Üks mees ja üks pill on 25 aastat ühte teed käinud. Mees on Heldur Jaakon ja Pill teadagi akordion. See pill, mida ta praegu siin stuudios oma põlvedel hoiab on vist üks kõige täiuslikum maid, mida nende pillide hulgas leida võib. Ja kahtlemata see on kõlaliselt üks paremaid akordion ja see on firma Mariano tallabee Itaaliast. Ega see esimene pill ei ole? Ei, mul, see on seitsmes pill. Muna On olnud hoonel. Hess oli kõige väiksem, oli alguses, isa ostis Leningradist mulle pilli, arvati, et minust võib mängija saada. Ja see oli 32 passiga. Aga kui ma läksin Pärnu lastemuusikakooli õppima, siis poole aasta pärast jäise väikeseks passi ei jätkunud ja klaase paremal käel, siis osteti mulle hästi suur Belia. Kui ma esinesin, siis kõik ütlesid, et poiss pill, kuhu sa, poissi siid. Esimene võit, mul olid 53. aastal vabariiklik isetegevusülevaatus, mul siis sain esikohajaan. Kääramees oli žüriis olnud ja tema siis sõjas orkestri dirigendiks jamad poiste läheks, minu koolivend oli ka seal teenis aega orkestris ja ta oli öelnud, et võiks asja sukkpükstest vabanenud poiss tuli lavale taga, ta mängis südamest ja andsin talle esimese kohani. Ja siis on ka sellest ajast esimene raadiolindistus, kui tal ju tänaseni on üldse Eesti raadios lindistusi. Teiega ma ei ole pidanud, aga need on kindlasti 100 ümber neid linte. Pill läheb üha täiuslikumaks, kas niisugust keerulist pilli on ka? Keerulisem mängida ma mõtlen, et mida keerulisem piil, seda lihtsam on mängida sellepärast et kõik on kättesaadav. Ja kõik on lähemalt kõik need, ütleme, et praegune kõige viimane uudis, mida minul veel ei ole, aga mul on noodid juba olemas ja õpik. Son bariton passidega, Pilsalon üheksa rida passis, nii et sellel peeglil on võimalik neli oktavit mängida kohe järjest üles alla ja kõik polüfoonia tuleb nii õigesti välja, et ükski professor enam ei pahanda selle üle, kui polüfoonia mängime. Kas on üldiselt akordionivastane suund ka olemas, sest ta akordionistid väga palju kipuvad klassikat mängima ja mängivad? Ma ei ütleks, et see praegu mina harjutasin Estonia teatrist, Need balletisolistid Nad olid tüdinud shopaania asjade kuulamisest, mis ma mängisin selle harjutasin. Tänapäeva akordionil ongi võimalik igasugused registreid ja küllap talistambrilt on võimeline ka kõige lähemal olema orelile. Kindlasti need on isegi ehitatud niisugune akordion viiekordsete häältega, kus on klint mikstuur olemas, aga ta on täiesti orelit, matkib ja samuti need elektronpillid paljus osas on isegi klaveritämbriga ja kus on veel bassid, mängib kontrabass ja kitarr, nii et üks mees võib teha ära terve orkestri töö. Kui mängime näiteks fonogrammilindile ja siis solist võib mängida tavalise akordioni tämbriga, sinna vajab võib-olla lihtsalt veel seda rütmimängijat, elektroonilist. Te olete uurinud akordioniajalugu ja küllap siin on üht-teist huvitavat ka kuulajatele pajatada. Aga võib-olla enne vaataksime, milliseid võimalusi on teie enda pillil? Näiteks kui mina vajutan sind flöödiregistri, ta kõlab. Ja passis on niimoodi, et mul on võimalus mängida registrivahetusega tervelt kaks ja pool oktaavi järjest. Kaks saab kindlasti kohe kergelt kätte. Siin on isegi veel kõrged registrid pikale. Parima tööd on samasugune register olemas. Ma usun, et igaüks, kes kunagi kasvõi lõõtspilli või akordioni on käes hoidnud, teab, kui kaugel on need kõrvuti heleredelis asetsevad nupud üksteisest. Nii et küllap vist akordionimängumeisterlikkust tuleb hinnata kõigepealt ka selle järgi, kui hästi basse vallatakse. Kahtlemata võib-olla ehk teeksime väikese demonstratsiooni just selle passi tehnika osas. See on Hans Polli rondo kapritsiooso ja see pala oli mõned aastad tagasi klingentali akordionimeistrivõistluste kohustuslikus programmis. Ja neid klingentali võistlusi peetakse isegi kõrgema kvaliteediliseks. Kui maailmameistrivõistlused on paremaks mängijaks, peetakse taanlast mojen selle koort, tema mängib bariton passidega pilliga täiesti moodsat muusikat, seal moodne muusika, niisugune kaasaegne 12, tooni süsteemist, toodekafooniline muusika ja palju muud on temale spetsiaalselt kirjutanud tsehhid. Rootslased, taanlased ja tellitud ka veel. Palad on Ameerika akordioniõpetajate Gildi poolt. Milline on tema esivanem? Akordion on pärit idamaadelt Tiibetist ja Hiinast. Esimene pill on hiinakeelse nimetusega šenn. Eks Cheng. Ja see oli niisugune pilliroost, torud. Nendele olid kinnitatud väikesed keelekesed. See pill oli palverännakutel munkadele ja munadel saateinstrumendiks. 1840. aastal olid naispalverändur jätnud ühe pilli Itaalias kastelt Födardo linnas Paolo soprani töökotta ja see oli niisugune osav mees. Ta ruttu konstrueeris bassid juurde ja lõõtsa ja seda võib nimetada esimeseks instrumendiks ja tema asutatud vabrik 1863. Paulo soprani on esimene Itaalia akordionivabrik. Väga hea instrument on Paulo soprani ja minul on olnud ka niisugune, aga mitte kõige parem. Mul ei olnud kõlakambriga pill, aga esimene ametlik nimetus on pärit 1829.-st aastast, son Viini meister Kirill daami on, võttis patendi akordioni nimetusele, ehkki see pill oli sisuliselt laste mänguasi. Ta oli 10 sentimeetrit pikk ja seal oli viis klahvi peal ja passi poolt ei olnud ka veel olemas, sellel aga nimetus on sellest ajast pärit. Hiljem Prantsusmaal tehti need klaveriklahvid sinna peale ja oli Venemaalgi nisugune nimetus Roy alla ja kas bajaan on arenenud sellest samast tüvest kahtlemata need tulid sealt Tiibetist ju ka Siberi kaudu. Need instrumendid ja paja Jaan on üsna hiljutine nimetus, sellest on vast 60 või 80 aastat tagasi, kui Leningradis keegi omale niisugusel juba valmis instrumendile andis nimetuse bajaan. Nii et see on vene rahvalaulik, aga kui see instrument nii hästi kõlas, siis ta pani talle ilusa kõlava nime ja see on meil nagu läinud käibele nuppakordionit, kusjuures näiteks Rootsis nimetatakse seda nuppakordionitraks kett ja samuti Norras Trext, et Soomes on ta Hanuri siis talk now kri akordion, eks ole, ja siis on Padingi akordion on inglise keeles. Kui palju teil päevas harjutamiseks aega läheb? Ikka neljaga. Tunniga peab arvestama, aga kui ma plaati mängisin, siis ma mängisin hommikul neli tundi õhtul kolm teise pilliga vä? Kas meie heliloojad kirjutavad meeleldi akordionil, son, raske pill? Just passisüsteemi osas kirjutavad hea meelega niisugustest adi pala võib-olla kus on ainult parema käega rohkem mängimist, et ansambel katab selle vasaku käepuudujäägi ära, häiris jalajas, kirjutas mulle 11 pala. Ja praegu on mitmed lubanud veel kirjutada marguste Palama. Tutvustan nüüd üsna lähemal ajal ellu, et liidus kuus tants Gordonile. Tõsine muusika kohe. Meie heliloojate tööd võib-olla takistab see, et ei ole nende hulgas nii palju neid mehi, kes ise seda pilli küllaldaselt valdaksid. Palju. On mänginud kunagi akordioni ja nagu Erich jalajast ta kirjutas minule terve selle plaadi repertuaar, mis ma mängisin viis Eesti tantsu ja see passa kalja Meil aiaäärne tänavas teemal ja siis palju veel seal tuisupolka, vana valss siis valss, akordionil ja mitmeid teisi pidu hakkab. Nad on kirjutanud neid suurest niisugusest tänutundest oma kunagisele, niisugune sõjakaaslasel, võib-olla pillile. Igal pillil on mõni niisugune pala loodud mida kõik tahavad mängida, kes seda pilli valdavad, mis näitab nende meisterlikkuse aste, kasvõi see vana tuntud trombooni laiali polnud, mida köik trumbonistid mängivad. Kas akordionil on ka seda? See oli palu on olnud aastate vältel üsna mitmeid. Ja üks oli see Albest fosseni flix lakk, mida tunti karusselli nime all. See oli hästi populaarne pala, siis me mängisime omal ajal Sahharovi kolhoosi polkat. Meil noortel, 10 12 aastastel poistel oli suur lõbu suure sümfooniaorkestriga saatel mängida. Siis on mitmeid olnud Se Sahharovi kolhoosipolka venda tamm ongi, mängis siin juba raadiosse sisse. Kõik teda armastasid mängida, millegipärast oli hästi ära seatud orkestrile meie esimene õpetaja Artur ala oli ka ühtlasi Pärnu sümfonietta orkestri suvemuusikaorkestri dirigent ja siis me saime tema orkestrist nagu praktikat tänapäeva lastel niisuguste orkestri mängu ja palju muusikat ühtlasi kuulata seal suvemuusikas, kus mängitakse ooperikatkendeid, ka mänge ja niisugusi palu. Kas olete ka akordioni kontserte mänginud? Koos sümfooniaorkestriga veel ei ole, päris kontserti ei ole olnud, aga helilooja Eugen Kapp tuli trammi ja ütles, et tema nüüd kirjutab mulle selle Tallinna kammerorkestri ja minu jaoks. Aga üldiselt akordioni kontserte on üsna palju kirjutatud. Millised teile praegu meelde tulevad? Ma tean, pool Kreston on niisugune hea kontsert on, siis on bajaani kontserte veel ja siis Hugo Hermann ja need on väga moodsa helikeelega ja Kromaatiline fuuga. Kontserte on kirjutatud rohkem ja miks nad ei levi, sellepärast et neid on kirjutanud akordionimängijad ise, kes ei ole kompositsiooni tehnikas teab kui tugevad. Kas teil on mõni heliplaat mõne hea akordionikontserdiga? Jah, mul on üks Moskva heliplaat, on Petrov, mängib Lontonovi kontserti seal vene rahvapilliorkestri saatel kirjutatud sisukas teos ja ka uuema helikeelega bajaaniplaadid on mul kõik, mis on liidus olnud, on olemas, neil on nimetus võõrBourne'i, see on seesama, mis on bariton, bassid akordionil. Ja sellega saavutab palju suuremad niisuguse tasakaalu mõlema käetehnikas, ütleme et parem käsi ei ole siis enam nii raskelt mängitav ja vasak käsi läheb keerulisemaks ta kääni kägu on mängitud ja siis vanad need kana ja mitmesugused palad, et need on nagu värvifilm, võrreldes selle klaveristseeniga, mis oli nüüd ühe tämbriline, teie ei ole neid mänginud kunagi. Ma olen üht-teist ikka vanast muusikast ka mänginud, mul on selg. Salbin Teil on väga ilus pala. Me võime seda näidata. See on 16. sajandi Tommaso Albiniooni pühitsetud Adaatšoo. Kui palju on neid palu, mida saarteni kohe ekspromt ära mängin Hasan kaks ja pool tundinist kontserti anda, seal on siis shop ja nii, ja siis on Hugo Hermann viis kontsertetüüdi Anzbolly Rondoga pritsi osa, siis on sonaat on olemas, on son piinu, terve seeria. See on kuulus Kuuba helilooja hästi populaarne. Seal on terve seeria tema palasid, peale selle on John kaarti palad. Peale selle, mis me oleme Emil Laansoo ansambliga mänginud, veel võin kõiki esitada nüüd ansambli saatel, seda võib ka üsna pool või rohkem muusikat olla. Kas vahel tuleb ka pulmades mängijatele ühe korra praegu meie toonmeister naeratas, sündivad tema sugulased Folfasva käisingi Arhankimas realjuse, seda ma ei ole käinud tõepoolest palju ja see läheb teinekord läbi ja siis teisel päeval ei ole minust enam harjutajat. Seda peab tegema pidevalt seda harjutakse tööd, siis ta tuleb välja nii et sa võid mängida esimese teise korraga linti. Aga kui nüüd jääb vahele mõni päev ja, ja see siis ei ole niisugune enesetunne enam kindlustunne, kaob ära ja siis ei mängi enam nii hästi ja ta harjutamis ikka mõnipudaan, jah, teatav puhkusepäevad on ikkagi vajalikud ja ja vahest me jätame kohe mõne pala seisma, ta tuleb teatud aja pärast uuesti kavasse ja siis ta on nagu tehniliselt selge ja kohese muusika voolab sealt välja. See on huvitav protsess. Väga harva on kodus niisugusi, õnnelikke hetki, kui tõesti tunned, et vaat nüüd pill on nagu minu üks osa minust täiesti, vot see on niisugune õnnelik hetk. Aga mis juhtub siis, kui on avalik esinemine ja seda tunnet? Ta ei ole, seal, tuleb ikka võtta kokku ennast. See närveerimine tuleb nagu seda tuleb ületada momenti, et närv ei saaks ülekaalu, ise oleks ikkagi kindlalt üle. Milline on kõige raskem esinenud? Mina ei olnud, see oli Kadriorus, kui seal hulga aega ootasime ja rääkisime vahepeal ja mis seal, vaatasime teisi numbreid ja korraga öeldi nüüd lavale, see on nagu saaks ämbri külma vett endale, et kõik läheb nagu meelest ära ei tea kust alata ja siis sageli on ju ilm niisugune tuulne ja siis sõrmed lähevad külmaks ja kui siis mööda läheb ega sisenenud, aga me leia õiget nuppu üles, Herman kange, võrdlemisi külma külmast ja need klahvid on niisked, ega siis ei tule. Katsu, kuidas saad edasi ekstrakt vahele jätta. Kas Viljari vormi osas sageli mängib nii välja, mis praegu töös on? Mul on kavas novembrikuus teha Kontsert avalik kontsert heliloojate majas, siis filharmoonias ma teen nütarifitseerimise kõrgema kategooria peale tuleks stereosaade veel meil ka uutest. Ma tegin eesti heliloojate kui võiks öelda igihalja, et meloodiaid Salon, Raimond Valgre ja Ojakäär Boris kõrvar on valmis praegu kolm linti, aga ma tahaks neid nii 10 ringis, vahepeal ma mitmeid aastat ikka mängisin need suvekontserdid Kadriorus ja Kopli pargis ja siis oli koolides, tegime elektooriume. Tutvustasime õpilastele Pille ja mul oli tõeliselt hea meel, kui ma ükskord nõmme rongis oli üks väike poiss tuli ja ütles mulle, et onude mängisite väga ilusti. Ma tahaks hea meelega nii meenutada oma häid õpetajaid, nad on Artur aula Pärnus, kellega me alustasime, temal on palju häid õpilasi olnud, nende hulgas venda Tammann ja Vello Karu, nende õpilased omakorda aga hiljuti lahkunud Leopold Vigla. Me saime üsna kaua teha tööd ja ma mäletan, kui ma tulin muusikakooli, siis ta küsis, et kas tahad tõsiselt õppida ja muidugi see soov oli suur siis ja sain sisse ja hakkasin akordioni õppima.