Noh, vist esimese sõiduoskustunnid, istusin iso selles portautol kusagil aastatel kolm, 30. aastal, see on umbes viieaastane, olin ja jahuks nelja, viie, viie pooleaastane jalad ei ulatunud piduri siduri häiri. Isa isa väntas piduritega või tähendab nende pedaalidega, mina ainult juhtisime, see minu jaoks oli igatahes oivaline. Kusagil 12 aastane ja siis ma juba sõitsin ise. Ja kõige rohkem meeldis mulle Forteifel. See oli pisikene auto nagu umbes nagu meie, ütleme Moskvitš 401. Sinna ulatusid mu jalad pedaal, nii et ma sain täitsa iseseisvalt sõita. Pole vaja enam süles istuda. Kus maanteedel või missugusel linnatänaval sõitsid poisipõlve esimesed autod. See oli vist Istanbulis peraa tänaval. Seal ei ole kõige suurema liiklusega Istanbuli pea täna seal nagu kõikides aasiamaades, liiklus on küllaltki temperamentne signaal juugamistega ja trammid sõidavad pidevalt kellasid. Ja seal oli isegi Fordi autotehas, tol ajal hiljem likvideeriti. Aga tol ajal ma ei mäleta 100 autot päevas pantisel kokku kuna mul isal seal töötas autotehases autotehases ja siis tehase. Ja, ja siis ma püüdsin ikka leida need autosid, mida port valmistades ja eraldada teistest markidest, mahlaksin kooli, olles viie aastane, nägugi lõunamaadesse moeks on, ma käisin juba iseseisvalt koolis. Tähendab, mul oli oma oma teed ja oma käigud, ega ma siis alati koolist koju otse ei tulnud ega, ega kolmanda otsa kooli läinud. Mis aastalt Eestisse tulite? 1000 900 kolmekolmandal? Oli kole külm, olgugi et oli Eestis juba kevad. Aprillikuus. Aga ma mäletan türgimäel õmmeldi talvemantel ja ma seisin seal rätsepatooli peal, higi voolas ja mul kohale paha tunne ei tahtnud mitte ärasõite, sellist paksu ja sooja talvemantlit peaks kandma. Aga kui nüüd võrrelda Istanbuli ja Tallinna tänavapilti, kus oli rohkem liiklust Sapelsama ja kui te teeksite kas alevis või linnas on rohkem autosid, Tallinna ülialevis tabeliga värin oli alev ja sest Istanbul ikkagi mitmemiljoniline linn. Ja ma ütlesin teile juba temperament, lõunamaalased, temperament, türklastel. Ja siiski. Võiks nimetada seda, nende sõitu on nagu meil siin mõni rallimees püüab linnatänavatel teha rallid. Nemad eranditult sõitsid kõiki kõiki eeskirju rikkudes absoluutselt ja pidevalt näiteks trump pidevalt annabki. Kui ta liigub nii kaua, tähendab kella. Nii et pidevalt käib üks igavene kisa ja, ja mördamine ja autode signaalid on ja rahvuslik temperament on hoopis teine. Ja loomulikult see väljendub ka ka sõidustiilis, maneeris ja juhtide käitumises. Millal te saite esimesed juhiload? Esimesed juhiload sain 42. aastal. Olid seitsmeteistaastane. Uljanovski linnas tegin ma esimest eksami ja hakkasin tööle Volga sõjalaevastiku osakonnas. Vedasime Stalingradi rinde suunas toitaineid ja lõhkeainete. Ka neid pommitamise ikka sai nagu pidevalt näha ja ja Suurtüki kanonaad kostis täitsa selgelt. Nii et seal ikka käis võitlus täitsa elu ja surma peale. Lind põles, oli suitsus ja kaua tookord ühtesoodu roolis istuda tuli? 20 tundi, see oli nii. Julgelt võib öelda, et 20 tundi järjepanu tulistuse looduski noore mehega 20 prindi peab täitsa vabalt vastu. Võib-olla juba teisel-kolmandal päeval, siis hakkab ennast sinna viisite sõjavarustust aga tagasi tagasi vahest olid meil haavatud peal, aga vahest tulime täitsa tühjalt sealt ära. Kas kõik sõidud läksid õnneks või mõnikord tika rünnati? Ei, mind ei ole ühtegi korda seal vähemalt Uljanovski Stalingradi vahel ühtegi korda. Nii et Õnpidi ka olema, aga autorususid, tee ääres oli ja isegi põlevaid autosid. Vahest me olime kolonnis, aga vahest täitsa üksikult ka väikekolonn kahe, kolme masina kaupa nii, korraga läksime välja. See oli ohutum, kui midagit autoga juhtus, siis oli ikka seal partner, kes sind ikka slipi võtilise kohale viis ja kolonnis keegi vaate segades kogu aeg pidevalt taevast, et luurelennuk ei, ei kiidaks nende meie kolonni või meie väikse grupi autode ümber. Aga nii kui see tuli, nii tuli auto kohe ära peita ja sestpeale seda tuli pommitajate pojakesed otsima. Missugused võimalused täita oli võimas keerdus. Olin väga, väga vilets markeerimise võimalused, kuna metsasid on seal vähe. Suured põllud, aga noh, mõni üksik puurika kasvas ja vilja sisse sai sõidetud ja kord ja. Volga jõelaevastik aitas kaagiltransporteerida sinna sõjavarustust, aga oli ohtlikum, kuna väiksed laevalt, mis Volga jõelaevastikus on saksa luurelennukid, need peaaegu alati tabasid. Nii et nad võisid liikuda ainult öösiti. Vesiratastega osa oli isegi. Kauaks teil seda tööd jätkus? Kuni 42. aasta novembrikuuni, millal mind mobiliseeriti punaarmeesse ja saadeti eesti laskurpolku. Uuralites asus. Jaa, väideti Mulles navid ära, kus sai magada. Ja ma kuulsin küll, et äratus käis, aga mõtlesin, et see mind ei puuduta. Et kuna ma alles tulin ja tõesti olin magamata ja aga siis tundsin, et keegi mind jalgupidi veab näride pealt maha. Ja hommikvõimlemise asemel esimene töö, mida me tegime kolm kilomeetrit metsajooksuga. Sealt siis võtsime umbes 10 15 sentimeetri paksused maha raiutud puid või võsa. Ja tõime ta ülesse. Aga kui last tagavarapolk asus nagu mäe otsas, sis alla minek, sinna minek oli väga hõlpus, mäest alla. Aga. Siis oli nii, et tõesti pisarad tulid silma, see nutumaik. Ja ma ikka imestasin, kui me sinna puude järgi läksime hommikuti, et miks osa mehi jookseb. Siis tabasin ära, et nad jooksevad sellepärast, et võtab eelnevalt puu alguse, selge ja makse, kas järgmised päevad jooksma saksaga peenema kätte, kergem oleks üles tulla, mäest. Aga vaikselt vabadused ikka sõjaväes ja sadul ja egas muidu sõdrusagi olla. Kuidas teenistus jätkus? Tegin läbi noorteaja. Siis määrati mind kolmandasse pataljoni 12 10.-sse rootu. Jahilisusel päeval meie loodust kutsuti välja kolm meest. Pataljoni staapi. Läksime siis pataljoni staapi ja esinesime ja. Teie korraldusi ilmus reamees niisugune niisugune ja reamees Aleksander tõkke ja ja küsitleb minna partisanid, miks sa tahad, Angel? Igaüks püüdis saadaks kiiremini rindele või ükskõik kuhu, peaasi, et tagavarapolgus minema saaks. Siis rohkem oli nagu debati moodi, nagu tol ajal nimetati. Ja küsitlejates muusikat, tunnet või oskad sa eraldada toonisid või helikõrgust ja vastu aastal küll, olgugi et ausalt mis sind saadik armastus mulle kõrva peale mul üldse mingit heli kuulmist nagu pole? Raadiot ja küll hakkatrioidist operaatoriks õppima. Ja saadeti meid ära ja tulin lavastuse, kus asus Eesti partisanistaabikeskus. Seal saadeti meid edasi Moskvasse kaks nädalat. Me olime puhkesanatoorse tsoonis. Ainuke töö, mida oli vaja teha leivatehasest, vaja tuua leiba. Seda tööd tegime hea meelega, sest me kõhud nii väga täis ka ei olnud tol ajal. Sellepärast et te teate, ega siis sõjasoolas puudus ja näiteks ma isegi, kui tal on olnud mitu korda kanapime ja on olnud ja. Igatahes see mõjus väga hästi, see paar nädalat ja peale seda saadeti meid lollisti operaatorite kooli. Ja seal ma siis hakkasin õppima peaaegu kõik liiduvabariigid, kes olid okupeeritud, omasid oma oma õpilasi, seal leedukaid, valgevenelasi ja, aga mida te õpetate siis? Mina õppisin isikliku Traldist operaatoriks ja paralleelselt õppisin ka lõhketöid ning tooliga ümberkäimist ja raudtee rööbaste lõhkamist ja need kaks sellist põhiala. Mul oli. Õppisime ka langevarjuta allaheitmist ja algustornist ja pärast natuke kõrgemalt ja. Igatahes kole romantiline. Olete lennukilt hüpanud, olen? Olen Tuglase pealt olen, ma olen hüpanud seal, kes koolis õppisid, peaaegu kõik hüppasid. Esimest hüpet küll me tegime juba Ivanovast. Ma saabusin sinna peale seda, kui esimene partisaniarmee saadeti ära juba Eestisse, üle Peipsi järve. Meiega oli nagu rohkem aega tegeleda tol ajal. Sealt saadeti meid Leningradi. Seal kandsime nii kaua, kuni me olime, tähendab, koolis, me kaitseme nii sõjaväeriietus kui IRA riietust. Aga kui Leningradi saadeti, siis pandi meile kõigile madruste riided selga ja käisime uhked madrusepoisid Leningradi. Need Eestis Eestis, mida enam arre heidetud. Sest peagi algas Eesti Eesti vabastamine. Lahingud käisid juba Narva jõe äärsetes piirkondades kui ka Pihkva pool. Ja saadeti mind tähendab vabariigipartei keskkomitee käsutusse. Ega ta Leningradis päris prii poiss ei olnud, teil oli ikkagi koht, kust iga päev teenistuses käisite. Me tegelesime ikka treeninguga, sest tradist peab siiski pidevalt tegema tööd, selleks, et nii vastu võtta ja ja osata hästi saata. Ega te ei olnud ühenduses Eestis asuvate partisanidega? Ei, me võtsime vastu saateid, aga neile edasi saated ei saatnud. Kusjuures veel tähendab, Leningradi perioodi ajal õppisime õpetati meile kašifreerimist ja dešifreerimiseks. See oli vist kõige kõige raskem ala. Kogu selle õppuse aja jooksul meie ei teadnud, kus kohas saated tulevad aga me teadsime sel kellaajal sellel lainepikkusel, tähendab, saada tuleb ja võtsime vastu, kui pikad need teated oli, tähendab, kui kaua saade eetris oli? Seal olemas loomulikult juba saatjast, aga, ja kusagil kolme viie minuti piires. Ja teile teadaoleval kellaajal ja minule teadaolevalt kellaajal vahest saated ei tulnud lihtsalt ilmselt saata, ei saa neid saata. Ja need noormehed ja neiud, kes siin heideti Eestis alla. Nad ikkagi üht või teist said teha ja abistada punaarmee okupeeritud territooriumite vabastamiseks. Kas teetegi siis sõja lõpuni oma morsevõtmejuurde ei, meid lähetati vabariigipartei keskkomiteesse ja võtsid jälle rooli pihku. Natuke aega olin Leningradis autojuhiks ja peale seda kolmeliikmelise operatiivgrupina. Hakkasime läbi Pihkva Eesti suunas liikuma. Ja järjekordselt tuleristsed saime. Pihkva all. Sakslanna pommitas Pihkva, Pihkva põles seal. Tol ajal ma juba sõitsin mühegi veeemmgaaga, nagu teda hüüti kerge sõidumasinaga. Saksa lennuvägi nägi ka meie liikumist ja lamasime kraavis. Meie MK sai ikka kildudest natuke pihta ka, säilitas ikka liikumisvõime sõidu täiesti täiesti, ainult plekid olid nagu kildudest läbi löödud. Ja selle Emmgaagas liikusime edasi. Ja kuna Eestimaa teed olid mulle tuttavad ja kuna ma isaga kunagi noorest peast siiski Eesti teedelt palju liikusin, meie sõitsime Võrtsjärve kandis, sõitsime läbi. Nii et me ei puudutatud ei Tartutega Viljandit. Sõitsime Tallinna suunas. Saabusime Tallinna. Õhtune aeg. Altar lükkasime ministeeriumisse. Panime väravad kinni, maja oli tühi. Samas majas asus. Ja kui me liikusime seaduses, kuulsime koridorist midagit siliseb. Mõtlesime, et ei tea, kas nüüd aeg, miinium, pantud või kellaga miin. Käega mõtlesime, et kas vajutada täpselt või ei või mitte, et kas üldse vool on või tepsi vajutlusel võib ka, tähendab terve maja plahvatada või korrus. Aga taskulampi on teadlik ega ei olnud. Kaks meest läksid, vali jõe, üks vajutus. Tuli, läks põlema, siis nägime, et see on mingisugune väike, oh, mis Jewised maakonna tuli juba oli ja ukse lukus, siis me olime ka julgemalt ja võib-olla mitte nii ettevaatlikud. Läksime ühte tuppa sisse, telefon, võtsime toru telefoni prilli vastas. Siis läksime akende juurde ja nägime, et natuke on halvemad, kui meie mõtlesime. Sadam põles, sakslased olid sadamas ja evakueeris laevu. Hääldab Nõukogude väed polnud veel saabunud, Tallinna aga sakslast polka lahkunud Tallinnas. Ja siis meestele ma ütlesime teatud mehed, et ma usun, et tahaks oma isa üles leida. Läksin siis mööda laia tänavat Tegantset vormi sisse lõiganud erariietes. Aga seda ma mäletan selgesti, partisanilint oli mul vici otsaesisel, nii rohkem tundusin partisani kui sõjaväelasele. Ma läksin Kunilisele tooruse tänava nurgale ja mõtlesin, et kuna kunagi tehnika tänaval elasime mas laurusel tänavat ja nooruse tänav oli minu koolidel, on nii, et see kant oli mulle hästi tuttav, kuna ma õppisin Gustav Adolfi nimelises gümnaasiumis. Liigume sinna nurka, saini oma nägu seal välja näitasin. Raskekuulipilduja hakkas täristama, viskasin pikali ja roomasin tagasi. Ma ütlesin, ei, ei ole mõtet. Naabriori isad nii kaua näinud, et ikka siiamaani ma olen jõudnud, tuleb ära oodata, rahulikum periood ja siis läksin tagasi ja järgmisel hommikul viskasin automaadi õlale ja TT kabuuri, tegin lahti pükstel külje peal ja automaterjalid naisel ja läks siis koju. Kodusõitjad ei saa enam, seal ei ela elased keegi, võõrad inimesed. Et elab teises kohas, läksin sinna, helistasin, tegi lahti teinud, võtsin süsteeti välja, mõtlesin, et lasen luku läbi. Ja koputamine siis pärast nagu teiste elanikega tähelepanu ja vastasuksest. Samal koridoril tegi üks daam ukse lahti ja ütles, et et Isalaks töös isa töötas mul süda tänaval oli autoremonditöökoja juhataja enne sõda. Ja ka peale seda. Sain siis Pärnu maantee süda tänava nurgale. Ja umbes 25 30 meetri kaugusel. Näen, et minu ees kõnnib mees kes isa kujuga sõda ei tule, suust. Ei tule. Ta lõigata ei saa. Ja niimoodi teada, nagu oleksid, oleksime palatud, sinna paika, jäi seisma. Ja samal momendil isa pööras ringi. Ja ilmselt need avaldas ka samasugune tunne, nii et me seisime teineteise vastas 30 meetrit või 20 tuli meie vahel. Ja see võib olla kestis minuti või pool minutit, aga igatahes tundus küllaltki pikana. Siis mõlemad hakkasime jooksma, teine teises suunas ja nii võid sellise tuletaksid nüüd ehk neid aegu meelde, millal Eestis rallivõistlused hoo sisse said? See oli kusagil 50.-te aastate lõpul. Jah, tähendab enne rallit millegipärast Eestis hakati väga propageerima pesiini ökonoomia võistlusi. See oli võib-olla aastatel kusagil 56 seitse. Ma küll vahepeal peale sõja lõpetamist kuni selle perioodi, nagu ma uuesti Tallinna taksoparki tulid. Ma käisin elektromehaanika tehnikumis ja lõpetasin selle. Ja siis tulin taksopargi tagasi. Rool kutsus. Kuna ma olin nagu brigadir, kolonni ülem, kutsuti mind tollest võistlusest osa võtma. Nende võistluste initsiaator Tänu sellele Eesti eestvedamisel hakata autot korralikult reguleerima nii tema vaba käiku kui, kui ka rataste kallet ja karburaatori bensiinitasapinda ja kiirides pumbaga hoovastiku muutmisega vähem kulutada meil siin. Ja ma ei mäletagi, viskus vist 56. või 57. aastal. Suured bensiin, ökonoomia võistlused Tartu oli Pärnu maanteel, praeguse trammide poest paljundatakse praktilisel asust. Marsruut kulges mööda linnatänavat mööda Pärnu maanteed. Devisime tänab Gagarini puiestee Rannavärava tee keskväljak uuesti paremale. Tähendab Pärnu maantee veeres nii kaugele, kui sa jõudsid sõita. Ja kõik valgusfoorid ja kõikide tähendab ristide ületamises, kõik pidi käima kinni pidades liiklusmäärustikud. Siis mul õnnestus oma popeedaga sõita peaaegu Pärnu maantee ja Vabaduse puiestee ristimisel vasakut kätt. Vabaduse puiestee üks Pääskülas üks toiduainete kauplus. Selles kauplus natuke mööda. Ja sellega oli saavutatud, tähendab uus Nõukogude Liidu lekult ökonoomia Pobedaga vist, kui ma täpselt ei mäleta midagi. Viie liitri piirist 100 kilomeetri peale. Loomulikult süütelukk oli käigukangi juures. Kui sa vahetusest käiku või tahtsid anda vabajooksu, võtsid käigu käigu välja, siis samal ajal suretasin mootori aga nii, et auto jookseks inertsi mõjul edasi. Ja siis vist 57. aastal. Läks esimene eestigrupp sõitma rallid vist Moskvas siin Feuroopalisse ja tagasi. Aga see polnud tegelikult rolli, see oli rohkem nagu tähesõidu moodi, aga esimene eestigrupp sportlase sinna läks, hakati kuidagi ikka rohkem rääkima juba. Ja hakkame ette valmistama ja nende olid juba teatud kogemused, et 58. aastal osa võtta juba liidu meistrivõistlustest. Kuna mu tulevane paarimees töötas siseministeeriumi autode juhatajana, Saarma, Alfred ja mina tundsin teda poisiks easkonna, ta töötas isa juures spordi, Fordi autoremondi töökojas, siis ma läksin tema juurde, tegidki talle ettepaneku, et ta hakkab rallit sõitma. Ja miks temale sellepärast, et kunagi minu nooruspõlve mälestuses olime selgelt meeles. Talfratsarn valmistas ette Tallinnas starti vaid masinaid, mis võitjat osa Monte Carlo rallist teatavad kogemused masina ettevalmistamisel tal olid ja ja niimoodi, mis leppisime kokku ja. Mõlemat hakkasime käima treeningutel, sest tol ajal nõuti mõlema autojuhi osavõtu nii roolis kui Stockmanni töös, sest olid ühemeheringid. Ja järgmisel aastal me siis võistkonna koosseisus sõitsime Minski. Minskis hakkasid võistlused peale Minskis lõppesid Minskis ele vana suure ringrajavõistlustega. Marsruut oli. Oi, ma ei mäletagi täpselt, aga igatahes ta kulges mööda Karpaatideid. No ja seal esimesest sõidu aeg enne starti, meil juhtus meil äpardus. Me proovisime seda Minski ringrada, kuna ülejäänud marsruut oli nagu salajane sõja, anti teada, ainult stardipäeval oli teada. Võistluste lõpus toimub Minski ringrada. Kõige nõrgem koht suure kiiruse juures see kardaan lendas alt ära lõi kõveraks ja tõstis meie masinat teet kohe paremale poole kraavi. Vot siis suure surmaga ja nurumise ja otsimise peale. Leidsime siis praegusest nagu põllumajandustehnikas ühe Pobeda kardaani. Palju neid võistluseni aega oli jäänud, kui me valmis saime, siis võistlustel jäänud aega võib-olla viis või 10 minutit. Nii et teised seisis stardiplatsil ja mõtlesin, et kas me jõuame kardaani ära vahetada või jõua. Me ikkagi startisime, startisime omal ajal ja kõigi välja puhkamata, nähtavasti täitsa välja puhkamata. Henerveerimine ja, ja raha meil tähendab, üle kanda ei saanud, siis leppisime niimoodi kokku, et me jooksime postkontorisse, points kontoris tegime postiülekande sest nendele sularahabaas ei saanud vastu võtta meie käest kardaani siis lubati meid, tähendab posti kaudu see raha üle kanda. Ja üle saime kardaani, panime kardaani alla, jõudsime stardipaika või tõesti, mõni mõni minut enne starti. Hakkasime sõitma rallid. Aga me olime tõesti väga väsinud, aga meil ausalt öeldes, kuigi suuri teadmisi sellest rallist ei olnud läinud nii palju, kui, kui nüüd teised jutustasid ja nii palju, kui ma siin ettevalmistamisel mu paarimehel üldse teadmisi oli. Aga matemaatika Mul on raskusi ei tekitanud ja arvutamine käis küllaltki nobedasti peas ja niimoodi me 100 control poistest teise sõitsime. Ausalt, vahest sõitsime nii sisse ajakontrollposte üldse ei teadnudki oodata, et nüüd on vaja control paist. Osaleb võistlev jäi selline mulje, et me oleme nii targad. Muidu enne ajakontrollpostiauto peatati kollase lippudega joosta 150 või 30 meetrit ja kontrollite kohtunike kellasid, aga meie tulime sisse, nii et me ei kontrollinud ja me ei teadnudki, et saime kontrollpost. Vedas ja tulime nulliga ja karistuspunktideta karistus täiesti magalis punktide. Ja kui ma ei eksi, siis tagasi jõudes minski, kui me oleme juba läbisõidus kaks ja pool 1000 kilomeetrit. Enne viimast lisakatsed, seda Minski ringrada. Olid vist kaks või kolm ekipaaži, kellel ei olnud alistuspunkte. Nii et esikolmiku pidi ära määran ma minski ringrada ja miski ringrajal. Me jäime teiseks. Ja sellega saavutasime oma elus esimese hõbemedaliliidu meistrivõistlust. No ja siis oli nagu pisik meie veres. Ja sellest ajast saadik hakkasime oma paarimehega pidevalt tegelema rolli võistlustega. Järgmisel aastal korraldati rallivõistlused Pärnus, rada kulges siis Läti teedele, Lätis oli liivaluited vahel suur Kross. Ja siis tulime tagasi Pärnu Pärnast, sõitsime uuesti siia Haapsalu Tallinna suunas ja uuesti tagasi. Ja ka selle raja pikkus oli kusagil kaks ja pool 1000 kilomeetrit. Jaa, otsustavaks muutis juba poolel rajal olev Cross liivas. Nii et kui me hiljem oma mootori avasime, vist oli mootori õhufilter ja kõik olid täis peenikest liiva. Noh, see kõik läks hästi ja, ja esinesime juba palju kindlamalt ja tegime ka aasta jooksul palju tööd enda kallal. Väga palju harjutasime vigursõitu ja täpsussõitu ja, ja liidu meistrivõistlustel Pärnus tulime kullale. No ja siis peale sõda juba järgnevad meistrivõistlused liidu ralli, põhimäärustik muutus, viidi siis ühe mehe ringid. Iga mees pidi sõitma eraldi 800 kilomeetrit. Meil oma paarimehega see koostöö siiski väga klappis. Järgmised meistrivõistlused toimusid Kaunases, meil õnnestus lõppkokkuvõttes saavutada järgi liidu meistrivõistluste kuld, vaatamata oma eale oli 35 aastane, praegu öeldakse rallimehe kohta, kes on 30, ta on juba küllaltki vana, sõita rallit. No aga nõudmised olid teised ja, ja autod olid ka teised, kiirused olid ka loomulikult teised. No ja siis me hakkasime mõtlema sellele, et kogu aeg matemaatilised arvestada ja paber ja pliiats käes ja see on väga hea. Aga peaks siiski üle minema mingisuguse agregaadid, mis automaatselt näitaks sulle oma paarimehega mõtlema. Ükskord, olles kodus õhta tulin selle peale, et email on poolringi mailis kraadid ja kellel on ka ümmargune kuid ringi jagata, ütleme 60-ks minutiks siis iga kuue kraadi järgi näitab minut osut ühe kilovati saabumise ettenähtud aja. Kui keskmine kiirus on kuus, 10., kui jagada teda täitjaks 40-le siis on iga üheksa kraadi järgi. Ja siis ühe tavalisele linnuke kellale tegema mingisuguse ümmarguse raami ümber, nii et ta oli oma läbimõeldud, võib-olla oma 20 sentimeetrit sinna sisse käisid kettad iga kilomeetri järgi, teine ketas ja minutiosuti näitas, mitmendal kilomeetril pidid asuva tunniosuti näitas, kas sa sõidad nüüd esimest ringi, teist ringi, kas sul on nüüd läbitud 16 kilomeetrit või ütleme, 120 kilomeetrit. Ja spidomeeter näitas mitmeid kilomeetreid seal tegelikult on, et neid kahte arvu nagu omavahel võrreldes saidi keskmise essa kusagile ükskõik millises ütleme, trassi punktis ka salajane kontrollposti ei asud, seal jõudsid ikkagi selle normaja piires džauli täielikult teadlik. Kus kohas sa pidid asuma ja see loomulikult väga palju soodustas eestlaste edukat esinemist, sest Eestil sellist noh, nagu oma tehtud või ema välja mõeldud pilooti, nagu hiljem meid välismaal osteti, noh need olid ka umbes analoogsed sellised, aga loomulikult mitte ketastega, vaid juba automaatselt näitas seal numeratsioon sulle niisugust riistapuud nad ei omad. Kas teil starte minnes oli see kardina taga või jäi Messori kardina taga valija ja, ja selleks selleks, et eksiteele viia teisel, siis selle kella külge oli pandud veel spidomeetrit, asja oli põhjast läbi lastud. Ja küll teised ikka uurisid, mis asi see seal olles spidomeetri tross, et kuhu läheb käigukastist läheb aga tegelikult pidurite tratsionalisama pandud ja ja teiselt poolt põhja oli ta kinnitatud. Varem või hiljem see saladus muidugi tuli väljarännumees, rääkisime ära teistele lihtsalt eks. Et aga meil nii väga halba vahekorda teiste rally sportlastega ei olnud ka teistes linnades ja lihtsalt see niivõrd palju kergendas seda vaeva, mida teised pidid nägema selleks, et et jõuda õige ajal kusagile teatud punkti. Nii et me ise ise nagu rääkisime teistele ära ja alguses oli ta kõigile eestlastele siis loomulikult juba laiali ka teiste teiste võistkondadele. Millal teil ralli sõitsime, olnud kõige riskantsem olukord, esimese sõprusrollid, see oleks lahti Moskvast edasi tee kulges läbi Tšehhoslovakkia, Ungarisse, Ungarist, Saksa demokraatlikku vabariiki seal poolaja poolest tagasi Moskva. Ja kui me oleme jõudnud Saksa demokraatlikku vabariiki, seal pidi lisakatsena toimuma kuulust AIDS i ringrada. Praegu ta on ümber ehitatud ja väga laiaks tehtud. Vabarimine Me algselt startisime ilusti ja võistlusperioodi jooksul, seal ringrajal oli küllaltki suur trumpliin ja kui me maandusime Et kerel vajumise tagajärjel, tähendab, kellel ei alla, lõikas läbi kõik pidurivoolikud. Ja mu parim, mis ütleb, et tähendab peolised trampiine oli oma võib-olla kolm, 40 meetrit sirgetel siis oli vasakpööre. 90 kraadise nurga paarimis, vajutas pidurit, roolis. Ja ütleb, et pidurid ei ole. Ees oli sugune päikesetõus, niisugune pallikene oli ees. Ja siis kasvasid kõrged kuused, männid mani täitsa rahulikult, seda ma kõike mäletan talle otsa. Võtsin veel vasaku käega nagu esimese istme seljatoast tagantpoolt Volgal oli see risk, mõtlesin sellest rihmast kinni, kuna meil tol ajal ohutusrihmasid ei olnud. Ja toibusin siis kui lamasin metsas tagumise klaasi peal ja masin tuli minust eemale. Tähendab imelikult selle löögi tagajärjel vastaseda, vallimasin, tõstis saba ülesse. Kuuskede järgi võis oletada, et umbes tõusis 12 meetri kõrgusele, sest 12 meetri kõrgusel oli murdunud oksad. Siis kukkus ilmselt sinna kas pagasniku või siis selle pagasiluugi peale või siis tähendab katuse peale ma ei tea. Ja mind lõi üle esimese istme seljatoe Reaga vasta tagumist klaasi, lõin tagumise klaasi välja ja, ja lendasin sealt prao vahelt ise ka välja. Ja kui ma üles tõusin, võtsin kiivri peast ära, see oli lõhki nagu pajapõhi. Autolamas hakatuse peal. Ümberringi oli palju sakslasi, palusin need, et need aitaksid masinale lükata, üle küljerataste peale lükkasime, tegin esimese ukse lahti, paarimees oli roolisamba esiistme vahele surutud. Lükkasime Me ei tahapoole tol ajal siiski niisugust avariid ja praktikat oli vähe. Vesi iste ei olnud rihmadega põranda külge kinnitatud ja siinide peal ilmselt liikus. Küsin panime käest, et kuidas all ütleb, pole viga, et vaatamata ülal lähme edasi tõusis ülesse, kukkus maha. Saime aru, et midagi juhtunud tuli kohe sakslastest Laitse linnast, kiirabi võttis, panime peale Viistaks Laitse haiglasse ja seal avastati, et paarimehel oli vaagnaluu mõra 50 millimeetrit. Minul aga. Mul oli nahk natuke marraskil ja natuke sain vist põrutada ka, naer viidi mind teise kiirabiga viidi hotelli. Ja siis me võistluspartner seltsi, aga ühesõnaga oli siiski nii tubli mees tuli mind vaatama vaatama ja siis püüdis igatpidi kaasa aidata. Paarimehe elu oleks parem ja väga, väga tore, igatahes Temasteta, nii seltsimehed sõbralikult suhtus meie õnnetusse. Ja mina siis juhtkonna. Tšaikaga sõitsime tagasi Moskvasse. Tegin selle terve turnee veel kaasa. Aga iga põrutus, iga väiksem augukene, mis auto teil ette juhtus, andis ennast siiski tuntav parimisi kolmeks kuuks Šveitsi haiks. Kas see jäi teie viimaseks ralliks sõita Boy oi-oi, peale seda käisime, veetsime külastamist vahele. Aga siis võtsime osa väga pikast rallist, ta läks Eestist kuni kuni kuni vist jerevani välja, edasi veel kaks ja pool 1000 kilomeetrit. Ja seal me tuleme veel pronksmedal ka. Aga siis peale seda sõitsime veel rahvusvahelistel rallidel, sõitsime koos oma paarimehega ja siis vahepeal mul oli noorpaarimees Micred Kalju, kes tõesti ühe aasta jooksul Eesti NSV võistlustel tõusis ka liidu koonduse kandidaadi tasemele ja temaga koos käisime kombel esinesime Soomes liidu parimaid tippasina ja ma tahtsin veel öelda seda et keele tundmine aitab siiski realistid väga palju kaasa saavutada, head tagajärgi. Hiljem, kui ma töötasin Liidu koondise treenerina ja siis ja juba omal noortel sõpradel alati rääkis, et kui ta oli ükskõik millises ajakontrollpostitulede sisse ja ütelda nende oma keeles tere või küsiti nende keeles kuidas elate või ükskõik mida pärast räägite, kas eesti või vene siis teisse suhtumine on tunduvalt parem, kui te kargete nagu tumm leilis ei oska ühtegi sõna. Ja isegi igal rallisõitjal tuleb kohtuda politseiga, seda tegelenud rallimehed, nii väga kristallpuhtad mehed ei, olete liiklus määrustajatel suhtes ükskõik mis riigis, ka need ei toimu, aga ühes riigis on nad nagu jäikamate ja teises pehmemat ja ja Soomes on need väga ranged, see on näiteks kiiruse ületamine teatava protsendi võrra võiduks võistlustelt maha võetakse maha ja enam üldse teiega keegi sel teemal rääkima ei hakka. Ja me ükskord sõitsime paarimehega Soomes ja deegu üleris, tee vasakpööre oli vasakkurvi ajal võtsime liiga vasakule sisse ja kui saime ilusti mäkke ülesse ees seisis Soome autoinspektor, peatas meid ja küsis väga viisakalt, et kuidas läheb ja kuidas teile meeldib Soome ja et kas te olete rahul meie teede olukorraga ja kõik oli väga tore pärast ütles teatavaga, vabandage devikkused liikus määrustiku kurve võtmise ajal paluste juhiload. Ja tänu sellele võib-olla, et oh kuigi palju, mis tol ajal siiski soome Keposerdasime ja leidsime siiski niisuguse mingisugust kontakti. Hoiatati, meid öeldi, et nõukogu veel kord juhtub, siis, siis võtan kindlasti load ära ja võistlustelt kõrvale. Aga nii, et keele valdamine ja, ja teiste rahvuste austamine siiski toob endaga teatavad eelised korallisõidule.