Kaunist helget laupäeva kirikukalender pakub tänase päeva vaimseks pruu kastiks salmist 65 manud salmi. Kardetavate tegudega vastad sa meile õigluses, see on meie päästa jumal. Sa kõige ilmamaaotsade ja kauge merelootus ilmama äärte elanikud kardavad sõimede, eriti päikesetõusu ja loojaka maad, sa paned rõõmsasti hõiskama. Huvitav on see piibli keskpaigas paiknev laulude raamat teede lahti kus tahes loe. Ja hing saab alati kasutatud sattudsa mõne kurbliku kaebelaulu peale, siis imestad, kuidas see võib puudutada midagi sinu sügaval sisimas. Psalmi lõpus leiad sa ikka ka lootusrikka sõnumi sattudes aga lugema mõnd helget psalmi sisepimestada vaid, kui palju rõõmu on valatud neisse lauludesse. Arhailine ja poeetiline keel on ilus ja väljendusrikas kauge merelootus päikesetõusu ja loojako maad. Vana testamendi lauliku teadmised geograafiast võisid, aga ei pruukinud olla piiratud. Kui temala luulekeelega suutis ta edasi anda kõik, mis tarvis. Ja rohkemgi veel. 1950.-te aastate algul olevat avalikust elust tagasi tõmbunud füüsik Albert Einstein jätkanud oma New Yorgi korteris tööd üldväljateooria kallal. Ta tundis, et tal pole enam kaua elada jäänud ning püüdis kasutada iga hetke. Teener kaitses peremeest kiivalt külaliste eest. Mingil viisil aga õnnestus ühel noorel ajakirjanikul siiski tungida Einsteini kabinetti intervjuud küsima. Algul tahtis teadlane ajakirjanikku kohe ukse taha tõsta ent mõtles siis ründar imetledes noormehe oskust ületada takistusi. Ma annan teile intervjuu, kuid vastan ainult ühele küsimusele, teatas anštain soovimatule külalisele. Mul ongi teil ainult üks küsimus. Hüüdis noormees rõõmsalt. Küsimus on järgmine. Millise küsimuse esitaksid endale ise? Austatud Albert Einstein? Tugitoolis istuv teadlane vajus sügavalt mõttesse. Aeg läks, tema piip kostus, silmad olid suletud. Ajakirjanik pidas juba mõttes plaani kiirabi kutsuda. Siis aga füüsik korraga, sirutas end, vaatas noormehele otsa ja lausus noormees. Kõige tähtsam küsimus, mille ma endale esitaksin, on järgmine. Kas universum on meie vastu sõbralik? Vastusest sellele küsimusele sõltub kas ehitada müüre või sildu. Sellest, millise pilguga me vaatame maailma enda ümber tuleb välja, kes me ise oleme. Augustinas ütleb oma pihti makstes. Inimesed reisivad imetlemaks, kõrgeid mägesid, suuri meresid, laiu jõgesid, piirituid, ookeane ja tähtede sära. Kuid iseendast lähevad nad mööda. Sama lõpmatu, kui on maailma avastamine. Ja võib-olla lõpmatu veelgi on iseenda avastamine. Palvetagem. Jumal, me imetleme siin loodut. Õpeta meid märkama imelist maailma meie ümber ja meie sees aitab meil leida sillad, mis neid ühendavad. Aamen.