Kell sai üheksa, algas saade Oma ja ehtne, stuudios on Maie Viilup. Järgneva tunni veedame neis meeleoludes, mis valitsesid nädal tagasi Järvamaal Koeru festivalilaadsel folgiüritusel nimega Koeru Hola ö. Sellega tähistati näitleja, helilooja ja lauliku Urmas Alenderi 40 viiendat sünniaastapäeva. Kontsert, millest helilindi vahendusel nüüd osa saame toimus Koeru kultuurimajas ja seal viibis palju Urmas Alenderi ka lähedalt seotud muusikuid. Kuulama järgnevalt lugusid, mis sellel kontserdil kõlasid ja ka jutuajamisi nendega, tänu kellele see õhtu teoks sai. Kõigepealt aga kuulame ära esimese esineja Tõnis tulbilaulu. Jallai soovide vaen Vaidla nagu meile on ja Seal laiguke olla võib kale. Võib-olla kui kajatu hõi. Kuid meie ei vajagi enam seal laiguke, meile on kõik. On ajuti kõik nõnda segi. Et rahva sai mõistagi. Ja võõraste sõnade nimel bob vennakse kõll kumab. Siis ajuti üks kui selgem. Ja just nagu teiseks Mesa oks kuid mida keegi iial ei muutu. Sest maa jääb meili kagi maaks. Miks nutta, et meid on nii vähe ja sestap ei paraata või et röövlid meid tihti on ülgin. Ning ala on anud võõraste või? Jah, sõdu on löödud küll, viltu, jäi närima kahetsus, mõrk. Kuid teostuses alati olnud on maarahvas ise malt kõrt. Miks nutta, et meid on nii vähe? Jah, sest ta ei parata, või et röövlid neid tihti on nülginud ning alandanud võõraste põhi. Jah, sõdu on viltu jäine, närima kahetsusmõrd sest teostuses alati olnud on maarahvas sisemalt. Me oleme võimsad ja suured sest alles on koolnute teod ja lapike rahakat mulda. Meid sunnib ja köidab ja seob. On maad vaja enestes kanda. See lihtsamast lihtsam. On lõi. Sest needki, kes viidi, jäid siia. Ja viia neid keegi ei või. Lattu käisid kusagil kaugel Jatra mas meid vaenul neli. Me mõtleme neile. Neil hulguvad nii Nad sosinad. Neid saadavad sajus. Ja raiudes röögivad viit. Et poleme idast läänest. Et oleme päriselt siit. Ja päriseks siia ta jääme. Janno, naera mõlemad ka art, sest kodumaaks meile on saanud üks koolnutest nõi Tuzza. Yks nutta, et meid on nii vähe. Jah, sest ta ei parata, või et röövlid meid tihti on hülgin. Ning arandanud võõraste põhi. DiaKristjaniga ürituse peakorraldajaga tegime intervjuu enne kontserdi algust. Miks toimub folgifestival just siin Koerus? Sellepärast, et siin on juhtumisi üks folgifänn ja ise folkmuusik ja ja eriti veel Urmas Alenderi suur austaja, miks mitte? Ja see ei toimu ju mitte esimest korda siin. Ja kõigepealt toimuski tavaline folgiüritus, kui ma tulin ükskord Tartust, oli maru mõnus folgi kontserte lasteteatris siis ma mõtlesin, et issand, kui paljust jäävad ilma näiteks Järvamaa inimesed, et nad niisugustel kontserditel ei saa käia, et et ma prooviks üritada. Ja teinekord oli ju ka siis Estonia katastroofini tekkis lihtsalt mõtet, Urmas ei noh, sellist taganutmist ja taga laulmist, et ja, ja siis me juba koos otsustasime, et aga nüüd hakkame sünnipäeva pidama. Nii et nii ulatuslikku ja suurejoonelist kontserti nagu sel aastal ei ole varem olnud. No võib jah öelda, et kogu aeg on kosunud, see üritus kes siin täna esinema hakkavad, keda siin kuulda saab? Juba kohal, Rannap ja Nõgisto ja ta joogat aias ja, ja veel pillimehi nii lund ka. Aga siis Mülleri Sass ja Merca Tartu vaimu esindajad. No õhtu viimased esinejad pidid olema impoilia, Jaan Sööt, Jaan Sööt lubas tulla, aga imboiliga kahtlased lood. Aga Jaan Sööt lubas kaasa võtta miili sundi saksofoni ka, nii et see saab ka ilus lõpp olema. Valdo Randpere on veel tulemata, aga selle eest on tulemas või tulnud juba J. Alender, kellega ta koos pidi musitseerima. Ja siis on terve rida nimesid. Praegu on veel juba Tõnis tulp kohale, aga terve rida nimesid folgis, kes ei ole nii kuulsad, ometigi väga toredad inimesed. Kuulete täna siis ootaks Peeter Toomat ja, ja, ja Tõnu Tepandi, tootan ja tervet rida inimesi. Kuidas teie tõsilad nõusse saite, kas nad on hea meelega siia tulemas ja täiesti hea meelega küsimus oli ainult tööhõives. Et näiteks Kärt Tomingas oleks väga hea meelega, ta vanasti käis ka folgilaagrites Hiiumaal ja aga ta on praegu Soomes kontserte andmas, nii et süda igatseb siia, aga ei saa ja õnneks või kahjuks on muusikutel palju tööd. Siiri Sisask oleks tahtnud tulla ja Anne Adams oleks tahtnud tulla temal täna Sossi klubis kõigile saadav tervis. Aga millest telg Thea Kristal, selline suur huvi folgi vastu, kas te olete ka ise sellega tegelenud, laulnud ja ma ei ole lihtsalt niivõrd eriti andekas, aga mul on hästi palju omaloodud laule? Jaa jaa, minu maailma vaadeki pärineb sellest ajast, kui need Tartus folgikontserdid olid ja see samastumine sellesama grupi inimestega, kes oma emotsioonid, mõtted, tunded, muusikasse laulab. Kui palju võiks selliseid inimesi siin eestimaal olla? Ma arvan, et neid on võib-olla veel sama palju, kui täna, kui kõik kohale tulevad ja ega neid rohkem ei ole ka eriti. Aga kas Eestimaal on veel kontserte või sündmusi, kus selline seltskond kokku saab või on see siin tõesti ainus? Viimane tore kontsert oli, seal, kus mina Tartus käisin, oli nüüd paar aastat tagasi ja küllap neid on seal tudengipäevadel. Aga kuna ma enam tudeng ei ole, siis ma lihtsalt ei sattunud, ongi alati nii väiksed reserveeritud üritused, et sellepärast on võib-olla see esimene katse panna folk tähtsama kella külge ja kõlistatud sõnul mõnus muusika ja tasub tulla kokku kuulama. Aga millesse folkmuusika võlujõud seisneb näiteks teie jaoks? Võib-olla selles võimsusastmes, et inimene on lihtsalt hingeliselt alasti, ta julgeb olla ja rääkida nendest tunnet ja no see on, see on niisugune ausus, mida argipäevas naljalt inimestevahelises suhtlemises ei kohta. Kas siin kuuleb põhiliselt naturaalpille laulu ja kitarri, veel enamat mingisugust rütmiblokki ei käivita keegi. Aga milles seisneb selle õhtu pühendatud Urmas Alenderi, kas lauldakse tema laule või, või on see milleski muus siin tunda? Oma laule laulavad need, kes on seda ikka läbi aja teinud nagu tajuga taias ja ja küllap ka Heino Seljamaa võtta, on ju meil õhtujuht, kursusevend ja töökaaslane nukuteatri päevilt. Aga üldiselt on folgis nii, et igaüks teeb seda oma muusikat, mis tal hingel on, mis tema vere pulss on, see rütm käib läbi ütlemiin, boili, laekin, poisilik rütm ja Mülleri Sassile oma pluus ja ja vot see teeb selle folgi nii kummaliselt, mitmepalgelist seksi nauditavaks ja kindlasti see on väga loominguline muusika siin tihtipeale ette ei võigi aimata, mida ja keegi teeb ja kuidas need on parimad Kons kõige üllatusterohkemad ja kõige suurema feeling uga kontserdil. Ja kui see sündmus nüüd täna siin hästi korda läheb, mis siis tulevik toob, kas on plaanis ka jätkata või kas siin ja samamoodi või? Mul on endal võib olla niisugune plaan, et ma lähen äkki paidesse elama ja võib-olla järgmine Holades Sis paides suures kultuurikeskuses ma ei tea. No jääme lootma, aitäh. Edasi saab sõna õhtujuht Heino Seljamaa. Sellest on 22 aastat tagasi, kui Kiek in de Kökis Tallinnas toimus analoogiline üritus oli folkfestival või niisugune folklauluüritus, kus muude heade esinejate hulgas olime ka meie Urmasega kahekesi. Laulsime ühte ausalt öeldes mitte eriti õnnestunud esituses niisugust abstraktset sõjavastast laulu, et ma ei taha sõda, ma ei taha sõda ja niimoodi umbes karjusimegi. See kõik ei ole tõenäoliselt ilus. Aga miks see mulle meelde jäi, sellepärast et toonane ürituse korraldaja ja, ja selle õhtuvedaja Peeter Tooma selles situatsioonis, nagu tol ajal Eestimaal valitses, võttis sõna ja ütles, et teate me nüüd nii abstraktselt ikka sõjaväest olla ei saa, et kui tarvis, mehed, kui on tarvis siis me võtame relva kätte ka. Ja tol korral jäi mulle okas hinge. Ma ehmusin ära, sest see niisugune vaimne surutis oli, oli ju kohutav. See napaklus, see riigi tasemel napaklus on praegu naeruväärne. Aga tookord oli see elu reaalne. Ja ma ehmusin selle selle ütluse peale kohutavalt. Aga nüüd, hiljem, aastaid hiljem, olen ma täiesti ausalt, võin öelda igale ühele silma vaadata. Et ma olen korduvalt mõelnud seda. Et kui nüüd vabas Eestis oleks vaja relv käes kaitsta, siis ma ei kõhkleks. Nii et mul tulid Peetri sõnad meelde. Ja nüüd ma tahangi siia seada valmis järgmise esineja jaoks mikrofoni. Peeter Tooma. Nähtavasti meenutas Heino seda, kuidas ta püüdis, siis ma ei tea, kas tollase aja moevoolu või mida ja natukene oma endale kohase nalja ja iroonia ja huumoriga sõjavastast laulu teha, kuigi ma seda praegu ei mäleta. Mäletan väga suurepärased Alendri lauldud Gurjev otsa duetti peda koolist. Et ma ekspromt laulaksin teile siis ühe sellise laulu, mis on sama teema ja tõesti ma laulan vanu laule ja mõned isegi lausa sajandite tagant. Läks Mets. Ruutu lausus peale tarkus, sõnum hakkas, sarv ei hüppa ja ma. Lultuur sõrm. Kust hittroog Rootsimaale Ööveebee? Lahke sõna võidab võõra väe. Ilu ei sünni patta panna, aga jõhkrusest vägivallast. Nõmedusest saab ta jagu küll. On ikka nii, et, Et emad muretsevad oma poegade pärast, sest need võtavad kummalisi asju ette. Ja meie pojad Ei suuda tihti oma võlgu emadele naistele ära maksta. Hea, kui lastele midagi anda saame. Ja selle kaunis valusalt tunda, on. Joel Sanga ema Kersti Merilaas kaunilt riimi saanud. Viis Andrus sädemeid. Üks. Kuiviku pirniga. Sedasi tõstetud. Ta on Paarispoiss aina ümises kurt. Kui käsitöö on Üks oli ta ustava naise teenida. Taevas on müüjal kuidas. Lõpebki. Munipulski sedasi luu. Hääldada muresi kui. Üks olid ustavana ees. Järgmine jutuajamine on lindile jäänud taia Kadajasega. Teie olete palju, Urmas Alenderi laule laulnud. Mida arvata Urmase lauludest? Ma lihtsalt pean neid väga headeks staarideks ja ja mõtlesingi, noh, ma ei tulnud ennast eksponeerima, vaid, vaid lihtsalt tõin Urmas sünnipäeva tema laule tegema. Milline normas teie varastustes? Ta on väga mitmepalgeline, tähendab minu mälestustes, mida tähendab Äärmiselt täpne, äärmiselt korrektne inimene oma kodus tähendab väärmi kohutavalt korralik ja ja kõik, kõik tema asjad olid väga-väga paigas ja väga läbimõeldud ja tähendab, tegelikult oli ta absoluutselt vastanud sellele, mis ta välja paistis, oli ta oli väga hea luuletaja, ta on kirjutanud väga palju ilusaid luuletusi. Ma loodan, et kunagi millalgi Ocootsib need ülesse ja annab välja, need on täitsa seda väärt. Ja muidugi me siin arutasime natukene ekste lähedaste inimestega oleks vaja, et tema laulud ikkagi kõik korralikult ära taastada, restaureerida ja, ja. Süsteemselt korda teha, praegu nad on kõik kaootiliselt laiali. Kui palju on üldse laule? Ma siin, noh, ma siin enam-vähem arvestasin välja. Mina arvan, et tahaks mingi 15 siidi plaanileid. Umbes niisugune maht oli tema lemmikmuusika, tema lemmikmuusik, tähendab, ta oli väga kursis, tähendab. Erinevate bändide asjadega Talle meeldis Queen. Talle meeldis Jess. Genesis. Noh, niisugust laadi asi. Kreeni Ma Urmase juures kuulsin esimest korda, ma ei mäleta, mis aastal see oli? Kui ma tema juures plaadi kuulsin? Jaa? Jaa, jah, minule meeldib CFC finants- ja temale meeldis ka. Aga Urmas enda laulud võiksid kõlada tänasel tänases Eestis, tänasel päeval loomulikult võiks, võiks igal juhul ja noh, peakski rohkem kõlama, aga noh, viga ongi selles, et nad on laiali ja nad on korda tegemata ja ja ausalt öeldes 70.-te aastate lindid hakkavad ju pudenema varsti laiali. Nii et tuleb midagi ette võtta. Savad, kui viitsid mu silmi ja mõõtmehest, mida saan. Min sa raga läkski. Kuune. Vaata korraks ja kui usun ja puusa Ja mul hetkekski saata. Saatus. Kraasema vaid Aare maasta. Viimase aja seal siis kui mind enam ei ole Kui käsi mu kallis kui tuju sul nukke ja Kingitud villasest sallist ei tundu kääre. Korjan su meeles, lange. Kui enne tagasi, et, Sul? Ei ole. Poetess Virve Osila tõi holo üle kaasama luuletuse. Kui ilmas poleks inetust kes ilu hinnata, siis teaks Ning taeva puhas inetust ei keegi. Eriliseks peaks. Kui ilmas poleks tobedast kõik targad, märkamata jääks kes nende mõtte nobedust siis imet läks, vōi kiidaks hääks. Kui ilmas puuduksid kõik vead, ei paistaks õiglus silmagi. Kui poleks halba, poleks sead. Ei oleks ehk maa ilmagi. Teie olete paljude tekstide autor, kuidas sündis täitsa koostöö. Urmas leidis minu luuleraamatut täiesti juhuslikult Rootsis olles ühe tuttava vahendusel ja ja sellest ajast peale hakkas ta laulma luuletusi, olite te ka oma tuttavat e-kirja teel vaid pärast seda, kui ta andis ajalehe intervjuu ja nimetas mind üheks oma lemmikluuletajaks, ma lihtsalt tundsin, et ma pean teda tänama, sellepärast et paraku ei ole just saanud selliseid sõnu või, või soosinguid parem niisugustelt inimestelt ja minu jaoks oli see väga-väga positiivne elamus ja ma kirjutasin talle, tänasid teda, aitäh, ei ole ju kunagi palju ütelda. Urmas vastas mulle ja kaks nädalat enne seda Estonia õnnetust kirjutas ta mulle, et, et tal on kassett valmis hingelind minu luuletustega ja et nii kui ta selle tootmisse annab ja, ja siis ta tuleb minu juurde, et ta ei tahtnud varem tulla tühjade kätega. Seda ei tulnud enam. Ei saanudki päriselus kopli. Kes oli tegelikult Urmas Alender, oskate öelda? Urmas Alender on väga suure hingega inimene ja kõik see, mis ta vahel nagu võib-olla bravuurikas või midagi, see oli lihtsalt mask varjamaks seda, seda valupunkti endas talle tehke haiget palju. Ja, ja see temale Raul ja see tema looming ja tema olemine, see oligi lihtsalt oma oma hinge kaitsmine. Kas oli tunda ka tema kirjadest? Jah. Ta kirjutas mulle ühe niisuguse lause. Et et tänu sinu luuletustele hakkasin ma paistma siin rootsis kui valus võib olla elu. Ja et inimesel peab olema üks kasteheinakõrs, mis talle ulgumerel antakse, kui ta ära muidu. Ja sellepärast ma tunnengi kõige suuremat valu nagu, et temal ei olnud seal mälestada, kas teinekord noh, sõna otseses mõttes sorry, teie luures, see, mis teda võlus. Ta ise ütles, et et just see see motiiv, et paati päras pimedasse tuleb valgus. Laulsid Urmas Alenderi tütar Yoko Alender ja Valdo Randpere. Yoko, millised muljed on sellelt kontserdilt, mis küll juba nüüd ligi neli tundi kestnud? Ööbik oli küll jah, aga samas oli väga üllatav ja hästi mõnus. Mulle meeldis. Vahepeal oli muidugi natuke raske seal lava taga Keseistajale või taia Kadajas laulis, siis oli nagu, meil on mingi mõningane sarnasus Oiza häälega ka ja siis nad olla mingiks kohalolekut. Ei, mulle meeldis seal väga. Just nagu oleks ta pidanud olema. Olen küll väga vabas vormis ja kõigile kõik tahtsid midagi öelda, ma arvan, et saime. Kuidas tunduvad isa laulud tänases päevas tänasel Eestimaal, kui nii võib öelda? Ma arvan, et minu jaoks sellel mingi niisugune omale tähendas kogu aeg olnud. Aga seal oli nagu näha, et nii palju on teisigi neid inimesi. Sellist lugu, aga Yoko enda kohta, millega enda kohta nii palju, et käin viimast aastat keskkooli Stockholmis ja siis vaatame, mis edasi Eestisse ei ole plaanis? On küll, jah, kui ma leian selle ülikooli ja selle ala, mida ma täpselt kindlasti tahan õppida ja kui ma sinna siis siis on. Kas seal on muusikaga seotud? Vähemalt ei ole õige muusika on minu elus. Vaieldamatult eks tähtsamaid asju. Iseenesest on see laul, mille mille me laulsime, munaga, Urmasega linte, esimene laul, mille mina tegin, esimene laul, mille me koos linte tegime ja võib-olla see laul, mis jäigi. Me kõige paremaks kahekesi koos tehtud. Laulame nüüd ma pean etavad, Jako laulab seda veel paremini. Kui mina. Lisaks hakkab see pikk holo lõppema. Rein Rannap, millised on muljed sellelt õhtult, sööd siin Koeru kultuurimajas? Noh ühesõnaga on raske öelda. Aga väga liigutav, et inimesed viitsivad kokku tulla Urmas Alendri mälestuseks ja ja, ja laulda ja samuti ka kuulata, see on praeguseks on ta kestnud juba viis ja pool tundi, nii et see on tõesti tõesti kindlasti küllalt pinguta kuulajatele ja noh, minu Urmase sõbrana on tohutu ja meel üle, et esiteks keegi viitsib korraldada nii sihukesi asju ja, ja tõesti tulevad inimesed tulevad siia esinema. See muusika on nii kaua elanud ja elab veel edasi. Urmase muusika. Vot vot see on niisugune küsimus, mis eeldab realiku võib-olla vastamis, kui ma tahan aus ja, ja seda ma tahan olla midagi nihukest kiiresti trafaretselt on siia raske öelda. Eks väga palju asju tähendab ikkagi. Noh, ma ütlen Urmas ja tema mingit tunnustust kahjuks tema tegevus kaasa ei toonud talle ja elu oli väga karm ta vastu ka Rootsi, sinna läks ta sellepärast või on lihtsalt üle 10 aasta mitte kuskil elada ja loomulikult Urmasele kuidas teha muusikat, mitte teenida, teenida raha kunagi? Jaa, jaa. Aule väljendada seda, mis ta tunneb ja protesteerida selle ühiskonnakorra vastu, mis oli ja väljendada seda noh, niivõrd-kuivõrd omal ajal sain läbi mõistukõne läbi iroonia. Ja seda ta tegigi, ta elas tõesti nii, nagu ta tundis, et ta on õige, aga elu oli tema vastu karm. Aga kuidas praegu elus siis siis noh, nüüd nähes praegu meil toimuvad väga suured niuksed, retrohõngulised üritused, kus kõik, kes kunagi on, on pilli mänginud, nendest tehakse superstaarid ja need ümmargused numbrid puhutakse niisugusteks ülemaailmselt. Eks ma mõtlen histi väikeste ansamblite pool ümmargused numbrid puhutakse nagu algseteks tähtsündmusteks ja samas Rujaga meil läks ka mingi aastaga mööda, aga otsustasime, et kuna Urmase on nii nagu ta on, et siis näeb parem vaikime selle maha, ei taha jälle mingisugust niisugust juubelihõngulist ülespuhutud tühist, päriselt meediakära selle ümber tekib, aga samas on see mõnes mõttes vale, sest tegelikult noh, ma võtsin täna ka lavalt paari sõnaga, ütlesin, tegelikult me peame seda teadvustama, neid me kõik elame läbi läbi teiste inimeste ja läbi nende kontaktide ja ja noh, et see, mis, mis vahekord on meil Urmasega Me teame seda õhutama ja väljendama seda ja püüdma talle muidugi seda kohta, mis ta väär. Ta on meie kultuuriteadvuses, rahvuse, kultuuri, teaduse meise muidugi iialgi talle enam tagantjärgi tagasi, aga vähemalt natukene keeta mitte täiesti täiesti tühja ja tühiseks ei muutuks see tema, tema elutöö ja tegevus. Me peame teda meenutama, pean teda toetama ja tegelikult peaks mingil kujul tooma neid paljusid laule uuesti esile, mis omal ajal laulis ja lindistas. Aga muidugi häda on sellega, et, et see lindistused olid omal ajal väga ebakvaliteetsed ja praegu need, kes on elus nendele solistide ja ansamblitega, seal on õnn minna stuudiosse, teha tehase uuesti kvaliteetselt ära. Ruja ajal seda võimalust kahjuks ei ole. Aga, aga ma usun, et siin on asi kann muus. Ja, ja siis on selles, et olles niuke vastuoluline isiksus, ei ole tal niisugusi poolehoidjad essanne meediainimeste hulgas ja selle tõttu on ta nagu jäänud täiesti sellest meediatasemest tähelepanust välja, mitte ainult omal ajal omal ajal arusaadav. Ruja oli, oli riigi-vastane, protestiansambel ei tohtinudgi teda palju kajastada, aga aga nüüd hiljem on selgelt näha see, et kuidas need tagantjärgi need asjad värvitakse nagu väga erinevad värvi ja, ja kes omal ajal peaaegu midagi kuulda ei olnud, tuleb välja, äkki oli suur tegi ja, ja Urmas, ikkagi palju aastaid ikkagi väga palju lugusid me tegime ja mingil ajal noh, mitte ainult, et me olime esimene rokkansambel ja esimene eestikeelne rokk stiilis puhul oli, mida me koos nagu üldse kuidas mitte inglise keelt eesti keeles, kuidas saavutada seda, et see kõlaks nagu nagu ROK mitte mitte nagu nagu eest ära. Ja seda me kõik vastasime, tegime ja ja noh, vahel tõesti mõtled, et, et see on natukene ebaõiglane tema suhtes, aga samas nagu tagasi tulles selle mõttearenduse juurde oleks praegu elus, mine tea, ma kardan küll, et oleks, oleks väga õnnetu ja, ja väga löödud ja ja nii nagu ta ka eluajal oleks ta ka praegu täiesti kõrvale lükatud, sellest šampusepudelite ja kikilipsud paraadist tunneks, tunneks ennast mitte kellelegi ja, ja ma kardan, et ma kardan küll, et tal ei oleks ka praegu kus noh, mõnes mõttes on väga palju muutunud, aga aga kultuuri suhtes ei saa küll kahjuks öelda, et oleks ainult paremaks ja ma kardan, et tema, tema elu oleks, ma arvan, praegu küllalt õnnetu ühest küljest igatsedes teda õudselt tagasi ja nuttes selle üle, mis temaga juhtus. Samas ma vahel mõtlen, et tegelikult ma arvan, et oleks praegu päris õnnetu inimene Urmas tekstile natuke optimistlikum lugu ja laulu autor siis saadab klaveril. Vaikus kus tus piin. Kui näed siinus, usun, kuid kindlas seal. Ja siis ma ei näe maadlen. Sina jah, sina, vaid vaikuses. Selleks mul sinki on. Selleks. Vaikus kus suubuda, kui ületan seinas kõiki laserlinna sees, ei näe male. Seal läks mul siin Ekskursi. Edasi räägib oma muljeid Koeru Holavelt Raivo seersant. Vaieldamatult diaKristjan väärib väga suurt sellest, sellest üritas teed. Ja kontsert oli kaunist trikki, eks ole, ja oli väga kiire. Noh, täna kallis trafaretne öelda, et umbes sama kirev nagu Urmas Alenderi rei tegemised mida mina võib-olla teeks, on see, et ma võib-olla laseks igal esinejal esitada midagi Urmase loomingust, näiteks. See annaks asjale võib-olla nagu siduvama joone, kui ta võib-olla täna oli ja võib-olla likvideeriks esinejat aega natukene konkreetsem. Mul on publiku kokkuvõttes ära. Aga ega ma muud ausalt öeldes nagu, nagu ei oskagi öelda veel kord lihtsalt tähendab selline tegevus väärib loomulikult kiiresti ja ja võib-olla annab külannas nagu õigus, et teatud inimesed meie hulgast lahkuvad ja kes on oma loominguga olnud tegelikult väga suur osa Eestist. Unustamine Dio kiiresti, võib-olla. Ja kuna meie Urmasega olime koos adra möödas Kui tuldi küsima nagu sponsorlust seal ürituse korraldamiseks varased pakkunud sassi minema, siis neid raha siis ehk et päris palju. Aga see on üks paremaid kohtades, me oleme ausalt öeldes rahand arvamust näidanud, aga asi võiks olla võib-olla tõepoolest natukene. See kõlab küll alastega kohalikel suurusele natukene parem. See, kes laval lähedal kavas ta läheb ja selles mõttes oli vägagi nii esinejaid ja täielik üllatus ja, ja eelmine aasta oli kontsert kirikus, mida ma kuulasin väga, väga hästi ja mille üle on mul väga hea meel, on lihtsalt see, et siin on palju pressi. Eelmine aasta minu arust strateegia ei olnud ega jõudnud. Aga Ma lihtsalt, me oleme proovinud natukene arutleda omapoolsed sidemed, natukene Lanno kuidas ta saaks nagu suuremat vastukaja sellele, ma olen täiesti kindel, et järgmine aasta on, ei toeta kindlasti rohkem. Kontsert jätkub. Ja lavale tuleb Eilo Aadla, palun. Lakemaaga, mu kullake. Laulab. Laulak mesilane. Sinidiivaline liblikas. Maga, kullake, Õunap õieke maaga, kullake Õunap. Oravapojad korja Saara pumpe. Leid panevad taskusse magusad maa. Oravapojad korja Saarapuube leid panevad suu taskusse, Maadu saada Ma. Magan, kullake. Õunapuu, Yecemala, kullake, õunapuu, õieke. Kasvad suureks võtadki. Need saal lauluga. Kasvad suureks tadki üür, saal, auluuga. Suure kuuse langeda, suu kuuse langeda. Syydox ides siidoks. Ko kuuled moonaga tuuled väes. Ei anna alla, ei anna. Kullake, õun. Õun. Koeru Holavöö viimaseks esinejaks oli Jaan Sööt kaaslasteks Tiit kevad ja Meelis Unt. Nemad jäävad ka meie saadet lõpetama. Kodus tulevad vastu. Väetel kõndides. Tuvi õlale laskub. Nokib nägudelt vaikuse, Marju. Jalaka võras. Õhtul helkimas üks arves silmad liblikale lambile laskub, söötab põlema. Tuleb kodus ema. Istub pingile õlipuu. Saev varida üle. Koiduvanker kui seisata ja valguseta ära süütab põlema. Luited tasasel nõlval. Jalaka Buras. Õhtul telkimas salves silmad Olavi jalule kõrva süütad põlema.