Tere hommikust. Täna algab juutide uus aasta krohv hashana. Kui hiinlaste uus aasta on meil julgesti kanda kinnitamas, siis juutide oman jäänud tahaplaanile. Kuigi sellega liitub päris palju toredaid kombeid. Üks neist on uusaastapäeval Šafari teatud liiki sarve puhumine mis sümboliseerib kõige kõrgemat kroonimist. Šafari heli meenutab ka päikeselapse nuttu. See on nagu inimese südamepõhjast tulev hingekarje millega pöörduma oma taevase isa poole. Traditsiooniline show Hašanaa on küll meile olnud ülev, aga ka tõsine, tuletades meelde, et uue aasta algul mõistab kõige kõrgem kohut kogu maailma üle ja määrab iga inimese saatuse alanud aastal. Juba kuu aega enne uue aasta saabumist tervitavad juudid 11 sõnadega. Olgu sulle kirja pandud ja pitsatiga kinnitatud hea aasta. Psalm 98 kõlab hõisake issandale kogu ilmamaa. Tõstke hõisates häält ja mängige temale. Mängige issandale kandle, kandle ja laulude häälega trumpetite ja pasunat häälega hõisake kuningas, issanda ees. Kohiseb meri ja mis seda täidab maailm ja kõik, kes seal elavad. Jõed, plaksutage, käsimäed hõisaku üheskoos issanda ees. See on üks vana testamendi kuninglikest salmidest. Laulik kutsub kogu ilmamaad kõike loodut kiitma jumalat mida sa kuuled lakkamatusi, jõe kohinas või meremühinas. Kas pole neis midagi igavik olist? Kas ei kõla igikestvas veteliikumises tõesti igavene austus Kloojale, kes on kõige oleva algus ja lõpp. Kui õed plaksutavad loojale ja mäed ning meri kiidavad jumalat, siis mida sina, inimene, laotad? Kui sa ei oska pilli mängida, klassis helisevad su südame keelad. Kui sa ei oska laule luua, lossis kogu su elu, olla üks laul. Kui see pole poeet, et las siis sinu elu olla luuletus. Ja ma olen kindel, et nii ongi. Igaühel meist on oma elu. Millal me ärkame ja magama lähema, millal sööme ja millal teeme tööd? Igas päevas on Omariinid ja kordused. Ning lisaks midagi, mille poolest see päev on eriline. Nii ongi, iga päev nagu uus laul. Tõsi küll, elus on aegu, meil taevas lasub raske enam meie kohal kui meis pole kübetki entusiasmi ja kui me tahaks pigem halada ja kurk. Ta kui kiita ja tänada. Ent ka siis saame uut jõudu ammutada sellest samast allikast. Allikast, mille alati voolav vesi kiidab jumalat. See päästab meid enesehaletsuse ja meeleheite käest ning annab jõudu edasi minna. Palvetagem issand, sinus on meie rõõm ja meie lootus. Ei ta armu meie peale, kui vajume meeleheitesse. Sinu peale me loodame ikka ja igavesti. Aamen.