Tänane keska saade kannab pealkirja tädi Linda Leningradist. Juttu tuleb ajast, mil noorteraadio alles alustas oma tegevust. Keskkülaline on toonane noortesaadete toimetaja. Praegune Tallinna keeltekursuste juhataja Linda Levin usutleb Feliks Undusk. Kuidas nägid välja noorteraadiostuudio ja toimetuse ruumid, nüüd siis 35 aastat tagasi? Noorte raadiol Leningradis muidugi mingisugust eraldi oma ei toimetuse ruumi ega stuudiot ei olnud, vaid see oli koos eestikeelsete saadete toimetusega. Esimesest aprillist alates kandis juba Eesti raadiokomitee nime. See oli üks suur tuba, nagu ma mäletan, kus oli hästi mitu kirjutuslauda, üks neist kuulus siis minule kui noortesaadete toimetajale. Teiste taga istusid minu kõige lähemad kolleegid sõjaaegsest raadiost Olev madivere, Otto Samma, Lilli Promet, Silvi krunt tuli Leningradis neile tööle. Ja paljud teised, keda tänapäevagi raadios tuntakse ja teatakse veel minule jäänud kõige rohkem sellest meeldime, olime tollal kõik hästi, noored, mina olin ise seal 22-ni ja väga palju selles toimetuse ruumis naersime, tegime nalja, meil oli hirmus lõbus ja väga tore meeleolu selle tõttu, et rinne lähenes sünnimaale. Me teadsime, et varsti tuleb jätkata sedasama tööd Eestis. Meil oli väga palju saateid Leningradis võrreldes Moskva perioodiga, kus oli neid märksa vähem. Ja Neid saateid tuli siis kirjutada, tuli teha, tuli organiseerida autoreid, nendelt saadud kaastööd korrigeerida ja nii nagu toimetuse töö ikka. Ja siis oli meil ka öösi saateid. Mäletan noortesaade toimuski mõningat aega Leningradist öösel kella ühe ajal, mida mul tuli sigaret öösel lugeda, Leningrad oli veel ju ikkagi rindelinn, oli öösiti liikumise keeld, nii et öösel siis vastavate propuskiti lubadega tuli siis seal liikuda. Üks saade toimus tähendab noortesaade kell üks öösi ja teine saade kell kaks öösi kumbki 20 minutit. Mida mul tuli siis seal lugeda, siit tuleb ka üks niisugune nooruses Patvel üles tunnistada, kuna noor inimene tahab ikka kangesti magada ja minul tikkus ka väga uni peale. Siis sellesse perioodi kuulub ka see aeg, kus mul siis kolleegid õpetasid, et kui sa endale pläru valmiski eraldi ja selle ära tõmbad, et siis sa päris kindlasti magama ühesel vaheajal seal. No ja nii ma siis tegingi meeleheitlikult endale, siis need põrusid, et mitte enam magama jääda, kuna ma ühe kella 200 saate olingi maha maganud. Ja nii ma siis hakkasin suitsetama ja see patt on siiamaani külge, mida ma noortele inimestele tänapäeval muidugi enam ei soovita. Niuksed saated toimusid öösel öösel, sellepärast et siin oli Eestis neid siis parem kuulata. Eestis oli kahtlemata mitte kahtlemata, aga täiesti teada on, et oli keelatud. Otsuse ähvardusel keelatud nõukogude raadio kuulamine üldse. See andis aga siiski vaieldamatult kõige õigemat informatsiooni, kuna andsime seal nimesid näiteks, kes tagalas on, kes korpuses on nende inimeste kohta. Edasi informatsioonibüroo teated meilile oli siin ju kulla hind, lihtsalt, kes seda kuulasid ja, ja neid kuulajate siin igati. Ja öösel oli seda loomulikult parem teha ja ohutum teha, ehk kui päeval. Nagu te nimetasite veel Moskva periood, see tähendab, et enne kui hakkasid noortesaated minema Leningradist olid nad juba Moskvas eeteks jaamast. Kas tegin mina isiklikult neli üle 430 noortesaate komsomoli keskkomitee instruktorina ja need vaatled algasid 42. aasta maist ja kestsid kuni meie tulekuni Leningradi? Kunnas, kus nad siis nagu Leningradi üle kandusid ja Leningradis toimusid, vot et siis kuni Eesti NSV esimeste rajoonide vabastamiseni, nii et on väga hästi meeles üks saade, mis sai loetud Leningradis öösel veel mikrofoni ja järgmisel hommikul siis lennukisse ja lennukiga vabastatud Võrru, kus siis saated hakkasid peale juba mitte enam ainult noortesaated, vaid üldse eestikeelsed saated. Vastusena siin Landesse rivalile võru ühest väikesest niisugusest saatjast Võru jaama lähedal aga võib-olla veel Leningradi saadetest, paar niisugust, võib-olla tänapäevalgi huvitavat mälestust. Kadunud Endel Jaanimägi, kes viimati töötas raadiokomitee ess esimehena oli sel ajal 44. aastal komsomoli keskkomitee sekretär ja oli meil üks pidulik saade, siis esimese mai öösi tervitamaks noort eesti noori esimese mai puhul. Endel Jaanimägi oli seal siis esinejana. Minul oli tellitud sealsest foonikast, nagu me nimetasime sõnaga tehnika neiude käest, kes olid muidugi venelannad, oli tellitud numbrite järgi vastav muusika, muusikat oli meil ka lintidel olemas. Aga millegipärast olid seal esimese mai Need numbrid segi läinud nähtavasti. Ja kui ma siis avasin saate ja vajutasin nupule, teatades, et tuleb üks hästi patriootiline laul, ma ei mäleta praegu täpselt, võib-olla sind surmani või midagi taolist. Vajutasin nupule ja tuli Hugo Lepnurme saanisõit, riskin vaskinsuskinsaskin. Niisugune laul muidugi võttis külma higi otsaette ja ehmatus oli suur. Naiutasin siis lõpuks selle laulu kinni. Jaa. Jaanimegi küsib siis, kui mikrofon kinni oli, muidugi, et mis siis nüüd juhtus, vot ei teagi, mis juhtus. Ütlen siis, et mikrofoni ees on komsomoli keskkomitee sekretär Endel Jaanimägi. Tema siis tervitas ja kõneles seal oma kümmekond minutit. Jõudsin mõtelda siis, et nüüd ei ole vist õige enam ütelda, mis laul tuleb, et võib ju juhtuda täiesti nii, et tuleb jälle midagi hoopis hoopis teist ja nii oligi. Ütlesin siis need sõnad ära, et mikrofoni ees esines ELK Keskkomitee sekretär Endel nimegi, vajutan nupule ja selle peale tuleb, kukkus kägu kuldalindu. Nii et muidugi ehmatus oli veelgi suurem ja nii nagu noored inimesed ikka päris esimene siis Jaanimäega mõlemad oktoobri hotelli tähendab koju minnes, ühesõnaga tee peal, et riielda ka saad. Aga vist pidasid kõik maipühi nii et otseselt riielda. Aga kas need Eestis keegi sattus kuulama, seda ei ole veel siiamaani teada saanud. Nojah, aga nende teie toonaste saadete sisu oli ikkagi siis informatsiooni andmine sellest, missugune on olukord rindel ja kogu maailmas ja. Ka mitte, ainult tähendab informatsioon küll noortesaadetes meile otseselt informatsioonibüroo teateid muidugi ei andnud, aga oli meil selliseid ametlikke materjale nii rindeolukorrast, seal kangelastegudest rindel, sellest tuli väga palju materjali sel ajal, see oli 44. aastane. Teame ajaloost, mis sel ajal Rinajatel toimus, et kõike seda püüdsime kajastada. Eesti korpus oli ju siis juba Kingissepa lähistel. Mina käisin ise paaril korral seal vabastati juulis 44, siis olime meie esimesed, kes ka Narvas käisid ja seal ma jällegi noortesaate jaoks hankisin materjali, ma olen ise vana narvakas ja selle tõttu oli mul siis seda eriti nii huvitav teha. Ja siis ma mäletan ühte saadet kohe pärast seda, kui Narvast Leningradi tagasi tulin. Kui mul oli saadik üles kirjutatud, nagu see sõja ajal pidi olemagi. Aga mul läksid silmad niidetud täis, et ma ei saanud paberit kasutada ja see oli siis minu esimene saade ilma tekstita mikrofoni ees. Aga oli ka, millest kõnelda, sest Narva oli sootuks midagi muud kui siis, kui ma, ta olin 41. aasta augustis maha jätnud, evakueeruda Narvast. Aga ma tahtsin saada, olete iseloomu kohta veel öelda seda et me organiseerisime seal muidugi ka esinejaid, nii palju, kui neid võimalik oli kätte saada ja neid oli, kuna Leningradi oli koondunud juba väga palju eesti kaadrit igasugustelt aladelt peale selle, nagu ma juba ütlesin, korpusest ja siit võib nimetada juba täiesti selliseid vägagi tuntud meieni kultuuriloos ja kirjanduses ja nii edasi tuntud nimesid. Juhan Smuul, lilli Promet. Lilli, Proment töötas õieti Radiokomitees, esines sagedasti noortesaadetes. Ralf Parve saatis materjali, Feliks Pärtelpoeg, Felix Leet. Ka praegu nii ka ilma otseselt ettevalmistamata, et oleks, oleks neid nimesid osanud praegu kõiki meenutada, neid ka väga palju. Ja aga siis peale selle oli meil veel ka selliseid praeguse mõiste järgi võttes kunstilisi mõtteid, ma mäletan, ma olen ise teinud hästi mitmeid selliseid kirjanduslik muusikalisi saateid mis siis, mida juba esitasid näitlejad Ilmar Tammur, Kaarel ja paljud teised kunstiansamblites Leningradi tulnud noored näitlejad olid sagedased esinejad. Ja muidugi loomulikult ka meie teisedki kunstimeistrid esid, tuleb jälle meelde üks niisugune väga lõbus lugu, see oli just täpselt ühes noortesaates millele alati järgnes kontsert kontserdil. Kõik läksid muide otse-eetris, nii et kontserdil oli siis esinema kutsutud teiste hulgas ka kadunud rahvakunstnik Alexandra Arder. Ja tema siis stuudio oli niisugune suur stuudio, kus oli sees resise stuudio nurgas oli lihtsalt seal see diktorite pult. Ja mina istun seal diktori puldi taga, üksinda tegin, viisin saadet läbi sel korral. Ja Aleksander Arder seisab seal klaveri juures ja köhib oma häält puhtaks. Ja mina panin mikrofoni kinni ja ütlen, et palun katsuge vaiksemalt olla. Ja tema siis jälle lahti, loen saadet edasi, tema läheb kikivarvul ukse juurde, astub uksest välja, aga mitte ei astu päris välja, vaid jääb kahe ukse vahele seisma. See oli selleks, et nüüd vaikust ruumis säilitada, seal olid kahekordsed uksed. Ta mahtus sinna kahe ukse vaheline, tema ei näinud mind, mina ei näinud teda ja köha kostis veel rohkem välja. Ka veel seal see ukse vahelise ruumiga ja nii et ma olin täielises hädas selle saatega ja isegi saatesse vist kui mu mälu ei peta. Praegu vabandasin isegi vist selle eest, et kuna kunstnik valmistub esinema meie pärastiseks kontserdiks Te rääkisite siin nendest esinejatest ja kaasautoritest, kes seda Saadet aitasid nüüd teha. Aga toimetajatena olite siis ainult teie, Linda Lepin ja oli teil kabilisi või kolleege? Ei no jah, ainult mitte Linda Lepin, vaid Linda Mõttus tol korral. Ja abiliste osas tähendab ühesõnaga töökohana, kui niisugusena tähendab, palgalise töötajana olin noortesaadete toimetaja Leningradis tõepoolest, mina. Aga abilistena või kuidas öelda üheskoos me tegime, tuleb nimetada siin kõigepealt muidugi meie oma raadiotöötajaid, kes võtsid teinekord ka osakonna üksinda läkski ju ka raskeks seda teha, esiteks teiseks noortesaadete vastu huvi, suur ja lilli Proment oli sel ajal mitte niivõrd tuntud veel kirjanikuna, kuivõrd ta oli just teenekas raadiotöötaja juba, ta oli ju blokaadi ajal juba Leningradi raadios töötanud ja, ja tal oli väga osav sulg ja, ja, ja keel ka noortesaadete jaoks. Huvitav on muide ka see, kui ma siis ükskord olin Kingissepa lähedal, mäletan, killi külas olid Eesti korpuse väeosad ja sain seal kokku meie alalise autoriga juba Moskvale raadio päevilt Ralf parvega. Ja Ralf Parve küsib minu käest, et kes see huvitav põrisev arryga neiu teil seal loeb Leningradi, raadios ja mina ütlesin selle peale siis lilli Promet liidele Tervisi ja pärast tuli välja, et sest tervituste saatmisest kujunes välja praegu meile väga hästi tuntud kirjanike paar, nii et nad olid küll teineteist teadnud vist juba enne sõda, kuigi palju, aga, aga tutvus kujunes sellest samast, Leningradi raadiost, nii et ka seda võis toimuda. Näete mikrofoni vahendusel nõia millegagi pärast need korpusepoisid olid seal üldse niisugused sõnakad ja keelekat, meie alalisi autoreid ja minu vana komsomolisõber ja kaaslane Narva päevilt juba Lembit Remmelgas. Tema nähtavasti oli see, kes pani minule millegipärast nimeks tädi Linda Leningradist. Et kui tädi Linda Leningradist luges, siis oldi ka seal jällegi nendes oma väeosa paikades, siis kus võimalik, aga raadiot kuulata oli, nii et neid raadio raadiokuulajaid. Me teame kindlasti ja nendega oli meil kõige tihedam kontakt nii kirja teel kui ka. Saime ka nii kokku, et käisime seal ja see oli juba nagu Leningradile lähedal. Ja siis on üks niisugune lõbus lugu meeles, mida ka kõneldi neist raadiosaadete kuulemistest. Vaat nendel oli nii, et remmelgas ja ja kes seal veel olid siis need korpuse ja, või diviiside ajalehtede tegijad ja nemad siis just võtsid sellest meie öösistest saadetest, võtsid siis informatsioonibüroo teate et seda kiiresti siis ära trükkida ja korpusele e kaudu jällegi võitlejatele edasi anda. Ühel õhtul oli siis öösel õieti oli juhtunud siis niisugune lugu, et kuulevad, kuulavad ja kuidagimoodi ei saa seda ja saadet kätte, et informbürooteated kätte saada. Ja seal naril sealsamas toimetuse ruumis, nii nagu nad sammas magasid, kus nad töötasid. Naril magab kunstnik Reever, Nemad, nendel kargab hing täis, et mis inimene rahulikult magab Comeni suurt vaeva näeme siin selle raadio kuulamisega. Informbüroo teate otsimisega äratavad reederiülesed võrgule, pinguta natuke katse unes näha, et neid kuidagimoodi ei saa kätte informbüroo teadet. Veider isa tükk aega läbi unearu, millest jutt on ja, ja küll aru saab, siis vihastas, muidugi keeras selja ja magas edasi, aga teised said siis natukese aja pärast selle informbüroo teate kätte. Kirjutasite ilusti üles. Veri uuesti üles. Rener tõuseb üles. Nutune saime kätte ilma sinu abita. Nii et see on ka üks niisugune, mida siis, mida siis Lembit Remmelgas pärast nii lõbusalt kirjutas ja millest ta nagu on rääkinud? Mul on meeles minu elu esimene puhkus, see oli siis juba, kui sõda oli lõppenud kusagil 46. aasta suvel või oli see 45. aasta suvel, igatahes anti minule järsku puhkust ja mõtlesin, mis inimene hakkab puhkusega üldse peale ja ma sain siis mingisugused tuusiku, nähtavasti sellel kub ja sinna puhkekodusse oli Võru lähedal ja kui ma siis sinna Võru Kubjale jõudsin ja nägin, et inimesed niisama lihtsalt söövad ja magavad ja ja puhkavad ja ujuvad ja ja siis ma leidsin, et ega niisugusel ajal ka viga ei ole, sest et tegelikult ju minu tegelik töö algas üldse peale 40. 41. aastal komsomolitööga Narvas, kus samuti ei olnud mingisugust puhkust ja ja ei tulnud nagu niisugust mõistet kijate üldse. Mis puhkus võiks jah olla. Nonii, võrust muidugi, Võru Kubija puhkekodus olles on mul meeles, katsusin ma siis juba tollal leida üles seda meie raadiosaatja kohta Võru jaama lähedal. Ja Ma päris täpselt seda kohta üles leidnud, seal oli siis nii, et seal oli üks niisugune vagun saatja. Ja sinna juurde ehitati meie jaoks ühte stuudiot, kuna ei olnud teada, kui kauaks Võru periood üldse raadiol kestab. Ja mul on meeles, et esimesed saated, mis said sealt sellest stuudiost loetud, olid veel nii, et töömehed pidid siis oma kopsimise järele jätma vaikselt olema, niikaua kui siis kännu otsas istudes põlve peal kirjutasime, vaata et valmis ja siis lugesime sellest kohe sai kuulatud, enne seda Landessender reedel revolid, kuidas Võru linnas voolavad vereojad Tamula järve poole, kuna, et Nõukogude armee on sisse tulnud. Seda kõike oli muidugi vajalik ja tarvilik ümber lükata, sest üldine see niisugune 44. aasta Eesti vabastamise eelne rahva meeleolu on ju ka teada. Rahvas oli tõesti niivõrd ära hirmutatud, et et oli vaja selgitavat sõna ja siis Leningradi raadiole lisaks oligi see Võru saatja meil, sellepärast siis ja Võrus oli mul ka siis esimene kohtumine ühe tõelise niisuguse siin okupatsiooni ajal siin olnud inimesega, kes oli mind kuulanud ja see oli ka väga huvitav, see oli üks, üks vanem mees, kes tegigi seda raadiostuudiot nüüd, kus me ise siis seal esinesime. Ja tema tuleb, mina istun kännu otsese, kirjutan seal põlvedel saadet ja tuleb ja küsib, et laps, mis sa siin teed ja ma ütlen, et vat teeme niisugust raadiosaadet siin ja siin sellest samast stuudiost loeme, mida te siin ehitate nood, kust sa tuled ja nii väga usalduslikud ja mina siis ütled Leningradist ja tulid neil Leningradis eestikeelsed saated ja aga neid ma olen kuulanud. Kuule, et kas seal oli üks niisugune Linda Mõtus ja mina olin muidugi, et mina ise olengi säilindamates. Taganeb paar sammu, vaatab ja lööb käega ja ütleb, et aga mina arvasin, et see on välja mõeldud, mis asi välja mõeldud on või kuidas, jäigi arusaamatuks, sest vanamees jäi mulle nagu mingisugusele ilmutusele otsa vaatama ja see oli tal siis niisugune. Aga minul oli ta muidugi väga huvitav, sellepärast et ikka tuli välja, et keegi oli nüüd kuulnud ka mind. Sellega ühenduses tuleb mulle meelde ja ma tahaksin rääkida ka selle loo ära, kuidas ma elus esimest korda mikrofoni ees olin, see oli Moskvas 42. aasta mai keskpaigas, täpset kuupäeva ei mäleta praegu. Ja miis musis esimese tagalas toimunud noortesaatega, mille ma ise kirjutasin üleskutsena siin okupeeritud Eestis noortele. Viis mu mikrofoni ette kadunud Voldemar telling oli sel ajal ülemnõukogu presiidiumi sekretär, aga tegi lihtsalt oma vabast ajast ka raadiotööd. Ja läheme siis sinna stuudiosse Moskva stuudiot, see oli muidugi hoopis midagi muud. Leningradiga võrreldes, seal olid selles Kominterni nimelises saatjas toimusid tollal, et vist küll kõigis võimalikes maailma keeltes. Ja seal oli ikka nii, et ühed just lipsasid parajasti stuudiosse ja teised sealt välja ja nii edasi. Need stuudiod olid väga koormatud ja olid hästi pisikesed, niuksed diktoristuudiod. Istume tellinguga seal nüüd seal taga, tema seletab mulle ilusasti ära, et mis siis tuleb teha, kui roheline tuli põleb ja millal see mikrofon lahti on ja millal ta kinni on ja ja muud häält midagi teha ei tohi ja ja no nüüd hakkame siis saatega peale ja kui ma siis alguses olin ära teinud, siis siis hakkamas, et lugema. No ilus, mina siis istun ka seal ja mulle täiesti ootamatult ütleb telling mikrofoni, et et meie toimub esimene noortesaade ja mikrofoni ees on Narva keskkooli õpilane Linda Mõttus ja sel momendil läks muld otseses mõttes silmade ees mustaks ja ma kahe rusikaga lõin tellingut vastu õlga, sest mul oli niisugune tunne, et kui mu vanematega, kes olid okupatsioon ja siin Eestis enne midagi juhtunud ei ole et siis nüüd piisab sellest täiesti küllalt, et neid surma saata. Tegelikult vanemad olid küll juba siis vangis. Telling paneb mikrofoni kinni ja ütle mulle sõna-sõnalt kassa, vaat, oled vait, hakka lugema ja teeb mikrofoni uuesti lahti ja siis läks, esimene noortesaate saad eetrisse, seepärast siis on meeles, kui me stuudiost välja lipsasime, siis ütles ta veel kord, et et sa said niisukese sigadusega hakkama. Ma tule nüüd enam teie küll ei saa öelda, nüüd hakkame sina rääkima. Aga kuidas üldse oli kuulatavusega, te rääkisite siin sellest võru papist, kes oli juhtunud kuulma neid saateid aga oli teil mingisugune teadmine, et kuivõrd kuulatakse ja kuivõrd teie teie informatsioon jõuab nüüd siia Eestimaale? Meil tähendab, ma mõtlen selliseid rea toimetajaid, nagu seda oli ka noortesaadete tegija ja ja, ja, ja kõik, kes seda ma siin nimesid pidi olen nimetanud meil ausalt öeldes selle kohta andmeid küll ei olnud. Minul oli endal Moskva voodil, ma tean näiteks näiteks niisugust aega, kus kui Juljana, Delman, komsomoli keskkomitee sekretär mind partei keskkomitees, mis oli Frunce Raadiost mind hommikul kell 10, kui noortesaade toimus, kuulamas ei käinud, siis oli mul terveks päevaks kuni järgmise saateni tuju rikutud. Tähendab, ma ei mõtle seda, et ma oleks mingisugune seal kaprisitseja olnud, aga lihtsalt sõna otseses mõttes, siis oli tuju ära, et polnud ühtegi kuulajat, mul tuleb niisugune oli, oli tollal noortesaate tegemine, meil ei olnud andmeid, aga nüüd pärast sõda on küll osutunud, et on päris palju olnud kuulajaid ju nüüd oleme sellest kuulnud. Ja mis minusse isiklikult puutub, siis see esimene kord, kui tellingu nime nimetas, siis ma ehmatasin väga ära. Aga pärastpoole kujunes see nagu ikka asi tavaliseks. Ja nüüd osutub ka seda, sain ma ka oma vanematelt teada, et nemadki pärast, kui nad vanglast vabanesid ja Viljandimaal elasid. Ka nemad olid kuulnud ühelt tollasel raadio kuulajalt, et Lindamatusse nimeline inimene loeb Moskva raadios. Ühesõnaga said ka nemad selle kaudu teada raadio kaudu, et ma seal olin. Rääkimata muidugi sellest, kui palju saadi teateid nende kohta, kes on, kes olid korpuses, kes olid siit mobiliseeritud, nende kohta oli ju mõeldud välja õudseid Legende tähendab lihtsalt, et nad on kõik kui mitte just tapetud, sissid jagu saada, ostetud ja nii edasi ja nii edasi ja andsime ju selliseid lendlehti, kust me siis saadete kaupa lugesime, ainult lugesime nimesid, kes olid sellele alla kirjutanud ja need olid tõesti ka alla kirjutanud neile üleskutsetele korpuse noored. Tol ajal ju ütleme minu aastakäik, ma mäletan, koolivennad olid ju kõik, kuulusid kutsealusteni mobilised tsooni alla ja nendest on ikka väga palju praegu andmeid, kes olid saanud oma poegadest ja vendadest ja ja meestest ja nii edasi teateid just tagalas nõukogude raadio kaudu, kas siis Moskvast või Leningradist. Hästi meeldejääv lugu oli see, kui me sõitsime lennukiga Leningradist Võrru ja saad, see oli muidugi suursündmus kõigile aega oli ikkagi kolm aastat läinud ja missugust aega tagasi sünnimaale tulla? Loomulikult siis nii palju, kui neid ninasid meil illuminaatoritele mahtus, nii palju me sealt siis välja igaüks püüdsime, vaata alguses Leningradi roheline metsamassiiv ja siis tuli Peipsi ja Peipsi tagant hakkas, siis hakkasid paistma siis pisikesed põllu siilukesed, augustikuu oliga kõldis põllulapikene värvi ja no see oli hoolimatu vaatepilt ja siis äkki kajas lennukis. Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt, see oli Aleksander Arder, kes oli ka tolles samas lennukis ja laulis selle siis otsast lõpuni ära, niikaua kui me siis üle Peipsi ja Eesti kohale jõudsime. Selles lennukis olid toonased Eesti NSV ülemnõukogu saadikud, paljud kuna võrustust valmistuti esimeseks istungjärguks vabastatud Eesti pinnal, neid oli siis seal siis oli seal kirjamehi, Radiotegijaid, raadiotegijatest, kes me sinna võru saatesse tööle läksime, olid kiirasid jäädina ja Otto Samma. Ja paljusid paljusid teisigi veel. Kuivõrd paljusid muidugi lennuk oli sõjaväe transportlennuki niisugune paari-kolmega kümneinimeseline aga kõik need, kes seal olid, siis neile kõigile jäi muidugi see Aleksander Aleksander Arderi selline ununematu sörk riis tõesti selliseks kustumatuks mälestuseks koju jõudmisest.