Kui oled harjunud nagu tegema eesti koolis tööd, siis Soomes raske küll ei ole, tähendab, mis ma võiksin öelda, mis on erinevus, erinevus on see. Ta saab lahedasti hingata, et ma ei tunne, et mind kontrollitakse. Et kui ma olen saanud õpetaja diplomi ja üks kõrgkool on tunnistanud, et ma kõlban õpetajaks, et siis seda seda nagu ei seata kahtluse alla, et kui ma nüüd kuulsin seda kutsekomisjoni või kutse uuesti tõestamist, siis see oli täiesti niisugune arusaamatu asi. Et ma saan teha niimoodi rahulikult oma tööd, et ma, ma tean, kuhu ma pean kevadeks jõudma ja ma tean, kuidas ma seda organiseerinud sätin sest lapsed määravad selle, milles, millise tempoga ma saan minna ja GG kontrollimas minu hindeid või, või tulemusi. Et rohkem nagu minust endast tuleb see, et ma tahan, et lastel läheks hästi ja et nad saaksid ülaastmel korralikult hakkama. Et see on nagu selline asi, mis annab sellise kergenduse nagu sellise vabanemise tunde siis õppematerjalide taha Nagoya kunagi töö tegemine, et kui ma teadsin, et kui ma tartus töötasin, siis õpetajad kurtsid, et nii tahaks lastele paljundada lisamaterjali, aga paljunduspaber oli loetud ja jaa, materiaalsed võimalused olid, olid niisugused tagasihoidlikud, siis siis meil paljundamise taha midagi ei jää, sest näiteks liitmis lit klassis ei olekski võimalik niimoodi, et, et mul seda võimalust ei oleks, et kui ma ühe rühmaga teen tööd, siis teine peab midagi sel ajal ju ju tegema, see on nii oluline erinevus, et sellest noh, tulevad kõik need järgmised õpetaja enesetunne sõltub sellest, kui mind ei, ei kontrollita ja ma ta toas tema kogu aeg seda, et et ma, et ma tõesti teen tööd seal klassi ukse taga. Et te olete kirjutanud oma kooli oma klassitegevuse kohta ühe toreda artikli ka Soome-Eesti lehte ja seal te kirjutasite seda, et teil tuli lapsed õpetada uuesti vaikuses tööd tegema, et nemad olid harjunud klassis ringi käima ja kõva häälega rääkima ja ja kui vaja, siis lähevad, joovad kraanist vett ja nii edasi, teil tuli õpetajatena uuesti vaikselt tööd tegema. Seda vabadust on Soomes, Soome koolides jah, palju, aga see, see ei ole niimoodi niisugune, mille järgi saab nagu üldistust teha, see sõltub ikkagi õpetaja astet, millises õhkkonnas tema ise nagu milline õpetama ja tööd tegema. Ja, ja tegelikult on, et mida rohkem on lärmi ja, ja niisugust mürasa klassis, seda raskem on lastel keskenduda eriti liitklassis. Ja, ja ma arvan, et see liitklassi situatsioon just sundiski meid natukene muutma seda seda tööõhkkonda ja meeleolu, mis me seal klassis on, sellepärast et meil on lapsi, kes vajavad iga väga äärmist vaikust. Ja mõni laps kohe ütlebki, et õpetaja, ütle, et nad oleksid tasem. Et ma ei saa näiteks niisugust tund ikkagi teha, et ma ühes klassinurgas õpetan joonistamist, teisel õpetajal, maa, teadus, kuigi ma sellise tunniga olen ka eelmisel aastal hakkama saanud, see oli päris raske. Sellega lapsed harjuvad ruttu ja kokkuvõttes on niimoodi, et, et päris oluline on tänapäevaelus osata kuulata ka vaikust. Silja Aavik, kas te praegu oma õpilastega valmistute juba jõuludeks Ja jõuludeks peab ikka varem hakkama palju istuma. Et tavaliselt, kui sügisvaheaeg on läbi, siis me teame, et nii, et nüüd me istume õpetaja Annega maha ja hakkame arutama, mis me sellel aasta jõuludel teeme. Ja meil on igal aastal olnud jõuluetenduslaulud, luuletused, loosipakid, söögilaud, vanemate poolt siis väikesed küpsetised ja kommid ja, ja puuviljad. Aga sellel aastal tuleb lapsi lõbustama Finlandia tsirkus, kus, kus töötab kaks eesti meest ja siis saab näha, mismoodi siis jõulupidu läheb, aga salmid ja laulud on ikka mõned aastad tagasi, meil oli selline jõulupidu, et üks lapsevanem ütles meile, et teate, et teil on rohkem eesti jõulupidu, kui seal Eestis ongi siis oli vist see aeg veel, kus Eestis neid sipseia ja paisutatud maisi hästi palju sööd, et ma loodan, et see nüüd enam jõulupidude juurde. Kuulu ma usun, et kindlasti juhtus seda saadet nüüd kuulama ka mõni inimene, kes ei olnud varem isegi mitte kuulnud Helsingi Rosuurealk koolist ja võib-olla ei juhtu seda saadet kuulama ka mõni pere, kes teab, et neil on ees ootamas töö. Soomes on just mured, kuidas nende lapsed seal hakkama saavad. Öelge, kui nad tulevad nüüd Helsingisse ja võtavad teie kooliga ühendust, kas te saate neid aidata, kas te võtate nende lapsed vastu ja? Sest praegu töötame me kahe õpetajaga, kuid me teame, mis maale laste arv peab jõudma. Kui võetakse tööle kolmas õpetaja, siis hakkab klass töötama niimoodi, et on igal õpetajal kaks vanust. Nii et tulge, olete oodatud. Aitäh teile praegu Silja Aavik, Helsingi Royfoori, Algkooli, eesti soome keele klassiõpetaja ja soovin teile ja teie lastele edu ja hästi palju päikest. Aita ilusat jõuluaega kogu eesti rahvale.