Võib-olla natukene ka siis lähemalt rääkida sellest rahvusvahelisest demokraatlikust naiste föderatsioonist. Säderatsioonil hakkab tulema juubel, 75. aastal saab tema kolmekümneaastaseks, nii et 30 aastat on möödas sellest kui maailma naiste esindajad tulid kokku Pariisis oma esimesele konverentsile, seal küünlavalgusel andsid tõotuse võidelda naiste õiguste eest laste tuleviku eest ja rahu eest maailmas. Ja nüüd selle 30 aasta jooksul on hansaföderatsioon saanud niivõrd arvestatavaks rahvusvaheliseks organisatsiooniks. Et on ta nüüd sattunud täiesti maailma probleemide keskele. Rahvusvaheline demokraatlik naisteföderatsioon on, on üldse maailma rahuliikumise üks algatajaid. See on siis nagu see üks külg, mida pidi ta seda võitlust on, on vedanud ja viinud. Ja siis teine puhtalt naiste olukorra parandamine maailmas ja laste olukorra parandamine. Siin tõotab ka nüüd tulla midagi suuremat ja kapitaalsemat alates järgmisest aastast. Küsimus ei ole ju mitte selles et, et naised peaksid eraldi olema mingisugused õigused. Muidugi Inimõiguste seisukohalt, see on õige ja õiglane. Aga nii nagu rahvusvahelise naiste aasta programmis nüüd on rõhutatud peaks nagu kõigis kõigi nende õiguste taotlemisel naisteorganisatsioonid silmas pidama niisugust ma menti nagu järglaste huve. See tähendab, kui ta taotleb õiglust tööle, siis sellesama õiguse kõrval peab olema ka tal võimalus ja teadmine ja garantii, et ta lapsi sellel ajal hooldatakse ainult sel juhul ta saab neid oma õigusi kasutada. Ühesõnaga siit edasi, seesama on juhtinud ju demokraatlikud naisteorganisatsioonid sellele õieti kaasalöömisele ja rahuliikumise algatamisel, eks ole, ta on läinud nüüd sellesse samasse kõige olulisemast probleeme, mis juba enam ei ole sugugi ainult naiste probleem. Aga ilma milleta naised ei, ei saa hakkama. Ja näiteks õigus tööle, õigus haridusele, see ei ole jällegi ainult naiste nõudmine, seda nõuab kaasaegne tootmine. Rahvusvahelised analüüsid on juba nagu näidanud, kuivõrd suuresti tähendab meie maa edu. Siiski oleneb sellest, et me oleme ära kasutanud need potentsiaalsed jõud, mis on naisteks. Ühiskonna arenemine nõuab ise, nõuab, et naistel oleks võimalus osa võtta nii nii tootmisest kui ühiskondlikust kui poliitilisest elust. Ja minu arvates demokraatliku naiste Föderatsiooni jõud on nimelt selles. Ta on mõistnud siduda need naiste nõudmised tänapäeva kõige aktuaalsemad kõige olulisemate, kõige vajalikumate küsimustega. Fraktsiooni ettepanekul võttis ÜRO vastu ÜRO peaassamblee niisukese resolutsiooni, millega kuulutati 75. aasta rahvusvaheliseks naiste aastaks niisugune ennekuulmata ennenägemata enneolematu aasta. Nõukogude naistekomitee esimene esinaine, kes pika kaua aega juhtis Nõukogude naistekomitee tegevust, nii naba proua kes praegu on välismaaga sõpruse ja kultuurisidemete arendamise ühingu esinaine. Temaga oli mul kohtumisi ja muidugi on jäänud niisugused muljet kui väga suure haardelised poliitilisest töötajast kui inimesest, kes nii väga heatahtlikult suhtub kõikidesse, kellega ta kokku saada. Aga siiski heledamad ja niisugused rohkem värskemad muljed on praegusest Nõukogude naistekomitee esimesest kosmoselendurite reskoovast, kes juhib Nõukogude naistekomiteed juba enam kui neli aastat ja kellega meie iga aasta saame pleenumikel kokku, aga peale selle veel muud vahetud kontaktid. Ja peab ütlema, et tema on, ma mäletan seda esimest pleenumi, kui ta tuli nõukogude naistekomitee esimese kohale, siis ta oli väga tagasihoidlik, äärmiselt tagasihoidlik ja kuidagi nagu ei leidnud oma kohta püüdisega vanemate seltsimeestega kooskõlastada makiga sammu ja aga kui vaadata teda nüüd, siis anda selle töö juures tõesti peab poliitiliselt ja kasvanud ja ta on täiesti suurepärane naisteorganisatsiooni juht. Muidugi arvesse võttes seda, missugune populaarsus on tal välisriikides, siis see muidugi kindlasti aitab kaasa, palju selleks, et nõukogude naistekomitee mõju ja üldse temani ütelda. Koostöö iga aastaga tiheneb. Ja ma hea meelega lisaksin juurde. Mul tuli meelde seesama esimene pleenum, kus klantinothereskova nagu Lätis astus ja tema tegi oma oma esimese ettekanded, oli seda ilmselt väga hoolega ettevalmistanud ta kõike seda kandis väga rahulikult, väga tasakaalukalt, aga, aga näha oli tunda mingi niisugune suur sisemine ja erutus. Kuidagi mäletan, kes mul kõrval seal istus, kas lätlanna või müksas mulle külg ütles, et pane tähele, praegu me oleme uue ühiskonnategelase sünni juures. Ja tõepoolest, see oli hästi-hästi tore pleenum, sest kõik võtsid tema nagu väga-väga soojalt vastu. Siinkohal ei tahaks jätta mainimata ka seda, et Valentiina Nikolajev Tereškova on rahvusvahelise demokraatliku naiste Föderatsiooni aseesinaine ja esinaine on soomlanna Herta kuusine. Ja nii nagu on olnud ka kohtumise 69. aastal, ma käisin meie vabariigi naiste delegatsiooni koosseisus Soomes siis harta, kui siin võttis meid Soome Parlamendis vastu, siis ta ei olnud veel valitud rahvusvahelisse kraatlikkonnastikaderatsioneesi presidendiks. Aasta hiljem ta võttis osa Lenini 100 aastase juubeli Nõukogude naistekomitee pleenumist ja siis olid meil ning lähedased kontaktid temaga üsna pikalt vestlesime, ta oli väga huvitatud meie vabariigi naiste elust ja ikka kogu aeg on avaldanud soovi ja tahtmist tulla meie vabariiki. No me loodame, et meil siiski avaneb võimalus teda vastu võtta. Herta kuulsin, neil on muidugi juba suurte kogemustega riigitegelane, poliitikategelane ja mis mulle eriti jäi meelde sellel pleenumil. Ta esines vene keeles, ta räägib väga hästi vene keelt ja rääkis oma muljetest, tähendab eriti just ning isaga. Isal olid Lenini kohtumised ja ta oli lapsepõlves isalt nii palju neist kuulnud ja siis väga südamlikult ja rääkis pleenumist osavõtjatele nendest kohtumistest. Nii et tema muidugi praegu pärastes nikotooni on ka niisugune naine, kes omab hästi suure autoriteedi rahvusvahelises ulatuses ja meil nii-ütelda on vedanud, et meil on selline president. Omal ajal olid ju väga kuulsad naisliikumise juhid ja nende kuulsusesära on tänapäevanegi ulatunud šenkoton ja dolareesibaruri Cotton oli ju rahvusvahelise demokraatliku naiste Föderatsiooni kauaaegne esinaine ja Ivar Orjoli viitsepresident. 1963. aastal, kui oli Moskvas rahvusvaheline naiste kongress siis isiklikke kontakte küll ei olnud, aga mõlemad need seltsimehed olid kongressi presiidiumis. Nii et nii saalist, vaatajana oleme neid kaugelt näinud. Minul ei ole ka päris isiklikke kontakte olnud, aga mis ma siis nüüd olen selles naisteliikumises juures nagu 12 aastat olnud või? Aga, ja vaat üks eredamaid muljeid, mis minul on jäänud, see on see 63. aasta. Ivar, uuri esinemine. Saanud aru, millest ta rääkis, kui ta hakkas rääkima, siis ma nagu unustasin kõrvaklapid ja ma jäin kuulama seda häälekõla, sest see oli noh, niivõrd sisendav, niivõrd kaasahaarav, et seda vist ei ole nagu võimalik unustada. See nagu tiris su endaga tahes-tahtmata kaasa, unustasid kõik muud ära ja läksid kaasa sellesama hooga, millega tema rääkis. Ma saan aru, miks ta oli passionaaria ja ma kujutan ette, kuidas ta Hispaanias võitlejatele võis esineda ja ja kuidas võis innustada, nii et see on on kuidagi erakordselt eremuljena, kui ainult sellest ajast Nõukogude naistekomitee ridadesse kuulub väga palju väga huvitavate elukutsetega naisi ja meie vabariigi ajakirjandusest on mitu korda läbi käinud selline nimi, nagu seda on üks väheseid ja esimesi naiskaptenid annasiatiini vähk? Jah, mina mäletan teda õieti mitte kongressi päevilt, vaid ma mäletan teda ühelt pleenumilt, kus ta nii väga toredasti tore naine. Ta on niisugune, hoolimata kõigest oma nihukesest mehelikkust mundris, ta käib ikka täies mundris äraskaugesõidu kapten. Niisugune lühikene poisi pea, aga samal ajal siiski väga võluv naisel jääb kuidagi. Ja siis ma mäletan, ta ühel pleenumil niiviisi rääkis, nagu nendest oma esinemistest välissadamates. Noh, kaugesõidu kapten naine, niisugusel suurel laeval son, sensatsioon, ükskõik kuhu ta läheb, ta tahes-tahtmata tõmbab enesele tähelepanu. Ja ta on ka nõukogude naistekomitee liige, nii et teda siis haaratakse küll kohtumistele ja no ja seal tuleb temal siis vastu võtta nisukesi väga, vägagi ägedaid atakke ja mitte sugugi naiste seltskonnas alati, sest meremehed on ikka enamasti mehed ja ta on vaprasti vastu pidanud ja välja tulnud. Muidugi kõigil niisugustel sadamates viibimistel kasutab ta siis ka ära oma kui nõukogude naistekomitee liikme positsiooni ja Peab sidemeid siis ka sealsete naistega. Sihukeses puht naiselikkus, rikkis.