ta on niisugune värske ja tahe on tugev. Võita. Sloveenias peetaval korvpalli EM-finaalturniiril on selgunud kõik veerandfinalistid, viimasena kindlustas edasipääsu tiitlikaitsja Haanja, kellele tuli appi Horvaatia, kes sai teisel lisaajal Kreekast jagu 92 87. Ühtlasi kindlustas Horvaatia F-vahegrupi esikoha. Lisaks on vahegrupis veerandfinaali jõudnud Sloveenia ja Itaalia. Lisaks Kreekale jääb veerandfinaalist välja ka Soome. Selged on ka kaks esimest veerandfinaal paari kolmapäeval mängivad Sloveenia, Prantsusmaa ning neljapäeval Horvaatia ja Ukraina. Värskes naiste tennise maailma edetabelis säilitas Kaia Kanepi 26. koha. Anett Kontaveit tõusis kuus kohta ja on 282., mis on tema karjääri parim koht. Meeste tabelis langes Jürgen Zopp 302.-ks. Merike Merilain räägib meile veel ilmast. Tere õhtust täna pärastlõunal 100. vähest hoovihma kohati Saaremaal ja Hiiumaal. Mandri läänerannikule võib vihmapilvi sattuda hilisõhtul ja öösel ja siis juba järgmise madalrõhulohu mõjul, mis praegu, olles Lõuna-Rootsis. Täna öösel on Ida-Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, kohati tekib udu. Puhub kagutuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis, õhutemperatuur on viis kuni 10 kraadi. Lääne-Eestis on pilves selgimistega ilm ja sajab hoovihma. Puhub kagutuul kolm kuni 10, rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis ja sooja tuleb 10 kuni 14 kraadi. Ja homme päeval on pilves selgimistega ilm. Vihmasadu jääb peamiselt Lääne-Eesti kohale. Puhub kagu ja idatuul viis kuni 10, rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis ning sooja tuleb 15 kuni 19 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.