Rõõmu ja rahu tänasesse püha päeva. Näe juba ongi septembri esimene täisnädal lõpule jõudnud. Täna on muide Neitsi Maarja sündimise püha, rahvakeeli ussimaarjapäev. Esmakordselt peeti Neitsi Maarja sündimise püha viiendal sajandil Jeruusalemmas. Sajand hiljem pühitseti seda juba Konstantinoopolis ja veel sajandi võrra hiljem läänekirikus. Maarja elas Jeesusele. Pärimuse kohaselt oli ta juba sündides välja valitud saama jumala emaks. Ta pidi kandma ka kõike seda valu, mida tõi kaasa oma poja ristisurma nägemine. Augustinus on öelnud. Parem armastada ja kaotada, kui üldse mitte armastada. Loen Matteuse evangeeliumi kuuendast peatükist. Seepärast ma ütlen teile, ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa. Ega oma ihu pärast millega riietuda. Eks hing ole enam kui toidus ja isu enam kui rõivas. Pange tähele taeva linde, nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse. Ning teie taevane isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad. Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elule ühe küünragi juurde lisada. Ja rõivastuse pärast, mis te muretsete pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad? Ei näe nad vaeva ega ketra, aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist. Kui aga jumal nõnda rüütav väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju eks siis veelgi enam teid ta nõdrausulised. Ärge siis hakake muretsema, öeldes, mis me sööme või mis me joome või millega me riietuma. Sest seda kõike taotlevad paganad. Teie taevane isa teab ju, et te seda kõike vajate. Aga otsige esmalt jumala riiki ja tema õigust siis seda kõike antakse teile pealegi. Ärge siis hakake muretsema homse pärast, sest küll homne päev muretseb ise enese eest. Igale päevale piisab oma vaevast. Üht ja sama olukorda on võimalik hinnata Ta täiesti erinevalt. Sest meie õnn ei sõltu niivõrd sellest, mida me omame kuivõrd sellest, kuidas me suhtume sellesse, mida me omame. Kohtasin hiljuti üht ammust tuttavat, keda ma aastaid polnud näinud ja kelle käekäigu kohta kolin vaid teiste vahendusel kuulnud. Mõnevõrra ootamatult järgnes minu küsimusele, et kuidas sul läheb sapine kokku võtta tema viimase aja ebaõnnestumistest. Tean küll, et küsimus, kuidas sul läheb, on kulunud viisakusvormel ja lihtne vastus hästi ei ütleks mitte midagi. Ülevaade asjadest, mis kõik on viltu, kui ilma peal tundub olevat aus ja otsekohene. Aga antud inimese juures teadsin, kui palju head on ta elus olnud viimaste aastate jooksul. Küllap tal ei olnud antud hetkel tahtmist sellest heast rääkida. Ja halb oli vaja südamelt puistata. Aga mulle jäi tunne, et nimelt nõnda Torisedest läbi oma elupäevade lähebki. Öeldakse, et jumalal on kaks elupaika. Üks on taevas ja teine tänulikkus südames mille ümber tiirlevad meie mõtted päevast päeva millega me täidame oma igapäevaelu. Ehime oma südame. Kui palju keskenduma sellele, mis on valesti või puudu. Kui palju märkama kõike head, mis meil on olemas. Isegi võimatu uimas olukorras on lootus. Kurbust võib olla ja ongi. Kuid usaldus jumala vastu aitab sellega toime tulla. Rasketest aegadest läbi minna. Liigne muretsemine on patt, sest muretsemisest puudub usaldus jumala vastu. Kord küsiti ühe maailma parima söest lasku ja käest, milles peitub tema elu saladus. On ju see väga ohtlik spordiala, kus juhtub väga palju õnnetusi. See mees vastas, et tema saladus on väga lihtne. Ta ei keskendu takistustele, mis on tema teel vaid teele, mis viib takistuste vahelt läbi. Või tulgem tagasi Neitsi Maarja juurde. Ajalukku ei ole läinud, tema mõtted suurel reedel. Oli seal kibestumist või meeleheidet, me ei tea. Ajalukku on üles kirjutatud maarjamagnificat. Kiituslaul, mida ta laulis, kandes Jeesus-last oma südame all ehk kandisse lauldada ennast läbi suure reede ja vaikse lau päeva ülestõusmispäeva hommikusse. Kristus vabastab meid muretsemisest ja võidujooksust. Edu nimel. On nagu on. Jumal elab tänulikkus südames. Püüdkem alati hoida üht osa oma südamekambrist avatuna tema jaoks. Palvetagem. Jumal võta vastu, meie tänu ja kiitus, et oled meid siiani saatnud. Aita meil sind usaldada kõigis oma elu-olukordades. Oleme juures, kui meil on raske ja näitab valgust, kui meid ümbritseb pimedus. Kuula meid, kui me Jeesuse õpetatud sõnadega palume. Meie isa, kes oled taevas, pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.