Tänase keskprogrammi veedame koos Valli oja verega kes on viimasel ajal käinud Tallinna varietees. Need võivad teiega seal õhtuti kohtuda. Ega see Tallinna lava ei ole muidugi hoopiski mitte esimene lava teie jaoks. Missugune oli esimene lava kuste laulsite? Kõige esimene nagu suuremal osal lauljatest ikka isetegevus, tähtsam on mind, kus mõni tõesti rohkem hakkasin laulmisega tegelema, oli turu põidis üks kultuurimaja ja selle orkestri juures solistina. Siis filharmoonia avaldas ajalehest ja estraadiorkestrisse võetakse sellist, kes soovivad. Palun tulla proovima ja läksin sellele konkursile. Imelikul kombel võeti ka vastu käskonkurssali. Vägev. Ausalt öeldes mina seda ei oska isegi öelda, sest ma olin nii paanika. Kui palju neid vastu võeti, siis seekord oli vaja ainult üht solisti. No mis tunne siis oli, kui nii isetegevusest äkki osutused Nigalest, kutselise orkestri solist? Esialgu oli see tunne umbes nagu sünnipäeva, lapsel oli rõõmu. Võib-olla isegi see andis nagu usku ja julgust lauljatee alguseks. Siis oleks olnud kindlasti õige aeg hakata just tõsiselt tööd tegema, aga kuna sellistel juhtudel ikka tihtipeale on nii nagu lavale astud, siis tulevad need muud mured, tulevad need ringreisid ja iseenesega tööd teha, nagu ei ole võimalik, kui seda peaks tegema. Ja esimene moment, nagu ka tavaliselt juhtub, kui ikka tuleb uus hääl ja uus inimene siis võetakse alati küllaltki hästi vastu, hiljem need nõudmised juba muutuvad suuremaks ja siis see ei anta armuga, oled õppinud või mitte? Lihtsalt nõutakse. Kas see töö on raske või kerge, kutselise estraadilauljaamet? Et see nüüd raske on, seda võib-olla ei tahaks nagu ise tunnistada, aga kerge see ei ole ka sunni mõeldes, et mis selle siis ikkagi rasked on, ilusad laulud ja muudkui laula ja samas vaatad, et kuulaja vaate iga päevaga nagu ootab ikkagi midagi uut kuulajale-vaatajale seda pakkuda, siis peab otsima, peab kindlasti valima repertuaari, palju kuulama, palju laulma ja see ei ole siis enam nii kerge, nagu ta võib-olla momendil tundub. Raske on see pidev uuenemine. Ja, ja see ilmtingimata peab olema, repertuaar on minu jaoks olnud millegipärast väga valus küsimus, eriti kui arvestada praegu mu ei olnud muusikas kaasaegne muusika, mul ei ole selle vastu midagi, aga ma tunnen, et mulle võib-olla see kõige paremini ei sobi. Võib-olla stiililiselt istuks nagu rohkem see tavalisem estraadimuusika, kus on ilus meloodia kus laia laulmist või siis kui on rõõmus laul, siis on ta tõepoolest rõõmus ilma väga sellise aktiivse häälitsemised, mis nagu on praegu moes. Näiteks võin tuua, kes mulle lauljatest väga meeldivad Lili Ivanova ja kas feimi Reimaitse, teie olete ise teinud väga paljudele lauludele sõnu mitte ainult enda lauldud lauludele, vaid ka teiste lauljate jaoks. Kas see on niisugune tellimuslik töö, et keegi palub, et ma tahan laulda seda laulu eestikeelsed sõnad või olete te vahel teinud ka nii, et, et lihtsalt see laul meeldib ja tahad teda teha eesti keelt sellist momenti vist ei ole olnud. Võib-olla kui, siis kunagi väga ammu. Siis, kui ma ei olnud laulja veel lihtsalt mulle meeldis mõni laul, oli see siis prantsuse või inglise keeles, tahtsin iseenda jaoks kuskil laulda ja siis ma luuletasin muidugi ilma paber ja pliiats setavaid kohe käigu pealt ja nii, nii see jäi. Aga mis puutub muidu just laulude tekstide tegemisse, siis on ikka eriti viimasel ajal on see olnud ikka tõsine töö. Ja ma kunagi ei osanud isegi sellele mõelda, et see võib muutuda mulle tööks, mis geelide oskate. Ma ei oska peale eestivene keele ühtki keelt, laule tõlgin sõna otseses mõttes vähe, kui tahetakse, et see oleks tõesti tõlge, sellisel juhul reaaluse tõlke, aga, aga kui võtta jälle neid laule, mis tõlkide ei anna, või õigem oleks öelda, et meie ei laulaks sellest, mida laulab näiteks võib-olla inglane või prantslane siis selliste laulude puhul tihtipeale jää pealkiri ja edasi on oma fantaasia. Kui ma saan teksti valmis, siis ma üritan, kuidas sellega mul siis kodus välja tuleb? Kõigepealt laulda seda ise, et tekst oleks lauldav ja et võib-olla need muusikalised tõusud ja langused langeksid ka nagu mõttega lause languse tõusuga, et oleks ka siis, mille puhul oma häält tõsta ja mille puhul siis võib-olla sosistada. Kõige suurem aga on nende tekstide tegemise juures võib-olla nüüd see, et kuna nii nagu ma ütlesin, muusika moejoon muutub ja, ja sellega paratamatult tuleb tekstide puhul kaasa minna, tuleb otsida seda väljendusviisi, mismoodi seened muusikasse sulaks siis kõige suurem magan siis, kui see laul mulle absoluutselt endale ei meeldi. Niga laulu puhul on olnud mul selline tunne, et see lugu läks nüüd jälle aia taha järgist kõige paremini teha. Õigesti nagu mõistan seda laulu alles siis, kui see on juba kas linti lauldud, siis ma näen, kas see oli nüüd õnnestunud mingilgi määral või oli see täitsa aia taha läinud. Keegi nutistarti. Ilmselt luulehuvi pidi teil olema juba enne, ega see ei tekkinud laulutekstide tegemisega, ei oska isegi öelda, kunagi olen luuletusi kirjutanud, pliidikeneni vaikselt, avaldanud, ka sõbrannadele ette lugenud olete seda võib-olla ja see oli kooliaegne harrastus või ka hilisem ees, seda võib arvata nüüd isegi viimase viie aasta hulka. Miks te ei ole tahtnud neid avaldada, kas see on liigne enesekriitika või või on seal liiga palju ennast? Võib-olla jah, et seal on liiga palju ennast, aga kas te loete hea meelega luulet lugesin kunagi väga hea meelega. Armastan Puškini ja Jessenini muidugi vene keeles, just mitte tõlkijana. Aga viimasel ajal on jäänud kõik see nagu tahaplaanile, kuidas on muidu suhted kirjandusega väljaspool luulet? Terve virn välja valitud teoseid ahatab lugemist, kuidas nüüd õigem on öelda, kas armastasin? Armastan Jacques Londonit lugeda minu meelest taloni tean omadust kirjeldada loodust, loomi, see on nii haarav, et selle vastaga miski ei ole väga armastan loodust. Kui palju ma nüüd linnast välja pääsen, seda on raske öelda, kindlasti on inimesi, kes teevad rohkem tööd kui mina ja mitu korda rohkem. Aga ma olen osanud nagu oma aja väga kinni panna või ma ei oska seda jaotada. Nii et kui ma tõesti pääsen linnast välja, siis on see suursündmus väga, tahaksin sõita ringi kas või Käia matkakepp käes, võib-olla isegi tuhnida peenramaad veidike ka, ma loodan, et seal kuskil kauges tulevikus ees veel. Aeda ei ole, aga kas looduse tükike lillepotis on? Oi, ongi Liliann võimaluste piires alati toas, kui mitte teisi, siis kaktus on ikka, mul on kaks väikest kaktust. Lilli, ma armastan väga. Ja mõnikord küsitakse isegi, et kas teil on oma lemmikHeil, seda mul ei ole, kõik lilled on ilusad ja kõige ilusam on tavaliselt see lill, mis omal on kodus loodusest veel nii palju, et mul gepakvaga, las ta räägib ka. Õnneks ta veel ei räägi. Ma olen küll õpetanud nüüd juba üle aasta tere ütlema käide teist nägugi, aga laulab julgesti ja kõvasti. Ja palju laulab käskatset teiega kaasa laulda. Minuga nüüd harvem, aga kui lindilt tuleb hea muusika ja eriti hästi rütmika, siis loksutab kaasa nii et päeval näiteks temaga koostööd teha ei saa. Möödunud sügisel oli selline juhus, et oli üks vaba teisipäev ja sõitsime siis Ma väikese orkestriga tapale esinema. Ja kuidas see juhtus, et sõitsime kahe bussiga, lõpuks ma väljusin, olid mõlemad bussid läinud, kuna juukse arvas, et ma olin teise bussi istunud, jäingi ööseks tapale ja siis muidugi süda valutas kohutavalt, et tuba on kütmata ja papagoi alla 15 kraadi ei tohi olla. Et kas ta nüüd peab vastu või peatoitu, peaks küll, jätkub, aga igal juhul südamevalu oli rohkem, võib-olla kui see asi seda väärt on, sest et paistab, et on ikka visa hingega lind. Kas on mõnda muud elus majalist kava, koera või kassi? Kaks päeva oli mul, kas õde tõi ka muidugi, selle kassiga oli palju pahandust mul kodus, mul võisid olla põrandal lillebaasid ja isegi mul on üks selline vaagnatäis kuivatatud roose. Ja kaktused ja muidugi kassile pakkus väga huvi. Mina olin ikka neid roose kuivatanud ja hoidnud käega ja kui ma siis ükskord varieteed koju tulin, siis olid muidugi liselt roosidest polnud midagi ja kõik karikakrad olid hüpatud ka katki. Ta hüppas nagu lõbusast nende lillepottide. Ja nii ma pidasin kaks ta vastu või õigemini, võib-olla pidas vastu käsk kaks päeva, aga siis ta ära kadus. Mul oli esialgu isegi kahju, aga hiljem mõtlesin, et nojah, et kui sa nii rumal oled, et ei oska nagu hoolest lugupidada, siis mine oma teed. Te alustasite oma lauljateed väga noorena. Iga teil muud ametit ei ole olnud selle kõrval, nii ongi nii. Ma olen meesterätsep, kas te olete töötanud sel alal pikalt? Töötasin 58.-st aastast kuni 64. aasta lõpuni, no siis ikkagi kuus aastat, väike tööstaaž on ikka olemas ja siis teete kindlasti kõik asjad endale selga, ise nii palju jah, kui ei ole pääsu. Aga kaasajal on ju veidike nagu lihtsam, kas või valmistoodangut kätte saada. Aga näiteks oma esinemise rind, et kas need teete oma näppudega? See viimane kleit, mida te nüüd nägite mul laval oli tõesti omaõmmeldud. Üldiselt olen aga nokitseja tüüp inimene, võin meeletu arutada, heegeldada, kududa, jälle arutada, ümber teha ja ja pidevalt midagi, ma pean ilmtingimata tegema. Käed rüpes ei saa kuidagi istuda kõige selle juures. Pean tunnistama, nagu oma veaks. Et ma võin võtta ka 10 tööd korraga käsile. Ja seda ma ei tunnista, et ma nüüd ära ei tee. Ma teen ilmtingimata, aga ma ei saa nii, et ma võtan ühe defile lõpuni, võtan teise, teen lõpuni, mul peab olema vahelduv töö, käsil on teil veel mingi harrastus, millega tegelete sageli kunagi, kui siin märke. Need on mul kuskil 1000 ringis osta just märke sealt linnadest, kus sai reisitud kas või estraadiorkestriga aga siis hakkas laienema, et peab ju olema märkega oma kodulinnast, aga Tallinnast uni märkima ilmatuma palju. Lõpuks oli juba täiesti nii, et lihtsalt märkide kogu et kaotas nagu oma tõelise raami, milles ta oli nagu esialgu mõeldud, tuttavad tõid ka ilusaid märke, ega siis ei saanud ju ära öelda, seal linnas ei ole olnud ja ehkki need ei ole nii, on see kogu võrdlemisi kirju. Isegi Eiffeli torn on olemas. Kui te orkestri juures töötasite, siis oli tõenäoliselt väga palju võimalik ringi rännata, kui kaugele teie reisi tuletasid? Liit on küllaltki põhjalikult läbi sõidetud, ainuke väljaspool liitu koli Rumeenia, kus käisin. Kõige rohkem on jäänud vast meelde Kesk-Aasia teiselt poolt Norrisk vastuvõtt oli muidugi ikka 100 kraadi kuumem kui see õhutemperatuur seal. Aga Kesk-Aasias me olime veidike palaval ajal ja naised hästi palju tolmu ja kohalikud elanikud sealjuures. Käisid ikka meie mõiste järgi. Meil võiks riietuda nii sügisel, aga mitte südasuvel, seal, kus meie pühkisin higi. Nemad muidugi tundsid end väga hästi koduselt, aga nii palju, kui meeles on, vastuvõtt oli hea. Meie saateaeg hakkab lõpule jõudma, tavaliselt lõpus küsitakse ikka, mis on tulevikuplaanid? Ei saaks öelda, nagu, et need on plaanid. Ise olen praegu sellise küsimuse juures, kui üldse võtta edaspidi sõna lauljana, siis ilmselt peab hakkama enne kui hilja ei ole tõsiselt tööle. Või siis vastupidi jääda ainult tekstide tegemise juurde, ilmselt kah tööd ühekoormusega teha ei saa ja nyyd tuleb siis kas niipidi või naapidi otsustada küllaltki peatsest tulevikus. Niisiis on praegu teelahkmel seismine, kumma teede vanite, eks seda näitab tulevik. Igatahes head teed ükskõik kumba mööda astumiseks. Näide.