Tere hommikust. Puhkused hakkavad mööda saama. Suvi jääb selja taha, mõnele mõnus saab jälle armsa töö kallal asuda. Mõni ohkab sügavalt. Nii see on. Üks küsib etteheitvalt, kas me siis sellist Eesti riiki tahtsime? Teine vastab, et riik kukkus välja just selline, nagu me ise oleme. Ja pole tal viga midagi. Optimismi on mitut liiki, peaaegu igaüks on vahetevahel mõne asja või sündmuse üle spontaanselt õnnelik. Ent on ka selliseid, kes on põhimõtteliselt maailmakorraldusega rahul. Teatud häirivad asjaolud on muidugi olemas, aga see ebatäiusliku sky kuulub maailmakorra juurde. Mina aktsepteerin universumit, selline olevat olnud Margaret Fallari lemmikväljend. Kui keegi seda fraasi šoti filosoofilia satiirikustesse Eestile Toomas Karlile kordas, olevat too sardooniliselt tähendanud. Mõtle kui lahke temast. Kummatigi ei pääse maailmaga leppimisest mitte keegi. Valida on vaid kas aktsepteerida maailma osaliselt ja vastumeelselt või tervikuna ja kogu südamest. Kas meie protest on radikaalne ja lepitamatu või loodame isegi kurjuse all saab elada nii, et jõutakse headuseni. Ja ka siis, kui aktsepteeritakse tervik, võib seda teha fatalistlikult sunnitud alistumisega. Või siis vaimustunud oma omaksvõtmisega. Uskliku inimese jaoks ei tundu kõige kõrgema teenimine kunagi rängaikena. Anima mundi maailma vaim, kelle määratud isiklikku saatust stoik püüab välja kannatada on austamiseks ja alistamiseks. Kuid kristlik jumal, On armastamiseks. Pidevalt pahur ja torisev loomus segab hinge pöördumist usuradadele. No ei pea naermist nimetama Justraligioosseks toiminguks. Siiski tuleb meil tunnistada, et igasuguse püsiva rahulolu tulemus võib olla teatud religioosne hoiak mis avaldub kingituseks saadud elu tänulikkus imetlemises. Usulised kogemused on erilist tüüpi rõõmuviljad. Imelised teerajajad Ebamaise õnne juurde. Religiooni ja rahulolu ning õnnetunde seose puhul pole üllatav, et inimesed hakkavad õnne, mida pakub usk pidama oma uskumuste tõesuse tõenduseks. Kui usk teeb tugevaks ja õnnelikuks, siis võtab inimene selle usu omaks. Evangeelium tähendab kreeka keelest tõlgituna Rõõmusõnum. Apostlite kirjades on kümneid kordi õhutatud Lootuse jumal täitkudeid kõige rõõmu ja rahuga uskumises. Et teil oleks küllaga lootust püha vaimu väes. Kristlase rõõman sügavamal tema ajastu ahistavatest asjadest. Paulus kirjutas vangitornist. Kuigi minu veri peaks kahjana valatama teie usu ohvria teenistuse peale. Ma rõõmustan ja olen rõõmus ühes teie kõikidega. Niisamuti siis rõõmustage ka täie ja olge rõõmsad ühes minuga. Palvetagem. Oh jumal, saada rõõmu kiir meie tänasesse päeva. Et see rõõm võiks teha tugevaks ning juhatada sinu jäädava rõõmuallika juurde. Aamen.