Mul on suur rõõm tutvustada meie tänast saatekülalist. Helsingi Royfoori, Algkooli, eesti, soome keelekümblusklassiõpetaja, Silja Aavik, tere tulemast koolijuttude saatesse. Tere päevast. Alustame veidi kaugemalt, enne kui räägime keelekümblusklassist. Rääkige kõigepealt Helsingi roihhuvoorial koolist, kus see asub, kui suur kool, see on? Raivo algkool asub Ida Helsingis, mitte kaugel idakeskusest, kes on käinud selles kaubandusasutuses, kui sadamast sõit ta siis tuleb võtta suund parva peale ja kui paistab üks selline veetorn seenekujuline, siis selle lähedal me, meie kool asubki koolon esimesest kuuenda klassini, sest Soomes algkoolid on kuuenda klassini ja koolis on õppinud keskeltläbi 500 last, aga nüüd on seoses sellega, et meie asume piirkonnas, mis nii-öelda vananeb ja laps jääb järjest vähemaks, siis on ka meie õpilaste arv vähenenud, nii et hetkel on koolis natukene alla 400 õpilase. Kui palju on õpetajaid? Õpetajaid on 40. Ja siis see üks klass on siis eesti soome keelekümblusklass ja meid öeldakse, et meil on nagu keelekümblusklass üks aga me töötame kahes erinevas klassiruumis ja meil on õpilasi 34 ja kõik vanused esimesest kuuenda klassini on esindatud teist klassi õpetav õpetaja annerybelus ja temal on lapsed kolmandast, neljandast, kuuendast klassist ja minul on esimese, teise ja viienda klassi õpilased. Silja Aavik, kuidas teie, Soome, Helsingis? Royfoori algkooli õpetajaks sattusite ma töötasin Tartu haridusosakonnas algklasside nõunikuna ja seal tegin koostööd erinevate erinevate inimestega ja kui ma hakkasin Soome minema, Tartu maavalitsuse haridusosakonna juhataja taia nõunik Maie Kitsing andis mulle anneri peluse koordinaadid, kes töötas juba Helsingis Eesti-Soome klassis ja kes oli selle klassi asutanud. Ja noh, tegelikult oli nõuanne selline, et kui sul kodus igav oled, siis mine vaata et mis ta seal teeb. Ja siis ma novembrikuus sattusin 97. aastal novembrikuus sattusin Helsingisse ja detsembris käisingi juba seda klassi vaatamas ja jaanuaris olin seal nädal aega asendaja ja ja siis selle järel sügisest asusingi sinna tööle. Sest Soome haridusseadus on selline võimalus, et kui klassis on kolmest erinevast vanusest õpilased ja laste arv on 20 või rohkem, et siis saab võtta tööle teise õpetaja ja niimoodi siis laste arv oligi jõudnud kahe aasta jooksul 20-ni ja mina siis alustasin tööd teise õpetajana. Oli teil Eestist õpetaja töökogemus ka olemas ja ma olen töötanud Tallinna liivalaia gümnaasiumis Tartu kunstigümnaasiumis ja siis Tartu haridusosakonnas. Räägime nüüd teie teie klassist. Mida see tähendab eesti soome keelekümblusklass? Klassi tulevad õpilased, kelle emakeel on eesti keel ja see keelekümblus võib-olla enam päris nii õige sõna ei ole, nii nagu seda võib-olla eestimaal mõeldakse. Et rohkem on see niisugune eesti soome keele klass, rohkemaid kasutatakse nagu seda väljendit, sest me ei vasta päris nendele kümblustingimustele. Aga klassi satuvad lapsed, kelle vanemad on kolinud Soome näiteks niimoodi, et nende laste algkoolitee on siis kuskil teise või kolmanda või neljanda klassi juures siin Eestis läbi saanud ja siis nad otsivad sellist võimalust, et kuidas oleks natukene kergem ja, ja lihtsam ja ja nagu kodusem selle soome eluga kohaneda, sest eks vanematel on probleeme ja muresid oma elu korraldamisega. Ja, ja lastel on siis lihtsam niimoodi õpetajatega suhelda, kui nad saavad eesti keeles rääkida ja, ja vanematel on ka kergem kõiki asju ajada. Ja laps on nii-öelda nagu muretult ja, ja kindlas kohas. Et püüame alati sidet, kuued, lapsed tulevad ja ja mis veel nüüd öelda seda, et, et isegi need vanemad, kes on juba ammu sattunud Soome, ütleme selles mõttes, et kui president Koivisto kutsus tagasi ungarlased, siis nende järeltulijaid on ja meil on lapsi, kes on Soomes sündinud, aga aga emad on olnud nii toredad ja arukad ja, ja ilusasti hoidnud lastel need kaks keelt lahused, lapsed räägivad väga head eesti keelt. Ta on käinud soomekeelses lasteaias ja keeled ei lähe sassi ja nad kirjutavad praktiliselt veatult nii soome kui ka eesti keelt. Ja meie klassi eesmärk on siis see, et võtta vastu võtta neid lapsi ja nii-öelda pehmelt siis neid maanduda sinna Soome koolisüsteemi ja samal ajal valmistada neid ette, et nad saaksid hakkama soome ülaastmes. Sest alates seitsmendast klassist seda niisugust õppe võimalust ei ole. Et Soome riik tagab kõikidele õpilastele, kelle pered soovivad oma emakeelt kaks tundi nädalas põhikooli ulatuses. Aga Meie klass on siis selles mõttes loodud niimoodi, et et mida väiksem on laps, seda rohkem on meil eestikeelset õpetust ja mida vanemaks ta saab, seda enam tunde on siis soomekeelsete õpetajate juures, nii et kui näiteks numbriliselt võtta, siis kuuenda ja viienda klassi lastel on ikka juba üle poolte tunnitidest on soomekeelsete õpetajate läbiviimisel nende juures. No missugused tunnid on siis kindlasti eesti keeles ja missuguse tunnid on siis soome keeles? Eesti keeles on esimese ainena, muidugi ma nimetaksin emakeelt, aga me emakeelt ei õpeta, et niimoodi Eesti programmi järgi, et vaid see on selline, et me paneme kõige rohkem rõhku õigekirjale, et nad saaksid kätte õigekirjutuse. Ja jätame siis mõned niisugused spetsiifilisemad osas sealt välja ja püüame õpetada kultuurilugu, nii palju, kui meil nende materjalide juures siis võimalik on, et ja pildimaterjali ja muusikat, mida me, mida meil siis endal on või testi mad saame osta, siis matemaatika on meil soomekeelse õpiku järgi Agame toetavalt eesti keeles seletame, sest kõik lapsed siiamaale saavad paremini aru siiski eestikeelsest seletusest, kuigi nad ütleme, võivad olla täiesti kakskeelsed, siis joonistamine, käsitöö on esimeses, teises klassis eesti keeles ja siis meil on selline õpe nagu teemaõpetus, mis on siis ühendatud maateadusbioloogia ajalugu ja läbib üks konkreetne teema. Ja siis seal me valime materjali selle järgi, et kas meil on selles rühmas rohkem lapsi, kes oskavad soome keelt, või on siis näiteks sattunud niisugune rühm, et nii palju on Eestist tulnud lapsi. Et ei ole mõtet, et lapsed ei omanda materjali, kui, kui meil pooltunnist tõlkimisele ja mõistete seletamisele, et siis on lihtsam õppida ja mõistlikum õppida, õpime eesti keeles selgeks ja kui tal on see vastav sõnavara, siis ta nagu on omandanud selle saab aru. Teises püüate säilitada laste sidet Eestiga, et säiliks nende keel ja, ja säiliks teadmine eesti kultuurist, aga samas kindlasti õpetajatega soome kultuurilugu ja, ja noh, sealset ühiskonda, sest nad peavad ju seal ühiskonnas hakkama saama. Jah, me olemegi püüdnud niimoodi, et nagu ühel aastal rohkem paneme rõhku soome kultuuriloole, teisel aastal eesti kultuuriloole. Et näiteks kui ma ise sattusin Soome elama, siis, siis ma tahtsin alati teada, et miks lipp lehvib, et mis tähtpäev täna on ja väga sageli juhtus niimoodi, et mul ei osanud soomlased ise ka öelda, et miks, miks täna lipp lehvib ja siis ma hakkasin seda uurima ja tahtsin ikkagi nagu ennast kurssi viia, et mis tähtpäevi nad tähistavad ja kes on nende olulised kultuuritegelased. Ja niimoodi me oleme lastele ka õpetanud. Neid päevi, millal riigilipp tuleb vardasse tõmmata ja ja siis me oleme püüdnud ekskursioone niiviisi korraldada, et ühel kevadel käime Soomemaal valima sellise toreda marsruudi ja teisel aastal, siis teisel kevadel läheme Eestimaale. Et nüüd me olemegi käinud Turu linnas ja siis tulime kuningateed mööda tagasi. Ja sellel kevadel käisime Porboos. Ja Eestis oleme käinud ka kaks korda Lahemaal ja teise ekskursiooni sõitsime niimoodi mööda Piibe maanteed Tartusse, siis sealt Viljandisse, järgmisel päeval soomaale ja siis kurika ja Vändra kaudu tagasi Tallinnasse. Ja nüüd saabuval kevadel planeerime Eestimaa ekskursioon ja siis me oleme võtnud eesmärgiks käia ära Narvas ja põhjarannikul ja ja vaadata siis sealset loodust ja kultuuriloolisi paiku.