Eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Peame kiirustama, 16. september on ju aasta lühim päev mitte pööripäeva mõttes ega Valgaja tähenduses vaid kui jälgida päikesekella, siis see teeb tänu maa viltusele, teljele ja Elleptilisele ringile ümber päikese rabaringi 21 sekundit kiiremini kui ülejäänud päevadel. Tänu liigaastale püsib argine päevade üle arve pidamine siiski kontrolli all. Aga samal ajal ilmutab üks teine traditsioon dramaatilise muutuse märke. Möödunud aasta lõpul ilmus Suurbritannia valitsuse poolt kokku kutsutud teadlaste ekspertide töö tulemuse raport töö tegemise muutumisest lähitulevikus. Muuhulgas peeti seal reaalseks, et tulevikus nõutakse mõne ametitaotlejalt batavalist ettevalmistust. Ekspertgrupp pidas silmas tööpakkumisi, mille saamiseks peab keha olema spetsiaalselt ettevalmistatud moel. Tavapärase õppimise ega treeningutega ei saavutata. Selleks on vaja keha kunstlikult parendada, lisades selle talitluse modernsamaid materjale või tehnoloogilisi abiseadmeid. Seda siis koostöös kirurgiga valida füüsilisest kuni vaimset võimekust toetavate lahenduste vahel. Päris kindlasti luges seda raportit ka Oxfordi ülikoolis tegutsev tuleviku tööhõiveküsimustega tegelev töögrupp, kelle raporti viimistletud versioon on alles valmimas. Küll aga võib juba lugeda lühikest tutvustust. Raport püüab vastata küsimusele, kuivõrd ohustavad arvutid seni inimestele kuulunud ameteid. Kokku võeti vaatluse alla 702 erinevat leivateenimise viisi USA tööjõuturul. Ilmselt pakub just see suurriik tehnoloogia mõju analüüsiks rõivaima valimi kui vähemate või ebastabiilsemat tööjõuturgudega riigid. Sama sai ja järeldused juhul, kui need realiseeruvad pidama USA piiride taha. Kuigi võiks seda siis mitte pahasoovlikkus vaid kerge hirmusegase ebamugavuse pärast. Nimelt ennustavad raporti koostajad, et lähima paarikümneaastases 40-l viiel protsendil ameeriklaste töödest ja ametitest reaalse kadumise risk. Mõned tööd kaovad kui mittevajalikud aga osa neist siirduvad lihtsalt masinatele. Tõenäoliselt juhtub see siis kahes faasis. Esmalt juhtub see, mida juba arvutid asendavad juhtimiseks vajalikke abilisi. Näiteks on juhipositsioonil olijad juba aastaid treeninud e-kirjavahetuse, mobiilside ja muude teenuste abil iseendale sekretäri eest olema. Kuid sellega ennustus ei piirdu. Esmalt Google'i abil avalikkuse teadvusesse jõudnud isesõitva auto arendustöö taha. On kogunenud juba hulk autotootjaid osaliselt vastu tahtmist ja paratamatuse survel vähendaks ju isesõitev auto autode vajadust. Tänane auto seisab umbes 95 protsenti omamise ajast. Tänane. Ta seisab umbes 95 protsenti omamise ajast, mistõttu mikrokogukondadel nagu näiteks peredel on tihti mitu autot. Isesõitev alternatiiv võimaldaks aga oluliselt tõhusamat kasutust ja selle kaudu vähemat autode arvu unustamata siis auto juhtida arvu järsku langust. Aute juhtimisautomatiseerimisele on aga eelnenud laiale avalikkusele nähtamatu logistika automatiseerimine, milles arvutid teavad igal sekundil pakkide asukohti ja suunavad neid kulu tõhusamatele radadele. Milledes. On näiteks minimeeritud aja, kütusekulu ja riskirohkeid vasakpöördeid. Samuti pole kellelegi uudis tootva tööstuse automaat. Tiseerimine, mille jätkumine viib ja needki töökohad miinimumi. Esimeses faasis on veel löögi all kaubandus-teenindussfääri ja ehitustööd. Seejärel. Töökohtade kadumine aeglustub, kuna alles jäänud ja võib-olla ka juurde tulnud tööd. Ei allu lihtsale automatiseerimisele. Pole ju ka välistatud, et vahepeal on töötute pahameel pannud arengule poliitilisi pidureid. Kuid parim viis kättemaksuks oleks lasta arengul edasi kulgeda, sest just siis lähevad löögi alla juhtivad ametikohad teadlaste ja inseneride töö. Nende ametit, kes on kogu arengus süüdi olnud. Taolisele tulevikuvisioonile. On ju raske leida. Lohutavad alternatiivi peamiseks reaalseks alternatiiviks tänaste väärtuste ümberhindamine, et omandada oskuseid, mida on raske arvutiga asendada. Ta on empaatia, loomingulisus ja sotsiaalsed oskused. Aga võib-olla tasub mõtelda ka operatsioonile. Kuid otsusega peab kiirustama.