Uudis pluss uudis. Ja saade läheb nüüd edasi ikka siit Paide vallimäelt, kus toimub arvamusfestival ja Olev Kenk ja Arp Müller, on siin saadeti. Tuletan teile meelde head kuulajad, et ka meie rahvusringhäälingu uudisteportaalist on võimalik arvamusfestivali pealaval toimuvat jälgida. Uudised ERR poee, sealt saate kõike seda jälgida, pea laval toimuvad ka pildi vahendusel. Aga meie kõnnime siin natukene mikrofonidega festivalialal ringi ja ja üritame külastajate mõtteid ja esimesi emotsioone tabada. Ja rõõmu teeb see, et inimesi aina koguneb ja saan jutule ühe härraga, kes on arvamusfestivalile sõitnud lausa 100 kilomeetri kauguselt. Tahaks Urmas Mägi. Kas te olete tundnud spets reaalselt arvamusfestivalile või oli see jäi nii-öelda tee peale. Spetsiaalselt olin. Kuidas te sellest ettevõtmisest üldse teada saite? Kaus olla ei mäleta enam, aga ta on kalendris olnud vähemalt kaks kuud, meeldetuletusena a, millised teemad, millised arutelud teid kõige rohkem huvitavad? Esimene oli ikkagi see, et millist riiki me jaksame ja tahame pidada ja teine pool on siis ettevõtluse osa. Kas te tulite ainult kuulama võid, tegelikult tahaksite ka kaasa rääkida? Kui sõna antakse, siis üritan midagi öelda. Mida üldse sellisest ettevõtmisest arvata ja kas võiks arvamusfestivalidele tulla jätku tulevikus? Eestlastele omane on selline arvamuse avaldamine ja talgu korras millegi ära tegemine, et tahaks loota, et siit kasvaks välja tõesti mingi muutuse protsess. Nii et ikkagi ootate, et midagi järgneb sellele kõigele. Arutatud on siin asju üle 20 aasta visti. Midagi on tehtud, aga väga palju on veel teha. Aeg oleks asuda tegudele. Just aitäh teile. Mina olen mikrofoniga jalutades jõudnud siia erakondade arvamustelkide alale. Siin on IRL-i telki ja Konservatiivse rahvaerakonna telki ja sotside tilk. Aga mina olen sattunud praegu Keskerakonna telgi juurde. Priit Toobal seisab sündilgi all. Tervist. Tere päevast. Millega teie arvamusfestivalil inimesi üllatate? Võtame aga Keskerakond, nii nagu need erakonnadki ikkama tõlkidega siin täna väljas on, tutvustavad, et seda maailmavaadet, millega Keskerakond, millega erinevad erakonnad oma tegevuses juhinduvad, Keskerakond tutvustab Keskerakonna maailmavaadet, oleme välja pannud siia raamatukogu neist raamatutest, mida kas siis erakond või siis erakonnale lähedal seisvad kirjutajad ja mõttetegelased välja andnud. Arutame inimestega koos neid probleeme, mis täna ühiskonnas on aktuaalsed, just küsiti näiteks minu käest, et et miks peab olema nii, et kohalikes omavalitsustes nõukogudes on ainult istuvad poliitikud, aga ei olnud nii-öelda eksperte, et sellel sai aastat ainult nii, et see on kohaliku omavalitsuse otsustada ja kohalike võimu võimu küsimus, nii et et küsimusi on olnud siiamaani seinast seinani riigielu puudutavaid, kohaliku omavalitsuse elu puudutavaid küsimusi, nii et siiamaani on olnud palju rahvast, palju küsimusi, palju arvamusi, nii et see on arvamusfestivalil kohale, niiet mina olen siiamaani sellega rahul, mis siin Keskerakonna eelis on toimunud. Ma vaatan, et siin telgis laua peal on ka raamatud ja brošüürid, tõde Eestist, astmeline tulumaks, usun Eestisse, aga ka väga paks raamat, peaminister, kas need on näitamiseks või? No nii nagu on erakonna vahel kokku leppinud täna siin festivalile, et siin sellist lausvalimispropagandat ei tehtud ja valimismaterjale ei jagata, et need on tõesti siin välja pandud, siis nii-öelda telk raamatukoguna, et kui inimene tuleb, istutakse laua taha maha, saab raamatut sirvida ja hiljem siis võib-olla siis Keskerakonna büroost ühte teist raamatut hiljem juba endale endale koju lugemiseks soetada, aga, aga täna on tõesti ainult siis kohapeal lugemiseks sirvimiseks ja ja miks mitte ka mõnele küsimusele vastuse leidmiseks, et kui me räägime astmelist tulumaksu, sest mitte midagi, miks mitte pöörduda selle astme tulumaksja raamatu poole, just sealt need vastused leida, mida inimene küsinud? Mis teemad teie enda jaoks siin arvamusfestivali kavast kõige huvitavamad tunduvad, mida kindlasti plaanite minna kuulama? No ma käisin kuulamas, tulin avamise nii-öelda telgist, kus arutatakse teema üle, et millist riiki me suudame pidada. Siis üks see kindlasti selline laiapõhjaline teema ja see pakkus huvi, lähen kohe sinna tagasi, kus Sulev Valner Ülle madise omavahel diskuteerivad võtavad. Kindlasti ootan neid debatte, kus räägitakse maksupoliitikast. Räägitakse hariduspoliitikast ja kultuuripoliitikast, ega need küsimused, millega püüan parlamendis tegeleda ja ja siit Viljandi Järvamaalt valitud saadikuna püüame kohalike inimestega suhelda ja käia nende Järvamaa telgis ja kuulata, mis on Järvamaa inimeste probleemid. Aga üldiselt misse ootused festivalile on. No ma loodan, et sellest on selles mõttes kasu, et tulge kohale, palju poliitikuid ja ma loodan, et poliitikud, kes täna kas parlamendis ja kohalikus omavalitsuses linna või siis riiki juhivad, et võtavad inimeste ometi kuulda neid just neid arvamusi, mida lihtsad inimesed igapäevaelus tähele panevad ja seal tähelepanu juhivad nüüd et arvamuste vahetus ja hilisemas tegevuses nende arvamuste ärakasutamine oma igapäevategevuses Aitäh, Priit Toobal ja Olev on leidnud vist järgmised vestluskaaslased juba kohvikualal. Tõepoolest, üks härra on. Tulnud arvamusfestivalile, lausa tartus, saame tuttavaks. Mati Aabeli, kas Paide jäi juhuslikult tee peale ette või võtsite kohe plaani tulla siia? Me sõitsime siit läbi koos külalisega Mehhikost. Olite varem kuulnud midagi sellest festivalist ei olnud. Ja kuidas need tundub, olete juba natuke ringi läinud, mis siin võiks huvi pakkuda teile? Ma usun, et eks need diskussioonid pakuvad huvi nii ühes kui teises plaanis, aga me ühte kuulasematakse aega, teised pole alanud ja veel. No mida te arvate sellest, et tullakse, sõidetakse üle Eesti, kui aetakse juttu, minnakse jälle laiali, justkui kasu pole midagi sellest või siiski on? Arvata võib, et kuigi palju on kuulajaid on vähe. Kus siis kursioonid on rohkem, rahvas jalutab ringi. Ehk on veel kellaaeg, varajane, kaks pikka päeva. Ma kardan küll, et on me mõne ajale veel sinisiis. Sõidame edasi, aitäh teile. Palun. Ja anomeetrierie tagasi Tallinna, kuulame pala muusikat. Ja igas Uudisplussi saates on tavaliselt olnud ka kohalik teema, regionaalne teema ja nii ei, nii ei ole ka teisiti. Täna olen palunud stuudiosse paid abilinnapea Janno lehemetsa ja Väätsa vallavanem Jarno Lauri. Tere. Tere päevast. Teie etteaste siin arvamusfestivalil on tegelikult homme kell 13, kui algab diskussioon sellise intrigeeriva pealkirjaga Järvamaa peab muutuma üheks omavalitsuseks, teisiti pole võimalik ja see on eraldi Järvamaa lava diskussioon. Täpselt nii see toimub. Järvamaa laval. Järvamaal on praegu 12 omavalitsust, viimane suurim suurem ühinemine toimus 2005. aasta oktoobris, kui ühte heitsid Türi linn, Türi vald, aga samuti Oisu vald, kabala vald ning moodustus Järvamaa suurim Türi vald. Rohkem ühinemisi pole siis olnud, küll aga oleme vahepeal andnud tükikese Järvamaast ära Lääne-Virumaale, kaotanud Jäneda ja Lehtse piirkonna. Mida arvate, kas aeg on taas küps rääkida ühinemisest Järvamaal? Janu Leemets. Aeg on tegelikult kogu aeg küps olnud ja eks seda juttu on räägitud ka siin paides ja paidest väljapool, kus on jälle vallavanemat kokku kutsutud ja palju eksperte kohale toodud ja ekspertide arvamust kuulatud. Kolm aastat tagasi oli meil suisa Paide raekojas selline tõsine foorum arutamaks sel teemal, aga nüüd, aastaid hiljem, tuleb tõdeda, et kahjuks ta ainult jutuajamiseks jäigi, et tegusid nüüd selle kolme aasta jooksul vahepeal reaalseid ei ole olnud. Aga miks ma arvan, et, et tegelikult selle ühinemiste ümber me kipume rääkima just nimelt sellest, et paneks midagi kokku, aga mitte nii palju sellest, et, et, et mis on selle eesmärk, et mida me tahame saada, mida see annab, mis, mida see annab täpselt nii kui meil nendele küsimustele vastuseid ei ole, siis lihtsalt kokkumineku pärast ongi selged, et seda entusiasmi on natuke vähevõitu. Jarno Laur, ma usun, et te olete uurinud ka Türi valla kogemust või vähemalt kuulnud, mis sellest kõigest kasu on olnud? No on siis kasu midagi sellest olnud? No tuleb tunnistada, et ma olen suhteliselt skeptiline suurte omavalitsuste tekkimise suhtes ja seda mitmel põhjusel ennekõike selle tõttu, et kui me paneme paar-kolm väikesed omavalitsused kokku, siis me saame ühe, natuke vähem, väiksema, aga endiselt mitte sellise, millel oleks üks selge toimepiirkond näiteks gümnaasiumihariduses või, või mõnes muus asjas näiteks ühistranspordis. Et, et selle tõttu muidugi see arutelu maakonna tasandi üle või, või maakonna suuruse ühiku üle on, on iseenesest muidugi mõistlik, et, et väga paljud teenuseid on selliseid, mis ongi nagu maakonna tagapõhjaga. Aga kas me peame selleks kõik ühinema ja kas me siis ka kaotame midagi? Ma arvan, et see on päris tõsine kaalumise koht, et et Järvamaal on väga head näited koostööst, on haigla, on prügila, on jäätmekäitlusväga, mitmed noorsootöö väga mitmed valdkonnad on juba täna ühiselt ära tehtud. Ehk siis Järvamaa haigla, Väätsa prügila, kõik need kuuluvad ühiselt Järvamaa omavalitsustele. Aga Janno lehemets, miks ikkagi Paide pole erilist aktiivsust seni üles näidanud ühinemise suhtes kuigi ka Paide linna ümbritseb rõngana vald? Tõsi, ta on ja eks selle selline kuum kartul, mida justkui on ühest kohast teise visatud, kõik osapooled saavad aru, et midagi tuleks nüüd ühel päeval otsustada, aga tundub nii, et soovitakse seda otsustamise protsessi natukene tuleviku peale lükata ja, ja no eks seda ongi nüüd nagu, nagu lükatud niimoodi, et ilma otsustamiseta, kuigi ütleme nii, et juba esimesed edusammud Paide linna ja Paide vallaga kevad juba käesoleva kuu sees toimuma nimelt Paide linnavolikogu päevakorrapunkt on koostöölepingu sõlmimine Paide vallaga, mis võiks olla siis üheks, esineb esimeseks lähenemissammuks võimalikule ühinemisele. Kuivõrd vaja oleks sellist seadusandlikku muudatust või algatust? On ju ebaloomulik, kui maakonnakeskusest Paide linnast saab järsku näiteks Paide vald ehk siis linna staatus kui selline kaob? Usun, et seda on väga valus vastu võtta. Eks see ole üks üks olulisi argumente tõesti, et kui nüüd Paide linn ja Paide vald ühinevad, siis saaks omavalitsus nime kandma Paide vald, mis oleks meie kui linna jaoks selline uhkuse asi, meil on linn üle 720 aasta vana ja kui ühel hetkel öeldakse, et linn lõppes ära, nüüd hakkas teil Valdetele linna asemel maakoht, siis on tõesti emotsionaalne küsimus. Ehk võiks uue nime leida, meil siin rahvusringhäälingu portaalis oli ka konkurss, oli, kolib Kundrist, pakuti midagi taolist. Ja kas see oleks lahendus Paide linnas asemel? Paide Kund, Järva Kund oleks tegelikult ju nimena päris hea, aga aga see midagi üles tõi, on ju tegelikult võib-olla võtmeküsimus ühe omavalitsuse jaoks ehk identiteet täpselt nii, et kõrvuti linnade identiteediga, mis on muidugi väga tugev linna õigusi on saadud tuntud ja, ja võideldud nende pärast on, on, on see täpselt samamoodi kui maal, et ma tooks siitsamast Järvamaalt tegelikult kaks näidet väga väikestest omavalitsustest, mis on tänu oma sellisele väga heale kokkukuuluvusele ja väga heale tööle, on üle-eestilised kaubamärgid, ütleme võtame Albu oma kultuuriürituste, teatri, suve ja asjadega. Ma arvan, et kui meil oleks üks Järvamaa suurune omavalitsus olnud juba 20 aastat ei oleksime kuulnud albust Kadri suvest mitte midagi. Teine niisugune koht on, on näiteks Imavere, mis on Eesti puidutööstuspealinn. Ja ma usun ka, et, et vallas, kus on 800 inimest, eks ole, või on 900, ei tahaks kolleegidele liiga teha, aga et see ei oleks teisiti võimalik olnud, kui see Vold, see kogukond ise on nii-öelda selle asja ja arengu eestvedaja, et, et need on need asjad, mida me võime hõlpsasti kaotada, kui me asju läbi mõtled. Mulle tundub, et see linna staatuse kaotamine ongi mõnel juhul päris tõsine probleem. Võtame minu kodulinna Türi. Mulle tundub, et selle seitsme-kaheksa aasta jooksul on üsna kardetud Türi linna arendada selle hirmuga, et äkki maapiirkonnad panevad pahaks. Kõikidel küladel on külavanemat, Jüri linnal ei ole eraldi linnapead. Ja nii edasi ja nii edasi, et see, see on see on väga tõsine, siuke identiteedi küsimus. Küll see noh, linnapea on selline nagu näiline või, või kõige nähtavam osa sellest, aga aga loomulikult, see on üks asi. Kui me sellele küsimusele leiame vastused, kuidas need erinevad paikkonnad, identiteedid saavad edasi kesta mingis uues süsteemis, siis ma arvan, et tegelikult ei ole see nagu üle maakonnaline ühistöö. Ma ei tea, kas üks Kund, aga ühistu ei ole igal juhul välistatud, minu meelest aga Janno Leemet, mida ikkagi ühinemine Paide linnale annaks ja, ja teie nägemuses mitu omavalitsust Järvamaal oleks ideaalne? Provokatiivsel sai selle teema pealkirjaks pandud jah, et ainult üks omavalitsus Järvamaal ja muud moodi ei ole võimalik, see on pigem jah tähelepanu tõmbamiseks kui reaalselt toimivaks ideeks, mis lähiajal kohe teostub. Kindlasti. Ma näen, et siin Paide, Paide vald siin lähemal on veel Väätsa, võib-olla võib-olla ka Roosna-Alliku, kes on viimane, on täiesti andnud ka signaali, et, et nemad oleksid valmis tõsisemateks läbirääkimisteks Paide linnaga. Et kui alustada neid kõnelusi ja esimesi ühinemise ära teha, siis tõesti see ring võiks olla siin paide ümbruses. Kui nüüd aga küsida, et mis reaalselt annab, no tõenäoliselt majandusliku kokkuhoid on üks osa finantsvõimendust reetsele keskusele. Tõenäoliselt on Euroopa Liidu struktuurfondidest võimalus lihtsamalt ka raha saada, kui meie omavalitsus on suurem. Nii et, et eks see majanduslik kokkuhoid ole see põhiline, mis selle ühinemisega võiks tulla. Ja olete nõus Järvamaa kontekstis annakse kindlasti oluliselt madalama laenukoormuse maakonnakeskusele, kes on täna ennast noh, ütleme, eesti keele lõhki laenanud, et ja see finantsvõimendus nii-öelda keskusele on, on, on märksõnana võib-olla see, mida näiteks Väätsakad tegelikult ju pelgavad, et et kui me oleme täiesti hakkama saada ja, ja toimiva nii-öelda omavalitsusena hetkel ise otsustama sama asja, siis finantsvõimenduse lugu läheb meil paidesse ja meie nii-öelda otsustuse alt minema, et loomulikult ei ole ükski kohalik kogukond sellest huvitatud. Aga kas te olete vähemalt nõus sellega, et hea on igal juhul, kui maakonnakeskus on tugev? Ei, loomulikult, see on ju see on ju iseenesest mõistetav ja, ja ma arvan, et, et Järvamaa kontekstis on meil ju tegelikult kaks maakonnakeskust ka Türi on tegelikult täiesti arvestatav keskus. Väätsa seisukohalt on ta ka meie kihelkonnakeskus, et et, et me oleme sellise alati kahe tule vahel üritanud-üritanud, võib olla oma kala püüda ja, ja, ja see on hea, see tegelikult selline eluterve konkurents viib edasi. Nii et ikkagi üks omavalitsus oleks natukene palju tahta Järvamaale minu ideaalpilt oleks see, et meil oleks tegelikult üks niisugune koostöö vorm või maakondlik omavalitsus, nii et meil jäävad sellised vallalaadsed asjad ka edasi toimima. Ahah, nii et me siin laua taga kokkuleppele ei jõua, aga viimati peaks rakendama riiklikku sundust, et ikkagi need ühinemised saaksid toimuma. Siin oli juttu, et see on ju lausa kasulik. No see kasulikkus on ka erinevates kohtades erinev. Mõne aasta eest tutvusin ühe uurimistööga, mis kajastas põhjamaa riikide omavalitsuste ühinemisi ja seal oli palju välja toodud sama moodi, et kus on omavalitsused, mis on territoriaalselt küll näiteks väikesed, aga inimesi on palju, seal on veel tagurpidiseid variante ehk siis toodi välja palju seda positiivset majanduslikus aspektis küll aga just selle resümeega öeldi, et jah, rahaliselt. Me võime omavalitsusi kokku liita, kes küll võita, kuid kas omavalitsus ongi loodud nüüd sellepärast tohutut kokkuhoidu teha, et kui me järgime seda printsiipi, et omavalitsuse tegevus peab olema maailmas kõige odavam siis tõenäoliselt oleks veel kõige targem võtta üks Eesti omavalitsus, näiteks Tallinna linn kogu riigiga sinna kolida ja me saavutaksime kõige parema majandusliku tulemusi, nii et omavalitsuse ainus põhimõte ei saa olla, et, et kõik oleks kõige odavam. Aga sellega võin mina ka nõus olla, mis nüüd Janno ütles, jah, see on hea punkt ja minu poolt viimane küsimus teile, et kas te isiklikult olete valmis loobuma oma sellisest pehmest ja mõnikord ka soojast toolist vallavanemana või abilinnapeana selleks et ühinemine saaks toimuma. Või nagu Türi valla näitel on ju teada, et kõikidele endistele vallajuht idele leiti uues struktuuris soojad töökohad? Jah, et kui nüüd Põhjamaade kogemust rääkida, siis see on olnud ka seal tavategelikult. Mina ei usu, et meil see nüüd eriti mõttekas oleks, sest Järvamaa kolleege vaadates ma arvan, et kellelegi ei ole ei ole probleemi leida mõni uus väljakutse, kus saab 12 tunniseid tööpäevi teha, nii et minu taha küll ei jää. Mina olen nii värske abilinnapea, et minu istumisalune ei ole veel soojaks jõudnud minnagi nihet, et õilsate eesmärkide nimel olen küll kindlasti valmis selle poolt hääletama, kui minu hääl oleks oluline, et teha mõistlikke otsuseid, mis oleks siis rahva poolt heaks kiidetud ja mis oleks ka majanduslikult efektiivne. Nii Harbsoidel küsida. Aga võtame siis selle teema kokku sellega, et head arvamusfestivali külastajad homme kell 13 Järvamaal arutletakse sellel teemal pisut pikemalt, siis on kohal loodetavasti kõik Järvamaa omavalitsusjuhid ja räägitakse teemal Järvamaa peab muutuma üheks omavalitsuseks. Teisiti pole võimalik, aitäh tulemast. Suur tänu, aitäh. Siis. 13 ja 31 minutit näitab kell poole tunni pärast kell 14 algab siin Paide Vallimäe loode laval diskussioon pealkirjaga, kus ja kes on inimesed, keda tahame kutsuda Eestisse elama, kus arutlevad Jüri Ojasaar, Meelis Virk, Pauja, Mihkel Kärmas, jaamadele mainib seda Hede Kerstin Luik, endine Statoil, Eesti juht ja praegune turunduskonsultant ja Hede Kerstin Luik ja, ja üks Jüri Ojasaar on ka nüüd meie mikrofonide juures tervist. Tere. Millest selline teemapüstitus üldse, kust algatus tuli ja Hede Kerstin, kuidas teie sattusite seda modereerima? See algatus tuli Teenusmajanduse kojast läbi selle, et juba täna on ettevõtjate jaoks paljuski selline olukord, kus töötust küll on, aga tööle võtta pole sageli kedagi tippspetsialiste kõrgelt haritud inimesi, teatud eriala spetsialiste on Eestis juba puudu ja neid selgelt hakkab aina rohkem nappima. Kui me vaatame demograafilisi protsesse, seda, mis ühiskonnas edasi toimub. Aga küsiks kohe vahele, et miks me laseme siis enda iseenda tublid inimesed välismaale minna tööle elama ette ei võta. See on väga hea küsimus, Jüri ojasaar, eff vastab. Selles küsimuses on käinud, meenutab natuke neid vanu aegu. Ma arvan, et me ei tohiks laskuda sinna, kus ütleme inimestele, kus nad tohivad või ei tohi reisida või kus nad tohivad või ei tohi elada. Tegemist on tegelikult töökohtadega, kus absoluutselt iga Eesti programmeerija, kes on tipptasemel insener disainerid, kõik inimesed, kes Eestis teevad seda tööd kõrgel tasemel, nad on juba palgatud ja kõige lihtsam viis sellest aru saada. Ta on vaadake, et programmeerijad eest makstakse nii-öelda peatasu kolm vähemalt kolm kuni kuus kuupalka sellest, et leida programmeerija, see tähendab, et turul on ilmselgelt puudus, kui makstakse nii palju peale, et neid programmeerijaid leida. Hea küll, aga arstidest on meil ka juba puudus, sest meie arstid töötavad Soomes. Ja eks mingil määral ma ei kujuta ette, mis situatsioon oleks, kui meil ei oleks neid Ukraina või, või muid naaberarste, kes on tulnud meile. Selles mõttes, ma kujutan ette, et situatsioon läheb ainult raskemaks kogu aeg ja, ja tegelikult absoluutselt kõikides valdkondades. Me peame konkureerima sealhulgas ka sellega, et kuidas me suudame arstid täitsa Eestis pakkuda. Üks selle probleemi tahk on muidugi ka meie sotsiaalsüsteemi ju. Ma vaatasin numbritele otsa, kui aastal 2000 oli ühe vanaduspensioni saaja pensioni maksmisse panustama neli tööealist elanikku, siis kahetuhande 10. aastal oli see näitaja juba 3,6. Ja tänaste 20 ja kolmekümneaastaste pensionile mineku ajaks on kaks tööl käijad, kes peavad ühe pensionäri ülal pidama, kas see on ka üks aspekt teie tänases diskussioonis? Täitsa selgelt on ja mina ütleks seda higi palju julgemalt, tegelikult õige pea, me oleme olukorras, kus kogu Euroopa on vanuseliselt graafiliselt jõudnud sinna seisu, sinna olukorda, kus ühte pensionäri peab üleval üks tööealine inimene, mitte kaks ega rohkem. Ja, ja sunnismaisus on kadunud, me ei saa midagi muuta läbi selle, et me hoiame oma inimesi siin kinni. Me peame otsima lahendusi, kuidas meelitada siia inimesi juurde, nii, et kõigi õigused oleks tagatud liikuda sinna, kuhu nad tahavad. Üri Ojasaar, milliste ettepanekute kaade täna diskussioonis välja tulete? No üks üks suur teema on olnud sõda, et teha võimalikult lihtsaks Eesti ettevõtetel võtta kedagi tööle ja vahet pole, kas teadlane, matemaatik, füüsik on siis Soomest või tõenäoliselt ta tuleb kuskilt Hiinast, Indiast või Ameerika ühendriikidest, et me ei diskrimineeri kindlasti sellise targa tööjõu vastu, vaid pigem soosiks, et võimalikult palju inimesi, kui me tõmbaks Eestisse 1000 või 2000 sellist kõrge kvalifikatsiooniga inimest, siis need on ju ka 2000 maksumaksjad ja kuigi nad pole sündinud siin, nad hakkavad väga kiiresti panustama Eesti majandusse, Eesti ühiskonda, sellene, võtame endale sellega kohustuse maksta neile poole rohkem palka, kui me suudame maksta oma inimestele. Palgaturud näiteks nende targas majanduses on muutumas suht transvarendseks ja rahvusvaheliseks. Et ei ole kuidagi niimoodi, et Skype'i programmeerijad teenivad mingisugust väikest palka ja nende naabrid kuskil mujal maailmas teenivad hirmsasti palju rohkem. Selles mõttes me oleme selle juba saavutanud, et, et need inimesed kõik, kes on praegu tööl Nendest napib ja me lihtsalt ei suuda oma haridussüsteemiga hetkel toota piisavalt palju selliseid spetsialiste. Kede tahtis lisada diskussiooni, teine pool on ju selles, et neidsamu kõrgepalgalisi, kõrgelt haritud tippspetsialiste tahavad enda juurde meelitada kõik riigid. Et mida me selleks saame teha, mis on meil see väärtus ja milline peaks olema see areng siin ühiskonnas, et need inimesed, kes siia siis ka tulevad, on neid 1000 vähem rohkem, et nad ennast tunneksid siin hästi ja neil oleks siin hea elada koos nendega, kes siin täna on, kas me ootame ja kutsume neid siia päriseks või ikkagi tahaksime, et nad siia päriseks ei jääks? Ükskõik milline inimene, ükskõik kus kohas nad ei oleks, kui nad panustavad Eesti riigi, Eesti majanduse ja Eesti ühiskonna kasvu, ma tahan, et nad jääks siia alatiseks ja nende lapsed, kaabel, et kui sina tood midagi positiivset juurde Eestisse, kas selle oma oskusega või oma investeeringuga või omasele vanusega, siis jumal tänatud ja, ja teeme seda võimalikult lihtsaks, et need inimesed saaks siia tulla. Kas me eeldame, et nad õpiksid ära eesti keele, õpiksid ära eesti kultuuri, meie kultuuri hindama ja nii edasi võime tasapisi anname kõiges järele. Ühel hetkel me avastame, et meie lapsed räägivad juba inglise keelt. Siin ongi palju diskussiooniteemasid need ongi ju kohad, kus ühiskonnas täna kokkulepe puudub, puudub selge vaade, kuidas olla võiks Eestis tegelikult väga levinud on see suhtumine, et me ei soovi kedagi siia juurde lasta ja mitte küll nii levinud, aga ikkagi teatud määral on levinud ka hoiak, et et ka osa nendest, kes siin praegu elavad, võiksid ära minna. Eeskätt mõeldakse just venekeelset elanikkonda, et ongi hea, kui ära lähevad. See on küll väga kahetsusväärne, kui selline hoiak on kindlasti ühe teemana. Me tahaksime seda, seda ka, et mida me oleme teinud ja mis saaks paremini teha oma nii-öelda eelmise immigratsioonilainega aga teistpidi minule väga imponeeris. Sten Tamkivi, ma arvan, oli see, kes mõni aastat tagasi viskas välja mõtet. Et miks mõelda väikselt, miks mõelda 1000 inimest juurde võiks mõelda ka nii, et eesti kodakond kodanikkond 40 miljoni, nii et kõik inimesed maailmas, kes on nõus oma maksud siia tooma oma mõtted siia tooma, võiksid olla teretulnud kodanikuks, miks mitte mõelda võib väga erinevalt. Aga ehk peakski seda kuidagi ülerahvalikult üldrahvaliku aruteluga kuidagi diskuteerima, et millist saatust me soovime, aga äkki äkki ongi Eestis elavate inimeste, Eesti rahva enamus nõus kahaneva rahvaarvuga ehk inimesed ongi nõus kahanevate sotsiaalteenustega, ehk ongi tänased 20 aastased nõus tulevikus sellega, et nad ei saa pensioni ja ikka selle nimel, et hoida siis seda võimalikult ühtset rahvusliku koosseisu ja selge on see, et kui asjad lähevad edasi nii, nagu nad praegu liiguvad, siis vaikne hääbumine ongi meie tulevik. Võin isikliku näitena tuua minu 20 aastane tütar õpid samuti Londonis ja kui tal vaata nüüd ennast, siin on vähetõenäone, ta leiab teistesse tagasitee, kui, kui siin ei ole midagi põnevat tema jaoks ja kui see ühiskond ei ole piisavalt avatud ja ja võrreldav teiste avatud ühiskondadega, et muidugi võib Eestit käsitleda kui sellist Euroopa potentsiaalset rahvusparki. Küsimus, kuidas me finantseerime nende inimestega, kes meil siin täna on, samas on piisavalt positiivseid näitajaid, tegelikult kui inimesed on tulnud Eestisse, on ära õppinud eesti keele, on väga eestimeelsed. Ma pean silmas kaugelt tulijaid, ükskõik mis rahvusest siis sama kuue aastaga ära ja enam-vähem juba saan teiega siin vestlust. Et selles mõttes ma ei olekski väga pessimistlik. Täna tuli ka ju väga positiivne uudis, et esimene nii-öelda lääne päritolu ekspatriaid osaleb linnavolikogu valimistel kandidaadina, et miks mitte esimesed sammud? Jah, uudistest käis läbi Abdul Turay nimi Tallinna linnavolikogu valimistel, aga me tegime väga põneva sissejuhatuse, igatahes teie diskussiooni head kuulajad, kui te tahate pikemalt nendel teemadel arutelu kuulata, siis rahvusringhäälingu uudisteportaal ka kannab loode laval toimuvat uudised ERRi ja kohe esilehel on see linki ja ja umbes 20 minuti pärast kell 14 jätkub sealses diskussioon pikemalt ja laiendatud koosseisus samal teemal, millest me praegu rääkisime. Aga lõpetuseks ma küsiks, Me teie käest laiemalt selle Eesti arvamusskulptuuri kohta, me oleme ju arvamuskultuurifestivalil. Kuidas hindate, kas saab kõigest rääkida, kas räägitakse olulistest asjadest? Ma näen Messina arenemisruumi. Nii, ja milles siis puudused olla? Avalikku diskussiooni vaadates vastasseisukoha austusest. Erinevused ei ole Eestis alati väga teretulnud, rohkem tolerantsi, rohkem avatust, rohkem mitmekesisust. Meil olid mikrofoni ees siin Hede Kerstin Luik ja Jürjo Ojasaar. Lubame teid nüüd minna loode lavale, kus õige pea algab diskussioon. Aitäh. Uneminna ära kui aken efektiva tuulajat, tuul keerutab projekti. Ja taevad laseb nael liikuda. Võid näha puitilmaga ei tule. Need on meie. Taevas. Mis oli oluline, ei olegi valu. Ole luu ja mõnikord. Kris. Koori kaugele? Niipea kui raamastaabuli laugule räägituga pinna ära või ei, ega polegi. Toole nii võõrad jagu. Olen mõnikord joonud kris. Kooliga huve ei ole. Et lõbudel saju Suvine poodu. Üks killuke. Veelgi. Ja kunagi. Olemine. Ei ole tablette. Ja ta tahab elada. Ime polegi vaalu. Mul ei ole enam, ei karda ju. Kooliga. Lõbu ei saa ju. Ei olegi maa, looduse säilimine ei ole ja mõnikord. Vanamõisa käsitöölaat ja suvelõpupidu laupäeval, seitsmeteistkümnendal augustil vanamõisa vabaõhukeskuses Harjumaal laadal parim käsitöö ja Eesti toidu telk koos kulinaarselt tsirkusega õhtusel kontserdil astuvad üles Anne Veski setod ning Tanel Padar. Kohtumiseni seitsmeteistkümnendal augustil vanamõisa vabaõhukeskuses. Tule, 20. augustil teletorni perepäevale meenutame ühiselt legendaarset teletorni kaitsmise 91. aastal kavas põnevad etteasted, jõustruktuuridele, tegevused lastele, näitused ja palju muud huvitavat. Verepäev teletorni õuealal on kõigil, et vaata, lisad, tere, torm. Ja jätkame siit paidest nüüd saadet. Ja viimase teema aeg, jah, teeme kokkuvõtteid esimesest teemast, mida modereeris Toomas Matson, tere tulemast mikrofoni ette redele. Niisiis loode laval lõppes äsja diskussioon, millist riiki jaksame ja tahame pidada. Ja osalesid selles veel Ülle Madise, Sulev Valner ja Toomas Kiho. Milliseks diskussioon kujunes? No see ei olnudki niivõrd võib-olla diskussioon, vaid mõttevahetus nende erinevate variantide ja mõtete asjus, mida me peaksime selle riigipidamise juures silmas pidama. Ja üks asjadest, mis kõigi mõtetest läbi käis, oli see, et eks me peame ikka igaüks tundma vastutust selle riigi käekäigu pärast, et ei ole nagu selline suhtumine, et ah, keegi teine kusagil teeb ja otsustab, vaid, et ikkagi ennekõike selleks, et need asjad kulgeksid reaalselt ja me saaksime tegelikult lahendusi, peavad vastutustundlikud kodanikud ise asja ette võtma ja ise otsustama, ise vastutama otsustuste eest. Et ei ole niimoodi, et kusagil on mingisugune riik, kes peab kogu aeg meid endid hooldama, meest mõtlema meid meie eest, laps lapsi hoidma, kõike muud, seda, et me peame ikkagi ise kõige sellega tegelema ja riik peaks olema selliseks fooniks mis aitab sellel vabal kodanikul elada võimalikult taiväärtuslikust elu seal, kus ta nii-öelda parasjagu selleks koha valib võimaluste piires. Ja, ja oluline on ka see, et, et tõepoolest inimene ise nii-öelda valgustatult ja, ja, ja ratsionaalselt teeks oma otsused. Hede Kerstin Luigega hetk tagasi siinsamas eetris, rääkisime sellest kas ja keda Eesti peaks lubama riiki sisse, meil on siin inimesi liiga vähe ja vähemaks aina jääb. Kas tee diskussioonis ka see teema tõstatas ja, ja me oleme praegu ju väga ikkagi sulgunud riik, kui me eriti ei lase sisse kedagi? Meil on väga kõrged nõudmised. Teie diskussioon, kas puuduvad meie diskussioon, seda küsimust kuule, puudutame, puhutasime pigem riigisisest rännet linnastumist ja kõiki neid küsimusi, aga mis puudutab seda teemat, mille, millest siin just varem juttu oli, et siis, kui ma nüüd ise oma isiklikku arvamust avaldan siinjuures, et siis jah, loomulikult ta erinevatel ajalooliskultuurilistel põhjustel kipume olema kogu aeg sellises kaitseseisundis ja, ja ei ole nii-öelda väga sisserändesõbralik või ütleme, me kardame nagu mujalt tulevaid inimesi, ilmselt see tuleneb ka väga paljus ka nagu nii-öelda ajaloolisest kogemusest meie sellisest teatavatest kompleksidest. Aga noh, eks eks peaks ka kindlasti ratsionaalset mõtet vahetama selle üle, et millist teed me läheme, et üks tee tõepoolest on siis meelitada siia nii-öelda võimalikult kõrge kvalifikatsiooniga inimesi. Aga küsimus on, et kas on nagu tulevad ja kas meil tulevikus on ka endal siin ikkagi piisavalt töökäsi selleks, et vajalikud tööd ära teha või et näiteks selleks, et tõepoolest järsult kogu nii-öelda seda rahvahulka suurendada, ütleme, et meil oleksid paar miljonit kusagilt vaja Saksamaalt või kusagilt mujalt inimesteks ja sisse. Et ega meil seda ju kusagilt tegelikult võtta ei ole tulevikus ka. Ja ega meil ei oleks ka, nagu nendele siin midagi kardan teha pakkuda, küll aga, aga tasuks ka mõelda, miks mitte näiteks selle üle et Eesti tulevikus näiteks võiks olla ju selline tunduvalt avatum, see on paik, võib olla nii-öelda sõnastada kenast tulevikus kui sellist, nagu rahvusvahelist platvormi, kus on küll inimesed põhiliselt, kes oskavad eesti keelt, aga kus on ka väga palju inimesi, kes räägivad igasuguseid teisi keeli ja kus näiteks lapsed kui lähevad kooli või siis juba lasteaias, et me juba algusest peale näiteks kasvataks neid perioodil, kui nad on väga tundlikud ja väga andekad keeleõppes, kasvataski neid täiesti nii-öelda mitmekeelseteks, et nad oleksid suutelised erinevates maailma keeltes opereerima ja, ja ka siin, Eestis meie tarvitaksime. Suhtluses omavahelises suhtluses väga mitmeid keeli või siis väga levinud inglise keelt nendega suhetes, kes ei ole otseselt eestlased. Kas tuleviku Eesti teie hinnangul ongi ainult Tallinn ja heal juhul ka Tartu ja ülejäänud maapiirkondades käime ainult suvitamas või tegelikult justkui on deklareerinud, jätame osad Eesti maapiirkonnad ja me lihtsalt ei jõua ülal pidada seal infrastruktuuri arstiabikoole ja kui peaks seda ka oma kodanikele tunnistama, minu paneelikaaslased ei oleks kindlasti sellega nõus, aga ma isiklikult arvan küll, et see on jälle valikute küsimus. Kui me nii-öelda võtame inimesed kokku demokraatlikult niimoodi otsustame, et tõepoolest meie tsoneerimine Eesti ära ütleme, et et nendes nendes tsoonides tegelema arendamisega ja vot nendes nendes tsoonides me nii-öelda täiendavalt ei panusta siis on ka nagu reeglid selged, et inimesed teavad mida neil ühes või teises kohas elades tuleb oodata, et see on noh, põhimõtteliselt umbes umbes sama, et inimene teadvustab, et kui ta elab keset Kobi kõrbe, et siis ei ole tal nii-öelda telgist välja astudes võtta kusagilt ooperis kõrvale. Aga, aga, aga see on jälle nii-öelda arutelude otsustamise küsimus, aga kindlasti tuleb need asjad läbi arutada ja läbi otsustada. Ma rõhutaksin ka otsustamist ja tegutsemist, sellepärast et nagu ma näen, näen siis erinevatel teemadel, selline nii-öelda arvamine ja arvamine, arvamine võib kesta aastaid aastaid ja aastaid ja kõik muudkui nagu arvavad, aga peamine probleem on sellest arvamisest nagu kusagile väga palju kaugemale ei jõua, et tulles tänase festivali juurde, et mis on arvamusfestival, et siis kindlasti see arvamine on äärmiselt nii-öelda teretulnud asi ja väga meeldiv, et korraldajad on sellise võimaluse leidnud sellise ürituse koostanud, aga kõikides nendes arvamustes ta ja, ja, ja analüüsidest kokkuvõttes ka jõudma võimalikult mõistliku aja jooksul otsustamise ja tegutsemise faasi, sellepärast et sellisel juhtumil on oluline mitte ainult see protsess, vaid ka tulemus. Niisiis, arvamusfestivali kõrvale on vaja ka tegutsemisfestivali tegutsemise otsustamisfestivali. Aitäh, Toomas, see on tulemast meie mikrofoni ette. Meie saate aegsid paidest on tänaseks läbi kolme minuti pärast kell kaks on eetris uudised, aga arvamusfestival läheb siin täie hooga edasi, kestab terve tänase päeva ja veel ka homme, mis siis, et vahepeal õrnalt tibutas vihma, nüüd on jälle päike väljas ja kutsuma kutsume Eestimaa inimesi täna õhtul või homme kindlasti siia tulema või ei ole täpselt nii ja paistab, et rahvast aina tuleb juurde ja inimesed on kutset kuulda võtnud, nii et mina. Ta on küll sellelt arvamusfestivalilt ka seda, et selle tulemusel Eesti ühiskonnas midagi siis ta hakkab juhtuma ja midagi muutub ja olen Toomas Mattson nagu väga nõus, et et vaja oleks ka tegutsemise festivali, mitte ainult rääkimise festivali. Siin paides olid eetris olev Kenkija Arp Müller. Heli eest hoolitsesid aids treima ja Kaspar Kerner ja Tallinna puldis Liivi karakaia.