Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus võtab kokku neljapäev, aga 19. septembri olulisemad sündmused. Mina olen Mall Mälberg. Järgmise aasta riigi eelarve maht on üle kaheksa miljardi euro. Kõige rohkem kasvavad sotsiaalvaldkonna kulutused. Protsentuaalselt kasvab kõige rohkem Kultuuriministeeriumi eelarve. Alampalk tõuseb järgmisel aastal 35 euro võrra 355 euroni kuus ning ülejärgmisel aastal. Ja 90 euroni kuus alampalga saajaid on Eestis 15000. Eesti majandus kasvab sel aastal konsultatsioonifirma Iiv aia andmetel vaid üks protsent. Siiski oleme selle näitajaga euroala parimad. Õiguskantsler Indrek Teder Kutser heitis riigikogule ette. Tihti rikutakse põhiseadust, õigustades seda proportsionaalsusega ehk sellega, et väike rikkumine teenib suuremat hüve. Eesti riigi ja õigusteadlased uurisid esmakordselt üksikkandidaatide osalust rahvusparlamentide ja Euroopa Parlamendi valimistel terves Euroopa liidus. Üksikkandidaadid on ühest küljest marginaalsed, teisalt aga näitab nende esiletõusu ühiskonnas, tekivad protestivad. Roopa liitlasi suurendama oma panust, et jagada koormat USAga senisest suuremal. Venemaa kaitseminister Sergei okei, soi kuu ütles, et Venemaal pole praegu mingeid plaane Süüria keemiarelvade hävitamiseks oma territooriumil. Veiko õunpuul on valminud uus mängufilm frii rain ehk ballaad maailma heakskiitmisest. Režissööri sõnul on tegu eelkõige armastuslooga ja filmil on õnnelik lõppspordist. Eesti parim meestennisist Jürgen Zopp kaotas Peterburis toimuval ATP tenniseturniiril teises ringis lätlasele Ernes kulbisele, kes on maailma edetabeli 36. number. On oodata pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma. Sooja on 16 kuni 19 kraadi. Valitsus leppis tänasel kabinetiistungil põhimõtteliselt kokku 2014. aasta riigieelarves. Olulisematest arvudest annab ülevaate mari Rebane. Järgmise aasta riigieelarve maht on kaheksa miljardit ja 90 miljonit eurot mis on 390 miljonit eurot ehk 5,1 protsenti tänavusest suurem. Palgafond suureneb järgmisel aastal 5,1 protsenti, aga meediumid saavad oma haldusalas ise otsustada, kui palju ja kellel palka tõstetakse. Riigieelarvet tutvustas pressikonverentsil peaminister Andrus Ansip. Pensionid tõusevad 5,8 protsenti. Ja pensionite puhul on oluline märkida ka seda, et suureneb ka täiendav tulumaksuvabastus pensionitele. Kui praegu on see täiendav tulumaksuga, tuvastas 192 eurot tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot siis järgmise aasta esimesest aprillist saab ta olema 210 eurot. See tähendab seda, et Eesti keskmine pension 354 eurot oleme endiselt tulumaksuvaba. Tuleb kindlasti ära nimetada ka see, et toimetulekutoetused tõusevad 17 pool protsenti 76-lt koma seitsmelt eurolt tõuseb toimetuleku toetus 90 euroni kuus. Sotsiaalministeeriumi eelarves on fookus, mäletad, et kõige enam haavatavamatele isikutele ja põhimõtteliselt võiks öelda ka kogu selle eelarve kohta. Seda, et see on sotsiaalselt tundlik eelarve. Järgmisel aastal peaks erihoolekandejärjekorrad poole võrra vähenema, sest selle eelarve sotsiaalministeeriumis kasvab 16 protsenti. Kõige kiiremini ehk 21,2 protsenti kasvab järgmisel aastal aga Kultuuriministeeriumi eelarve, seda suuresti tänu Eesti Rahva muuseumi ehitusele. Keskkonnaministeeriumi järgmise aasta eelarves seisab muude asjade kõrval viis miljonit eurot Tallinna lahe jaoks et saada püsiv lahendus Russalkast, meri, väljani, tallinlasi kimbutavale haisu probleemile. Haridusministeeriumis on kõikide oluliste reformide jaoks raha olemas, jätkab Andrus Ansip. Kõrgharidusreform vajaduspõhiste õppetoetuste reform, põhikooli gümnaasiumiseaduse rakendamine, et need on rahaliste vahend, titega kaetud õpetajate palga miinimum tõuseb siis 715-lt eurolt 800 euroni vähemalt. Algab kunstiakadeemia hoone ehitus, rahvusarhiivi hoone ehitus Tartusse ja riigigümnaasiumite ehitus Võrru, Pärnusse, Tartusse ja Jõhvi. Eelarves ette nähtud investeeringutest läheb rahaliselt üle poole siseministeeriumile, et ehitada riigi eri paigus päästedepoosid ning politsei ja piirivalvehooneid. Oluline on seegi, et tuleval aastal väheneb euroraha osakaal investeeringutes, mis tähendab, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb järgmisel aastal remonti rohkem Eesti maksumaksja raha eest ning remontida saab ka väiksemaid teid. Valitsus tahab eelarve lõplikult lukku lüüa teisipäeval ning anda riigikogule üle kolmapäeval, 25. septembril. Tööandjate keskliit ning ametiühingute keskliit allkirjastasid täna uue alampalga kokkulepe. Janek Salme käis kohal. Alampalk tõuseb järgmisel aastal 35 euro võrra 355 euroni kuus ning ülejärgmisel aastal veel 35 euro võrra 390 euroni kuus. Selle aasta algusest kehtiv alampalk on 320 eurot kuus ning eelmisel aastal oli alampalga suuruseks 290 eurot. Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson ütles, et arutelu Tööandjate Keskliiduga algas juunis ja ka rahandusministeerium palus, et kokkulepe saavutatakse võimalikult varakult. Me unistasime, siin sai 380-st, aga realistlikult suutsime põhjendada kolmesadat kuutekümmet eurot, nii et viis eurot sellest alla anda ei olegi nii väga valus. Seda enam, et me näeme, et järgmisel aastal tõuseb protsent püsib peaaegu 10 protsendi juures. Täna allkirjastatud kokkulepe on esimene, milles lepiti kokku alampalga tõus korraga kaheks aastaks. Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar. Ettevõtjate jaoks on prognoositavus väga oluline ja seepärast me sellist pikemat Kokkulepet soovisime alampalgakasv siis tuleval aastal 355 ja ülejärgmisel aastal 390 euro, nii on suur kasv. See ei ole reaktsioon selle aasta keskmise palga väga kiirele kasvule ega ei prognoosiga tegelikult järgnevateks perioodideks väga kiiret kasvu. Need on täiesti erinevad asjad. Meie poolt vaadates on see tööandjatel pigem sõnum, et iga töötaja väärib Eestis elamisväärset elu ja tööandjad tahavad siin oma panuse anda. Alampalga saajaid on praegu umbes 15003 protsenti töötajatest. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et alampalgatõusul on riigieelarvele mitmeharuline mõju. Meil on oma kõigepealt palkumis, sellega seotud on väga palju ka kultuurivaldkonnas, näiteks tuleb leida sellele katet, XJ laekub jällegi maksjonis erasektori miinimumi tõusul on eelarve üle pika aja on siis tuluallikas, aga mõjutab ka tegelikult sellist Tollust, et väga palju on lepinguid, kus maksude optimeerimiseks makstakse ainult miinimumpalka ja kui see tase tõuseb, siis ollakse sunnitud ka ausalt palka rohkem maksma, nii et ma loodan, et seal on isegi sedapidi väikest maja. Õiguskantsler Indrek Teder esines täna riigikogu ees eelmise aasta tegevuse ettekandega. Uku toom käis teda kuulamas. Indrek Teder märkis oma tegevuse ülevaates, et möödunud aastal puutus ta kokku mitmete uute probleemidega ja tegi ka riigikogule märksa rohkem ettepanekuid seaduste ja põhiseadusega kooskõlla viimise osas. Täna rääkiski ta suures osas põhiseadusest ja märkis ära suundumusi, mis talle muret valmistasid. Põhiseaduse tõlgendamisel kasutatakse maagilist sõna. Proportsionaalsuse öeldakse jah, tõsi, vastu võetud õigusakt on vastuolus selle või teise põhiseaduse sättega. Aga selle rikkumise trumpab üle tõsiasi, et õigusakt teenib mõnd põhiseadusega ühildatavad hüve ja seega kõik on tegelikult korras. Ometi peitub siin oht üha avaramalt kasutamisel tõukavad sellised argumendid meid libedalt pinnale alati samas vabandus mõne üldise põhimõtte või kollektiivse hüve näol. See on äärmuslikult pragmatismi mis kujutab endast ohtu kõigile põhiseaduse sätetele. Õiguskantsleri sõnul eelistatakse sellise tegevusega lühiajalisi huve nagu ka siis, kui räägitakse põhiõigustest ning vastanduvad üksikisiku huvid ja avalikud huvid. Alati paistab olulisem avaliku suvi, aga ka siin vastanduvad lühike ja pikk perspektiiv. Kui kaitstakse ühe inimese põhiõigust siis kaitstakse kaudselt ka kõigi teiste oma. Kaitstakse kõigi inimeste võimalus täna ja tulevikus oma õiguspositsioonile tugineda. Järgmine teema on seotud valimistega. Tartu Ülikooli riigi ja õigusteadlased uurisid üksikkandidaatide osalust rahvusparlamentide ja Euroopa Parlamendi valimistel terves Euroopa liidus. Varem pole ühtegi sarnast uurimistööd tehtud. Tulemustega käis tutvumas Mari Rebane. Reeglina on üksikkandidaadid üsna marginaalsed osalejad valimistel ja harvad on juhud, kus nad saavad üle kahe protsendi häältest. Uurimise all olnud 146-st valimisest vaid 38-l said üksikkandidaadid rohkem hääli jätkab uurimisrühma juht, Tartu Ülikooli võrdleva poliitika vanemteadur Piret Ehin. Need riigid, kus üksikkandidaadid on edukad on sellised, kus ei ole kasutusel mitte proportsionaalne valimissüsteem vaid mõni teine valimissüsteem, majoritaarne kolme või siis proportsionaalse valimissüsteemi. Selline alaliik, mida nimetatakse üksiku ülekantava häälesüsteemiks, on kasutusel Iirimaal ja Maltal. Nii et üksikkandidaatide edu on pigem selline kohatine nähtus. Nii näiteks on Iirimaal üksikkandidaadid küllalt edukad ja parlamendis lausa kümnendiku moodustavadki üksikkandidaadina valitud saadikud. Samas võib üksikkandidaati tabada lausa erakordne edu. Piret Ehin. See, mis meil toimus 2009. aastal, oli Euroopa kontekstis täiesti pretsedenditu meie Euroopa Parlamendi valimistel üksikkandidaadid kokku said üle 30 protsendi kõikidest häältest. Midagi sellist ei ole Euroopa Parlamendi valimiste ajaloos kunagi üheski teises riigis juhtunud. Piret Ehin märgib samas, et Euroopa Parlamendi valimised on hoopis teine mäng, sest erinevalt rahvusparlamendi valimistest ei ole seal palju kaalul. Nii on ka valijad hääle andmisel palju vabamad ja võib-olla just seetõttu, et valija väga üle annetuks ei läheks, saavad vaid seitsmes Euroopa riigis üksikkandidaadid europarlamenti kandideerida. Üksikkandidaate valivad aga inimesed, kes ei ole olemasoleva olukorraga rahul, jätkab uurimisrühma liige, Tartu Ülikooli riigiteaduste teadur Kristjan Vassil. See inimene, kes valib üksikkandidaadi poolt, on peaasjalikult rahulolematu erakondadega ja täpsemalt sellega, aga nad on siiani käitunud. Nad on rahulolematud ka üldisemalt abstraksemaks, rääkides sellega, kuidas demokraatia toimib nende riigis ja kuidas valitsus saab hakkama probleemide lahendamisega, mis on selles riigis parasjagu nagu aktuaalsed. Aga väga oluline on nagu aru saada seda, et see ei ole kuidagipidi erandlik valija. Need on inimesed, kes on poliitiliselt aktiivsed, nad on, osalevad nii-öelda hääletamisel, nad ei ole sellised, kes üleüldse Narva nii-öelda valimiskastide juures olemas. Nad ei ole poliitiliselt kuidagi oma vaadetelt nagu äärmuslikud, nad ei ole nii-öelda ekstremistid selles mõttes, et nad ei ole kuskil. Ma ei tea paremäärmuslike erakondade toetajad täiesti tavalised valijad ja kui nad hääletavad üksikkandidaatide poolt, siis see on viis, kuidas nad saavad nii-öelda seda protesti väljendada. Edasi välisuudiseid Liisu Lass Venemaa. Student Vladimir Putin avaldas kahtlust, kas Süüria keemiarelvade hävitamise plaan õnnestub. Puudutan ütles samas, et näeb arengutes positiivseid märke. Putin ütles kohtumisel ajakirjanikega ka, et kuigi ta ei ole operatsiooni õnnestumisest 100 protsenti kindel, näitavad viimastel päevad arengu. Täitsa võib siiski õnnestuda. Ta kordas ka juba varem öeldud, et tal on põhjust uskuda, et keemiarünnaku taga olid Süüria ülestõusnud. Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ütles täna, et Venemaal pole praegu mingeid plaane Süüria keemiarelvade hävitamiseks oma territooriumil. Tema sõnul tuleb keemiarelvade hävitamiseks Venemaal langetada sellekohane otsus. Külma sõja ajal kogutud keemiarelvade hävitamiseks rajati Venemaal seitse tehast. Peale Venemaa oleks võimalik levinumaid keemiarelvi nagu Sariin ja sinepigaas hävitada vaid USA-s, kuid sealne seadusandlus ei lubagi relvi sisse vedada. Türgi sulges Süüria mässuliste Al-Qaeda rühmituse vaheliste võitluste tõttu ajutiselt osassi linna läheduses asuva piiriületuspunkti, teatas kohalik omavalitsus. Ei lähe avaras džihhadistlike al-Qaedaga seotud rühmitus kontrolli piiri lähedal asuva Asassi linna ülavaatlejate andmetel on kokkupõrked džihadiste ja vähem radikaalselt meelestatud mässuliste vahel viimasena sagenenud. Türgis on seni varjupaiga leidnud enam kui pool miljonit Süüria kodusõja eest põgenevad inimest, aeg-ajalt on piiripunktiturvakaalutlustel suletud. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kutsus täna allianssi OPA liitlase suurendama oma panust, et jagada koormat USAga senisest suuremal. Rasmussen rõhutas ka, et tugeva Euroopa jaoks on vaja tugevat kaitsetööstust baasil. Euroopa kaitsetööstus on hetkel Euroopa liikmesriikide vahel aga killustunud. Ühendriikide arvele langeb suur osa NATO kaitsekulutustest ning Washington liitlasi korduvalt kutsunud oma panust suurendama. Rasmussen avaldas täna lootust just et Euroopa liitlased panustaksid alliansi drooni hankesse Tageldas Natot soetama ka rohkem transporditankurlennukeid ning raketitõrjeradareid. Ühtlasi kinnitas Rasmussen, et USA strateegiline suund Aasiale ei tähenda Ühendriikide eemaldumist Euroopast. USA suurpank Chaipi Morgan saavutas USA ja Suurbritannia turujärelevalvega kokkulepe, et maksab väärtpaberiseaduste rikkumise eest 920 miljonit dollarit trahvi. Vabaneb edasistest süüdistustest. Panka süüdistati finantstulemuste moonutamises ning töötajate väheses sisekontrollis. See on kaasa toonud umbes 6,2 miljardi dollari suuruse kauplemiskahju. Ja tuleme tagasi majandusteema juurde. Konsultatsioonifirma yway alandas täna Eesti käesoleva aasta majanduskasvu prognoosi vaid ühele protsendile. Tegemist on siiski lühiajalise pidurdumisega ning järgmisel aastal peaks majandus kasvama ikkagi kolm ja pool protsenti. Samuti ennustavad analüütikud järgnevateks aastateks tööpuuduse ning inflatsiooni langemist. Krister Paris käis analüüsi esitlusel. Oma olemuselt polnud endise nimega üldistan Jangi nüüdse i vōi põhisõnumis midagi meeldivat ikkagi majanduskasv vaid üks protsent väiksem kui varem. Ent teisalt nagu märgib-i juhatuse liige Ivar Kiigemägi on Euroopa majandus just sel aastal nii viletsas seisus, et see protsenti tõstab Eesti euroala riikide seas esimeseks. Üldse pakub konkurentsi ehk Malta. Midagi pole väga hõisata ka Eesti peamistel kaubanduspartneritel, nii et selle taustal on üldse mingigi majandus, kasvavad kiigemäe sõnul pigem hea. Kriisist ei ole mõtet rääkida, kuna kriis ikkagi oleks, kui oleks majanduslangus, et see on lihtsalt praegu nii-öelda kasvu, prognooside allapoole korrigeerimine ehk ehk ikkagi väga selgelt positiivne. Üks suurimaid Eesti majanduse mõjutajaid on seejuures Soome samuti Yoy analüüsi koostamisel kaasa aidanud. Endine majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen tõi välja ja Soome läheneb kriisile mitte läbi kärbete, vaid majanduse elavdamise, mis võib ka Eestit lühikeses perspektiivis pigem aidata. Nii näiteks turgutama jätkuvalt Soomest laekuv palgaraha. Soome valitsus esimese hooga hallis siiski kulutamise taktika, mis tähendab seda, et nad täna kulutavad eelarvelisi vahendeid väga palju ja see tähendab, et viimasel ajal sellist tagasilööki seal ilmselt oodata ei ole. Aga kui, kui see tagasilöök tuleb, et ühel hetkel avalik ressurss vähendab näiteks ehitusse panustamist ja niimoodi siis kindlasti see mõjutab. Siiski näeb Yoy praegu majanduskeskkonda pigem vähem riskantsem ana. Nii on prognoositud järgnevateks aastateks püsivalt enam kui kolmeprotsendilist kasvu no inflatsiooni püsimist kolme protsendi peal ja tööpuuduse langemist samuti analüüsi koostamisele kaasa aidanud Oxford Economics. Tööstusteenuste osakonna juhataja Jeremy Lennart märgib, et tööpuuduse langemise koha pealt on Eesti pigem erandlik ning et Euroopa majanduse taastumise võib lüüa kursilt. Inimeste suutmatus kitsikust pikemalt taluda. Inimestele pole raha ega vahendeid, et maksta ära oma võlgu. See on nii majanduslik kui ka sotsiaalne probleem. Me oleme selle pärast mures. Meil on palju noori inimesi, kes ei suuda leida tööd, neil puudub tulevik. Täna esilinastub Veiko õunpuu uus mängufilm Free ehk ballaad maailma heakskiitmisest. Tõnu Karjatse usutlus usutles režissööri. Selle filmiga seoses on ajakirjanduses vähemalt või ma arvan, et ka filmivaatajate hulgas päris palju ootusi, et sinu eelmised filmid on esile kutsunud väga vastakaid arvamusi, keegi kirglikult armastav või keegi kirglikult vihkab, siis mulle sobib. Leigus oleks problemaatiline sellele, et mul on nagu hea meel, aga ma samal ajal tunnen ikkagi, et noh, mingit sellist tunnet, et ma pean kogu aeg justkui ennast õigustama, ühesõnaga ma pean õigustama tegelikult üleüldse autoripositsiooni võimalikkust või seda, et sihuke asi tohib eksisteerida või et ma võin teha filme nii, nagu ma tahan ja see on raske, see on kohutavalt kurna, see on film noormehest, kes peab tegema sisemisi valikuid selle vahel, et kas jääda kunstnikuks või olla sotsiaalselt kohustuslik. Kallis tema üks küsimus on veel see, et mis see siis nagu nüüd siis peab tähendama, et ta on kunstnik või kirjanik ta alles otsib nagu seda avastust ka ja et milliseid vabadusi see positsioon talle loob või millised kohustused sellega kaasnevad ja, aga noh, see on nagu selline eeldus sellele loole enesele seal lugu iseenesest lihtne sisuliselt selline armastuslugu ja lõpuks noh, ma loodan, et see paistab ka sealt välja ikkagi et seal toimub mingisugune muutus. No kui on tegemist armastuslooga, siis paljud ootavad õnnelikku lõppu, kas sõlmitud on õnnelik lõpp? Minu hinnangul on jah, mõni võib-olla võib teisiti näha seda sellepärast, et noh lõppkokkuvõttes ja mitte kunagi. On ikka õnn, mis lähisuhetes peitub, nii et saab olla ka isiklikus plaanis vaba ja see ei tähenda seda pessimistliku loosungit, et vabadus on tunnetatud paratamatus. Minu meelest ei ole pessimistlik loosungi, sest see väline vabadus peab olema piiratud ja tegelikult, kui sa need piirangud, omaksed, Tatt, mis väliselt on sulle kehtestatud, siis selles peitub hoopis teistmoodi vabadusel. Spordiuudistega jätkab Taavi Libe. Eesti parim meestennisist Jürgen Zopp kaotas Peterburis toimuval ATP tenniseturniiril teises ringis lätlasel Ernest kulbisele kolm. Kuus, kuus. Üks, kolm. Kuus, kuid Zopp on maailma edetabelis 302. siis Gulbis on 36. matš kestis ühe tunni ja 39 minutit. 25 aastased tennisistid pole varem kohtunud. Endiselt pole selge, kas aastaid Tartu Ülikool rockiga robotiklubis mänginud keskmängija Vallo Allingu liitub Rakvere tarva ka või lõpetab karjääri. Tarva peatreeneri Andres Sõbra sõnul valib ta korvialuse jõu testimisele tuleva leedulase Laurinas Mika lauskase ja Allingu vahel. Ühte meest mulle korvi alla vaja oleks veel, kas siis Allingu või tema, et ma vaatan, Vallo nüüd vahepeal ta on märku anda, et ta hakkab tulema, aga nüüd on jälle vaikus. Nii et nii niukesed stoori ongi. Ta lubas juba esmaspäeval läbi tulla, aga ju ta siis on midagi vahel olnud või noh, ma ei ole isehakanud ka enam rohkem helistama, et siin on nüüd neid erinevaid juba nii palju olnud, aga, aga noh, on tallegi ukse lahti. Jääme ja vaatame. Eesti võrkpallikoondise nurgaründaja Martti Juhkami hooaja algust Saksamaa klubis teeveethl lükkub jalavigastuse tõttu edasi. Juhkami sõnul tuleb tal ilmselt heita lõikuslauale ja tagasi platsile pääseb ta kaheksa nädala pärast. Euroopa jalgpalliliidu 154 liiget on andnud oma nõusoleku 2022. aasta MM-finaalturniir Kataris läbi viia suve asemel talvel. Suvel on Kataris jalgpalli mängimiseks liiga kuum. Kindlasti saab olema vaidlusi, igast turniir peaks toimuma jaanuaris või sama aasta novembris detsembris. UEFA sooviks mängida jaanuaris, et mitte segada meistrite liiga turniiri. Maailma jalgpalli katusorganisatsioon FIFA eelistab jällegi novembrit ja detsembrit, et mitte kattuda taliolümpiamängudega. Ja nüüd nädalavahetuse ilmast, Kertu Vait, palun. Eerole. Olen ööpäeval kujundab Eesti ilma Valgevene kohal pöörlev madalrõhkkond on pilves selgimistega ilm. Öösel sajab kohati hoovihma, puhub mõõdukas idakaare tuul. Rannikul ulatuvad tuulepuhangud 11 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on 10 kuni 15 kraadi. Päeval saab hoovihma mitmel pool ning puhub mõõdukas idakaare tuul. Õhutemperatuur on 16 kuni 19 kraadi. Ka laupäeval ja pühapäeval püsib mitmel pool hoovihma võimalus, tuul pöördub läänekaarde ja tugevneb pühapäeval neli kuni 10, saartel rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösiti kaheksa kuni 13, laupäev, päeval 16 kuni 19, teha päeval vaid kuni 16 kraadi. Aitäh, Kertu Vait, te kuulsite, 19. septembri Päevakaja, mina olen Mall Mälberg, kena õhtut.