Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku pühapäeva, 22. septembri olulisemad sündmused stuudios on Uku Toom. Budapestis kreeka-rooma maadluse maailmameistrivõistlustel on Heiki Nabi jõudnud finaali. Saksamaal on parlamendivalimised, eitlus peaks praegustel andmetel olema tasavägine. Šveitslased toetasid referendumil ülekaalukalt kohustusliku väeteenistuse säilimist. Eestis tähistati vastupanuvõitluse päeva aga 69 aastat tagasi kogunes Otto Tiefi valitsus, kes ei saanud küll pikalt tegutseda ja täna tähistatakse autovaba päeva, kuid Tallinna kesklinnas jätavad jalgrattaga liiklemise tingimused soovida. Pärnu firma Vesimentor jäi Londonis taar messil saadud kontaktidega rahule ja loodab esimesed tooted müüa aasta jooksul ilma meil homme pilves ja vihmane. Puhub tugev loode ja põhjatuul. Sooja on öösel kuus kuni 11, päeval 10 kuni 14 kraadi. Alustame sellest uudisest Ungaris Budapestis on käimas maadluse maailmameistrivõistlused, täna võisteldakse raskekaalus ja meie raskekaalane. Heiki Nabi on praeguse seisuga jõudnud finaali, aga sellest kõigest räägivad meie spordikommentaatorid veerand tunni pärast spordipühapäeva saates, nii et me sellel pikemalt ei peatu. Küll aga peatume pikemalt valt teemal Saksamaa parlamendivalimised ja just äsja saime sellekohase loo Johannes Trallalt. Kella kaheks pärastlõunal oli Saksamaal valimas käinud 41,4 protsenti hääleõiguslikest valijatest, mis on viis protsenti enam kui neli aastat tagasi samal ajal. Küllap mõjutas täna valimisaktiivsus nii päikesepaisteline päev, päev kui ka viimased neli aastat pat varjutanud majanduskriis. Fotograafidest piiratud Angela Merkel, kes täna tõenäoliselt kindlustab kolmanda ametiaja kantslerina käis valimas koos abikaasaga Berliinis, sotsiaaldemokraatidel, kantslerikandidaat Päär Steinbrück, kelle parteile ennustati enne tänaseid valimisi 12 protsendi võrra väiksemat toetust, andis oma hääle Bonnis. Ma olen jäänud selleks, kes ma olen, ütles Steinbrück. Olen valimiskampaaniat nautinud, SPD on suutnud end viimase nelja nädalaga märkimisväärselt mobiliseerida ja mul on selle üle väga hea meel. SPD näitajad on oluliselt paranenud, nii et ma loodan, et see mõjutab ka valimistulemust, ütles Steinbrück. Igal valijal on Saksamaal kaks häält, esimene hääl kuulub kohalikule kandidaadile, teine hääl otsustab selle, milliseks kujuneb jõudude vahekord Bundestagis. Mina käisin täna kolmes Berliini valimisjaoskonnas. Alustasin päeva Friedrich žaini linnaosast, mis on hinnatud boheemlaslik ja tudengite elupaik. Seal. Aroom. Joonas ütles, et ta valis täna sotsiaaldemokraadid, sest sotsiaaldemokraadid plaanivad läbi suruda miinimumpalga, ütles Joonas, mida ei ole praeguse must kollase valitsuse juures oodata. Ester andis ühe hääle vasakparteile teise rohelistele. Sest ma olen laste hooldusraha vastu, ütles ester. Ma leian, et see on täiesti võimatu, kuidas viimane valitsus sellega ümber käis. Berliini kruunewaldi linnaosas pargivad Bentlid villade ees. Siin elab Berliini eliit. Wolfgang, kes siin valimas käis, andis oma hääle Merkelile. See, mis meil siin viimasel neljal aastal on olnud, ei ole küll päris optimaalne, aga vähemalt Saksamaa jaoks siiski väga positiivne, ütles Wolfgang. Martsani linnaosa Ida-Berliinis meenutab veidi Lasnamäed. Siin valimas käinud Peeter hääletas vasakpartei poolt sotsiaalnende krutskid sest nemad panevad sotsiaalsusele veelgi enam rõhku, ütles Peeter. Esimesed mitteametlikud valimistulemused avaldatakse kell seitse Eesti aja järgi. Ametlikke tulemusi pole oodata enne ööd. Saksamaal on 61,9 miljonit valimisõigusega kodanikku. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla, Berliin. Välismaalt nii palju, et šveitslased lükkasid tänasel rahvahääletusel ülekaalukalt tagasiplaani loobuda kohustuslikust väeteenistusest. Nii selgus lävepaku küsitluste tulemuste põhjal. Patsifiste ja vasakparteide toetatud Taani vastu hääletas 73 protsenti referendumil osalenutest ja ainult 27 protsenti pooldas loobumist kohustuslikust väeteenistusest, mis on olnud Šveitsi neutraliteedipoliitika aluseks. Ligi kaks sajandit. Somaalia islamistide rünnakus Nairobi kaubanduskeskusele sai surma vähemalt kolm Suurbritannia kodanikku ja nende arv võib veelgi tõusta, teatas ühendkuningriigi välisministeerium. Esialgsetel andmetel on siis seal surma saanud 59 inimest ja nende seas ka Prantsusmaa, Kanada, Hiina, India, Lõuna-Korea ja Ghana kodanik. Avata on esialgsetel andmetel saanud üle 200 inimese. Mõni tund tagasi teatasid Keenia julgeolekuallikad, et Iisraeli eriüksus tungis loobi ostukeskusesse, et aidata seal haavatuid pantvange päästa, aga täiendavaid teateid selle kohta tulnud ei ole. Ja veel esmakordselt viimase kuue aasta jooksul lubab Iisrael tarnida Gaza sektorisse eraettevõtjatele mõeldud ehitusmaterjale. Iisrael keelas ehitusmaterjalide sisseveo Gaza sektorisse 2007. aastal, kui sektoris haaras võimu islamistlik Hamas, kartes, et äärmuslased kasutavad materjale relvade ja kindlustuste ehitamiseks alates 2010.-st aastast unis lubanud tarnida sektorisse vaid rahvusvaheliste organisatsioonide rahastatavatele projektidele mõeldud ehitusmaterjale. Nüüd taas Eesti asjadest täna tähistatakse vastupanuvõitluse päeva. Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles oma pöördumises, et sel päeval on meie omariikluse loos üle aegade ulatuv tähendus. 22. september meenutab meile põgusat ajaakent 1944. aastal, kus Pika Hermanni tornis lehvis sinimustvalge lipp. Taganevad Saksa ja pealetungivate nõukogude okupatsiooni väegade kiuste kogunes Otto Tiefi juhitav seaduslik Eesti vabariigi valitsus. Täna hommikul asetati vabadussõja võidusamba jala lillepärjad Eesti rahvalt ja akadeemiliselt üliõpilasorganisatsioonidelt. Korporatsioonid avaldasid austust Otto Tiefi valitsuse liikmetele, süüdates küünlad Tiefi valitsuse mälestusmärgi juures Tallinna metsakalmistul tähistamaks vastupanuvõitluse päeva väga hea eesti sõjaväeüksuste viimaste organiseeritud vastupanu Mandri-Eestis. 1944. aastal korraldati ka täna Järvamaal Ambla vallas Roosna külas metsaistutustalgud metsaomanik Toomas lemmingu algatusel pandi koostöös 20. Eesti Elva Grenoderide diviisi veteranide ühendusega alus Eesti vabaduse eest võidelnud meeste mälestuseks rajatavale kuulsuste kuusikule. 22. septembri sündmusi kell 944. aastal Roosna. Mail meenutas Olev geengile istutustalgute korraldaja Toomas lemming. Nagu teada, oli suurem viimane lahing punaarmee taganud aasade vahel Porkuni lahing siis peale Porkuni lahingut 22. öösel taganesid need osad siit läbi Vajangu ja läbi metsade ja siis teemsid langid läbi, läheb seal kükita talu suunas siis seda teed pidi läksid ilmselt ka Narva pataljoni ja politseirügementi inimesed ja samal öösel siis pommitas punavägi neid siin ja nüüd on 26 säilinud lennukipommiauku sinna, kui palju siin võis olla hukkunuid, seda on väga raske öelda, seal öine pommitamine ja väga hajulina tulid inimesed läbi metsade, aga siin pidi väiksem vool olema, et hakati pommitama, aga seda ei oska keegi öelda, sest üldiselt jäid nad piiramisrõngasse, need eesti mehed siin punaarmeele ja nad võeti vangi ja siis osa viidi haiglasse ja osa olid meie külas, nii et mul isa ema rääkisid, et kuidas nad olid Meie talu vastas, seal üle tee, seal küüni taga maas istunud, kui punaväelased neid seal ringi otsid. Äsja valminud EMORi uuringust jalgratturite rahulolu sõidutingimustega Eesti teedel selgub, et suurimaks ohuks kuuks jalgrattaga sõitjatele peetakse üldist madalat liikluskultuuri. Nii arvas 58 protsenti küsitletutest. Kuid need, kes tahavad Tallinna kesklinnas näiteks jalgrattaga liigelda, peavad leppima kohati ootamatult lõppevat rattateedega ja vahepeal autode vahel eluga riskima. Sellest hoolimata on ratturite arv viimastel vastavatel jõudsalt kasvanud ja eksperdid usuvad, et kasvab veelgi, ehkki sõiduvõimaluste paranemine võtab aega. Karin Koppel räägib lähemalt. Tallinna tehnikaülikooli teadlased koostavad pealinna rattaliikluse strateegiat ning on selleks ka rattureid küsitlenud. Uuringu koostaja, tehnikaülikooli professor Dago Antovi ütles, et üllataval kombel pidasid küsitlusele vastanud ratturid kõige suuremaks probleemiks jalgrattaturvalist hoidmist. See näiteks avalikes kohtades ei ole piisavalt hoiu kohti, kuhu Rate saaks turvaliselt kinnitada. Ja teine teema, mis välja tuli, oli ka ratta hoidmine kodus noh eelkõige kortermajades võiks olla selline keerulisem probleem ja teine oli ikkagi see jalgrattateedevõrgu selline katkendlik või puudulikkus jupid, mis on täna ehitatud, need on üldiselt head ja neid hinnatakse, aga tihtipeale siis selleks, et ühest kohast teise sõita, siis jääb vahele kuskile kas täiesti olematu tee või siis koht, kus siis jalgrattur peab liikuma üsna ohtlikes tingimustes. Säästva Eesti Instituudi vanemekspert Mari Jüssi tõi välja, et praegu ongi Tallinna probleem rattaliikluse strateegia puudumine. Tema sõnul pole tallinn kesklinna jalgrattateedesse panustanud. Et päris palju on ära tehtud pühapäeva liiklejate jalgate kasutajate heaks näiteks Rocca al Mare promenaad ja Nõmme Õismäe väga hea jalgetade, mis võib olla igapäevaselt tööle, sõitjat eriti juurde ei loojalgatele. Jussi ütles, et jalgrattateede võrgustiku osas ei saa jääda ootama lihtsalt tänavaremonti, vaid väga palju annab ära teha olemasolevas tänavaruumis, et liikluskorraldust jalgrattasõbralikumaks muuta. Näiteks võiks kesklinna ühesuunalised tänavad olla ratturitele kahesuunalised. Turvalisema parkimise osas ei tuleks Mari Jüssi arvates oodata tegutsemist üksnes linnalt vaid ka tööandjatelt ja õppeasutustelt. Ta usub, et Tallinnas tekkima hakanud kriitiline mass jalgrattureid nakatab üha uusi inimesi. Päevapealt küll midagi ei muutu, aga ma näen, et, et just võib-olla kuni 25 aastaste põlvkond on see, kes, kes on palju ka välismaal õppinud, nad on harjunud oma kooliaasta ajal seal jalgratast kasutama ja nüüd jätkavad sedasama siis kodumaal. Dago Antovi sõnul tundub talle, et ka Tallinna linnavõimud on hakanud jalgrattaliikluse vastu viimasel ajal natuke rohkem huvi tundma kuid paraku ei ole korraliku jalgrattateedevõrku väga lühikese aja jooksul teha võimalik. Ma usun, et kui varem või hiljem linn jõuab kõigepealt mingisuguse kavani, siis loodetavasti hakata seda ellu viima. Me igal aastal näeme võimalusi jalgrattaga sõitmisest kindlasti rohkem, kui neid oli varem, aga millal me jõuame isegi Soome tasemeni, siis see kindlasti võtab veel aastaid aega. Äsja Londonist militaarmessilt naasnud Pärnu firma Vesimentor jäi seal saadud kontaktidega rahule ja loodab esimesed tooted aasta jooksul. Kokku osales messil kaheksa Eesti firmad, kes toodavad kaitsetööstusele seadmeid, rõivaid ja muud vajalikku ja sellest nüüd lähemalt. Ester Vilgats. Esimentari juhatuse liikme Kristo Kirsi hinnangul on juba see suur asi, et nad said messil oma tooteid tutvustada. Tagasiside oli positiivne ja see andis kindlust, et messil näidatud tooted on vajalikud. Ka polnud kellelgi teisel pakkuda midagi taolist. Kristo Kirs. Käisime kahe tootega ja üks nendest oli mobiilne pommikelder, mis on tehtud suurest plasttorust ja teine toode oli piraadivastane, keerlev toimis, käib suurte kaubalaevade kõrvale. PoIe võimaldab iraatidel üle reelingu ronida ja nii seesama poi kui pommikelder pakkusid paljudele huvi lepinguid, aga messidel ei sõlmita veel kord Kristokirs. Sõlmitakse kontakte ja kontakte saime sealt tõesti üle Euroopa ja Lähis-Idast, isegi et see protsess on tavaliselt military maailmas üsna pikk alates sellest, et kui kellelgi mingi asi meeldib, siis kirjutatakse kuhugi projekte ja, ja sealt edasi tuleb ka riigihange ja siis sa pead ka seal hankel osalema ja võitma, et midagi saaks müüa, nii et kogu see protsess võtab vähemalt aasta kuni kaks. Meil on küll tooted valmis, aga me ei ole neid täna veel turustanud ja just kasvõi sellesama asja pärast, et meil ei ole olnud täna seda kõlapinda ja reklaami ja selle jaoks on seda messiga, kasutasime nagu esmakordselt tutvustada nii Vesementorit kui tooteid. Aga millal siis esimene toode müüakse? Tegelikult meie kõige paremates unistades võiks ikkagi esimene müük juba aasta jooksul toimuda. Ja sellest, milliseks kujuneb meil ilm, sünoptik Kertu Vait, palun. Tänane Eesti ilma kujundajaks põhja lahelt kagusse liikuva madalrõhkkonna lõunaserv ning paljudes kohtades sajab hoovihma. Eeloleval ööl saab see tsüklon energiat juurde ning liigub Peipsi järvest ida poolt kagusse. Nii on esmaspäeval pilves selgimistega ilm, hooti sajab vihma, puhub tugev loode ja põhjatuul, saartel puhanguti 15 kuni 18, päeval kuni 21 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel kuus kuni 11, päeval 10 kuni 14 kraadi. Teisipäeval madalrõhkkonna loodeserva taevas on enamasti pilves ning paiguti sajab hoovihma. Puhub põhja- ja kirdetuul neli kuni 10, rannikul puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel neli kuni üheksa, rannikul kuni 13, päeval üheksa kuni 14 kraadi. Samal päeval hoiakse tsüklon meid enda servas ning hoovihma võimalus püsib. Tuul puhub põhjakaarest ja mõõdukas. Õhutemperatuur on öösel kaks kuni 10, maapinnal kohati null kuni miinus kaks, päeval kuus kuni 12 kraadi. Nädala teises pooles hakkab tsüklon täituma, kuid jääb siiski meie ilma määrajaks. Hoovihma võimalus püsib, kuid õhk läheb jahedamaks. Tuul puhub valdavalt läänekaarest ning on mõõdukas. Vaid saartel ulatuvad tuulepuhangud 13 meetrini sekundis. Aitäh sellise ilma eest, see oli tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.