Oma kultuuris ehk rahvakultuuris on eriti konservatiivne nähtus muusika. Mõeldes sellele mõistame, kuidas peaaegu 700 aastat kõrvuti said eksisteerida ja alles jääda nii erinevad võimalused muusikas, nagu seda oli meie esivanemate poolt loodud rahvamuusika Craigi laul ja nagu seda oli baltisakslastest sakslaste eelkäijate muusika igaüks taas oma joru. On ju selge, et vägisi ei saa ühtegi rahvast sundida laulma teistmoodi näiteks vallutaja rahva moodi. Küll võib aga ühe või teise rahvamuusika, millega on piisavalt kokkupuudet avaldada aja jooksul teatud mõju kohalikule muusikakultuurile. Nii on ju see juhtunud Eestiski. See asi aga on see, kui üks rahvas ise tahab hakata laulma pilli mängima mõne teise rahva moodi. Nii nagu on juhtunud meiegagi, mõeldes möödunud sajandi ärkamisajale ärkamine, siis milleks ja, ja millest küsimus. Aga seal see on just see aeg, kus me hakkasime häbenema pelgama oma vana kultuuri ja sealhulgas ka regilaulu ja pillimuusikat ja, ja muidki kõiki kunstialasid, mida me siis viljelesime. Pikki tänan teid omamoodi. Nüüdse pürgimus hakkas siis olema teise kultuurimuusikas ka teise muusikakultuuri poole. Me nimetame seda nüüd riimiliseks rahvalauluks. Üks osa meie rahvamuusikast on ka vaimulikel rahvalauludel mida teatakse ja lauldakse praegusel ajal ilmselt kõige muu varasema muusika kõrval kõige vähem, sama palju võõrad vastav, kui oli meile see kultuur, mida tulid tooma teised rahvad teiste uskude esindajad, nii nagu ka kristlased, millega koosnat siia tõid ka kirikulaulu. Sama palju võõrastav oli nendele see, mis toimus Eestimaal, kuidas meie laulsime, kuidas me ennast üleval pidasime ja kui nad seda nägidki läbi niisuguse musta mustade prillide, siis see oli ainult nendepoolne arvamine. Samamoodi meie nägime neid aga üks näide. Balthasar Russovi Liivimaa kroonikast. Suvel aga käidi virgasti igal kiriku laadal, kus ühe naaber, kälimees ja sõber Truuvisti teise kiriku laadale ilmus ja kiriku laadaks, muretsesid endale kõik kihelkonna maamehed ja priitalunikud head õlut ning oli suureks häbiks. Kui ka kõige vaesem talumees kiriku laadaks ei oleks õlut pruukinud siis toodi seal ka talumeeste tulekuks mõni vaat õlut kiriku juurde müügiks. Ning kui laupäeval talumehed oma naiste ümmardajate ja sulastega mitme penikoorma tagant suurte hulkade kaupa pärale jõudsid kukkusid nad jalamaid lakkuma ja Brassima ja suurte torupillidega, mis õhtusel ajal kasvõi penikoorma kaugusele kuulda võib omale lõbu tegema ning see kestis terve öö kuni varahommikuni. Ning kui oli siis jutluse aeg, siis tulid talumehed pool joognutena kirikusse ja lobisesid ja plärasid seal, nii et pastor nende kisa pärast enam midagi ei näinud ega kuulnud. Ja kui need sama tarkadena nagu ennegi kirikust välja tulid, siis läks taas pressimiseks tantsuks, lauluks ja hüplemiseks lahti, nii et nende kisast ja naiste ja ümmardajate laulust ja ka paljude torupillide kõlast kuulmine, nägemine kaduda võis. Ja teine katke selle kohta, et kuigi palju sellest, mida taheti meile tuua, uut usku, toojate arvates eriti hästi kohale jõudnud. Kuigi kõikvõimas jumal Liivimaa vaprovintsile armuliselt tuli annetanud püha evangeeliumi võltsimatu ja puhta Augsburgi usutunnistusega kooskõlas oleva õpetuse siis ei leidunud ikkagi mitmes Liivimaa paigas kuigi palju neid, kes midagi teadsid jumala sõnast, kirikus käimisest. Vaadeldes tagasi meie lauluvaramule võime ka näha, et ei ole eriti palju laule, kus oleks seost kristliku kultuuriga, kuid neid ikkagi on ja tänasesse saates kõlavad just need laulud, mis on ka meie muusikakultuuri üks osa, vaimulikud, rahvalaulud. Need Damas kõlavad Eestimaal siiski kas mõnes kirikus või mõnes muus sobivas kohas. Ja kahju on ainult sellest, et paljud inimesed, kes need on taas laulma hakanud, nad pole kuulnud mitte ühtegi elavat esitust, mõned lindid ja aga põhiliselt hoopiski noodid. Tänases saates kõlavad laulud on püütud õppida selgeks võimalikult originaali või noodistuse lähedaselt. Laulude õppimisel on nõu andnud Silja roose ja laule kõlavad Viljandi kultuurikolledži rahvamuusikakateedri üliõpilased, kellel vaimulikud rahvalaulud on kogu rahvalaulu omandamisel üheks osaks, ilma milleta ei ole võimalik saada ülevaadet, milline on olnud see meie laulukultuur ja laule. Tavad. Tuuli Peters, Piret Aus, Ülle Jantson. Võib kuulda ka kuuekeelset kannelt ja flööti. Kannelt mängib Piret Aus, flööti, Ülle Jantson ja kõlavad laulud. Ma tulen taevast ülevalt Reigist. Oh, Aadam, sinu eksitus Otepäält. Nüüd ristikogudus nõost. Jää terveks, õnn Pärnumaalt ja Ruhnu vaimulik rahvaviis. Rahvalaule on tõepoolest väga mitmesuguseid Eestimaal lauldud läbi aegade ja on olnud aegu, kus on siis laulsid väga erinevaid erinevalt rahvalaulu, samal ajal, kuigi me teame, et väga-väga pikaaegsem kombel umbes ligi 2000 aastat on Eestimaal lauldud valdavalt taolist laulu, nagu me tunneme tänapäeval regilaulu nime all. Aga niisugune laululiik nagu vaimulikud rahvast, laulud on küllaltki unustusse kadunud ja neid nagu eriti kuule, eriti palju ei kuule Eestimaal ja paljud inimesed ei teagi, et nad on ka olemas olnud. Kuigi, kui igaüks meist järele hakkaks mõtlema, siis saame jõuda ikkagi selleni, et kindlasti nad on olemas olnud, kuna kristlus Eestimaal on olnud juba mitusada aastat ja, ja see kokkupõrge, mis nüüd siis juhtus kristlase tulles Eestimaal laulukultuuri alal kus siis need olid ju ikkagi väga erinevad, laulmisviisid kui niisugused ja inimestel tuli nüüd äkki hakata laulma hoopis teistmoodi ja hoopis ka tekstid hakkasid vägagi erineva sellest, kuidas oli lauldud ja aga loomulikult siis need laulud levisid ja, ja leidus inimesi, kes neid väga hästi ette kandsid ja meil on ka materjale, mille põhjal me neid õpime ja vaimulikud rahvalaulud kuuluvad meie rahvalaulu sihukese praktilise tegevuse hulka ja igaüks meist peab neid oskama mõnda laulda. Ja nüüd ma küsingi siin üleja Pireti käest, kes on ka nendega tutvust natuke teinud, et mis te arvate üldse hästi vaimulikest rahvalauludest. Neid on hea laulda. Aga mina ei tunne ennast neid lauldes hästi. Kuigi ma olen neid laulnud, ma ei saa öelda, et ma nüüd olen palju laulma, olen ikka paar tükki laulnud enda tarbeks ja ja siin valmistudes meie suure eksam oli meil jah, suisa ma ei tundnud ennast kuigi hästi, järelikult mul mingi seesmine asi ütleb, et neid peab natukene veel teisiti laulma ja ma veel otsin, otsin seda, seda tooni või, või seda niidijuppi, millest kinni hakata, et need laulda, kuigi mulle nad väga meeldivad. Ja vaatamata sellele, et neid on hea laulda, neid on raske laulda, et leida see. Ma ei tahaks öelda nüüd, et ma nüüd näiteks uuemat laulu sama tundega laulan kui regilaulu või regilaulu sama tundega kui vaimuliku laulu, need on täiesti erinevad. Aga noh, ma teen tööd ja näen vaeva ja ja ikkagi pöördudes meie, lauluõpetaja Tseelia Roose poole. Ma kujutan ette, et aitab neid ka peale seda, kui me oleme tal juba eksami teinud ja me noh, koostöös temaga me ikkagi saame veel neid laule laulda tegelikult alles alustanud nende lauludega tutvust. Jah, nii ta on. Haa ta. See no ei eksi Me ei loori. Batoon Mei. Randu. Ja kõigi TS. See uus on kuigi. Suurt süüd ja nuhtlust. No. Au ei saa, kees heldest. Meid puu ja Et vaat nõnda Peedeeti Edbaatu siis. Etti. Seest bee taas suur Mei. Ei no ta, ta, ta, ta ei ükski laadu ooda. Taas ja. Aasta. Meid armaasi moosi. Nii on ta Ra, sõi koos meid jälle leebee ta onu. Sees. Onu. Nii Jeesu on arm saaste. Mei luu. Luu, võsa. Mida sina arvad, Ma olen kuulnud, et sulle need väga meeldivad ja mulle jäänud kogu aeg niisugune tunne, et sulle need meeldivad näiteks rohkem kui regilaulud. Kas on vale arvamine? See on väga õige arvamus sest vaimulikud rahvalaulud annavad esiteks kasvõi üksi lauldes on nad väga ain nimetan küll valesti regilaulud, samamoodi annavad võimaluse hästi huvitavalt ja mitmekülgselt laulda, kuna vaimulikel rahvalaule on see meloodia nagu suurem pikem ja tänu sellele on sinna võimalik kas või mõnda pilli juurde panna. Et annab hulga huvitavam kooskõla kui regilaulule mingi pilli juurde panna regilaul koos pilliga, ma arvan, et see lõhub regilaulu mõtte ära. Ka vaimulik rahvalaul koos pilliga. Ta kuidagi kuidagi on nagu huvitavam, minu jaoks vähemalt. Kas see oli ka niimoodi olla, et et vaimulik rahvalaul või tähendab see laulmisviis, kuidas neid lauldakse meile lähem sellele muusikalisele kultuurile, millega meie inimesed, kes meil praegu siin elame, Eestimaal võtavad oleme ja, ja esiteks üks üks asi see ja teine asi, see, et regilauluga kaasneb väga tugevalt sees taust mis on niivõrd suurem, kui see viis piisi seal nagu polegi õieti olla. Aga see sõnumi tähendus ja see on seal niivõrd oluline, et, et noh, võib-olla muusikule jääb igavaks muusika ja ja kui ta veel tausta ei ole jõudnud, võib-olla selleni jõudmiseks läheb rohkem aega lihtsalt. Seep see ongi, et regilaul tuleb selle taustana jõuda, sest see muusika on tõesti mingi nelja, viie nootiline kahe takti ulatuses. Et huvitavalt laulda, selleks sa pead just seda teksti suutma rahvale edasi anda, mitte seda meloodiat. Ka vaimulik rahvalaul. Ta on nagu väga palju läbi käinud ka eesti koorimuusikast kreegilt mõned saare seaded. Tänu sellele võib-olla tõesti on ta meile rohkem laoldavam. Või me son? Ja sõi ta eesli teel. Sa süüdaa tal. Ja ka laula hobusi. Ka on vaeselt ilmuma, kes siis ei, ma looja? Laena eeslipuu ja sa ta tal on ja laula puhul, see on. Siin on su ees, kes teeb sinu eest Kessi nõu, batuut ka? Ja ei koost küll. Sa süü ta tal. Ja laula poosi. Ei no. Las ta. Siis teeks? Nojaa? Jaa. Et siis Siis. Ta meid tuuning sinu vaali ja oh see ta meeles ka. Ja vaala laagruusi. Mees. Ja kes tuule parmuga sa põll ka? Ja ta ei, ta isa. Need lindistused, mis meil on olemas siin Eestimaal, mida meiegi kasutame. Need, mitmed rahvamuusika antoloogia, et mis on välja antud ja, ja muudki lindid, mida me muuseumist kasutama, et seal on küll regilaulu näiteid ja on ka uuema rahvalaulu näiteid. Kuid kas te olete kuulnud vaimulikke rahvalaule nende inimeste esituses, kes neid on ka kunagi laulnud tõepoolest sobivas situatsioonis? Ei ole sama maantee ei ole, aga nii palju, ma tean, et muuseumis on meid lindistusi olema, sa ei ole kahjuks veel jõudnud nii kaugele, et vaimulike kuulata. Kuidas lauldud on. Kunagi. Võib-olla siis ongi niimoodi, et need vaimulikud on ikkagi nagu tuttavamad ja selle tõttu ei olegi niivõrd puudus nendest muuseumi lindistustest. Jah, ma arvan küll, sest kui kirik kuskil siin mõnikord käid mingil jumalateenistusel või asjalist, mulle isiklikult mingit suhet erilist kirikuga ei ole, aga mulle väga meeldib, see ütles, et vahepealse laulmine ja sellepärast on mõnikord nauding alati otsingus, laululeht on võib-olla kas sellest on ka see, et on lihtsam laulda neid regilaule? Meil on ka olnud üks kontsert, esmakordne küll, mis me tegime meie toredas Jaani kirikus ja seal ka esitati päris mitu vaimuliku rahvalaulu mitmete rahvamuusikaüliõpilaste esituses. Kas kirikus on see õige koht nende laulmiseks? Kiriku ja kindlasti seal oli väga-väga-väga-väga armas, oli seal laulda, seal kohe oli teine õhk oli sees ja ja kohe kuidagi. Kiskus kiskus seda seda laulust vaimuliku laulu laulma ja meil läks seal hästi, ma ei taha öelda, et nüüd plaksutati tagasi, aga järgmisele teenistusele kutsuti meid jälle õllega laulma, seda ristikoguduse laulu, mida me siin ka täna tegime. Käisite ja otse loomulikult. Jää terveks õnn. Moosi ja maa on seltsimees küll. Oli kaunis ka ei saa aga kaasas käia. Veel suu kaasas käia, elutee. Ehk sa mind ei kätel kandnud? Sinu arvu laps ei olnud, ma ei. Säskatkiski kuutaanu ei võinud Omaari. Ka ei hoidnud tooma rinnal ka. Sa harva ennast kaugelt näita eest. Mul vahest vastu vilkusid. Ja vahest ka ta soo veedaid. Lõi hinge Haabelkoosid lõi hinge pilku, moosi, jää terveks, ei seal olla võinud. Mis sinult lootsin, ihkasin. Et saami. Oleksin nad ei viinud, kus singel igatsuses Kus hindaja jälgi, igatsus, linn, jää terveks, sõprus, olgu püha ja lahkumine hammeil. Me mälestusi meeste eha ei tumedaks tõeliks. Eri e tumedaks hüükskeeri. Nüüd seisa Me Sindeide haa arvul kus viimne lahkumine, jää. Kseerintsutadama arul. Ei, teineteist me enam ei näe, teist me no. Jää terveks, mine saadadeneesi üht kallist kanna käte ja puit. Ta elu võib niiviisi ka minu saadema. Me ka nii, no sa teema Veel, et saaks mõni mõni asi veel repertuaari võetud ja hakatagi käima niimoodi kirikus, aeg-ajalt teenistustel meie kirikuõpetaja on üsna niimoodi kutsunud ka siin nii pillimehi kui lauljaid, et noh ei ole ainult kolledži on teisedki käinud teenistuste ajal niimoodi esinemas küll kitarride kajalt hoidikestega, et see on väga-väga tervitatav nähe. Me ei ole jõudnud küll teiega veel rääkida uuemast rahvalaulust regilaulust, aga kas ei ole äkki mitme usuteenimine paralleelsed, sest kas ei ole nii, et, et lauldes vaimuliku rahvalaulu see on nagu üks, see ei ole ainult paljalt laul, vaid see on nagu midagi enamat. Lauldes regilaulus Enele teine uuem rahvalaul, noh põhiliselt ju lääne poolt tulnud suuresti enamikud, nendest on saksa uuema rahvalaulu niuksed näited magus, armsad senti, mentaalsed, Bertneretavad pisarad, Meretavad lood, et lauldes need teiste kolmandat, et kuidas oma olemises sellega toime tulete. Selleks me siin koolis käimegi, et see kõigi nende erinevate liikide mängimine ja laulmine just sellele liigile vastavalt õieti ja küllaltki stiilipuhtalt välja tuleks. Kõige algusest tuleb kindlasti selliseid eksimusi, aga selleks tuleb püüda väga palju. Ma tean, et sina ei ole kristlane. Milkateedris on küll inimesi, kes on siin Viljandis leeris käinud ja, ja seda on. Ja aga samas sa ütlesid, sulle väga meeldib kirikus laulda ja just nimelt neid vaimulikke rahvalaule. Nii ta on küll mõnel ütlusel kuulamas, aga ei tea, mis ma sinna lähen. Esiteks laulmine meeldib alati esse laulmine ja siis mulle meeldib väga kirik nii seest kui väljastpoolt. Ta on kuidagi selline. Seal on midagi teistsugust. Ma ei tea, mida. Kas sa, mina niisugust, seda teistsugust, mida ei ole tulnud. Praegu nagu küll ei tuletad kuskil mujal, oleks midagi teistsugust näinud, tundnud metsas, kevadel väljas, seal kindlasti. See noppis olla teistmoodi, see on sihuke täielik vabanemine, tiivad selga läheks kuskile. Kas seal on just eriti kui on mingisugune ega väsitav olemine olnud jalad sattunud juhuslikult mingile kontserdile kirikusse? Kiriku õhkkond? Kuidagi need esinejad ise ka võtavad kirikus ennast eriti kokku. Seal ei saa niimoodi vabalt-lõdvalt lõdvalt ära esitada, laulda ja siis kontserdielamus kirikus saadad, need on. Ma ei mäletagi ühtegi halba kontserdielamust kirikus saadelt, kõik on sellised. Omapärased. Kas sina, Piret? Need seosed mitmete eri stiilide laulmine, paralleelsed küsimused, et kas ei teeni mitte kolme või nelja või kes teab, mitut, mina ei teeni küll mitte kedagi ega mitte midagi. Küll eksisteerimise peale Sul on, mis mul meeldib, mis ma tahan, mis, millest ma pean ja selleks ma laulangi neid niivõrd erinevaid asju, et ma saaksin lõpuks ise selgusele, mitte et õpetaja paneb mulle viisi või et vot seal on vägev hääl ja kõik õieti laulad ja eksami tegid hästi ja nii ja naa, et olen ise selle otsa peale, et noh, mida ma siis lõpuks tahan laulda või millega mul tuleb see kõige-kõige lähedasem kontakt, missugust taustama, ise taban, eks ole, ja neid mitmeid stiile nii. No kui ma võtan, eks okei, et ei tohi, lauldasin noh, regilaulu laulan ainult vaimulikke või see on muusikaga ja siis samamaid mängin ainult kas siis pulkasid või, või ma ei võtaks üldse valitsusse või ei võta üldse soome muusikat, eks ole, näpuAllage silma sisse ka kõrva sissegi, et et ei, ei tohiks kuulata saksa muusikat selles mõttes, et noh, see, need stiilid, asjad sealt sa leiad oma lõpuks, ma arvan, mina, mina arvan küll, et mina leian ja ma juba üht-teist ka. Te olete tõesti tutvunud? Võib-olla noh, kool on osanud anda teile ülevaade nendest võimalustest, mis on olemas meie rahvamuusikas. See saade on küll nüüd lauludest, et mis te arvate, kuidas edasi toimite nendega. No ja, ja on juba juba siuksed, sahinad käivad, on olnud juttu, et, et mul on oma seltskond Pärnumaal Tootsis, kellega ma üht-teist juba niimoodi korraldan ja teen ja isegi üks ülesastumine oli meil kus ma laulsin ka ühe regi vaimuliku, ühe uuema. Ja üks lugu oli siis päris juba niimoodi, noh, päris Läänemere laineid ei olnud, aga tegin ka siukse kõikidest kõike ja, ja ma ei saa öelda nüüd, et üks oleks neile noh, natukene halvemini peale läinud, kui teine või muidugi sinna juurde kuulus ikka tüki maad, vestlust ja asja. Vähemalt mina suudan oma, ma tean mu gruppi, kellega ma tegelen nendele, ma suudan neid küll õpetada ja laulda ja me saame neid esitada ükskõik, kas siis kohe kontsert või lõkkeõhtul selles mõttes ja me laulame neid meelsasti. Et nii või teisiti, kõigi nende stiilidega, sa tuled taime ja suudad neid veenvalt esitada, nii et need, kes kuulavad, tahaksid ise neid laulda ja ära õppida. Aga. Mina arvan seda, et ma tahaks veel hästi hästi palju laulda igasuguseid erinevaid laule, kõiki ka siin püüdnud õpetada, väiksematele hinga mingit lauluringilaadset tähendab, teen ka praegu, aga kuna me ei ole ühist aega leidnud Sislikusse tegemine järgmisse sügisesse edasi ka selleks, et tõesti hästi palju ise laulda ja leida see õige õige tee ja sind kuulata erinevaid laulikuid ja neid kopeerida enda poolt midagi juurde pannes mingi täitsa omaenesestiil välja kujundada. No ja siis see, kes sinult õpib, see on fakt, et ta ei võta ju puhtalt kõike sinult üle. Jälle leiab kuskilt mingi iva sinust kolmandast neljandast isikust, et noh ja sellega see lauliku ja pillimehe omapära ja eripära tuledki. Et noh, igaüks leiab enda jaoks ikkagi parima, eks ole, noh, mina võtan Üllelt natukene üle ja võtan Raivot võib-olla mingi siukse nipi siia-sinna, et vaatame, mis tema teab hästi, mida on temast parimat, mis joon, ma tahaksin oma esitusse tuua sisse ja nii on ka nendega, keda väiksed lapsed või ka täiskasvanud, keda me hakkame edaspidi õpetama, et ja on sama, et nad, ma ei usu, et nad puhtalt nüüd hakkavad mind kopeerimise. See on võimatu, noh ma olen üksi, ainuke selles mõttes, et ei saa mängida täpselt nii nagu teine teeb. Nii et, et see on see õpetus, mis on siis meie meie laulude laulmise traditsioon õpetanud meile, et kuidas seda on õpitud ja õpetatud, et see ei saa olla kuiv ja täpne kopeerimine vaid et see nõuab oma ise suhtumist asjasse ja sellega tundub minule ja teile enne streigi kindlasti te olete rõõmsameelsed ja julgeb, loodaks, et inimesed tahavad seda, neid laule, need ühteteist omandad laulma hakata, aga loomulikult ikka ainult sel juhul, kui esitajad ise, meie, teie, nemad suudavad seda elusalt ja veenvalt esitada, et see tänapäeva inimesele lapsele või ükskõik kellele midagi pakub. See seest hommi. Diis anduks. ET SA andaks? Sellelt maalt, mis Saaremaa Oli ka-le ja otseedee ta voos. Kees tuul. Tsi kuule kees tuul. Kui teema Ta. Kus Jeesus Kuus suustleid a- või. Üle ja kes võidab? GS. Päästoopad muuse kees päästaapad. Seest kuule, ärka. Staa ja ruut. Ma ta UT lu. Ning OECD ta Ega jaa palve. Ka ta o maas. See ta ta maas. Ta. N d. Käega ja laula usus rõõmsa. Tee. Kuule teist teed, kui. Laes. Kuus õige. Kuus käe. Ja. Ehk kuule, Peeter. Ma.